Obsah (5)

§ 186§ 268§ 148§ 33§ 14815

Kriminaalasi nr 1-06-14599 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 06. veebruaril 2008. a. Tartus Kalevi 1, Tartu kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-06-14599 K

§ 186

, § 268 ja isikukood: XXX; elukoht: XXXXXXXX X-XX; varem kriminaalkorras karistamata . Tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315, kohus Süüdi mõista S.F

§ 186järgi ja karistada teda 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega.

Süüdi mõista S.F

§ 268järgi ja karistada teda 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega.

Süüdi mõista S.F

§ 148aasta pikkuse vangistusega. 15 lg 3 p 1 järgi ja karistada teda 3 (kolme) Kar

S § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista S.F-ile 3 (kolm) aastat vangistust. Kohaldada KarS § 74 lg 1 sätteid ja mitte pöörata mõistetud vangistust osaliselt täitmisele. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et koheselt ärakandmisele kuulub 6 (kuus) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust. 2 (kahe) aasta 5 (viie) kuu ja 19 (üheksateistkümne) päeva pikkust vangistust mitte pöörata tingimisi täitmisele, kui S.F ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks,
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.07.2002-10.02.
6. a., s.o 6 (kuus) kuud ja 11 (üksteist) päeva ning lugeda S.F-i poolt koheselt ärakandmisele kuuluv vangistuse osa 6 (kuus) kuud ja 11 (üksteist) päeva kantuks. Kohtuotsus saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talitusele S.F-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest. S.F-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 83 lg 1 ja

§ 33

lg 1 alusel konfiskeerida S.F-i poolt kuriteo toimepanemisena saadud vara, s.o S.F-i Eesti Ühispangas arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXX olev rahasumma 122 627.00 (ükssada kakskümmend kaks tuhat kuussada kakskümmend seitse) krooni ning temale kuuluvad sõiduautod BMW 5301 registrinumbriga XXXXXX ja BMW 3201 registrinumbriga XXXXXX. Konfiskeerimise tagamiseks kohaldatud meede, s.o S.F-i Eesti Ühispanga arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX ja sõiduautode BMW 5301 registrinumbriga XXXXXX ning BMW 3201 registrinumbriga XXXXXX arestimine, jätta jõusse kuni konfiskeerimistoimingute tegemiseni. Menetluskulud 2 Välja mõista S.F-ilt riigituludesse menetluskulu sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, ekspertiisikulud kokku 7140.00 (seitse tuhat ükssada nelikümmend) krooni, tunnistajate sõidukulud kokku 3348.76 krooni (kolm tuhat kolmsada nelikümmend kaheksa krooni ja seitsekümmend kuus senti), kaitsjatele toimiku koopiate väljastamise kulud kokku 1828.60 krooni (üks tuhat kaheksasada kakskümmend kaheksa krooni ja kuuskümmend senti). Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber

1. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Asitõendid ja salvestised Kriminaalasjas asitõendiks tunnistatud arvuti, mis võeti ära S.F-i elukoha läbiotsimiselja asub asitõenditehoiuruumis Keskkriminaalpolitseis(Tallinn, Tööstuse 52a) konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel. Jätta kriminaalasja materjalide juurde järgmised asitõendid ja salvestised: - S.F-i elukoha läbiotsimise videosalvestuse digitaalne koopia (I kd, lk 211); - Salvestis – lisa vaatlusprotokollile – CD-plaadile kopeeritud andmefail ICQ.icq (II kd, lk 3); - Salvestis – lisa vaatlusprotokollile – CD-plaadile kopeeritud andmefail Outlook.pst (III kd, lk 59). - 20.01.
2. a. vaatlusprotokollis kirjeldatud dokumendid ja esemed: 1) R.M. Eesti Ühispanga konto avamise leping, U-Neti liitumisleping ja U-Neti kasutustingimused, Eesti Ühispanga kontokaart ja paroolide kaart; 2) A.K. Hansapanga teleteenuste leping, pangakaart, Hanzaneti paroolide kaarti, pangakaardi pin-koodi turvaümbrik; 3) V.J. Eesti Ühispanga deebetkaardi taotlus, U-Neti liitumisleping koos kasutajatunnuse ja salasõnaga, kontonumbriga pangakaart, U-Neti paroolide kaart koos ümbrikuga; 4) J.H. Eesti Ühispanga arvelduskonto leping, U-Neti liitumisleping, U-Neti paroolide kaart koos ümbrikuga; 5) T.H. Eesti Ühispanga arvelduskonto leping, U-Neti liitumisleping, U-Neti andmed kasutajatunnuse ja salasõnaga, U-Neti paroolide kaart koos ümbrikuga; 6) A.L. Eesti Ühispanga arvelduskonto leping, U-Neti liitumisleping, U-Neti andmed kasutajatunnuse ja salasõnaga, kontonumbriga pangakaart, U-Neti paroolide kaart; 7) V.A. Eesti Ühispanga arvelduskonto leping, U-Neti liitumisleping, U-Neti andmed kasutajatunnuse ja salasõnaga, sularaha sissemakse 22.11.2001 Eesti Ühispangas; kontonumbriga pangakaart, U-Neti paroolide kaart; 8) V.J. Eesti Ühispanga U-Neti liitumisleping, U-Neti andmed kasutajatunnuse ja salasõnaga, kontonumbriga pangakaart, U-Neti paroolide kaart; 3 9) R.Z. Hansapanga VISA pangakaart; 10) Invoice S.F-i nimele serveri kohta; 11) Kaubadeklaratsioon S.F nimelt serveri kohta; 12) Arve-tšekk S.F-i nimelt; 13) UPS saatedokument S.F nimelt E.Free Servers Inc-le; 14) Paberkandjal J.H. , R.M., A.L. e, J.H. pangakaardi andmed; 15) S.F-i nimelt Eesti Ühispanga välismaksekorraldus; 16) I.A. nimelt Eesti Ühispangas välismaksekorraldus; 17) V.T. nimelt Sampo Pangas rahvusvaheline maksekorraldus. - 02.10.
3. a. vaatlusprotokollis kirjeldatud Raino LLC rekvisiitidega dokumendid: 1) Worldpay Customer Agreement, Terms and Conditions, Raino LLC ja Plaza Centre Building vahel 27.11.
4. a.; 2) Creaway Offshore Mini-Application firma Raino nimelt kuupäevadeta; 3) Corporate Account Application firma Raino nimelt 15.10.2001; 4) Account Opening Checklist A.F allkirjaga 25.10.2001; 5) Credit Aplication firma Raino nimelt 30.10.
5. a.; 6) Schedule A firma Raino nimelt 27.11.
6. a.; 7) Compliance document – Worldpay Customer firma Raino LLC nimelt kuupäevata; 8) Signatory Information Form firma Raino LLC nimelt 25.10.
7. a.; 9) Innovative Lease Services Inc; 10) Activation Request Form; 11) Teade 29.10.2001 Raino LLC nimele A.F. ; 12) Teade 14.11.2001 Raino Ltd nimele A.F. . Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o
8. veebruaril
9. a. Süüdistus ja kuritegude kvalifikatsioon S.F süüdistatakse selles, et tema, kindlaks tegemata kohas: 15.10.2001.a. kirjutas Bank Crozier ametlikult kasutataval Corporate Account Application blanketil A.F. nimel kontaktandmed ja allkirja, eesmärgiga kasutada täidetud blanketti firmale RAINO LLC arve avamiseks pangas Bank Crozier Limited; 25.10.2001.a. kirjutas Bank Crozier ametlikult kasutataval Signatory Information Form blanketil A.F. nimel kontaktandmed ja allkirja, eesmärgiga kasutada täidetud blanketti firmale RAINO LLC arve avamiseks pangas Bank Crozier Limited; 4 25.10.2001.a kirjutas panga Bank Crozier ametlikult kasutataval Account Opening Checklist blanketil A.F. nimel allkirja, eesmärgiga kasutada täidetud blanketti firmale RAINO LLC arve avamiseks pangas Bank Crozier Limited; 30.10.2001.a. kirjutas ettevõtte Innovative Lease Services, Inc. ametlikult kasutataval Business Equipment Lease Application blanketil A.F. nimel kontaktandmed ja allkirja, eesmärgiga kasutada täidetud blanketti äriseadmete liisimise taotlemisel; 30.10.2001.a. kirjutas ametlikult kasutataval Credit Aplication blanketil A.F. kontaktandmed ja allkirja, eesmärgiga kasutada täidetud blanketti äriseadmete liisimise taotlemisel; 27.11.2001.a. kirjutas ettevõtte Worldpay Ltd ametlikult kasutataval Worldpay Customer Agreement Terms and Conditions blanketil A.F. allkirja, eesmärgiga kasutada täidetud blanketti Worldpay teenuste saamiseks; 27.11.2001.a. kirjutas ettevõtte Worldpay Ltd ametlikult kasutataval Schedule A blankettidel A.F. allkirjad, eesmärgiga kasutada täidetud blanketti Worldpay teenuste saamiseks; Ajavahemikul 15.10.2001.a. kuni 27.11.2001.a. kirjutas ettevõtte Worldpay Ltd ametlikult kasutataval Compliance document- Worldpay Customer blanketil A.F. nimel allkirja, eesmärgiga kasutada täidetud blanketti Worldpay teenuste saamiseks; Ajavahemikul 15.10.2001.a. kuni 27.11.2001.a. edastas pangale Bank Crozier Ltd eelnevalt enda poolt A.F. nimel täidetud ja allkirjastatud Corporate Account Application blanketi, Signatory Information Form blanketi, Account Opening Checklist blanketi eesmärgiga saada Raino LLC-le Bank Crozier pangas konto, mille tulemusel Bank Crozier avas firmale RAINO LLC konto nr.100 840 10000 661 ja S.F sai A.F. nimelt juurdepääsuõigused firma RAINO LLC kontole. Sellega S.F pani toime

§ 186(Kar

S § 344 lg 1 ja § 345 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. muu ametliku dokumendi võltsimise kasutamise eesmärgil ja teadvalt võltsitud muu ametliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Veel süüdistatakse S.F selles, et tema koos eeluurimisel kindlaks tegemata M-nimelise isikuga sai varalist kasu andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi sekkumise teel selliselt, et asudes Tartus, Tallinnas ja Narvas, ajavahemikul 01.11.2001.a. kuni 24.11.2001.a. võõra vara saamise eesmärgil lasi S.J. ja eeluurimisega kindlaks tegemata isikul vormistada Eesti Ühispanga Tartu ja Narva kontorites arveldusarvete ja internetipanga U-Neti kasutamiseks R.M., V.A. e, A.L. e, M.E. ja V.K. nimele arveldusarved, deebetkaardid, U-Neti liitumislepingud ning U-Neti paroolidekaardid, samuti Hansapangas R.Z. nimele arveldusarve ja pangakaardid. Saades oma valdusse R.M. , V.A. e, A.L. e, M.E. i, ja V.K. nimele väljastatud Eesti Ühispanga arvelduskonto numbritega kaardid, arvelduskontoga seotud deebetkaardid, U-Neti paroolide kaardid, kasutajatunnused ja salasõnad, vormistas S.F kontoomanike nimel U-Netis U-Kaardid ehk virtuaalsed pangakaardid. Ajavahemikul 16.11.-24.11.2001.a. võõra vara saamise eesmärgil edastas S.F 5 elektrooniliselt kaugsuhtlusprogrammi ICQ kaudu R.M. , V.A. e, A.L. e, M.E. ja V.K. U- kaartide andmed Mihhaili-nimelisele isikule, kes, asudes kindlaks tegemata kohas, Ajavahemikul 17.11.2001-20.11.2001.a. sisestas elektroonilisel teel ebaseaduslikult USA internetikauplusega Criterion Music seotud kaardimaksesüsteemi andmed A.L. ’e Eesti Ühispanga arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXXXX seotud U-kaardi nr XXXXXXXXXXXXXX kohta ja selle kaardiga USA internetikaupluses Criterion Music teostatud kreedittehingute kohta. Selle tulemusena Eesti Ühispank krediteeris 20.11.2001.a. alusetult A.L. arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXX tegelikkuses mittetoimunud Criterion Music tehingute eest 6-l korral kogusummas 78 572 krooni ja 84 sendiga; Ajavahemikul 16.11.2001-20.11.2001.a sisestas elektroonilisel teel ebaseaduslikult USA internetikauplusega Martys Trading Company seotud kaardimaksesüsteemi andmed A.L. ’e Eesti Ühispanga arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXXXX seotud U-kaardi nr XXXXXXXXXXXXXX kohta ja selle kaardiga USA internetikaupluses Martys Trading Company teostatud kreedittehingute kohta. Selle tulemusena Eesti Ühispank krediteeris 20.11.2001.a. alusetult A.L. arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXX tegelikkuses mittetoimunud Martys Trading Company tehingute eest 7-l korral kogusummas 84 838 krooni ja 58 sendiga; Ajavahemikul 16.11.2001-26.11.2001.a sisestas elektroonilisel teel ebaseaduslikult USA internetikauplusega Sezco Products Llc seotud kaardimaksesüsteemi andmed R.M. ’i Eesti Ühispanga arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXXXX seotud U-kaartide nr XXXXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXXXX kohta ja nende kaartidega USA internetikaupluses Sezco Products Llc teostatud kreedittehingute kohta. Selle tulemusena Eesti Ühispank krediteeris ajavahemikul 20.11.2001.a. kuni 26.11.2001.a. alusetult R.M. arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXX tegelikkuses mittetoimunud Sezco Products Llc tehingute eest 37-l korral kokku 393 656 krooni ja 79 sendiga; Ajavahemikul 22.11.2001-26.11.2001.a sisestas elektroonilisel teel ebaseaduslikult USA internetikauplusega Scrypton Systems Inc seotud kaardimaksesüsteemi andmed V.A. ’e Eesti Ühispanga arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXXXX seotud U-kaardi nr XXXXXXXXXXXXXX kohta ja selle kaardiga USA internetikaupluses Scrypton Systems Inc teostatud kreedittehingute kohta. Selle tulemusena Eesti Ühispank krediteeris 26.11.2001.a. alusetult V.A. arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXX tegelikkuses mittetoimunud Scrypton Systems Inc tehingute eest 10-l korral kokku 95 273 krooni ja 40 sendiga; Ajavahemikul 22.11.2001-28.11.2001.a sisestas elektroonilisel teel ebaseaduslikult USA internetikauplusega Great Expectations Inc seotud kaardimaksesüsteemi andmed M.E. ’i Eesti Ühispanga arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXXXXseotud U- kaardi nr XXXXXXXXXXXXXX kohta ja sellega USA internetikaupluses Great Expectations Inc teostatud kreedittehingute kohta. Selle tulemusena Eesti Ühispank krediteeris 6 ajavahemikul 26.11.2001.a. kuni 28.11.2001.a. alusetult M.E. arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXtegelikkuses mittetoimunud Great Expectations Inc tehingute eest 40 korral kokku 408 012 krooni ja 3 sendiga; Ajavahemikul 22.11.200 -28.11.2001.a. sisestas elektroonilisel teel ebaseaduslikult USA internetikauplusega McCulloch Racing Corp seotud kaardimaksesüsteemi andmed V.K. ’i Eesti Ühispanga arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXXXX seotud U-neti kaardi nr XXXXXXXXXXXXXX kohta ja selle kaardiga USA internetikaupluses McCulloch Racing Corp teostatud kreedittehingute kohta. Selle tulemusena Eesti Ühispank krediteeris ajavahemikul 27.11.2001.a. kuni 28.11.2001.a. alusetult V.K. arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXX tegelikkuses mittetoimunud McCulloch Racing Corp tehingute eest 29 korral kokku 291 612 krooni ja 80 sendiga; Seega krediteeris Eesti Ühispank temani elektrooniliselt jõudnud valeinformatsiooni tõttu alusetult A.L. , R.M. , V.A. , M.E. ja V.K. Eesti Ühispangas asuvaid arvelduskontosid, millele oli S.F olemas juurdepääs, kokku 1 351 966 krooni ja 40 sendiga. Kuriteoga sai S.F koos Mihhaili-nimelise isikuga varalist kasu kokku 1 351 966 krooni ja 40 senti ning tekitas samas summas kahju USA internetikauplustele Criterion Music, Martys Trading Company, Sezco Products Llc, Scrypton Systems Inc, Great Expectations Inc, Mc Culloch Racing Corp ja neid teenindavatele USA pankadele. S.F , olles eelnevalt vormistanud enda arvelduskonto nr. XXXXXXXXXXXXX juurde 06.11.2001.a. Hansapanga Barclay kontoris krediitkaardi nr. XXXXXXXXXXXXX S.F-i nimele ja 16.01.2002.a. Hansapanga Barclay kontoris krediitkaardi nr XXXXXXXXXXXXX R.Z. nimele, kindlaks tegemata kohas, jaanuaris 2002.a. sisestas elektroonilisel teel ebaseaduslikult USA internetikauplustega Bankcard Payment SVCS, Procomp Solution, Murray Eisner, Benton County Fairground, Xadousa.Com ja Medieval Reproduction seotud kaardimaksesüsteemi andmed S.F-i Hansapanga arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXXX seotud S.F-i nimele vormistatud krediitkaardi nr. XXXXXXXXXXXXX ja R.Z. nimele vormistatud krediitkaardi nr XXXXXXXXXXXXX kohta ning nende krediitkaartidega internetikauplustes teostatud kreedittehingute kohta, mille tulemusena sai Hansapank ajavahemikul 25.01.2002.a. kuni 30.01.2002.a. informatsiooni S.F-i arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX krediteerimiseks tegelikkuses mittetoimunud Bankcard Payment SVCS, Procomp Solution, Murray Eisner, Benton County Fairground, Xadousa.Com ja Medieval Reproduction tehingute eest kokku 1 394 161 krooniga, kuid Hansapanga töötajate sekkumise tõttu jäi S.F-i tahtest olenemata S.F-i arvelduskonto krediteerimata ja USA internetikauplustele Bankcard Payment SVCS, Procomp Solution, Murray Eisner, Benton County Fairground, Xadousa.Com ja Medieval Reproduction 7 ja neid teenindavatele pankadele kokku 1 394 161 krooni suurune kahju tekitamata ja kuritegu lõpule viimata. Sellega S.F pani toime

§ 268(Kar

S § 213) järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. varalise kasu saamise ebaseadusliku andmete sisestamisega andmetöötlusprotsessi sekkumise teel, mis mõjutas andmete töötlemise tulemust ja põhjustas teise isiku omandile otsest varalist kahju. S.F süüdistatakse veel selles, et tema: Rahapesu eesmärgil, selleks, et varjata arvutikelmuse tulemusena saadud vara tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu, olles eelnevalt ajavahemikul 01.11.2001.24.11.2001.a. lasknud S.J. ja eeluurimisel kindlaks tegemata isikul vormistada Eesti Ühispangas arveldusarvete ja internetipanga U-Neti kasutamiseks V.J. , V.A. , T.H. , ja V.J. nimele U-Neti liitumislepingud, U-Neti paroolidekaardid ning deebetkaardid ja samuti vormistada Hansapangas arveldusarve ja internetipanga kasutamiseks A.K. nimele teleteenuste lepingu ja internetipanga paroolidekaardid ning saades oma valdusse R.M. , V.J. i, V.A. e, A.L. e, T.H. , J.H. i, V.J. i, A.K. ja S.J. nimele väljastatud arvelduskonto numbritega kaardid, arvelduskontoga seotud deebetkaardid ja U-Neti paroolide kaardid, kasutajatunnused ja salasõnad, andis ajavahemikul 20.11.2001.a. kuni 30.11.2001.a. üle ja sooritas õigustoiminguid Eesti Ühispangas A.L. , R.M. , V.A. , M.E. ja V.K. arvelduskontodel asunud rahaga, mille sai eelnevalt otseselt

§ 268

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise tulemusena USA internetikaupmeestelt ja mis seisnes järgnevas: -rahapesu eesmärgil, selleks, et varjata tema ja Mihhali- nimelise isiku poolt 20.11.2001.a.

