Obsah (5)

§ 423§ 73§ 78§ 50§ 55

1-15-10187 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-10187 (13230200559) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 423

lg 1 järgi Kokkuleppemenetluses I.I Ik: XXX, EV kodanik, kõrgharidus, töökoht: XXX OÜ, elukoht: XXX Tõkend: kohaldatud ei ole. Varasem karistatus: Kriminaalkorras karistamata. Kehtivaid väärteokaristusi 1. Advokaat Arina Liskmann RESOLUTSIOON 1. I.I süüdi tunnistada

§ 423

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta I.I-le mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 1 aasta I.I suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et I.I temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 3.

§ 78

p 1 kohaselt arvestada I.I-le määratud 1 aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 11.12.2015. 4.

§ 50

lg 1 p 1 alusel kohaldada I.I suhtes lisakaristust, võttes I.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 5 (viis) kuuks. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 5 kuulise tähtaja möödumisel. 5. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. 6.

§ 55

lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. 1

2. I.I-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; • ekspertiisikulud, s.o surnu ekspertiisi kulu 391 eurot (tl 70), autotehnilise ekspertiisi kulu 503 eurot (tl 82), liiklustehnilise ekspertiisi kulu 457 eurot (tl 116) ja isiku ekspertiisi kulu 84 eurot (tl 121), s.o kokku 1435 (tuhat nelisada kolmkümmend viis) eurot, s.o kokku menetluskulu 2020 (kaks tuhat kakskümmend) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „I.I , 1-15-10187, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel I.I-le tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: 2 CD plaati kõnesalvestustega, mis asuvad kriminaalasja juures ümbrikus tagakaanel, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: I.I süüdistatakse selles, et tema 03.08.2013 kella 19.40 ajal juhtis mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimismärgiga 880 BFJ liikudes Tallinnas Vabaduse pst-l Pärnu poolt Männiku tee suunas. I.I, lähenes teisel sõidurajal Tallinnas mööda Vabaduse pst-d Vabaduse pst – Laulu tn – Kõla tn reguleeritud ristmikule, kus ohutussaarel viibis jalakäija, kes ootas lubava fooritule süttimist, et sõidutee ületada. I.I pidi olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist /LS § 14 lg 2/; pidi olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist /LS § 33 lg 1/; ei tohtinud oma tegevusega ohustada jalakäijat /LS § 35 lg 1/; pidi kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ning pidi sõidukiiruse valikul arvestama kõikide liiklusoludega, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise 2 takistuse ees, mida juht pidi ette aimama nagu ristmikul olev kurv paremale /LS § 50 lg 3 p 1/. I.I jättis need liiklusseadusest tulenevad kohustused täitmata, ei olnud hoolikas ega ettevaatlik, ei olnud ohutussaarel viibiva jalakäija suhtes tähelepanelik ning ei vähendanud reguleeritud ristmikule lähenedes piisavalt sõidukiirust arvestades ristmikul olevat paremkurvi, mistõttu jäi kurvis pööramisega hiljaks ning sõitis otse pidurdades ohutussaarele välja ja otsa seal viibivale jalakäijale Gemma Heilmann’ile, kes saadud löögist paiskus asfaldile, saades tervisekahjustused, millesse ta suri sündmuskohal. I.I rikkus ettevaatamatusest järgmisi liiklusnõudeid: LS § 14 lg 2 /iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist/; § 33 lg 1 /juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist/; § 35 lg 1 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes/; § 50 lg 3 p 1 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama/. I.I pani toime

§ 423

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 01.12.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amuri, süüdistatav I.I ja tema kaitsja Arina Liskmanni vahel järgnev kokkulepe:

§ 423

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 (üks) aasta, mis jätta

§ 73

lg 1 ja 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 (üks) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viis) kuuks.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;

§ 423

lg-st 1; §-st 50; §-st 73; §-st 78 asub kohus seisukohale, et I.I kuulub temale

§-s 423 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks ekspertiisitasud ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. 3 Ekspertiisi kulude osas, s.o surnu ekspertiisi kulu 391 eurot (tl 70), autotehnilise ekspertiisi kulu 503 eurot (tl 82), liiklustehnilise ekspertiisi kulu 457 eurot (tl 116) ja isiku ekspertiisi kulu 84 eurot (tl 121), märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Kohus leiab, et ekspertiiside läbiviimine oli kuriteo asjaolude väljaselgitamise seisukohast vajalikud, kuna ekspertiisi tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et eelnimetatud ekspertiisikulud tuleb jätta süüdistatava kanda täies mahus. Samas, kui surnu ekspertiis ja liiklustehniline ekspertiis määrati süüteo kvalifitseerimise vajadusest tingitult ja olid sisuliselt kohustuslikud liiklusõnnetuse asjaolude tuvastamiseks, siis autotehniline ja isiku ekspertiis määrati seoses sellega, et süüdistatav on esitanud versioone sõiduki võimaliku rikke kohta, samuti temal endal võimaliku terviserikke esinemise kohta. Nimetatud versioonide kontrollimiseks määrati autotehniline ekspertiis ja isiku ekspertiis, tuvastamaks süüdistatava versioonides esitatud asjaolude esinemist või puudumist. Seega olid needki ekspertiisid tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemiseks vajalikud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kõik kriminaalmenetluses määratud ekspertiisid olid tingitud tõendamisvajadusest ja aitasid kaasa kriminaalasja lahendamisele. I.I ankeetandmete kohaselt on ta tööga hõivatud, seega omab sissetulekut. Süüdistatav ei ole ka esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Samuti kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistatava taotlusest lähtuvalt, et on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4