§ 268järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise tulemusena A.L.

’e Eesti Ühispanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX saadud raha ebaseaduslikku päritolu ja raha tegelikku omanikku ja ajavahemikul 20.11.2001.a. 26.11.2001.a.

§ 268järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise tulemusena R.M.

Eesti Ühispanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX saadud raha ebaseaduslikku päritolu ja raha tegelikku omanikku, 20.11.2001.a., asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas UNetis A.L. ’e Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX A.K. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Hansapanka 29900 krooni, 20.11.2001.a., asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas UNetis A.L. ’e Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX V.J. ’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Eesti Ühispanka 20015 krooni, 21.11.2001.a., asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas UNetis A.L. ’e Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX V.J. ’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Eesti Ühispanka 34935 krooni ja 38 senti, 20.11.2001.a., asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas UNetis R.M. ’i Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX S.J. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Hansapangas 50000 krooni, 8 21.11.2001.a., asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas UNetis R.M. ’i Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX V.J. ’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Eesti Ühispangas 32748 krooni ja 29 senti, 23.11.2001.a,. asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas UNetis R.M. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX V.J. ’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Eesti Ühispangas 50000 krooni, 24.11.2001.a,. asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas UNetis R.M. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX V.J. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Eesti Ühispangas 40238 krooni, 24.11.2001.a., asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas UNetis R.M. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX V.J. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Eesti Ühispangas 150 krooni, 26.11.2001.a., asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas UNetis R.M. eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX V.J. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Eesti Ühispangas 40000 krooni, 26.11.2001.a., asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas UNetis R.M. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX S.J. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Hansapangas 10000 krooni, 27.11.2001.a., asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas UNetis R.M. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX S.J. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Hansapangas 50000 krooni, 20.11.2001.a. võttis kindlaks tegemata isiku vahendusel V.J. pangakaardiga Tallinnas asuvast sularahaautomaadist V.J. EÜP arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX sinna eelnevalt tema poolt A.L. EÜP kontolt kantud 20015 kroonist välja sularaha 10 000 krooni ja 9975 krooni, kokku 19975 krooni. 21.11.2001.a. võttis kindlaks tegemata isiku vahendusel V.J. pangakaardiga Tallinnas asuvast sularahaautomaadist V.J. EÜP arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX sinna eelnevalt tema poolt A.L. ja R.M. EÜP kontolt kantud rahast välja sularaha kahel korral 10 000 krooni, kokku 20 000 krooni. 22.11.2001.a. võttis kindlaks tegemata isiku vahendusel V.J. pangakaardiga Tallinnas asuvast sularahaautomaadist V.J. EÜP arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX sinna eelnevalt tema poolt A.L. ja R.M. EÜP kontolt kantud rahast välja sularaha kahel korral 10 000 krooni, kokku 20 000 krooni. 22.11.2001.a. võttis S.J. ja V.J. vahendusel Narvas asuvast pangakontorist V.J. EÜP arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX sinna eelnevalt tema poolt A.L. ja R.M. EÜP kontolt kantud rahast välja sularaha 27595 krooni. 23.11.2001.a. võttis kindlaks tegemata isiku vahendusel V.J. pangakaardiga Tallinnas asuvast sularahaautomaadist V.J. EÜP arvelduskontolt nr 9 XXXXXXXXXXX sinna eelnevalt tema poolt A.L. ja R.M. EÜP kontolt kantud rahast välja sularaha kahel korral 10 000 krooni, kokku 20 000 krooni. 24.11.2001.a. võttis kindlaks tegemata isiku vahendusel V.J. pangakaardiga Tallinnas asuvast sularahaautomaadist V.J. EÜP arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX sinna eelnevalt tema poolt R.M. EÜP kontolt kantud rahast välja sularaha kahel korral 10 000 krooni, kokku 20 000 krooni. 24.11.2001.a. võttis S.J. ja V.J. vahendusel Narvas asuvast pangakontorist V.J. EÜP arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX sinna eelnevalt tema poolt R.M. EÜP kontolt kantud rahast välja sularaha 50 000 krooni. 26.11.2001.a. võttis kindlaks tegemata isiku vahendusel V.J. pangakaardiga Tallinnas asuvast sularahaautomaadist V.J. EÜP arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX sinna eelnevalt tema poolt R.M. EÜP kontolt kantud rahast välja sularaha kahel korral 10 000 krooni, kokku 20 000 krooni. 27.11.2001.a. võttis kindlaks tegemata isiku vahendusel V.J. pangakaardiga Tallinnas asuvast sularahaautomaadist V.J. EÜP arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX sinna eelnevalt tema poolt R.M. EÜP kontolt kantud rahast välja sularaha kahel korral 10 000 krooni, kokku 20 000 krooni. 21.11.2001.a. võttis kindlaks tegemata isiku vahendusel A.K. pangakaardiga Hansapanga sularahaautomaadist Tartus A.K. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX Hansapangas sinna eelnevalt tema poolt A.L. EÜP kontolt kantud 29900 kroonist välja sularaha 10 000 krooni. 22.11.2001.a. võttis kindlaks tegemata isiku vahendusel A.K. pangakaardiga sularahaautomaadist A.K. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX Hansapangas sinna eelnevalt tema poolt A.L. EÜP kontolt kantud 29900 kroonist välja sularaha 10 000 krooni. 22.11.2001.a. võttis S.J. ja A.K. vahendusel Narvas asuvast pangakontorist A.K. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX Hansapangas sinna eelnevalt tema poolt A.L. EÜP kontolt kantud 29900 kroonist välja sularaha 9850 krooni. 22.11.2001.a. võttis S.J. vahendusel Narvas asuvast pangakontorist S.J. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX Hansapangas sinna eelnevalt tema poolt R.M. EÜP kontolt kantud 50 000 kroonist välja sularaha 47 850 krooni. 21.11.2001.a. võttis kindlaks tegemata isiku vahendusel S.J. pangakaardiga Narvas asuvast sularahaautomaadist S.J. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX Hansapangas sinna eelnevalt tema poolt R.M. EÜP kontolt kantud 50 000 kroonist välja sularaha 1 000 krooni. 22.11.2001.a. võttis kindlaks tegemata isiku vahendusel S.J. pangakaardiga Narvas asuvast sularahaautomaadist S.J. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX Hansapangas sinna eelnevalt tema poolt R.M. EÜP kontolt kantud rahast 50 000 kroonist välja sularaha 1 000 krooni. 27.11.2001.a. võttis S.J. vahendusel Narvas asuvast pangakontorist S.J. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX Hansapangas sinna eelnevalt tema 10 poolt R.M. EÜP kontolt kantud 60 000 kroonist välja sularaha 59 850 krooni. Rahapesu eesmärgil, selleks, et varjata tema ja Mihhali- nimelise isiku poolt 26.11.2001.a.

§ 268järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise tulemusena V.A.

Eesti Ühispanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX saadud raha ebaseaduslikku päritolu ja raha tegelikku omanikku, 26.11.2001.a., asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas U-Netis V.A. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX T.H. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Eesti Ühispangas 50000 krooni, 26.11.2001.a. võttis V.A. ja eeluurimisel tuvastamata isiku vahendusel Tartus asuvast EÜP kontorist V.A. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX välja sularaha 45 000 krooni. 26.11.2001.a. võttis T.H. ja eeluurimisel tuvastamata isiku vahendusel Tartus asuvast EÜP kontorist T.H. EÜP arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX sinna eelnevalt tema poolt V.A. EÜP kontolt kantud rahast 50 000 krooni välja sularaha 49870 krooni. Rahapesu eesmärgil, selleks, et varjata tema ja Mihhali- nimelise isiku poolt ajavahemikul 26.11.2001.a.

§ 268järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise tulemusena M.E.

Eesti Ühispanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXsaadud raha ebaseaduslikku päritolu ja raha tegelikku omanikku, 26.11.2001.a., asudes kindlaks tegemata kohas, kandis internetipangas UNetis M.E. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXA.K. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Hansapangas 50000 krooni, 27.11.2001 võttis M.E. ja S.J. vahendusel Narvas asuvast EÜP pangakontorist M.E. EÜP arveldusarvelt nr XXXXXXXXXXXXXXvälja sularaha 38 000 krooni. 27.11.2001.a. võttis eeluurimisel tuvastamata isiku vahendusel M.E. pangakaardiga Narvas asuvast sularahaautomaadist kahel korral M.E. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXvälja sularaha 10 000 krooni, kokku 20 000 krooni. 26.11.2001.a. võttis A.K. ja S.J. vahendusel Narvas asuvast pangakontorist A.K. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX Hansapangas sinna eelnevalt tema poolt M.E. EÜP kontolt kantud 50 000 kroonist välja sularaha 49900 krooni. Rahapesu eesmärgil, selleks, et varjata tema ja Mihhali- nimelise isiku poolt 27.11.2001.a.

§ 268järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise tulemusena V.K.

’i Eesti Ühispanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX saadud raha ebaseaduslikku päritolu ja raha tegelikku omanikku, 27.11.2001.a. võttis S.J. ja V.K. vahendusel Narvas asuvast EÜP pangakontorist V.K. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX välja sularaha 50 000 krooni. 11 Rahapesu eesmärgil 23.11.2001.a., saades eelnevalt enda kätte R.M. ’i arvelduskontolt S.J. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Hansapanka ülekantud ja sularahas väljavõetud 49850 krooni, A.L. ’e arvelduskontolt A.K. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Hansapanka ülekantud ja sularahas väljavõetud 29850 krooni, A.L. ’e ja R.M. ’i Eesti Ühispanga arvelduskontodelt V.J. ’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Eesti Ühispanka ülekantud ja sularahas väljavõetud 87 570 krooni, maksis sellest 117508 krooni ja 30 senti Hansapanga Narva kontoris oma isiklikule arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Hansapangas ja seejärel vahetas oma isiklikult arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX Hansapangas 42097 krooni ja 90 senti 2350 USA dollariks ja kandis oma isiklikult USD arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX Hansapangas E.T. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Läti Aizkraukles Panka 2350 USD päevakursiga 42097 krooni ja 90 senti, Rahapesu eesmärgil 30.11.2001.a., saades eelnevalt enda kätte R.M. ’i ja A.L. arvelduskontodelt V.J. ’i arvelduskontole nrXXXXXXXXXXX Eesti Ühispanka ülekantud ja sularahas väljavõetud 130 000 krooni, R.M. ’i arvelduskontolt S.J. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Hansapanka ülekantud ja sularahas väljavõetud 59850 krooni, V.A. arvelduskontolt T.H. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Eesti Ühispanka ülekantud ja sularahas väljavõetud 49870 krooni ning M.E. ’i arvelduskontolt A.K. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Hansapanka ülekantud ja sularahas väljavõetud 49900 krooni, V.A. arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX sularahas väljavõetud 45 000 krooni, M.E. kontolt nr XXXXXXXXXXXXXXsularahas välja võetud 58 000 krooni, V.K. kontolt nr XXXXXXXXXXXXXX sularahas väljavõetud 50 000 krooni, maksis sellest 187500 krooni Hansapanga Tallinna kontoris oma isiklikule arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Hansapanka ja seejärel vahetas oma isiklikult arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX Hansapangas 202308 krooni 11500 USA dollariks ja kandis oma isiklikult USD arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXX Hansapangas E.T. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Läti Aizkraukles Panka 11500 USD päevakursiga 202308. Kokkuvõttes S.F andis üle ja sooritas õigustoiminguid varaga väärtuses kokku 611986 krooni 67 senti, millega põhjustas Eesti Ühispangale varalise kahju kokku 418020 krooni ja 67 senti R.M. , M.E. ja V.K. arvelduskontodel tekkinud miinussaldo kujul. 15 Sellega S.F pani toime

§ 148lg 3 p 1 (Kar

S § 394 lg 2 p 3) järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kriminaalkorras karistatava teo otsese tulemusena saadud varaga õigustoimingute sooritamise ja üleandmise, eesmärgiga varjata selle vara tegelikku omanikku ja ebaseaduslikku päritolu, kui see on toime pandud suures ulatuses. Kohtus tuvastatud asjaolud ja tõendid S.F tunnistab oma süüd

§ 186

järgi, kuid

§ 268ja § 148 p 1 järgi ta end süüdi ei tunnista.

12 15 lg 3 Kohus, hinnanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et S.F-i süü on tõendatud kõigis talle süükspandavates kuritegudes. S.F-ile

§ 186

järgi esitatud süüdistus Kohus leiab, et kohtuistungil on täielikult tõendamist leidnud, et ajavahemikul 15.10.2001-27.11.

1. a. võltsis S.F mitmeid ametlikke dokumente, kirjutades nendele A.F. i allkirja ja andmed selleks, et avada maksuvabas piirkonnas asuvas pangas Bank Crozier ettevõtte Raino LLC konto ja saada sellele A.F. i nimelt juurdepääsuõigus, samuti eesmärgiga saada A.F. i nimel kasutada Worldpay teenuseid. Kinnitust leidis ka S.F-i poolt võltsitud dokumentide kasutamine, s.o Bank Crozier Ltd-le edastamine. Kriminaalasja materjalid näitavad, et S.F-i elukohas Tartus X 30.07.2002 teostatud läbiotsimise käigus võeti ära järgmised dokumendid (I kd, lk 207-209; III kd, lk 97): - Worldpay Customer Agreement, Terms and Conditions, Raino LLC ja Plaza Centre Building vahel 27.11.
2. a., s.o Worldpay kliendileping (III kd, lk 98-102 ja tõlge IV kd, lk 130-138); - Creaway Offshore Mini-Application firma Raino nimelt, s.o Creaway Offshore’i lühitaotlus (volitaja A.F. ) (III kd, lk 103 ja tõlge IV kd, lk 139-140); - Corporate Account Application firma Raino nimelt 15.10.
3. a., mis on ärikonto avamise taotlus (III kd, lk 104-105 ja tõlge IV kd, lk 141-142); - Account Opening Checklist 25.10.
4. a., s.o konto avamise kontrollnimekiri (III kd, lk 106 ja tõlge IV kd, lk 143); - Credit Aplication firma Raino nimelt 30.10.
5. a., mis on krediiditaotlus (III kd, lk 107 ja tõlge IV kd, lk 144); - Schedule A firma Raino nimelt 27.11.
6. a. (III kd, lk 108 ja 109 ja tõlge IV kd, lk 145 ja 146); - Compliance document – Worldpay Customer firma Raino LLC nimelt, s.o vastavusdokument – WoldPay klient (III kd, lk 110 ja tõlge IV kd, lk 147); - Signatory Information Form firma Raino LLC nimelt 25.10.
7. a., s.o allkirjaõigusliku isiku andmete vorm (III kd, lk 111 ja tõlge IV kd, lk 148); - Innovative Lease Services Inc firma Raino LLC nimelt 30.10.
8. a., s.o äriseadmete liisimise taotlus, kus liisinguvõtja on äriühing Raino (III kd, lk 112 ja tõlge IV kd, lk 149); - Activation Request Form, s.o aktiveerimise taotlemise vorm ärinimi Raino LLC (III kd, lk 113 ja tõlge IV kd, lk 126); Nimetatud dokumentidest nähtub, et need on koostanud A.F. . Tema allkiri kajastub järgmistelt dokumentidelt: Worldpay Customer Agreement, Corporate Account Application, Account Opening Checklist, Credit Aplication, Schedule A, Compliance document – WorldPay Customer, Signatory Information Form ja Innovative Lease Services Inc. Osadel dokumentidel puudub kuupäev: Creawy Offshore MiniApplication, Compliance document – WorldPay document – WorldPay Customer. 13 A.F. , kelle nimelt eelkirjeldatud dokumendid on koostatud, eitas kohtuistungil kindlalt igasugust seotust nende dokumentidega. Käesoleval ajal Lõuna Politseiprefektuuri juhtivinspektorina töötav A.F. ei ole enda ütluste kohaselt allkirjastanud inglise keelseid blankette USA-st teenuste taotlemiseks, ta ei ole allkirjastanud ega täitnud III kd, lk 98-112 asuvaid dokumente, ei ole kokku puutunud firmade asutamisega USA-s või maksuvabades piirkondades, nimetust Raino LLC kuulis ta esmakordselt uurija juures ega tea midagi selle äriühingu omanikest, esindajatest ega majandustegevusest. A.F. on kohtus aga selgitanud, et tema andmed võisid võõraste inimeste kätte sattuda sellega, et
9. a. suve lõpus või sügisel kaotas ta Tallinnas ära oma passi ega saanudki seda kätte. Asjaolu, et süüdistuses märgitud dokumendid ei ole kirjutatud A.F. i poolt ja on võltsitud just S.F-i poolt, kinnitavad ka järgnevad tõendid:
10. Ekspertiisiakt nr DK-0570-02/5225 09.01.
11. a., kus eksperdiarvamuse kohaselt Worldpay Customer Agreement, Terms and Condtions’il Raino LLC ja Plaza Centre Building vahel 27.11.
12. a., Creaway Offshore Mini-Application’il firma Raino nimelt kuupäevata; Coporate Account Application’il firma Raino nimelt 15.10.
13. a.; Account Opening Checklists’il A.F allkirjaga 25.10.
14. a.; Business Equipment Lease Application’il firma Raino nimelt 30.10.
15. a.; Schedule A firma Raino nimelt 27.11.
16. a.; Compliance document – WorlPay Cstomer’il firma Raino LLC nimelt kuupäevata; Signatory Information Form’il firma Raino LLC nimelt 25.10.
17. a. olev käsitsikirja tekst ja allkirjad A.F. i nimelt on kirjutatud S.F-i poolt (III kd, lk 118-121).
18. Teade 29.10.
19. a. Raino LLC nimele A.F. , kus Creaway Group Inc teatab, et nad on kätte saanud saadetud dokumendid ning kinnitavad, et nad on avanud soovija nimele ajutise USA dollarite jooksevkonto pangas Bank Crozier Limited (III kd, lk 114 ja tõlge IV kd, lk 125);
20. Teade 14.11.
21. a. Raino Ltd nimele A.F. , kus teda tänatakse panga Bank Crozier Limited valimise eest ning teatatakse, et on avatud USA dollarite jooksevkonto nr 100 840 10000
22. Teatest nähtuvad ka konto number, kliendinumber ja kasutaja identifitseerimiskood (III kd, lk 115 ja tõlge IV kd, lk 124);
23. Kassa sissetuleku order 07.11.
24. a. A.F. i nimelt transpordi eest (I kd, lk 269). Nimetatud kahest teatest (29.10.
25. a. ja 14.11.
26. a.) nähtub seega, et vastavalt A.F. i 25.10.
27. a. konto avamise taotlusele on maksuvabas pangas Bank Crozier avatud tema nimel konto. Seega kinnitavad tõendid asjaolu, et S.F on esitanud A.F. i allkirjaga võltsitud dokumendid Bank Crozieri esindajatele. Teatised olid adresseeritud Raino Ltd ja Raino LLC A.F. i nimele aadressile Narva X. Sama aadress on A.F. i ja firma Raino LLC aadressiks märgitud ka dokumentidel Creaway Offshore Mini-application (III kd, lk 103), Corporate Account Application (III 14 kd, lk 105), Compliance document – WorldPay Customer (III kd, lk 110), signatory information form (III kd, lk 111) ning kassa sissetulekuorderil (I kd, lk 269). A.F. on kohtuistungil nimetanud oma eelnevaid elukohti, kuid Narva X nende hulgas ei esinenud. Samas nähtub aga kriminaalasja materjalidest, et sellel aadressil on elanud S.F ning sellel aadressil kohaldati tema suhtes
28. a. alguses ka tõkendit allkiri elukohast mittelahkumise kohta. S.F ise on kohtuistungil tunnistanud eelkirjeldatud dokumentide täitmist ja allkirjastamist. Asja kohta on ta andnud järgmisi ütlusi.
29. a. palus tema Narvas elava tuttava Andrei isa A.M. tal avada offshore´i firma ja seda mitte Eesti esinduse kaudu. Ta leidis ettevõtte, mis pakkus sellist teenust. See oli Creawey firma. Tuttav andis talle tema jaoks tundmatu isiku A.F. i passi ja ütles, et A.F. ist saab firma direktor. Kui firma Raino LLC avati ja firmale oli vaja teha pangaarve, siis A.M. ütles, et A.F. it pole Eestis. Seoses sellega ta täitis dokumendid ja kirjutas A.F. i eest alla, mida ta väga kahetseb. A.M. tal seda teha ei palunud ja ta tegi seda ise protsessi kiirendamiseks. Seega ta täitis ja võltsis allkirja järgmistel panka saadetavatel blankettidel – Corporate Account Application blankett firmale Raino LLC arve avamiseks pangas Bank Crozier Limited, Signatory Information Form blankett ja Account Opening Checklist blankett. Dokumentidele kantavad andmed sai ta ilmselt A.M.. Ta ei mäleta, kas ta ise saatis need dokumendid panka või tegi seda tellija. Pank sai dokumendid igatahes kätte, sest pangaarve avati. Ta täitis ka teised süüdistuses märgitud blanketid ja kirjutas neile allkirjad, kuid need olid mõeldud vaid näidisteks, sest tema tuttavad ei osanud piisavalt inglise keelt. Allkirjad blankettidele kirjutas ta ilmselt selleks, et näidata, kuhu allkiri kirjutada tuleb. Neid dokumente ta kuhugi ei saatnud Kohus on seisukohal, et süüdistatava ütlused, mille kohaselt ta väidab, et dokumendid, mis ei olnud seotud pangas arve avamisega, olid tehtud vaid näidistena, on paljasõnalised ning ennast õigustavad. Vaadates blankette, selgub, et mitmed neist on põhjalikult täidetud, allkirjastatud ja lisatud on ka kuupäevad. Samuti ei ole millegagi kinnitust leidnud, nagu oleks süüdistatav dokumente teinud kellegi teise jaoks. S.F on maksuvabas piirkonnas (offshore) avanud ka firmad Boaco Ltd ja EstHost Ltd. Milleks ta need firmad avas, ta enam ei mäleta, aga ju oli mingi äriidee. Seega, S.F-i poolt täidetud ja saadetud blankettide alusel avas Bank Crozier Limited firmale Raino LLC konto nr 100 840 10000 661 ja S.F sai A.F. nimelt juurdepääsuõigused firma Raino LLC kontole. S.F-i poolt dokumentide täitmise üheks tulemuseks oli äriühingule arve avamine ning seega oli võltsijal võimalik dokumentide täitmise läbi õigusi omandada.

§ 186

näeb vastutuse ette isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi või muu ametliku dokumendi, pitsati või stambi võltsimise eest kasutamise eesmärgil, samuti teadvalt võltsitud isikut või kodakondsust tõendava või muu ametliku dokumendi, pitsati või stambi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. 15 Kohus on seisukohal, et eelnevalt kirjeldatud tõendid kogumis tõendavad täielikult S.F-i poolt süüdistuses loetletud dokumentide võltsimist, s.o ametlike dokumentide täitmist A.F. i nimel, eesmärgiga avada maksuvabas piirkonnas asuvas pangas Bank Crozier ettevõte Raino LLC ja saada sellele juurdepääsuõigus ning kasutada A.F. i nimel Worldpay teenuseid. Samuti leidis tõendamist tema poolt võltsitud dokumentide Corporate Account Application, Signatory Information Form ja Account Opening Checklist blankettide kasutamine eesmärgiga omandada õigusi. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on täielikult tõendamist leidnud, et S.F võltsis ametlikke dokumente A.F. i nimelt nende kasutamise eesmärgil ning kasutas neid, s.o edastas võltsitud ja süüdistuses märgitud dokumendid pangale Bank Crozier Ltd eesmärgiga saada Raino LLC-le Bank Crozier pangas konto. See süüdistataval ka õnnestus. Kuriteo pani S.F toime tahtlikult ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§186järgi.

S.F-i süüdistus

§ 268järgi.

Kohus, hinnanud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et S.F-i süü on täielikult tõendamist leidnud. Kriminaalasi algatati Eesti Ühispanga 30.11.

1. a. avalduse alusel, mille kohaselt 18.11.2001.-26.11.
2. a. on sooritatud USA-s internetikaubamajades kreedittehinguid Eesti Ühispanga klientide U-kaartidega kogusummas 1 351 939.44 EEK. Olemasolevate andmete kohaselt on kõikide tehingute puhul tegemist pettusega (I kd, lk 1). Kriminaalasjas on täielikult tõendamist leidnud, et ajavahemikul 20.11.2001.28.11.
3. a. laekus seitsmele Eesti Ühispangas avatud U-kaardile, s.o virtuaalsele krediitkaardile, raha USA internetikaupmeestelt tagasimaksetena olematute ostutehingute tühistamise tulemusena. S.t maksete algatajateks olid erinevad USA internetikaubamajad. Antud U-kaardid, mis olid mõeldud ostude tegemiseks välismaistest internetikauplustest, olid vormistatud viiele isikule – A.L. ele, V.A. ele, R.M. le, M.E. ile ja V.K. ile. Kohtuistungil leidis tõendamist, et isikuks, kellel A.L. e, V.A. e, R.M. , M.E. ja V.K. pangaarveid vaja oli ja kes neid kasutas, oli süüdistatav S.F . Kuna tal endal ei olnud tuttavaid, kellelt arvete avamist paluda, pakkus ta
4. a. oma tuttavale S.J. le ja eeluurimisel kindlakstegemata isikule rahateenimisvõimalust. Selleks pidid nad avama Ühispangas või Hansapangas arveldusarved nii enda kui ka teiste isikute nimele maksimaalse päevalimiidiga. Arvete avamist A.L. e, V.A. e, R.M. , M.E. ja V.K. poolt tõendavad: - S.J. kohtus antud ütlused selles, et
5. a. palus S.F , et ta avaks pangas arveldusarveid nii enda kui teiste isikute nimele. Ta paluski oma tuttavaid, s.h M.E. ja V.K. i, et need avaksid pangas arved. Seda tema tuttavad ka tegid. 16 S.J. on nii eeluurimisel kui kohtuistungil andnud lähemaid ütlusi ka selle kohta, kuidas nimetatud isikutele arvete avamine käis. Võrreldes tema ütlusi, selgub, et ta on oma tunnistust muutnud. Eeluurimisel on ta väitnud, et tema soovil pangas arveldusarved avanud isikud andsid pangadokumendid, s.h pangakaardid ja PIN-koodid tema kätte. Tema edastas need alati S.F-ile . Nii andis ta nt M.E. vormistatud pangadokumendid S.F-ile (IV kd, lk 296-297). Mõne aja pärast helistas S.F talle ja ütles, et kontodele on üle kantud raha, mis tuleb välja võtta ning nimetas ka konkreetse summa. Kohtuistungil muutis tunnistaja oma ütlusi selles, et ta hakkas väitma, et isikuks, kelle kätte said tema tuttavate pangadokumendid ning kes talle helistas ning teatas pangakontole laekunud ja väljavõtmisele kuuluvad rahasummad, ei olnud alati S.F , vaid umbes pooltel kordadel oli selleks keegi Jevgeni ehk Ženja nimeline mees. Seega ei oska ta öelda, millise tema tuttava pangadokumendid nendest kahest mehest kummagi kätte said ning kumma kätte sai konkreetsetel juhtudel raha. Talle tundus küll, et S.F ja Jevgeni tegutsesid ühiselt ja olid sõbrad. Seda viimast järeldas ta sellest, et nägi mehi paaril korral koos. S.J. jäi oma kohtus antud ütluste juurde, kinnitades, et need on õiged. Ta väitis, et rääkis ka uurijale Jevgeni nimelisest mehest, kuid uurijat tema selline jutt ei huvitanud. Uurija tahtis, et ainus süüdlane oleks S.F. Ülekuulamise protokollile kirjutas ta aga ikkagi alla, sest talle öeldi, et vaid nii pääseb ta arestimajast välja. Prokuratuuris ülekuulamisel ta Jevgeni nime enam ei maininud, sest kartis, et siis pannakse ta ehk uuesti arestimajja. Kohus leiab, et S.J. ei ole kohtuistungil mõistuspäraselt selgitanud oma ütluste muutmist ja selle põhjusi. Eeluurimisel kuulati teda üle mitmel korral, s.h prokuratuuris ning seega oli tal võimalik juba varem muuta oma ütlusi kirjeldamaks n.ö tegelikult asetleidnud sündmusi. Kuivõrd tunnistaja jäi aga kohtus antud ütluste juurde, tuleb tema tunnistus kogumis lugeda ebausaldusväärseks. S.J. on kriminaalasjas andnud ütlusi ka selle kohta, kuidas toimus kontodele kantud rahasummade väljavõtmine ja kelle kätte raha anti, kuid seda osa tema tunnistusest käsitleb kohus otsuses süüdistatavale

§ 14815lg 3 p 1 järgi süükspandavate kuriteoepisoodide juures.

Hinnates aga tunnistaja eeltoodud ütlusi, selgub, et jutt käib mitmetest isikutest, kes tema soovil pangas arved avasid ning kes raha tema kätte andsid. Nendeks olid peale M.E. ja V.K. ka R.Z. , V.J. , H.E. ja A.K. i. Ka nimetatud isikute poolt arvete avamisega seonduvat käsitleb kohus otsuses S.F-ile

§ 14815lg 3 p 1 järgi esitatud süüdistuse põhjendamise juures.

- M.E. kohtus antud ütlused, et tema tuttav S.J. (isiku tuvastas ta eeluurimisel ka fotode järgi - IV kd, lk 3-5) palus, et ta vormistaks pangakaardi ja pakkus talle selle eest 200.00 kr. Ta tegigi seda Narvas asuvas Ühispanga kontoris, saades tavalise pangakaardi ja tehes internetikasumise võimaluse. S.J. selgitas, et tema arvele kantakse rahad, mis tulevad Venemaalt ning et ta peab need summad välja võtma. Pangadokumendid (pangakaardi ja interneti koodikaardi) andis ta S.J. kätte. Paar päeva peale seda võttis S.J. temaga ühendust ja palus tal raha arvelt välja võtta. Ta ei ole 17 sooritanud oste internetikaubamajast ega tea midagi tema kontole laekunud USA internetikaubamajade summadest. - V.K. kohtus antud ütlused, et tema avas arve Narvas Ühispanga kontoris talle võõra Sergei nimelise mehe soovil, keda talle tutvustas tema tuttav A.K. i. Pangas vormistas ta standardlepingu ja tegi internetipanga kaardi. Tehtud dokumendid, s.h internetipanga koodid, andis ta Sergeile. Arve avamise eest sai ta tasu 100 kr. Võis olla 27.11.

1. a., kui talle helistas Sergei ja palus tal arvelt maha võtta sinna vahepeal laekunud 50 000.00 kr. Kust kontole tulnud raha pärines, ta ei tea. Ta ei ole teinud oste USA internetikaubamajadest, ei tea, mis on U-kaart ega ole teinud internetis sellega ülekandeid. - V.A. ütlused selle kohta, et ta avas enda nimel Ühispangas konto ühe võõra, umbes 30-aastase vene keelt kõneleva mehe soovil. Mees pöördus tema poole Tartu bussijaamas ja lubas talle tasuks 300 kr. Ta avas pangas arve ja pangast saadud dokumendid andis sellele mehele. Nädal hiljem kohtus ta mehega uuesti. Ta võttis oma arveldusarvelt pangakontoris välja 45 000 kr ja andis samale mehele. Ta ei ole kasutanud internetipanka ega tea, kuidas seda teha, ta ei ole teinud oste internetikaubamajast ja ei oska öelda mis on U-kaart. Ta istub kogu aeg vanglas. - R.M. ütlused, et ta oli koos A.L. ega Tartus Kaubahalli juures, kui nad kohtusid ühe Jaanuse nimelise mehega. See mees palus temal ja A.L. el Ühispangas arve avada, pakkus neile selle eest raha ja viis nad kokku ühe venelasega. Ta vormistaski arveldusarve ka internetikasutuse. Kõik saadud dokumendid andis ta venelasele, saades tasuks 300 või 500 kr. A.L. tegi samamoodi endale arveldusarve, andis dokumendid venelasele ning sai selle eest raha. Kolme päeva pärast sai ta kätte internetikoodid ja andis need samale venelasele. Ta ei tea midagi tema arvele laekunud summadest, ta ei ole oma kontolt ülekandeid teinud, ei oskagi neid teha ning ta ei oska üldse internetipanka kasutada. R.M. ja V.A. poolt arvete avamise kohta on kohus tõendina avaldanud ka turvakaamera lindistuse Tartus Küüni 9 Eesti Ühispanga kontorist ja selle kohta käiva foto vaatlusprotokollis (I kd, lk 12, 13). M.E. i, V.K. i, V.A. ja R.M. ütlused näitavad, et nad on toimunut kirjeldanud sarnaselt ning iga kord toimis arve avamisel ja sellelt raha väljavõtmisel sama skeem. A.L. t kohtus üle kuulata ei olnud võimalik, kuid R.M. tunnistusest nähtuvalt vormistas ka A.L. võõra palvel endale arveldusarve ning andis ära pangadokumendid. M.E. ja V.K. palus arved avada S.J. ; R.M. l, A.L. ja V.A. aga eeluurimisel tuvastamata jäänud isik. - järgmised pangadokumendid nende kogumis: I R.M. puudutavalt: Tema Eesti Ühispanga arvelduskonto avamise leping (konto nr XXXXXXXXXXXXXX) 09.11.
2. a. (I kd, lk 46, 220), passikoopia (I kd, lk 47-48), 18 kliendiandmed (I kd, lk 49), konto liikumise aruanne (I kd, lk 39-45), U-Neti liitumisleping konto nr XXXXXXXXXXXXXX juurde 09.11.2001 (I kd, lk 221), UNeti kasutustingimused (I kd, lk 222), U-Neti kliendiandmed kasutajatunnusega ja salasõnaga (I kd, lk 223), Eesti Ühispanga kontokaart (I kd, lk 258) ja U-Neti paroolide kaart (I kd, lk 258) II M.E. puudutavalt: M.E. arvelduskonto leping (konto nr XXXXXXXXXXX) 19.11.
3. a. (I kd, lk 64), tema kliendiandmed 19.11.
4. a. (I kd, lk 65), passikoopia (I kd, lk 66) ja konto liikumiste aruanne ( I kd, lk 56-63). III V.K. puudutavalt: V.K. arvelduskonto leping (konto nr XXXXXXXXXXXXXX) 22.11.2001 a. (I kd, lk 83), kliendiandmed (I kd, lk 84), passikoopia (I kd, lk 85) ja konto liikumiste aruanne (I kd, lk 77-82). IV V.A. t puudutavalt: V.A. Eesti Ühispanga arvelduskonto leping (konto nr XXXXXXXXXXX) 23.02.
5. a. (I kd, lk 53), tema Eesti Ühispanga arvelduskonto leping (konto nr XXXXXXXXXXXXXX) 22.11.2001 (I kd, lk 55, 246), passikoopia (I kd, lk 54) ning kontoga nr XXXXXXXXXXXXXX seotud Eesti Ühispanga U-neti liitumisleping (I kd, lk 247), U-neti andmed kasutajatunnuse ja salasõnaga (I kd, lk 249), konto nr XXXXXXXXXXXXXX pangakaart (I kd, lk 251), U-neti paroolide kaart (I kd, 252), sularaha sissemakse 22.11.2001 Eesti Ühispangas (maksja V.A. ja saaja V.A. konto nr XXXXXXXXXXXXXX) (I kd, lk 250) ja V.A. konto nr XXXXXXXXXXXXXX liikumiste aruanne (I kd, lk 50-52). V A.L. t puudutavalt: A.L. Eesti Ühispanga arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX leping 09.11.2001 (I kd, lk 73, 241), konto liikumiste aruanne (I kd, lk 69-72), tema kliendiandmed (I kd, lk 74), passikoopia (I kd, lk 75), U-neti liitumisleping 09.11.2001 (I kd, lk 76, 242), U-neti andmed kasutajatunnus ja salasõna (I kd, lk 243), Eesti Ühispanga kontonumbriga pangakaart (I kd, lk 244), U-neti paroolide kaart (I kd, lk 245). Kohtuistungil üle kuulatud arveid avanud tunnistajad kinnitavad, et nemad ei ole endale U-kaarte vormistanud, nendega tehinguid teinud ega teagi, millega tegemist on. Kohtus on tunnistajana üle kuulatud AS SEB Eesti Ühispanga E-riskide ja analüüside osakonna juhataja K.K., kes selgitas U-kaartide vormistamise käiku ja reegleid. Tema ütluste kohaselt vormistatakse U-kaart Ühispanga internetipangas U-Net ning tegemist on deebetkaardiga, mis on seotud kliendi kontoga, s.t annab võimaluse kasutada kliendi kontol olevat rahasummat ning sellega sooritatakse internetist oste. U-kaardi vormistamiseks peab isikul olema konto Ühispangas ning internetipanga leping, ta peab sisenema internetipanka, valima internetipangas U-kaardi vormistamise, määrama kaardi limiidi ja kinnitama oma soovi veelkord koodikaardilt tuleva kontrollkoodiga. Seejärel kuvatakse internetipangas kaardi number, kehtivusaeg ja kontrollkood. 19 Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas on täielikult tõendamist leidnud, et S.F sai enda valdusse R.M. , V.A. e, A.L. e, M.E. ja V.K. nimele väljastatud Eesti Ühispanga arvelduskonto numbritega kaardid, arvelduskontoga seotud deebetkaardid, U-Neti paroolide kaardid, kasutajatunnused ja salasõnad. Samuti leidis kohtus kinnitust, et saades enda kätte mainitud pangadokumendid ja –kaardid, vormistas ta kontoomanike nimel U-Netis U-Kaardid ehk virtuaalsed pangakaardid. S.F-ini poolt tunnistajate nimetatud pangadokumentide ning pangakaartide enda kätte saamine, tunnistajate pangakontodele juurdepääsu omamine ning tema poolt kontoomanike nimel U-Kaartide vormistamine on tõendatud järgmiste tõenditega nende kogumis: - Valeri S.F-i elukohas Tartus X 30.07.
6. a. teostatud läbiotsimise käigus tema korterist ära võetud järgmiste originaaldokumentide vaatlusprotokolliga:
7. R.M. Eesti Ühispanga konto nr XXXXXXXXXXXXXX avamise leping 09.11.
8. a. (I kd, lk 220), U-Neti liitumisleping 09.11.
9. a. (I kd, lk 221), U-Neti kasutustingimused (I kd, lk 222), U-Neti kliendiandmed kasutajatunnuse ja salasõnaga (I kd, lk 223), Eesti Ühispanga kontokaart (I kd, lk 258) ja U-Neti paroolide kaart (I kd, lk 258).
10. A.L. Eesti Ühispanga konto nr XXXXXXXXXXXXXX leping 09.11.
11. a. (I kd, lk 241), U-Neti liitumisleping 09.11.2001 (I kd, lk 242), U-Neti andmed kasutajatunnuse ja salasõnaga (I kd, lk 243), Eesti Ühispanga kontonumbriga pangakaart (I kd, lk 244), U-Neti paroolide kaart (I kd, lk 245).
12. V.A. Eesti Ühispanga arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX leping 22.11.
13. a. (I kd, lk 246), U-Neti liitumisleping (I kd, lk 247), U-Neti antmed kasutajatunnuse ja salasõnaga (I kd, lk 249), Eesti Ühispanga kontonumbriga pangakaart (I kd, lk 251), UNeti paroolide kaart (I kd, lk 252) ja V.A. sularaha sissemakse 22.11.
14. a. Eesti Ühispangas (I kd, lk 250);
15. Paberkandjal muuhulgas R.M. , ja A.L. pangakaartide andmed (III kd, lk 66 ja tõlge IV kd, lk 299). Kohus leiab, et asjaolu, et S.F-i elukohast ei leitud kõigi viie tunnistaja kõiki pangadokumente, selgitavad tunnistajate ütlused selles, et osa dokumente (s.h pangakaardid) said nad hiljem tagasi. - S.F-i enda ütlustega. Süüdistatav tunnistab, et ta palus oma tuttavaid S.J. t ja P.T. , et need avaksid pangas arved ja otsiksid ka teisi isikuid arveid avama. Samas väidab ta, et neid arveid ei vajanud mitte tema, vaid tema tuttav Mihhail, kes elas Moskvas. Mihhailiga tutvus ta
16. a. ühes internetifoorumis, kus otsiti töötajaid. Mihhail andis talle programmeerimistööd. Tema oli sel ajal üliõpilane ning otsis võimalusi erialast tööd teha. Mihhailiga on ta kohtunud ühe korra Sankt-Peterburis ning muidu suhtlesid nad kirja teel, messengeri ja ICQ kaudu. Novembris
17. a. palus Mihhail, et ta laseks kolmandatel isikutel teha pangaarveid koos krediitkaartidega, millistega saaks teha internetioste. Kaartidele pidi laekuma raha, mis tuleb välja võtta. Mihhail selgitas, et ei saa ise Venemaal arveid avada, kuna antud teenust pakub väga kitsas pangasektor ja avamine võtab palju aega. Ta ei teadnud, kust ja kellelt see raha tuleb, aga ta sai aru, et internetipoed saavad kokku hoida välismaalt tehtavate tellimuste 20 maksu pealt ja tagastavad selle peale seda kaardile (s.o maksutagastused). Tema pidi selle eest saama 40 000.00 kr, aga sai vähem. Arveid pidi olema mitu, sest erinevatelt firmadelt pidi laekuma raha erinevate inimeste jaoks. S.J. otsiski inimesi, kes avaksid arveid. Isikuid selleks otsis ka P.T. , kes tegi seda tema teada oma tuttava Aleksei kaudu. S.J. ja P.T. andsid tema kätte arved koos internetipanga koodidega. Ta ei saanud neid pangadokumente Mihhailile edastada, sest tal ei olnud skännerit. Andmete käsitsi trükkimine oleks võtnud aga palju aega ja ta oleks võinud vigu teha. Kuna Mihhailil ei olnud internetipanka sisenemiseks koode, vormistas U-Neti kaudu Ukaardid tema. Võimalik, et tema vormistas R.M. , M.E. i, V.K. i, V.A. ja A.L. Ukaardid. Andmed vormistatud U-kaartide kohta edastas ta Mihhailile, aga ta ei mäleta, kas posti teel, elektronkirjaga, messengeri või ICQ kaudu (ICQ-s oli tema kasutajanimeks „Vovtšik“ ja Mihhailil „Mihhail“). Mihhail edastas talle infot internetikaubamajadest tulnud maksete kohta ja ütles, milliseid summad peavad saabuma. Tema ise kontrollis kontodele rahade laekumisi ja kui rahad tulid, helistas ta S.J. le ning käskis raha välja võtta. Kohe, kui ta sai skänneri kasutamise võimaluse, skänneeris ta koodikaardid Mihhailile ning edasi avas U-kaarte ja kontrollis rahade laekumisi Mihhail ise. Ta skännis Mihhailile ka kõik arved mis olemas olid. Isikute deebetkaarte tema kätte ei saanud, sest kaartide tegemine võttis kontoomanikel umbes 2 nädalat. Need said J.T. nimelise isiku kätte. J.T. oli Mihhaili poolt saadetud. J pidi Eestisse tulema tegelikult juba siis, kui arvele tuli esimene rahaülekanne, aga ei tulnud. Mihhail andis talle J pangarekvisiidid, et ta raha sinna kannaks. Ta kandis J raha üle, kirjutades maksele selgitusse Mihhail. Kui J Eestisse tuli, tutvustas ta meest S.J. ga ja juba eelnevalt mainitud Alekseiga. Kohtumise juures viibis ka P.T.. Ka J Eestis olemise ajal tegi ta ühe rahaülekande Jevgeni kontole, kuna nii tahtis Mihhail. J kätte andis ta kõik arvete avamise originaaldokumendid ja koodid ning vist ka arvelduskontode avamise lepingud. Kui J ära sõitis, siis andis mees osa dokumente (ta ei tea täpselt millised) S.J. le ja osa talle. Seda, et arvetele tulnud raha oli saadud ebaseaduslikult, ta ei teadnud. Ta rääkis ka uurijale Mihhailist, P.T. st ja S.J. st, kuid uurijat teised isikud ei huvitanud. Uurija palus tal end süüdi tunnistada, lubades, et räägib siis prokuröriga, et tema tõkend vahistamine muudetaks tõkendiks allkiri elukohast mittelahkumise kohta. Kuna uurija oli huvitatud ainult tema süü tõendamisest, siis ta uurijale J.T. koodide andmisest ei rääkinud. Mihhaili oleks temal olemasolevate Mihhaili kontaktide põhjal olnud lihtne leida ja ta pakkus uurijale ka oma abi. Tema ise hiljem Mihhaililt ei küsinud, et miks viimane teda sellesse tegevusse kaasas, kuna ta ei tahtnud luua enam kontakte endiste tuttavatega. S.F on andnud ütlusi ka selle kohta, et kuidas toimis tema raha pangaarvetele laekumised, kuid tema selliseid ütlusi kirjeldab kohus allpool rahapesu (

§ 14815lg 3 p 1) episoodi juures.

Täiendavalt tõendavad süüdistatava poolt kontoomanike nimel U-kaartide vormistamist, aga samuti asjaolu, et S.F oli teadlik USA internetikaupluste kaardimaksesüsteemi sissetungimisest ja sinna kaardiandmete sisestamisest ning tegutses varalise kasu saamise eesmärgil eelneval kokkuleppel Mihhaili nimelise isikuga, järgmised tõendid nende kogumis: 21

1. Asitõendiks tunnistamise määrus S.F-i elukohast leitud ja äravõetud arvutite Mator D540X-4K 20 GB ja „Personal Computer“ kohta (I kd, lk 212).
2. Infotehnoloogia ekspertiisi akt nr IA-0109-02/3972 S.F-ile kuuluvate arvutite kohta (I kd, lk 215, 216) – ekspertiisiaktist nähtuvalt on kopeeritud S.F-i arvuti kõvakettal olevad andmed, mida on menetlejal olnud hiljem võimalus vaadelda. Nimetatud akti kohta on kohtuistungil üle kuulatud selle koostaja ekspert Terry London, kelle ütluste kohaselt valmis kopeerimise tulemusena kaks ekspertiisikoopiat, mille räsid (MD5 räsid) (räsi, s.o digitaalne andmete sõrmejälg) on ära toodud ekspertiisiaktis. Räsi on oma olemuselt sama unikaalne kui sõrmejälg, s.t sõltumata andmete hulgast jäävad tema suurus ja pikkus alati samaks. Ekspertiisikoopia sisaldab iseendas originaalse andmekandja üksühest koopiat. Ka sisaldub selles info kopeeritud andmete räsi kohta. Võimalus, et kahel sõltumatul andmehulgal on samasugune MD5 räsi, on üliväike, ehk tõenäosus on üks võimalus 2128 võimaluse vastu, mis on ülisuur arv. Terry London on koostanud veel kaks ekspertiisiakti vastavalt nr IA-0119-02/4581 ja IA-0134-02/
3. Esimeses märgitud eksperdiarvamuse kohaselt edastatakse ekspertiisi määrajale ekspertiisiks esitatud arvutite andmekandja ekspertiisikoopia IA11902A.E01-IA11902A.E08 kokku 8 faili räsiga ja teises märgitud arvamuse kohaselt andmekandja ekspertiisikoopia IA13402A.E01-IA13402A.E43 kokku 43 faili räsiga (III kd, lk 232-234, 236-237).
4. 20.12.
5. a. vaatlusprotokoll ja selle lisad – S.F-i arvuti e-posti programmi Microsoft Outlook sissetulnud kirjade kataloogi SLIV väljavõte S.F-i e-posti aadressile X sisse tulnud kirjade ja nende manustega (III kd, lk 1-59; tõlge IV kd, lk 298). Olles saanud elektroonilisel teel informatsiooni kaardimaksesüsteemiga manipuleerimise tagajärjel toimunud rahaülekannetest, saatis Mihhaili nimeline isik koheselt e-posti aadressilt X S.F-i e-posti aadressile X kirjad, mille manustena oli lisatud kokku 10 tekstifaili koos heakskiidetud maksetehingute andmetega. Nimetatud tõendit on kommenteerinud kreedittehingute teostamisega kokkupuutunud tunnistaja K.K. , kelle sõnul sisaldavad tekstifailid Ühispanga kaardinumbreid, samuti sisaldab väljavõte internetikaupmeeste nimesid, kellelt laekusid tehingud Ühispanka. Tunnistaja sõnul on tegemist kokkuvõtte või raportiga kreedittehingute teostamisest või sisestamisest.
6. 06.09.2005 vaatlusprotokoll ja selle lisad - S.F-i arvuti suhtlusprogrammis ICQ toimunud süüdistatava ja Mihhaili vahelise vestluse väljavõte (II kd). Sellest nähtub, et S.F edastas ajavahemikul 16.11.200124.11.
7. a. eelneva kokkuleppe kohaselt elektrooniliselt kaugsuhtlusprogrammi ICQ kaudu U-kaartide andmed Mihhaili nimelisele isikule, kes viibides kindlaks tegemata kohas ajavahemikul 16-18.11.
8. a. sisestas elektrooniliselt ebaseaduslikult USA internetikauplustega seotud kaardimaksesüsteemi U-kaartide andmed ja andmed kaartidega tehtud tehingute kohta, mille tulemusena edastati elektrooniliselt Eesti Ühispangale informatsioon A.L. e, R.M. , V.A. e, M.E ja V.K. arveldusarvete krediteerimiseks. Olles saanud elektroonilisel teel informatsiooni kaardimaksesüsteemiga manipuleerimise tagajärjel toimunud rahaülekannetest, saatis Mihhaili nimeline isik 22 koheselt e-posti aadressilt X S.F-i e-posti aadressile X kirjad, mille manustena oli lisatud kokku 10 tekstifaili koos heakskiidetud maksetehingute andmetega. S.F pidi kokkuleppe järgi jälgima arvelduskontode seisu ning võtma arvelduskontodelt raha ja kandma osa sellest Mihhailile Läti Aizkraukles Panka Evgeny (J) T arveldusarvele, millised pangarekvisiidid Mihhail edastas S.F-ile ICQ-kaugsuhtlusprogrammi kaudu. S.F ja Mihhail suhtlesid ja vahetasid kaardimaksete kohta käivaid infotehnoloogiaalaseid teadmisi ööpäevaringselt. S.F saatis Mihhailile UNeti kaartide andmed ja anonüümserverite aadressid. Seega üritasid süüdistatav ning Mihhaili nimeline isik oma isikut varjata, edastades internetis andmeid läbi kanalite, mis teevad võimatuks arvutikasutaja isiku tuvastamise. Hinnates vestluse väljavõttes kajastuvat, tuleb arvestada, et väljavõttes toodud kuupäevad on tegelikkusega nihkes ühe päeva võrra (kui vaatlusprotokollis algab väljavõte 16.11.2001 kuupäevaga, siis tegelikkuses oli tegemist 15.11.2001 saadetud sõnumitega. See asjaolu tuleneb vestlusest, kuna nimetatud on ka nädalapäevi (nt tl 148 25.11.
9. a. Mihhaili sõnum – täna on laupäev). Nimetatud asjaolu võib tuleneda sellest, et arvutil oli vale kuupäev. Väljavõttes tähistab sinine värv saadetud sõnumeid ehk S.F-ini poolt edastatud sõnumeid ja punane värv vastuvõetud informatsiooni. ICQ vestlusest nähtub, et: S.F oli kursis sellega, millistele elektroonilistele kanalitele oli Mihhailil juurdepääs ning ta tundis huvi, kas Mihhail nn merch accounti müüb. Mihhaili vastusest nähtub, et müüb 500 USD eest, kui teine võtab vähemalt 30 tükki (II kd, lk 116). Mõiste „merch account“ ehk „merchant account“ tähendab S.F-i ja Mihhaili omavahelises vestluses internetikaupmehe kontot ja juurdepääsu sellele. Rahade ülekandmise jutt nn merchide pealt ja merchide peale on süüdistatava ja Mihhaili vahel toimunud vestluse läbivaks teemaks (s.h ka II kd, lk 117, 118, 119, 125, 126, 128, 129, 131, 146 jne). Juttu on ka konkreetsetest ülekantud summadest ja kaartidele raha tagastamisest (nt II kd, lk 123). II kd, lk 117-118 on Mihhaili sõnum süüdistatavale: „Praegu kannan raha merchile, kuid täna välja ei võta … teen seda homme, sest nad kantakse merchile kell 20:00, kuid seal on praegu kell 1 öösel … s.o vähem kui ööpäeva pärast. Mul tasub võtta nad ära homme kell 19:00, igal juhul ootan sinult 3 kaarti.“ Süüdistatav vastab sellele: „Ok. Loodan, et sa ei tagasta sama merchi pealt“. Väljavõttest selgub, et Mihhailil oli vaja kaarte selleks, et sinna raha peale kanda ning S.F lubas need talle selleks muretseda. Mihhail annab S.F-ile teada, mis ajaks ja kui palju tal kaarte vaja on. Selline kaartide küsimine ja süüdistatava lubadus neid hankida toimus korduvalt, s.h nähtub see II kd, lk 116, 117, 118, 119, 120, 123, 124, 126, 127, 133, 134 jne. Mihhail väljendab II kd, lk 119, 127 ka muret, et kaardiomanike kaardid võidakse blokeerida ning seega tuleb kaardid teha erinevatele nimedele, s.t et kaardi peaarve kuuluks erinevtele isikutele. Mihhaili sõnul: „Niipea, kui pangas saadakse aru, et need inimesed on petised, blokeeritakse kõik kaardid, mis oled neile teinud ning neid hakatakse otsima;“ samuti Mihhaili sõnum: „Pea silmas, et peale esimest kordaminekut 23 pank teritab kõrvu ja hakkab kõiki sundtagastusi käsitsi kontrollima“ (II kd, lk 127). II kd, lk 135 nähtub Mihhaili mure: „Kuule, mul on tunne, et sellist rahakogust võidakse märgata. Mõtle vaid, iga päev 15*5=75k … Kas pangale on märgatav? … Iga päev kolme päeva jooksul.“ Samuti on Mihhail saatnud S.F-ile sõnumi: „Merchide omanikud ei tea midagi arvel oleva liikumise kohta, …“ ning süüdistatava vastus sellele: „Siin on kõik nii kaval.“ Kohus leiab, et viimati mainitud sõnumid näitavad, et vestluspartnerite tegevus on ebaseaduslik ning mõlemad pooled on sellest ka teadlikud. Sama näitab ka S.F-i II kd, lk 150 toodud sõnum: „Ma maksan meestele päris palju, et oma nägu mitte näidata.“ Asjaolu, et S.F saatis ICQ suhtlusprogrammi läbi Mihhailile R.M. , A.L. e, M.E. i, V.K. ja V.A. U-kaartide andmed, kajastub II kd, lk 121, 124, 133, 144, 145,
10. Samuti selgub vestlusest kogumis, et S.F oli isikuks, kes kontrollis, kas nende isikute arvetele on raha üle tulnud (s.h nt II kd, lk 130, 132, 139, 143, 148 jne). II kd, lk 131 nähtuvalt kirjutas süüdistatav Mihhailile, et see on tema mure, jälgida, millal rahad tulevad ja et ta teeb seda regulaarselt. II kd, lk 141 tõendab ka, et S.F andis Mihhailile kaartidega seoses infotehnoloogiaalast nõu. Hinnates toodud vestluskatkeid koos kogu ICQ vahendusel toimunud jutuajamisega, selgub, et S.F oli teadlik kaardimaksesüsteemide andmetöötlussüsteemidesse sekkumisest, selle sekkumise ebaseaduslikkusest ning et S.F-i ja Mihhaili vahel käis selleks pidev koostöö. Kokkulepe koostööst saadava tulu jagamiseks vahekorras 50:50 kinnitab II kd, lk 151 - S.F-i sõnum Mihhailile: „ Kõik 50/
11. Tingimused on sellised: kõik on 50/50, nii kulud kui tulud“. S.F ja Mihhailil oli välja kujunenud omavaheline rollijaotus, kes millise osaga kelmuse toimepanemises tegutseb ja nende mõlema käitumine oli seejuures olulise tähtsusega. S.F-i ülesandeks oli otsida isikud, kes avaksid pankades arved ning annaksid need koos pangadokumentidega ja pangakaartidega tema kasutusse. Samuti pidi tema vormistama U-kaartid, edastama nende andmed Mihhailile ning kontrollima rahade laekumist kontodele. Tema ülesandeks oli ka rahade kontodelt edasikandmine ja/või väljavõtmise organiseerimine. Viimast käsitleb kohus otsuses rahapesu episoodi juures. ICQ vestlusest selgub, et S.F edastas esmalt Mihhailile kaartide andmed, seejärel informeeris Mihhail süüdistatavat tehingute teostamisest e-maili vahendusel ja ICQ vestluses ning siis toimus rahade väljavõtmine kontodelt või rahade ülekandmine teistele arvetele. ICQ vestlust hinnates selgub, et ebausutavad on S.F-i ütlused ka selles, et pangadokumendid said kõik J.T. kätte. Nimelt nähtub esiteks asja materjalidest, et tunnistajate pangadokumendid leiti tema elukohast ning teiseks selgub süüdistatava ja Mihhaili omavahelisest vestlusest, et Mihhail käskis S.F kanda kontodele saabunud raha mingis osas üle J.T. arveldusarvele (tõendeid selle kohta käsitleb kohus rahapesu episoodi juures). Seega, eeldades, et J.T. käis Eestis, oleks süüdistatav saanud talle raha anda ka kohapeal. 24 Kohus on seisukohal, et paljasõnalised on süüdistatava ütlused selles, et tema ei teadnud, kust raha kontodele tuleb ja et see on saadud ebaseaduslikul teel. Tema teadlikkust ja kaastegutsemist näitavad eelkõige kommenteeritud ICQ-s toimunud vestluse katked. Toimus ebaseaduslik maksesüsteemi sekkumine ja tegemist ei olnud maksutagastustega, nagu süüdistatav väitis end asjast aru olevat saanud. Süüdistatav ei osanud ka ise vastata talle kohtus esitatud küsimusele, et kuidas on võimalik tagastada makse, kui ei ole toimunud esialgseid tehinguid. Eesti Ühispanga poolt A.L. e, R.M. , V.A. e, M.E. ja V.K. kontode alusetu krediteerimine tegelikkuses mittetoiminud USA internetikaupmeeste tehingute eest on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega nende kogumis: Tõendamist leidnud asjaolud: 1) Eesti Ühispank krediteeris 20.11.
12. a. alusetult A.L. arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXX tegelikkuses mittetoimunud Criterion Music tehingute eest kuuel korral kogusummas 78 572.84 kr; 2) Eesti Ühispank krediteeris 20.11.
13. a. alusetult A.L. arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXX tegelikkuses mittetoimunud Martys Trading Company tehingute eest seitsmel korral kogusummas 84 838.58 kr; 3) Eesti Ühispank krediteeris ajavahemikul 20.11.
14. a. kuni 26.11.
15. a. alusetult R.M. arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXX tegelikkuses mittetoimunud Sezco Products Llc tehingute eest kolmekümne seitsmel korral kokku 393 656.79 kr; 4) Eesti Ühispank krediteeris 26.11.
16. a. alusetult V.A. arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXX tegelikkuses mittetoimunud Scrypton Systems Inc tehingute eest kümnel koral kokku 95 273.40 kr; 5) Eesti Ühispank krediteeris ajavahemikul 26.11.
17. a. kuni 28.11.
18. a. alusetult M.E. arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXXXtegelikkuses mittetoimunud Great Expectations Inc tehingute eest neljakümnel korral kokku 408 012.03 kr; 6) Eesti Ühispank krediteeris ajavahemikul 27.11.
19. a. kuni 28.11.
20. a. alusetult V.K. arvelduskontot nr 1001068552014 tegelikkuses mittetoimunud McCulloch Racing Corp tehingute eest kahekümne üheksal korral kokku 291 612.80 kr. Tõendatud on, et Eesti Ühispank krediteeris temani elektrooniliselt jõudnud valeinformatsiooni tõttu alusetult A.L. e, R.M. , V.A. e, M.E. ja V.K. Eesti Ühispangas asuvaid arvelduskontosid, millele S.F oli olemas juurdepääs kokku 1 351 966.40 kr-ga. Nimetatud summas tekitasid nad kahju USA internetikauplustele Criterion Music, Martys Trading Company, Sezco Products Llc, Scrypton Systems Inc, Great Expectations Inc, McCulloch Racing Corp ja neid teenindavatele USA pankadele. Toodud summade laekumised tunnistajate pangakontodele on tõendatud A.L. e, R.M. , V.A. e, M.E. ja V.K. kontode liikumiste aruannetega (I kd, lk 70-71, 39-45, 50-58, 5663, 77-82). Samuti tõendavad teostatud rahaülekandeid ning asjaolu, et nimetatud kontode krediteerimised said võimalikuks seeläbi, et süüdistuses toodud kuupäevadel sisestas Mihhaili nimeline isik elektroonilisel teel ebaseaduslikult juba mainitud USA internetikauplustega seotud kaardimaksesüsteemi andmed tunnistajate kontodega toodud U-kaartide kohta ning nende kaartidega USA internetikauplustes teostatud kreedittehingute kohta, järgmised tõendid nende kogumis: 25 - Eesti Ühispanga avaldus, s.o kuriteoteade Keskkriminaalpolitseile (I kd, lk 1); - Kriminaalasjas üle kuulatud AS SEB Eesti Ühispanga esindaja M.S. ja tunnistaja K.K. tunnistused. Nende kohtus antud ütluste kohaselt avastas AS SEB Eesti Ühispank, et A.L. e, R.M. , V.A. e, M.E. ja V.K. pangakontodele laekuvad suurtes arvulistes kogustes kreedittehingud erinevatelt Ameerika internetikaupmeestelt. Kokku laekus kreedittehinguid 129 ning kontodele kanti 1 351 966.44 kr. Nende viie isiku kontoga olid seotud internetipanga lepingud ja olid väljastatud U-kaardid, s.o deebetkaardid, mis on vahetult seotud arvelduskontodega ja millistega saab liigutada arvelduskontol olevaid vahendeid. Kreedittehingud tekitasid pangas kahtlusi, kuna neile ei eelnenud ühtegi ostutehingut. Kuna võis eeldada, et tegemist on organiseeritud pettusega, blokeeris pank kontod, millistele olid väljastatud U-kaardid ning samuti nende isikute kontod, kellele kanti U-kaarte omavate isikute kontodelt raha üle. Asjaolude selgitamiseks võttis Eesti Ühispank ühendust internetikaupmehi teenindavate pankadega, s.o välispankadega, milliste kaudu tehingud laekusid. K.K. i kohtus antud ütluste kohaselt saatsid nad päringu First Data Merchandt Services ettevõttele 30.11.
21. a. ja said vastuse 11.12.
22. a. Vastuses seisis, et tegemist on pettustehinguga ja kaupmees soovib kreedittehingute raha tagasi saada. See pank teenindas internetikauplusi Scrypyon Systems Inc. ja Sezco Products Llc. Global Playnetsile saatsid nad järelepäringu 30.11.
23. a. Global Playnets haldas kaupmeest Citerion Expectations Inc. Vastuses seisis, et 40 sooritatud kreedittehingut on tehtud pettuse teel ning kaupmees soovib oma raha tagasi. Kolmanda päringu saatsid nad ettevõttele Card Service International, millise haldusalas olid kaupmehed McCulloch Racong Corp, Martys Trading Company ja Criterion Mysic. Vastusest nähtuvalt kaupmehed tehtud tehingutest teadlikud ei olnud ja soovisid raha tagasi. Seega soovisid nimetatud kolm krediidiasutust, et A.L. e, R.M. , V.A. e, M.E. ja V.K. kontodele kantud raha klientidele tagastataks, kuna tehingud ei olnud tehtud kaupmeeste soovil. K.K ja M.S. on kohtuistungil lähemalt selgitanud rahvusvahelise kaarditehingu olemust üldse ning kirjeldanud, kuidas pettus käesoleval juhul läbi viidi. Nende ütluste kohaselt saab kaarditehing alguse kaupmehe juurest, kes saadab makseandmed enda panka, kellega on lepingu sõlminud. Kaupmehe pank edastab tehinguandmed rahvusvahelisele kaardiorganisatsioonile (praegusel juhul Visa Internationale liige). Rahvusvaheline kaardiorganisatsioon omakorda saadab andmed edasi sellesse panka, mis konkreetse kaardi on väljastanud ning kaardi väljastanud pank arveldab enda kliendiga. Andmete liikumine on seotud raha liikumisega ja peale tehingu andmete liikumist liigub koheselt automaatselt ka raha. Maksekaardiga ostu sooritamisel on aga võimalik teha ka tagasikandeid kaupmehelt kaardivaldajale. Seda nt juhul, kui kaardivaldaja tagastab kauba või osa kaubast, loobub teenusest või kui kaupmees sisestab summa valesti. Sellistel juhtudel peab tehtut parandada saama. Selleks on kaks võimalust: toimunud ostutehingu tühistamine või kreedittehingu tegemine. Tehingu tühistamise puhul võetakse aluseks andmed ostutehingu kohta, mis enne toimus ehk mida tühistatakse. Kreedittehinguid kasutatakse paljuski sel põhjusel, et algseid ostutehingu andmeid ei 26 ole säilinud kaupmehe juures, kuna neid ei hoita kaua. Lihtsam on kasutada kreedittehingu tegemise võimalust. Kuna kreedittehing on originaaltehing nagu ostutehing, siis saab seda tühistada. Tehingu tühistamise puhul ongi tegemist tühistamisega. Tühistamist omakorda aga tühistada kaardimaksesüsteemis ei ole võimalik. Antud juhul maksekaartidega, millistele raha tagastati, esialgseid tehinguid tehtud ei olnud, sest vastasel juhul oleksid ostutehingud klientide kontode väljavõtetes kajastunud. K.K. on kohtuistungil lähemalt selgitanud ka, et selleks, et kaardipettus läbi kreedittehingute toimuda sai, pidi kreedittehingute info jõudma mingil moel kaupmehe panka, s.t tõenäoliselt pidid need kreedittehingud mingil moel olema maksesüsteemi sisestatud. Selleks oli kindlasti vaja sisestada kaardimaksesüsteemi kaardi number ja kaardi kehtivusaeg. Kaardimaksesüsteemi sissetungimine pidi olema elektrooniline, kuna tehingute töötlemine ja info vahetamine toimuvad elektrooniliselt. Tunnistaja oletabki, et sisse tungiti internetikaupmehe maksesüsteemi, kuna see on kõige nõrgem lüli ja seda on kõige lihtsam rünnata. Nimetatud asjaolu eeldab ta ka selle põhjal, et selleks, et kreedittehingud jõuaksid VISA-sse pidid nad sattuma kaupmeest teenindava panga töötlussüsteemi. Kuna pankasid oli käesoleval juhul mitu ja võrreldes internetikaubamaja ning suure Ameerika Panga võimalusi andmeturve süsteemide ülesehitamiseks, tundus loogiline, et kompromiteeritud oli internetikaubamajade maksesüsteemi. Valed kreedittehingute andmed pidid jõudma pankade maksesüsteemi. Kaupmehi teenindavate pankade maksesüsteemid on seotud kaupmeeste endi maksesüsteemiga, sest muidu ei saa pank teenust pakkuda. Hinnates K.K. ütlusi, selgub, et kuigi käesolevas kriminaalasjas ei ole välja selgitatud konkreetset maksesüsteemi, kuhu S.F ja Mihhail sekkusid, on selge, et maksesüsteem oli igal juhul seotud internetikauplust teenindava pangaga ning internetikaupluse maksesüsteemiga. Seega sekkus süüdistatav internetikauplusega seotud maksesüsteemi. Nagu mainitud, said arvutikelmuse läbi kahju internetikauplused, kelle tehingud nähtusid A.L. e, R.M. , V.A. e, M.E. ja V.K. arvelduskontodelt. Internetikaupluste poolt kahju saamist tõendab ka asjaolu, et kreedittehingute tühistamise kannete puhul on kontodel näha samade internetikaupluste nimetused, kes kreedittehingud teostasid. Nii on K.K. kohtuistungil selgitanud A.L. konto liikumiste aruande (I kd, lk 72) kohta, et sellelt nähtuvad kuus viimast kannet on kreedittehingute tühistamised. Kirjeldatud tõendid näitavad, et Ühispanka hakkasid laekuma kreedittehingute tühistamistehingud, mis olid algatatud internetikaupmeeste poolt. Seda on kinnitanud ka K.K. ja M.S., kelle ütluste kohaselt toimus kreedittehingute tühistamisi suurel hulgal. Tühistamised toimusid A.L. e, R.M. , V.K. ja M.E. kontodel. Seoses sellega kannatas kahju Eesti Ühispank. Nimelt oli osa rahast kontodelt juba kontoomanike poolt välja võetud või teistele kontodele edasi kantud. Seega, kreedittehingute tühistamise tulemusena peeti raha kinni Ühispanga arvelduskontolt, olugi, et klientide arvelduskontodel enam piisavalt raha ei olnud. Puudujääk tekkis R.M. , M.E. ja V.K. kontodel ning Eesti Ühispangale tekkinud kahju moodustus nendel kolmel kontol olevast puudujäägist. 27 - K.K 07.07.
24. a. koostatud teatis (I kd, lk 7-9), milles on kokkuvõtlikult toodud toimingud A.L. e, V.A. e, R.M. , M.E. ja V.K. kontodel:
25. A.L. konto XXXXXXXXXXXXXX Kontole laekus kokku 13 kreedittehingut kogusummas 9 379.19 USD – 163 411.42 EEK: kaardile XXXXXXXXXXXXXX ettevõttest Criterion Music 6 tehingut kogusummas 4 509.78 USD – 78 572.84 EEK; kaardile XXXXXXXXXXXXXX ettevõttest Martys Trading Company 7 tehingut kogusummas 4 869.41 USD – 84 838.58 EEK. Kontolt on välja kantud vahendeid kogusummas 84 850.38 EEK. Kreedittehingute tühistamisi laekus ettevõttest Citerion Music 6 tükki kogusummas 4 509.78 USD – 78 572.84 EEK. Kuna Martys Trading Company kreedittehingutele tühistamisi ei laekunud, ei tekkinud antud kontol ka miinussaldot ega rahalist kahju pangale.
26. R.M. konto XXXXXXXXXXXXXX Kontole laekus kokku 37 kreedittehingut kogusummas 22 459.02 USD – 393 656.79 EEK: kaardile XXXXXXXXXXXXXX ettevõttest Sezco Products Llc 6 tehingut kogusummas 4 749.02 USD – 82 741.31 EEK, kaardile XXXXXXXXXXXXXX ettevõttest Sezco Products Llc 31 tehingut kogusummas 17 710.00 USD – 310 915.48 EEK. Kontolt on välja kantud vahendid kogusummas 273 136.29 EEK. Kreedittehingute tühistamisi laekus ettevõttest Sezco Products Llc kokku 36 tükki kogusummas 21 709.02 USD – 380 491.17 EEK. Kuna kliendi kontol oli kreedittehingute tühistamiste laekumise hetkel vahendeid ainult summas 120 535.50 EEK, tekkis pangale kahju summas 259 955.67 EEK. Kreedittehingute saatmisega omamata eelnevaid deebettehinguid ja juba saadetud kreedittehingute tühistamisega rikkus kaupmeest teenindav pank Visa Internationali reegleid. Sellest tulenevalt esitas Eesti Ühispank pretensiooni Visa vastavale komiteele meile tekkinud kahju sissenõudmiseks kaupmeest teenindavalt pangalt. Pretensioon visa komitees arutusele ei jõudnud, kuna kaupmeest teenindav ettevõte First Data Merchant Services aktsepteeris pretensiooni ja tagastas Eesti Ühispangale puuduoleva summa. Sellest tulenevalt ei ole Eesti Ühispangal käesoleval hetkel üleval kahju antud juhtumist.
27. V.A. konto XXXXXXXXXXXXXX Kontole laekus läbi kaardi XXXXXXXXXXXXXX kokku 10 kreedittehingut ettevõttest Scrypton System Inc kogusummas 5425.00 USD – 95 273.40 EEK. Kontolt on välja kantud ja sularahas välja võetud kokku 95 169.00 EEK. Antud kontole laekunud kreedittehingutele tühistamisi ei laekunud ning seega ei ole tekkinud pangale kahju.
28. M.E. konto XXXXXXXXXXX 28 Kontole laekus kaardi XXXXXXXXXXXXXX vahendusel ettevõttest Great Expectations Ink 40 kreedittehingut kogusummas 23 300.00 USD – 408 012.03 EEK. Kontolt on välja kantud ja sularahas välja võetud kokku 108 065.00 EEK. Kreedittehingute tühistamisi laekus ettevõttest Great Expectations Ink kokku 40 tükki kogusummas 23 300.00 USD – 408 012.03 EEK. Kuna kliendi kontolt oli kreedittehingute laekumise hetkeks välja kantud 108 065.00 EEK, tekkis Eesti Ühispangale puudujääk ja kahju antud summas. Sarnaselt R.M. juhtumiga vaidlustasid nad kreedittehingute teostamise ja tühistamise Visa Internetionali vastavas komitees ning nõudsid kahju hüvitamist kaupmeest teenindava panga poolt. Visa komitee vaatas juhtumi läbi ja otsustas Eesti Ühispanga kasuks. Selle tulemusena kanti neile kaupmeest teenindava ettevõtte NDC eCommerce poolt üle puuduolev summa ning käesoleval hetkel ei ole Eesti Ühispangal üleval kahju antud juhtumist.
29. V.K. konto XXXXXXXXXXXXXX Kontole laekus kaardi XXXXXXXXXXXXXX vahendusel ettevõttest McCulloch Racing Corp kokku 29 kreedittehingut kogusummas 16 640.00 USD – 291 612.80 EEK. Kontolt on välja võetud sularahas 50 000.00 EEK. Kreedittehingute tühistamisi laekus firmas Mc Culloch Racing Corp kokku 15 tükki kogusummas 8 280.00 USD – 145 117.89 EEK. Samuti teostati McCulloch Racing Corp poolt 14 ostutehingut antud pangakaardiga kogusummas 8310.00 USD – 152 822.85EEK. Siinkohal ei olnud tegemist varasemate kreedittehingute tühistamisega, vaid saadetud informatsiooni järgi tavapäraste ostutehingutega. Kuna antud ostutehingud olid samades summades, mis varem teostatud kreedittehingud, kuid tehingute teostamise aeg oli tunduvalt hilisem, on põhjust arvata, et kaupmehel ei olnud enam tehniliselt võimalik saata kreedittehingute tühistamisi ning nad üritasid tekkinud kahju korvata läbi ostutehingute saatmise. Kuna McCulloch Racing Corp poolt esitatud ostutehingud on maksesüsteemi mõistes käsitletavad kui originaaltehingud ning neid ei olnud tühistatud, tekkis Eesti Ühispangal võimalus esitada antud kaupmehele nõue tehingute summa tagastamiseks põhjusega, et tegemist oli tehingutega, millede puhul ei olnud kontrollitud kaardi staatust ega vabu vahendeid. Esitatud tagasinõude alusel õnnestus pangal kaupmehelt tagasi saada kontolt välja võetud summast tekkinud puudujääk ning käesolevaks hetkeks ei ole Eesti Ühispangal üleval antud juhtumist tekitatud kahju. Kirjeldatud teatisest nähtub asjaolu, et A.L. ja R.M. kontodega oli seotud kaks U-kaarti. Teatis toob kokkuvõtlikult välja ka täpsed summad, millised kõigepealt kontole kanti, millises ulatuses sealt summad välja kanti ning millised tühistamistehingud laekusid. Eesti Ühispank teatas 23.08.
30. a. tsiviilhagi esitamise soovist summas 6171.81 USD-d. M.S. kohtuistungil antud ütluse kohaselt tulenes see summa M.E. kontol tekkinud võlgnevusest, sest tsiviilhagi esitamise hetkeks ei olnud see summa pangale laekunud (IV kd, lk 112). K.K. on 02.07.
31. a. vastusest Keskkriminaalpolitseile, aga samuti K.K. ja M.S. kohtus antud ütlustest nähtub, et käesolevaks ajaks on kogu Eesti Ühispangale kuriteoga 29 tekitatud kahju hüvitatud kaupmehi teenindavate USA internetipankade poolt. Viimast tõendab ka Eesti Ühispanga teatis Keskkriminaalpolitseile (IV kd, lk 114-115, 116), millisest selgub, et kahjude korvamiseks esitas Eesti Ühispank kolm eraldi nõuet alljärgnevalt:
32. V.K. nimele väljastatud pangakaardiga number XXXXXXXXXXXXXX sooritatud manipulatsioonide tulemusel tekkinud miinussaldo korvamiseks nõudis antud tehingud soortanud kaupmees Mcculloch Racing Corporation teenindavalt pangalt First Financial Bank sisse 6 tehingut kogusummas 3300 USD. Tagasinõuete esitamisel lähtuti asjaolust, et antud pank oli deebettehingute esitamisel rikkunud Visa Internationali reegleid tehingute käsitlemiseks. Raha antud tehingute vaidlustamisest laekus Eesti Ühispangale 07.03.
33. a.
34. R.M. nimele väljastatud pangkaardiga nr XXXXXXXXXXXXXX seotud arvelduskontol tekkinud miinussaldo likvideerimiseks pöördus pank antud tehingud sooritanud kaupmeest Sezco Production LLC teenindava panga Wells Fargo Bank, N.A poole kokkuleppe saavutamiseks. Kuna antud pangaga ei õnnestunud Eesti Ühispangal kokkuleppeni jõuda, pöördus Eesti Ühispank visa International Compliance komitee poole. Eesti Ühispank esitas antud komiteele avalduse kaupmeest teenindavalt pangalt 14 808.14 USD sissenõudmiseks põhjusega, et antud panga poolt teenindatava kaupmehe poolt esitatud kreedittehingute töötlemine oli vastuolus Visa Internationali reeglitega ning sellise tegevuse tulemusena tekitati Eesti Ühispangale materiaalset kahju. Antud vaidlus lahenes Visa Internationali komitee poolt läbiviidud eelläbirääkimiste käigus ning
35. mail 2002 kanti Eesti Ühispangale vaidlusalune summa üle.
36. M.E. nimele väljastatud pangakaardiga nr XXXXXXXXXXXXXX seotud arvelduskontol nimetatud kuriteo tulemusena tekkinud miinussaldo tagasisaamiseks pöördus pank samuti ülalnimetatud Visa Internationali komitee poole. Eelnevaga samale põhjendusele tuginevas avalduses nõudis Eesti Ühispank tekkinud kahju summas 6 171.18 USD korvamist. Vastavalt antud komiteelt 19.08.
37. a. saadud teatele, otsustati tekkinud vaidlus Eesti Ühispanga kasuks ning anti luba kinni pidada antud vaidluses vastaspooleks olevalt HSBC Bank USA-lt vaidlusalune summa. 12.09.
38. a. sai kinnipidamine teoks ja Eesti Ühispangale laekus raha. S.F-i süüd arvutikelmuses tõendavad lisaks: - III kd, lk 9 (tõlge IV kd, lk 298) toodud dokument, mille kohta K.K. on kohtuistungil selgitanud, et tegemist on väljavõttega, mis sisaldab AS SEB Eesti Ühispanga vastu toime pandud pettuse andmeid. Sellel on märgitud Ühispanga kaardi numbrid. Kirjasolevates summades laekusid kreedittehingud. Tunnistaja arvates on see väljavõte kokkuvõte kreedittehingute teostamisest, sisestamisest või mingi raport. - III kd, lk 209-216 (tõlge IV kd, lk 304-308) asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega. Asitõendiks on S.F-i elukohas Tartus X toimunud läbiotsimise käigus ära võetud kahe arvuti kõvaketastel olnud andmed (kopeeritud Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse poolt infotehnoloogia ekspertiisi nr IA-0109-02/3972 käigus). Kõvaketastelt leiti 5 HTML-faili, mis kujutavad endast internetipõhise maksesüsteemi kinnitusi või veateateid maksete sooritamise kohta ning millele on lõppu lisatud info nende maksete (seda teostava päringu) detailide kohta. Failide väljatrükk lisas. 30 Tunnistaja K.K. on kohtuistungil II kd, lk 212 iseloomustavalt täpsustanud, et dokument sisaldab infot, mis seondub AS SEB Eesti Ühispanga vastu toimepandud pettusega. Dokument tervikuna näitab ebaõnnestunud kaardimakset Selle keskkonna jaoks, kus seda kaarditehingut üritati teha, on see proxi nagu kasutajaarvutis teadaolev aadress ehk siis millise arvuti kaudu on selle teenuse pakkuja internetilehele sisenenud. Sellelt märgitud aadressilt on üritatud teha kaardimakseid. - Dokumentaalsed tõendid, mis näitavad, et süüdistatav omas serverit USA-s 21.01.2003 vaatlusprotokoll (III kd, lk 60), kus vaadeldi S.F-i elukohast muuhulgas leitud ja äravõetud dokumente: kaubadeklaratsioon S.F-i nimelt serveri kohta (III kd, lk 61); invoice S.F-i nimele serveri kohta (III kd, lk 62; tõlge III kd, lk 129); arve-tšekk S.F nimelt (III kd, lk 63); saatedokumendid S.F-ini nimelt E.Free Servers Inc-le (III kd, lk 64, 65; tõlge IV kd, lk 127-128); S.F nimelt Eesti Ühispanga välismaksekorraldused (III kd, lk 67-69). Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega kogumis on S.F-i süü eelkirjeldatud süüdistuse osas täielikult tõendamist leidnud.

§ 268

näeb ette vastutuse võõra vara, varalise eelise või muu kasu saamise eest arvutiprogrammide või andmete sisestamise, vahetamise, kustutamise või blokeerimise või muul viisil andmetöötlusprotsessi sekkumise teel, mis mõjutab andmete töötlemise tulemust ja põhjustab teise isiku omandile otsest varalist või muud kahju. Sarnane kuriteokoosseis sisaldub ka karistusseadustikus (edaspidi KarS) § 213, mis sätestab, et arvutikelmuseks loetakse varalise kasu saamist arvutiprogrammide või andmete ebaseaduslikku sisestamist, vahetamist, kustutamist, sulustamist või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseaduslikku sekkumist, kui sellega on mõjutatud andmete töötlemise tulemust. Otsuses on põhjendatud, millega on tõendamist leidnud S.F-i süü grupis koos Mihhaili nimelise isikuga kaardimaksesüsteemide andmetöötlussüsteemidesse sekkumises, milline oli nende omavaheline rollijaotus ning kellele sellega kahju tekitati. Nagu juba kirjeldatud, põhjustasid süüdistatav ja Mihhail kahju internetikaupmeestele, kes soovisid oma raha tagasi saada ning ka Eesti Ühispangale, kuna kreedittehingute tühistamisel tekkisid kontodele miinused. Eeluurimisel on Eesti Ühispank esitanud ka tsiviilhagi, kuid kuna käesolevaks ajaks on pangale kahju hüvitatud, siis hagi väljamõistmist pank enam ei soovi. Kuriteo tulemusena said varalist kasu nii S.F kui Mihhaili nimeline isik. Samas leiab kohus, et kuritegu tuleb lõpuleviiduks lugeda mahus, millistes kuriteo toimepanijatel õnnestus raha kontodelt edasi kanda või välja võtta ehk siis arvelduskontodelt nähtuvalt kokku 611 986.67 krooni osas (mainitud summa kujunemine on ära näidatud süüdistatavale

§ 14815lg 3 p 1 järgi esitatud süüdistuse käsitlemise juures).

S.F-i süü jaanuaris

1. a. elektroonilisel teel ebaseaduslikult USA internetikauplustega seotud kaardimaksesüsteemi tungimises ja andmete 31 sisestamises tema Hansapanga arvelduskonto krediteerimiseks tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest. Kohus leiab, et kohtuistungil on tõendamist leidnud, et
2. a. jaanuaris sisestas S.F elektroonilisel teel ebaseaduslikult USA internetikauplustega Bankcard Payment SVCS, Procomp Solution, Murray Eisner, Benton County Fairground, Xadousa.Com ja Medieval Reproduction seotud kaardimaksesüsteemi andmed tema enda Hansapanga arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXXX seotud ning tema nimele vormistatud krediitkaardi nr XXXXXXXXXXXXX ja R.Z. nimele vormistatud krediitkaardi nr XXXXXXXXXXXXX kohta ning nende krediitkaartidega internetikauplustes teostatud kreedittehingute kohta. Selle tulemusena sai Hansapank ajavahemikul 25.01.2002-30.01.
3. a. informatsiooni S.F-i arvelduskonto krediteerimiseks tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest kokku 1 394 161 kr. Hansapanga töötajate sekkumise tõttu jäi S.F-i arvelduskonto krediteerimata ja arvutikelmus lõpule viimata. Eeltoodu on tõendatud järgmiste tõenditega nende kogumis.
4. I kd, lk 134-135, 138, 139, 194, 201-205 ja IV kd, lk 250-253 toodud tõenditega selle kohta, et S.F-i kontoga oli seotud kaks krediitkaarti, millest üks oli vormistatud tema enda ja teine R.Z. nimele. R.Z. krediitkaart oli tehtud Hansapanga Barclay kontoris jaanuaris
5. a.
6. Väljavõttega S.F-i krediitkaardi nr XXXXXXXXXXXXX ja R.Z. krediitkaardi nr XXXXXXXXXXXXX kreeditmaksete kohta, millised olid teostatud USA internetikaupmeeste müügikohtades 25.01.-30.01.
7. a. ja S.F-i konto väljavõttega (IV kd, lk 250-253; I kd, lk 201-205). Nimetatud tõendid näitavad, et Hansapank sai informatsiooni süüdistatava arvelduskonto krediteerimiseks tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest kokku 1 394 161 krooniga. Internetikaupmeesteks, kus tehingud teostati, olid Bankcard Payment SVCS, Procomp Solution, Murray Esiner, Benton County Fairground, Xadousa.Com ja Medieval Reproduction.
8. Kuriteo toimepanemise ajal ja ka käesoleval ajal Hansapanga pangakaardi osakonna juhatajana töötava K.L. kohtuistungil antud ütlustega. Tema tööülesanneteks oli ja on muuhulgas pangakaardiga tehtavate tehingute õigsuse kontroll ning pangakaartidega seonduvate probleemide lahendamine. Seoses sellega puutuski tunnistaja kokku USA internetikauplustest laekuvate tehingutega. Tunnistaja on selgitanud, et tänu sellele, et Hansapangas kontrollitakse kreedittüüpi kaartide tehingud enne kontode krediteerimist eelnevalt alati üle, avastas pank, et S.F-i kontoga seotud tehingud tekitasid kahtlusi. Sellepärast ei kandnud pank USA kaupmeeste poolt ülekantud raha süüdistatava kontole kohe, vaid see jäi Hansapanga bilansikontole, kus hoitakse summasid, mis vajavad enne lõplikku ülekannet täiendavat selgitamist. Hansapank pöördus VISA Internationale poole ja tehingu teise osapoole, s.o USA kaupmehi vahendanud teenindaja poole päringuga, kas sellises mahus kreedittehingud on panga poolt aktsepteeritud. Nad said ühe vastuse, mille 31.01.
9. a. faksi teel edastas Moneris Solutions Inc. töötaja riskikonsultant Harry Erman. Faksis seisis: „Palun peatage kaardinumbri XXXXXXXXXXXXX kreedittehingud, seda kaarti on kasutatud 32 mitteõiguspäraselt meie kaupmehe Medieval Reproductions juures. Palun külmutada, hoida alles rahasummad ja mitte kanda kaardivaldajale.“ Faksis nimetati ka summa, mille ulatuses kreedittehinguid tehti, s.o 11 777,82 USD-d. Ülejäänud kaupmeestega tehingutega osas sai pank kinnituse oma infosüsteemist (s. o. kontrollpäring konkreetse kaardiga konkreetses müügikohas kaardittehingute teostamise kohta) ja osaliselt ka telefoniteel. Seega nende kreedittehingute puhul ei olnud toimunud tegelikku ostutehingut enne seda. Kõikide tehingute osas tulid paranduskanded. Vastavalt kehtivale reeglistikule teostas kaupmees seejärel tühistused esialgsetele kreedittehingutele kui ebaõigetele tehingutele. Süüdistatava kontoväljavõttelt (I kd, lk 201-205) nähtuvalt kajastuvad sellel USA internetikaupmeestega seoses tehingud, mis hakkavad
10. veebruaril kliendikontol miinusmärgiga, s.t need summad on kliendi kontolt esmalt maha võetud. Kliendikontole on alles
11. veebruaril
12. a. Hansapanga poolt kantud 1394161.70 kr, mis on laekuv summa, s.t kreedittehingud, mis olid teostatud USA kaupmeeste juures. Seega on kontol tehtud enne tühistuskanded ja hiljem krediteerimiskanded, et konto seis jääks nulli. Kui pank ei oleks aga pettust avastanud, oleksid IV kd, lk 250-253 nähtuvad summad laekunud S.F-i kontole paari päeva jooksul tehingu kuupäevast lugedes.
13. R.Z. kohtuistungil andnud ütlustega selles, et tal oli küll konto Hansapangas (tõendavad ka AS Hansapank teatis 22.04.
14. a. I kd, lk 145 ja tema kontoväljavõte I kd, lk 164), kuid Hansapanga krediitkaarti tal ei olnud ja
15. a. ta oste USA internetikaubamajadest ei teostanud. Konto avas ta ka Eesti Ühispangas ja seda S.J. palvel, kes soovis saada ka kontoga seotud deebetkaarti ja U-Neti kaarti. S.J. tundis ta ära ka fotode järgi äratundmiseks esitamisel (IV kd, lk 30-32). Tõendid näitavad aga, et R.Z. nimele oli tema enda teadmata vormistatud krediitkaart. Täiendava krediitkaardi avamise protsessi isiku konto juurde on kohtuistungil selgitanud tunnistaja K.L.. Tema ütluste kohaselt on sellise täiendava kaardi avamise taotlemise õigus konto valdajal. Selleks tuleb pangale esitada selle teise isiku isikut tõendav dokument, sest kaarti saab teha ainult isikule, kelle andmed on panga andmebaasis ja isik peab olema identifitseeritud. Krediitkaardid väljastatakse konto omanikule, kes vastutab kontol toimuvate tehingute eest. Konto omanik peab tutvustama tingimusi kaardi valdajale ja paluma allkirjastada magnetkaardil allkirjariba. Krediitkaart hakkab kehtima peale selle aktiveerimist ehk peale kliendile väljastamist.
16. Tõenditega, mis näitavad, et S.F otsis täiendavalt isikuid, kelle kontosid rahaülekanneteks kasutada ning kelle nimele krediitkaarte vormistada: - S.F-i enda ütlused, mille kohaselt andis ta Mihhailile kasutamiseks nii enda kui oma isa arvete juurde kuuluvad Hansapanga kaardid. Tema arve juurde tehti täiendav kaart R.Z. ile, kuna Mihhail seletas, et ühelt firmalt peab tulema raha erinevatele isikutele. Sel põhjusel tehti lisakaart ka tema isa arve juurde. Kaartidele tehti ülekandeid, aga kas need tegi Mihhail või keegi teine, ta ei tea. Raha kaartidele aga siiski ei laekunud. Kui raha oleks tulnud, siis oleks ta kogu summa välja võtnud. Kust see raha oleks tulnud ja kui suur see summa oleks olnud, ta ei tea. Mihhail ei selgitanud talle raha päritolu, kuid tal ei olnud põhjust Mihhaili milleski ebaseaduslikus kahtlustada; 33 - I kd, lk 134-135, 136, 137, 145, 194 toodud tõendid, mis näitavad, et S.F-i isal V.T. oli Hansapangas konto nr XXXXXXXX, millega oli seotud samuti kaks krediitkaarti nr XXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX – vastavalt Viktor S.F-i enda ja H.E. nimele. Mõlemad krediitkaardid olid avatud jaanuaris
17. a. Hansapanga Narva kontoris; - H.E. kohtus antud ütlustega, et ta ei teadnud tema nimele tehtud krediitkaardist midagi ja enda teada ei ole tal seda kunagi olnud. Ta tunnistas kohtuistungil, et andis aga S.J. le oma arvelduskonto dokumendid, s.o pangakaardi, paroolid ja vist ka internetipanga lepingu. S.J. lubas talle selle eest 200 kr. Ükskord oli S.J. temaga kohtudes kaasas umbes 180 cm pikkune tumedapäine 22-23-aastane vene keelt kõnelev noormees, s.o süüdistatav. Nad vestlesid pangakaartidest ning arutasid tema pangakonto andmete edastamise üle. Ta sai aru, et tema konto andmeid on vaja just süüdistatavale. See kohtumine toimus Narvas, kuid peale seda, kui ta S.J. le oma pangakaardi andis, kohtus ta süüdistatavaga kuu hiljem ka Tartus. Temaga koos oli M.E. . Tartusse tulid nad krediitkaardilepingut sõlmima. Hansapanga kontorist talle krediitkaarti ei antud. - H.E. Hoiupanga erakliendi arvelduskonto avamise lepinguga 22.09.
18. a. ja AS Hansapank teatisega H.E. arvelduskonto nr XXXXXXXX omamise kohta (I kd, lk 165, 145); - Isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollidega, kus H.E. tundis fotodel ära S.J. ja S.F-i. S.J. kui isiku, kelle nimi on Sergei, kellega ta tutvus M.E. kaudu ning kellele ta andis oma pangakaardi koos paroolidega ning S.F-i kui isiku, kes on väga sarnane selle vene keelt kõneleva mehega, kellega ta sai kokku Tartus Hansapanga juures ja kes soovis saada temalt krediitkaarti. Samuti nägi ta seda meest Sergeiga Narvas, kui temalt taheti saada pangakaarti koos PIN-koodiga (IV kd, lk 11-13, 14-16).
19. Dokumentaalsete tõenditega, mis täiendavalt tõendavad S.F-i tegevust USA internetikauplustega seotud kaardimaksesüsteemi tungimises ja andmete sisestamises: - S.F-i elukohast ära võetud käsikirjalise ja trükitud tekstiga paberid (III kd, lk 73-78 ja tõlge IV kd, lk 300-303), millised näitavad, et süüdistatav omas vastavaid teadmisi andmebaasidesse sekkumiseks; - Süüdistatava ja Mihhaili vaheline ICQ vestlus, millest nähtub, et
20. a. alguseks oli S.F juba ise sekkunud kaardimaksesüsteemidesse, kasutas kaupmeeste kontosid ning tegi ka ise kaartidele ülekandeid (II kd sisalduv ICQ vestlus, s.h nt tl 186187, 197). Samuti nähtub siit süüdistatava soov hakata ise merchante müüma, seda Mihhailiga kooskõlastades ja süüdistatav väljendab ka mõtet, et nad saavad koos teha kaarte niipalju kui süda lustib (II kd, lk 150-152); - S.F-i elukohast läbiotsimisel leitud ja ära võetud R.Z. Hansapanga VISA pangakaart ja PIN-koodiga turvaümbrik (I kd, lk 218-219, 259, 260). Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõendid kogumis tõendavad arvutikelmuse toimepanemist S.F-i poolt ning tema süü on tõendatud süüdistuses esitatud mahus. Kuivõrd süüdistataval ei olnud aga mingisugust võimalust kreedittehingutest laekunud summade kasutamiseks, jäi tema kuritegu katsestaadiumisse. Hinnatud tõendid lükkavad ümber S.F-i ütlused selles, et tema ei ole kuritegu toime pannud ning väited selle kohta, et kui tal oleks midagi varjata olnud, siis 34 ei oleks ta arvutikelmuse toimepanemise jaoks ometi kasutanud oma isa ja iseenda arveid ja neile vormistatud kaarte. Kohtuistungil on tõendamist leidnud, et S.F omas talle süüks pandavate kuritegude toimepanemiseks ka vastavaid infotehnoloogiaalaseid teadmisi. Nimelt õppis ta ajavahemikul 31.08.
21. a. – 11.09.2001.a. Tartu Ülikooli matemaatikainformaatika teaduskonnas, kust ta 11.09.
22. a. küll vääritu käitumise tõttu eksmatrikuleeriti. Vääritu käitumine seisnes õpingukava lehel eksamitulemuste ja allkirjade võltsimises (IV kd, lk 180 ja 181). S.F-i süüdistus

§ 14815 lg 3 p 1 järgi.

Selleks, et mitte näidata arvutikelmuse tulemusena saadud vara omanikku ning varjata enda valduses olevatele arvelduskontodele saabunud raha ebaseaduslikku päritolu, kandis S.F 20.11.-30.11.

1. a. osa Eesti Ühispangas A.L. e, R.M. , V.A. e, M.E. arvelduskontodel asuvast rahast Eesti Ühispanga internetipanga U-Neti kaudu A.K. i, V.J. i, S.J. , T.H. ja V.J. kontodele. Samuti organiseeris süüdistatav teise osa rahast väljavõtmise pangakontorite ja sularahaautomaatide kaudu. R.M. , M.E. , V.A. ja V.K. ei tea, kust raha nende arvele tuli ning nad ise ei ole arvetelt raha edasi kandnud, küll on aga M.E. , V.K. ja V.A. enda kohtus antud ütluste kohaselt raha välja võtnud pangas ja sularahaautomaatidest. M.E. ja V.K. võtsid arvele tulnud raha välja S.J. palvel. M.E. ütluste kohaselt võttis S.J. temaga ühendust paar päeva peale seda, kui ta oli Ühispangas arve avanud ning palus tal raha arvelt välja võtta. Selleks andis S.J. talle korraks tagasi tema pangakaardi. Ta võttiski pangakontorist välja 38 000 kr ja andis selle panga juures oodanud S.J. le. Kahel korral võttis ta raha välja ka pangaautomaadist, andes selle S.J. le koos oma pangakaardiga. Rohkem ta oma pangakontot kasutanud ei ole. V.K. kohtus antud tunnistuse kohaselt helistas talle Sergei, kelle palvel ta oli avanud ühispanga arve, ja palus tal arvelt välja võtta sinna vahepeal laekunud 50 000 kr. Ta võttis raha välja Narvas pangakontoris. Sergei ootas sel ajal panga kõrval. Ta andis raha Sergei kätte. Sergei helistas talle veel, et jälle tuli raha. Nad sõitsid Sillamäele pangakontorisse, aga arve oli blokeeritud. V.A. tunnistas ka kohtuistungil, et nädal peale pangas arve avamist võttis ta pangakontoris oma kontolt välja 45 000 kr, kuid tema andis selle enda jaoks võõrale inimesele, kelle isikut eeluurimisel tuvastada ei õnnestunud. S.J. kohtus antud ütlused kinnitavad M.E. ja V.K. ütlusi selles, et just tema lasi tunnistajatel raha arvetelt välja võtta. Tema kohtus antud ütlused erinevad aga tema eeluurimisel antud ütlustest selles, kelle palvel ta tunnistajatel seda teha lasi. Nii on ta eeluurimisel väitnud, et kui ta oli peale M.E. ja V.K. poolt pangas arvete avamist nende pangadokumendid S.F-i kätte andnud, siis, siis mõne aja pärast helistas S.F talle ja ütles, et kontodele on kantud raha ja see tuleb välja võtta. 35 S.F nimetas ka konkreetse rahasumma. Ta võttis seejärel ühendust M.E. ja V.K. iga ning läks nendega pangakontorisse kaasa raha välja võtma. Väljavõetud summad said tema kätte ning tema andis need omakorda edasi S.F-ile. Nii andis ta M.E. poolt 27.11.
2. a. pangakontoris välja võetud 38 000 kr ja samal päeval kahel korral välja võetud summad 10 000 kr S.F-ile (IV kd, lk 296297). Kohtuistungil S.J. muutis oma ütlusi ning väitis, et ta ei tea, kas isikuks, kes talle helistas ja teatas pangakontole laekunud ja väljavõtmisele kuuluvad rahasummad, oli S.F või Jevgeni nimeline mees. Samuti ei tea ta, kas väljavõetud raha andis ta süüdistatava või Jevgeni kätte. Kohus on eespool juba kirjeldanud, millega tunnistaja oma ütluste sellist muutmist põhjendas ning seda siinkohal kordama ei hakka. Küll leiab kohus, et kuivõrd S.J. on oma ütlusi muutnud ja tema põhjendused selle kohta tekitavad kahtlusi, siis tuleb tema ütlused hinnata ebausaldusväärseteks. Nagu märgitud, kanti A.L. e, V.A. e, R.M. , M.E. ja V.K. pangaarvetelt raha edasi A.K. i, V.J. i, S.J. , T.H. ja V.J. kontodele, kes siis omakorda arvetele tulnud raha välja võtsid kas pangas või sularahaautomaatidest. Kohus leiab, et kohtuistungil leidis (arvutikelmuse episoodi kirjeldus) täielikult tõendamist, et A.L. e, R.M. , V.A. ja M.E. pangadokumendid, s.h pangakaardid ja internetipangakaardid, said S.F-i kätte. Seega oli isikuks, kes ülekandeid nendelt viielt kontolt teha sai, süüdistatav. Selleks, et rahasid kontodelt edasi kanda, vajas S.F juurdepääsu mitmete isikute kontodele. Inimesi, kes oma kontod tema käsutusse annaksid, otsis ta läbi S.J. ja eeluurimisel tuvastamata jäänud isiku. S.J. ütluste kohaselt palus S.F , et ta annaks viimase tuttavate kasutusse tema Hansapanga arve. Milleks tema arvet vaja oli, ta ei tea. Pangadokumendid, s.h vist ka pangakaardi, kaardiparoolid ja internetipanga dokumendid, andis ta S.F-i kätte. Tema kontole hakkasid laekuma mingid rahasummad, aga ta ei tea kellelt. Kui raha oli arvele tulnud, helistas talle S.F ja ütles, kui suure summa ta peab välja võtma. Tema võttiski ja andis raha S.F-i kätte. S.t nii tema pangakonto väljavõttest (I kd, lk 187-188) nähtuvad 47 850 kr kui ka 59 850 kr. Kaardiga väljavõetud 1000 kr summade kohta ta ei mäleta, kas andis ka need S.F-ile . Hiljem andis süüdistatav talle kõik dokumendid tagasi. Kuna S.F vajas veel teiste isikute pangaarveid, siis palus ta oma tuttaval V.J. il teha interneti kasutamise võimaluse ja anda endale magnetkaardi ning interneti paroolide kaardi. Samuti palus ta A.K. ilt viimase pangadokumente, s.h pangakaarte. Eeluurimisel on S.J. tunnistanud, et V.J. ja A.K. andsid oma pangadokumendid, s.h pangakaardid ja PIN-koodid tema kätte ning tema andis need S.F-ile . S.F oli ka isikuks, kes talle helistas, kui kontodele oli raha üle kantud ning ütles, milline summa tuleb välja võtta. Tema läks siis kontode omanikega panka kaasa ning andis väljavõetud rahasumma alati edasi S.F-ile. 36 Konkreetsemalt on S.J. eeluurimisel nimetanud nt, et V.J. arveldusarve väljavõttest nähtuva (IV kd, lk 291-293) 22.11.
3. a. pangakontorist välja võetud 27 595 kr ja 24.11.
4. a. pangakontorist välja võetud 50 000 kr andis V.J. talle. Tema andis kogu raha S.F-ile. Kaardiga sularaha väljavõtmiste kohta ajavahemikul 20.11.27.11.
5. a. arvab ta, et pangakaart oli tema arvates S.F-i käes. Kui aga oli siiski V.J. käes, siis oli tema ise kaardiga raha väljavõtmise juures ja andis väljavõetud summa samal päeval S.F-ile üle. Igal juhul sai eelpool nimetatud perioodil arvelt võetud raha enda kätte S.F. A.K. iga seonduvalt on S.J. eeluurimisel täpsemalt selgitanud, et koos A.K. iga pangakontoris käies võttis viimane kontolt 49 900 kr ja andis tema kätte. Tema andis selle edasi S.F-ile. Samamoodi andis ta S.F-ile üle kontolt väljavõetud 9850 kr. Tõenäoliselt jõudsid S.F-i kätte ka 21.11.2001 ja 22.11.2001 välja võetud 10 000 kr suurused summad. Sellised olid S.J. ütlused eeluurimisel (IV kd, lk 62-63, 295-297). Kohtuistungil muutis tunnistaja oma ütlusi juba eelkirjeldatud viisil, väites, et raha väljavõtmiseks helistas talle vahel ka Jevgeni, kelle kätte siis sai ka raha. Asjaolu, et V.J. ja A.K. andsid oma arved süüdistatava käsutusse just S.J. eestvedamisel tõendavad: - V.J. kohtus antud ütlused selle kohta, et S.J. (isiku tundis ta ära ka eeluurimisel fotode järgi äratundmiseks esitamisel IV kd, lk 22-24) palus tal teha internetipanga kasutamise võimaluse. Arve oli tal pangas juba avatud ja deebetkaart olemas. Ta vormistaski Narvas Ühispanga kontoris internetipanga dokumendid ja andis S.J. le magnetkaardi ning internetikaardi koos paroolidega. Milleks seda vaja oli, ta ei tea. Ta võttis S.J. palvel pangakontoris käies oma arvelt välja 22.11.
6. a. 27 595 kr ja 24.11.
7. a. 50 000 kr (kinnitab tema arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX väljavõte IV kd, lk 291293) ning andis S.J. le. Pangakaardiga 10 000 kr suurusi summasid tema välja võtnud ei ole. Ta sai internetipanga koodide tegemise eest ja raha väljavõtmise eest S.J. vastavalt 300.00 kr ja 500.00 kr. Ta ei tunne A.L. t ega R.M. ja ei tea, mis põhjusel on need inimesed raha tema kontole kantud. Ta ei ole midagi tellinud USA internetikaubamajadest. - A.K. kohtus antud ütlused, et S.J. palus temalt arveldusarve numbreid või pangakaarte. Ta müüski S.J. le Hansapanga pangakaardi ja arveldusarve 500.00 kr eest (arve oli ta nähtuvalt I kd, lk 189 avanud 28.11.
8. a.). S.J. palvel võttis ta novembri lõpus
9. a. Narvas asuvast pangakontoris oma arvelt raha välja kahel korral, s.o esimesel korral 9850.00 kr ja teisel korral 49 900.00 kr, nagu nähtub ka tema konto väljavõttest (I kd, lk 193). Raha andis ta pangakontori juures S.J. le, saades tasuks 150.00 kr. Väljavõttest nähtuvalt on tema pangakaardiga välja võetud kahel korral 10 000.00 kr, kuid tema seda teinud ei ole, ka ei ole ta sel perioodil internetipanka kasutanud. Ta ei tea, kes on A.L. ega tea, miks see mees on tema kontole kandnud 29 900.00 kr, mis nähtub tema kontoväljavõttest. Samuti ei tea ta midagi M.E. ist ega viimase poolt tema arvele kantud 50 000.00 kroonist (I kd, lk 193). 37 V.J. avas pangas arve V.A. palvel, kes ütles, et ta teenib sellega 300 kr. Tema, V.A. ja H-nimeline mees kohtusidki ühe vene keelt rääkiva mehega, kellel nende arveid vaja oli. Seda meest ta kirjeldada ei oska, kuna tal ei olnud prille kaasas. Tema, V.A. ja H avasidki pangas arved. Võõras mees ootas panga ukse juures ja võttis pärast nende pangadokumendid enda kätte. Mees kutsus ta järgmiseks päevaks tagasi, kuid vaja teda ei läinud ja talle anti 25.00 kr. Mees kutsus ta tagasi ka kolmandaks päevaks, et pangakaarti vormistada. Tema tuligi, aga kedagi teist kohale ei ilmunud. Ta ei ole oma kontolt raha välja võtnud, ei tea, mis on U-kaart, tal ei ole internetipanga koode ja internetipanka ta kasutada ei oska. Ta ei tunne V.J. ega R.M. ja ei tea midagi nende poolt tema kontole ülekantud rahadest. V.J. poolt arve avamist pangas tõendavad lisaks turvakaamera lindistus ja toimikus sisalduv foto lindistusest (I kd, lk 14). T.H. poolt arve avamine Eesti Ühispangas toimus 23.11.
10. a. (arvelduskonto avamise leping, tema passikoopia ja kliendiandmed I kd, lk 30, 31, 32). Arve avas ta enda kohtus antud ütluste kohaselt Tartus bussijaama juures asuvas Ühispanga kontoris mehe soovil, keda ta kohtas maaliinide bussijaamas. Mees oli umbes 35-aastane, 185 cm pikk, nahkjopega ja rääkis vene keelt. Mees ootas sel ajal väljas ning võttis pangast saadud dokumendid enda kätte. Järgneva nädala jooksul kohtus ta mehega uuesti, et tema arvele kantud raha välja võtta. Ta võttis pangakontoris välja kogu raha ning andis sellele mehele. Kohus avaldas istungil T.H. Ühispangas oleva konto nr XXXXXXXXXXX väljavõtte, millelt nähtub, et V.A. on kandnud T.H. arvele 50 000.00 kr ning T.H. on välja võtnud summa 49 870.00 kr (I kd, lk 29). T.H. tunnistas istungil et ta andis võetud raha sellele võõrale mehele ning sai tasuks 500.00 kr. V.A. t ta aga ei tunne ega tea sellest rahaülekandest midagi. Tema on sõlminud ja allkirjastanud Eesti Ühispanga eraisiku arvelduskonto lepingu 23.11.
11. a. (I kd, lk 235). Võimalik, et ta sõlmis ka, et U-Neti liitumislepingu 23.11.
12. a. (I kd, lk 237) ning sai U-Neti kasutajaks (I kd, lk 236), kuid panganeti teenuseid ta kasutanud ei ole, ta ei tea, mis on U-kaart ega ole kellegi palvel U-Neti kaudu ülekandeid teinud. Konto avas Eesti Ühispangas ka J.H. ja seda 08.11.
13. a. (I kd, lk 17, 18, 35, 36, 3738). Otsuses juba varem mainitud süüdistatava ja Mihhaili vahelisest ICQ vestlusest nähtuvalt saatis S.F Mihhailile ka J.H. (aga samuti V.J. i) U-kaartide andmed (II kd, lk 120-121, 147). Eelmainitud tunnistajate näol oli tegemist isikutega, kes olid majanduslikult halval järjel ning osad neist, s.o V.A. , R.M. ja A.L. elasid Tartus Lubja tänava varjupaigas. Tunnistajatel endil puudusid ka vajalikud oskused ning teadmised rahade ülekandmiseks ning U-kaartide vormistamiseks. Tunnistajad on andnud ütlusi rahade pangakontoritest väljavõtmise kohta ning nende ütlused näitavad, et raha andsid nad iga kord ära. Raha võttis vastu kas S.J. või eeluurimisel tuvastamata isik. Asjaolu, et S.F-ile süüks pandavate rahaülekannete tegemise, pangakaartidega sularahaautomaatidest rahade väljavõtmise ning tunnistajate poolt 38 pangakontorites rahade väljavõtmise taga oli just süüdistatav, tõendab lisaks eeltoodud tõenditele ka asjaolu, et S.F-i elukoha Tartus X läbiotsimisel leiti sealt järgmised dokumendid (I kd, lk 207-209, 218-269):
14. R.M. Eesti Ühispanga arvelduskonto avamise leping (konto nr XXXXXXXXXXXXXX) 09.11.
15. a. (I kd, lk 220), U-Neti liitumisleping konto nr XXXXXXXXXXXXXX juurde 09.11.2001 (I kd, lk 221), U-Neti kasutustingimused (I kd, lk 222), U-Neti kliendiandmed kasutajatunnusega ja salasõnaga (I kd, lk 223), Eesti Ühispanga kontokaart (I kd, lk 258) ja U-Neti paroolide kaart (I kd, lk 258);
16. M.E. arvelduskonto (konto nr XXXXXXXXXXX) leping 19.11.
17. a. (I kd, lk 64), tema kliendiandmed 19.11.
18. a. (I kd, lk 65), passikoopia (I kd, lk 66) ja konto liikumiste aruanne ( I kd, lk 56-63).
19. V.K. arvelduskonto (konto nr XXXXXXXXXXXXXX) leping 22.11.2001 a. (I kd, lk 83), kliendiandmed (I kd, lk 84), passikoopia (I kd, lk 85) ja konto liikumiste aruanne (I kd, lk 77-82).
20. V.A. Eesti Ühispanga arvelduskonto (konto nr XXXXXXXXXXXXXX) leping 22.11.2001 (I kd, lk 246), kontoga nr XXXXXXXXXXXXXX seotud Eesti Ühispanga U-neti liitumisleping (I kd, lk 247), U-neti andmed kasutajatunnuse ja salasõnaga (I kd, lk 249), konto nr XXXXXXXXXXXXXX pangakaart (I kd, lk 251), U-neti paroolide kaart (I kd, 252), sularaha sissemakse 22.11.2001 Eesti Ühispangas (maksja V.A. ja saaja V.A. konto nr XXXXXXXXXXXXXX) (I kd, lk 250).
21. A.L. Eesti Ühispanga arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX leping 09.11.2001 (I kd, lk 241), U-neti liitumisleping 09.11.2001 (I kd, lk 242), U-neti andmed kasutajatunnus ja salasõna (I kd, lk 243), Eesti Ühispanga kontonumbriga pangakaart (I kd, lk 244), U-neti paroolide kaart (I kd, lk 245).
22. A.K. Hansapanga teleteenuste leping (I kd, lk 224), Hansapanga pangakaart (I kd, lk 228), Hanzanet paroolide kaart (I kd, lk 228), Hansapanga paroolide kaart, Hansapanga pangakaardi pin-koodi turvaümbrik.
23. V.J. Eesti Ühispanga rahvusvahelise deebetkaardi taotlus (I kd, lk 229), U-neti liitumisleping koos kasutajatunnuse ja salasõnaga (I kd, lk 230), Eesti Ühispanga kontonumbriga pangakaart (I kd, lk 231), U-neti paroolide kaart koos ümbrikuga (I kd, lk 232).
24. J.H. Eesti Ühispanga arvelduskonto leping 08.11.2001 konto nr XXXXXXXXXX (I kd, lk 233), Eesti Ühispanga E-neti liitumisleping, U-neti andmed kasutajatunnuse ja salasõnaga, U-neti paroolide kaart koos ümbrikuga (I kd, lk 234).
25. T.H. Eesti Ühispanga arvelduskonto leping 23.11.2001 konto nr XXXXXXXXXXX (I kd, lk 235), Eesti Ühispanga U-neti liitumisleping (I kd, lk 237), U-neti andmed kasutajatunnuse ja salasõnaga (I kd, lk 236), U-neti paroolide kaart koos ümbrikuga (I kd, lk 240).
26. V.J. Eesti Ühispanga U-neti liitumisleping (I kd, lk 253), Eesti Ühispanga U-neti andmed kasutajatunnuse ja salasõnaga (I kd, lk 254), Eesti Ühispanga kontonumbriga pangakaart (I kd, lk 255), Eesti Ühispanga U-neti paroolide kaart (I kd, lk 256).
27. Paberkandjal J.H. , R.M. , A.L. e, J.H. pangakaardi andmed.
28. Paberkandjal käsikirjaliselt H.E. ja M.E. aadressid (I kd, lk 273).
29. Paberkandjal muuhulgas J.H. pangakaardi andmed (III kd, lk 66 ja tõlge IV kd, lk 299). 39 Eeltoodud süüdistatava elukohast leitud dokumendid tõendavad, et tunnistajate pangadokumendid, s.h pangakaardid (läbiotsimisel leiti V.A. e, A.K. i, V.J. ja V.J. pangakaardid) said süüdistatava kätte. Seega oli S.F ka isikuks, kes tegi vajalikud rahaülekanded ning kes sularahaautomaatidest ka ise raha välja võttis. Asjaolu, et tema korterist ei leitud kõigi tunnistajate pangakaarte, selgitavad osade tunnistajate ütlused selles, et süüdistatav andis neile mõne aja pärast pangakaardid tagasi. Kohus on kriminaalasjas avaldanud süüdistatava ja tunnistajate A.L. e, V.A. e, H.E, M.E. i, V.K. V.J. i, A.K. i, J.H. i, T.H. ja V.J. kontode liikumiste väljavõtted. Väljavõtetest nähtuvad S.F-i poolt tehtud rahaülekanded, samuti rahasummad, mis võeti välja pangakontoritest ja sularahaautomaatidest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kandis S.F raha: A.L. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX: A.K. Hansapanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX järgmiselt 20.11.
30. a. 29 900 kr (I kd, lk 69, 193); V.J. Eesti Ühispanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX - 20.11.
31. a. 20 015 kr ning 21.11.
32. a. 34935.38 kr (I kd, lk 70, 71, 292). R.M. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX: S.J. Hansapanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX - 20.11.
33. a. 50 000 kr; 26.11.
34. a. 10 000 kr ja 27.11.
35. a. 50 000 kr (I kd, lk 39-45, 187, 188); V.J. Eesti Ühispanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX järgmiselt – 21.11.
36. a. 32 748.29 kr; 23.11.
37. a. 50 000 kr; 24.11.
38. a. 40 238 kr; 26.11.
39. a. 40 000 kr (I kd, lk 40-42; IV kd, lk 292); V.J. Eesti Ühispanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX – 24.11.
40. a. 150 kr (I kd, lk 42; 67). A.L. kontolt A.K. arvelduskontole kantud raha võeti sealt välja alljärgnevalt: - Tartus asuvatest Hansapanga sularahaautomaatidest 21.11.
41. a. 10 000 kr ja 22.11.
42. a. 10 000 kr. Raha võttis välja S.F kindlaks tegemata isiku vahendusel (I kd, lk 193). - Narvas asuvast pangakontorist 22.11.
43. a. 9850 kr. Raha võttis välja S.F S.J. ja A.K. vahendusel (I kd, lk 193). A.L. kontolt V.J. kontole kantud raha võttis S.F kindlaks tegemata isiku vahendusel välja Tallinnas asuvast sularahaautomaadist 20.11.
44. a. 10 000 kr ja 9975 kr (IV kd, lk 292). A.L. ja R.M. kontodelt V.J. kontole kantud rahadest võttis S.F eeluurimisel kindlaks tegemata isiku vahendusel välja sinna eelnevalt enda poolt kantud raha alljärgnevalt: - Tallinnas asuvatest sularahaautomaatidest: 21.11.
45. a. kahel korral 10 000 kr, kokku 20 000 kr; 22.11.
46. a. kahel korral 10 000 kr, kokku 20 000 kr; 23.11.
47. a. kahel korral 10 000 kr, kokku 20 000 kr (IV kd, lk 292). 40 - Tallinnas asuvast pangakontorist võttis V.J. S.J. ütlemisel ning S.F-ini esialgsel käsul sularaha välja 22.11.
48. a. 27 595 kr (IV kd, lk 292). R.M. kontolt V.J. kontole kantud rahast võttis S.F eeluurimisel kindlaks tegemata isiku vahendusel välja järgmiselt: - Tallinnas asuvatest sularahaautomaatidest: 24.11.
49. a. kahel korral 10 000 kr, kokku 20 000 kr; 26.11.
50. a. kahel korral 10 000 kr, kokku 20 000 kr; 27.11.
51. a. kahel korral 10 000 kr, kokku 20 000 kr (IV kd, lk 292). - Tallinnas asuvast pangakontorist võttis V.J. S.J. ütlemisel ning S.F-ini esialgsel käsul 24.11.
52. a. 50 000 kr (IV kd, lk 292). S.J. võttis R.M. kontolt tema arvele S.F-ini poolt ülekantud rahad välja järgnevalt: - Narvas asuvast pangakontorist 22.11.
53. a. 47 850 kr ja 27.11.
54. a. 59 850 kr (I kd, lk 187-188). - Narvas asuvast sularahaautomaadist 21.11.
55. a. 1000 kr ja 22.11.
56. a. 1000 kr (I kd, lk 187-188). V.A. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXX kanti raha: T.H. Eesti Ühispanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX – 26.11.
57. a. 50 000 kr (I kd, lk 50; 29). 26.11.
58. a. võttis T.H. koos eeluurimisel tuvastamata isikuga Tartus asuvast Eesti Ühispanga kontorist oma kontolt välja 49 870 kr (I kd, lk 29). 26.11.
59. a. võttis V.A. koos eeluurimisel tuvastamata isikuga Tartus asuvast EÜP kontorist oma arvelduskontolt välja 45 000 kr (I kd, lk 50). M.E. Eesti Ühispanga arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXkanti raha: A.K. Hansapanga arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX – 26.11.
60. a. 50 000 kr (I kd, lk 56, 193). A.K. S.J. vahendusel võttis 26.11.
61. a. Narvas asuvast pangakontorist välja 49 900 kr (I kd, lk 193). M.E. arvelduskontolt võttis M.E. ise pangakontoris käies S.J. vahendusel 27.11.
62. a. välja sularaha 38 000 kr (I kd, lk 58). 27.11.
63. a. võttis eeluurimisel tuvastamata isik M.E. pangakaardiga Narvas asuvast sularahaautomaadist kahel korral M.E. arvelt välja 10 000 kr, kokku 20 000 kr (I kd, lk 58). V.K. Eesti Ühispanga arvelduskontole nrXXXXXXXXXXXXXX kantud raha võttis V.K. S.J. vahendusel Narvas asuvast EÜP pangakontorist välja 27.11.
64. a. 50 000 kr (I kd, lk 77). 41 Seega sai vladimir S.F arvutikelmuse ja rahapesu tulemusena sularahas enda käsutusse 609 890 kr võõrast vara. Toimunud pangatehinguid tõendavad ka: - Eesti Ühispanga avaldus 30.11.
65. a. Keskkriminaalpolitseile (I kd, lk 1); - Eesti Ühispanga vastus järelepärimisele 20.03.
66. a., kus nad teatavad Keskkriminaalpolitseile, et Eesti Ühispangas on toimunud järgnevad pangatehingud:
67. V.A. kontolt nr XXXXXXXXXXXXXX sularaha väljamakse summas 45 000 EEK 26.11.
68. a. tehti Tarvaste harukontoris (Riia 2, Tartu) kell 17:05:
70. T.H. kontolt nr XXXXXXXXXXX sularaha väljamakse summas 49 870 EEK 26.11.
71. a. tehti Tarvaste harukontoris (Riia 2, Tartu) kell 17:02:
73. M.E. kontolt nr XXXXXXXXXXXXXXsularaha väljamakse summas 64 EEK tehti 27.11.
74. a. Narva kontorist (Tallinna mnt 28, Narva) kell 16:46:08 ja väljamakse summas 38 000 EEK tehti 27.11.
75. a. Kreenholmi harukontorist (Joala tn 3, Narva) kell 11:04:
77. V.K. kontolt nr XXXXXXXXXXXXXX sularaha väljamakse summas 50 000 EEK 27.11.2001 tehti Narva kontorist (Tallinna mnt 28, Narva) kell 16:47:57).
78. M.E. kontolt nr XXXXXXXXXXXXXXon teostatud sularaha väljamakseid summas 10 000 EEK ja 10 000 EEK 27.11.2001 aadressil Tallinna mnt 28, Narva (I kd, lk 19). - U-Neti kaudu teostatud kannete nimekiri (I kd, lk 4-5), mille kohta K