lõike 4 järgi Vaidlustatud otsus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 24.07.2017 otsus väärteoasjas nr 2316,16,006424 Kaebuse esitaja R.I , isikukood: XXX; elukoht: Xxxx; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus; töökoht: Xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-st 132 p 2 ja §-st 120 lg 1 kohus otsustas: 1. R.I kaebus rahuldada. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 24.07.2017 otsus väärteoasjas nr 2316,16,006424 osaliselt ja teha uus otsus, millega jätta
lg 5 p 3 alusel lisakaristusena ettenähtud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine R.I suhtes kohaldamata. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 24.07.2017 otsusega väärteoasjas nr 2316,16,006424 karistati R.I liiklusseaduse (edaspidi
) § 227 lõike 4 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja
lg 5 p 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selle eest, et tema juhtis 12.06.2016 kella 20.24 ajal Tallinnas Järvevana teel mootorsõidukit Volkswagen Golf (registreerimismärk xxxx) kiirusega 141+-5 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 70 km/h mitte vähem kui 66 km/h. Xxxx. Kaebuses märgitakse, et menetlusalune isik on nõus rahatrahvi asendamisega üldkasuliku töö tundidega, kuna töötasu on 500-600 eurot kuus ning ta on pere ainus toitja. Kohtuväline menetleja on esitanud kirjaliku seisukoha, milles nõustub kaebuses toodud taotlustega ja väärteoasjas R.I suhtes kohaldatud lisakaristuse tühistamisega. Määratud rahatrahvi osas leidis kohtuväline menetleja, et see on proportsionaalne süü suurusega ning vaidleb selle vähendamisele vastu. Samuti nõustub rahatrahvi tasumise määramisega osade kaupa. Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude kohta. R.I poolt 12.06.2017 kella 20.24 ajal Tallinnas Järvevana teel mootorsõiduki Volkswagen Golf (registreerimismärk xxxx) juhina suurima lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 66 km/h on tõendatud järgmiste tõenditega. Tunnistaja Raul Annika ütlustega, mille kohaselt teostas ta 12.06.2017 liiklusjärelevalvet Tallinnas Järvevana teel ning kella 20.24 märkas kahte sõiduautot, mis liikusid mööda Järvevana teed Pärnu mnt suunas ning ületasid tunduvalt lubatud sõidukiirust. Üheks nendest oli Volkswagen Golf, kelle sõidukiiruseks mõõtis tunnistaja 141 km/h. Tunnistaja ütlusi kinnitavad ka mõõteseadme LaserCam 4 salvestatud andmed, mille kohaselt oli sõiduki Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxxx 10 sekundi jooksul suurimaks kiiruseks mõõdetud 141 km/h. Suurima lubatud sõidukiiruse ületamise fakti ei eita ka R.I ise. Väärteomenetluses antud ütlustes kinnitas ta, et sõbra ettepanekul otsustas otse teel kiirendada ja vajutas korraks gaasi, kiirus kasvas kohe üle lubatud. Teelõik oli umbes 300 m ning teda kohe peatati politseipatrulli poolt. Ütlustes avaldab R.I siirast kahetsust toimepandu osas. Seega on täidetud
S § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt otsustas ta teha kiirenduse, vajutades gaasi ja ületades teadlikult lubatud sõidukiirust. Kohus leiab, et R.I on väärteo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab R.I
Karistus Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1).
lõike 4 sanktsioon näeb ette karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni nelja kuuni. Kohus leiab, et R.I süü on keskmisest suurem, arvestades tema poolt suurima lubatud sõidukiiruse ületamise astet – 66 km/h ning asjaolu, et tegemist on tahtlikult toimepandud väärteoga. Tegemist on ühe raskema liiklusalase rikkumisega ning enamohtliku väärteoga, milles isik seab ohtu nii enda kui ka teiste isikute tervise ja vara. Süüteo toimepanemise tagajärjena õnneks kellegi elule, tervisele, varale ega looduskeskkonnale reaalset kahju ei tekkinud. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et põhikaristusena määratud rahatrahvi suurus ületab sanktsiooni keskmist määra. R.I puhul esineb karistust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus. Kohtu hinnangul on avaldatud kahetsus siiras. Menetlusalune isik on selle avaldanud väärteomenetluses ütluste andmisel ning tunnistanud, et otsustus kiirendada ja ületada lubatud kiirust oli mõtlematu ja vale.
lg 5 p 3 kohaselt võib suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub. Karistusregistrist nähtuvalt ei ole R.I ühtegi kehtivat karistust. Tema tervislikku seisundit arvestades, nõustub kohus kaebaja väitega, et igapäevases elus ettetulevate toimingutega on tal võrreldes tavainimestega raskem toime tulla juhul, kui tal ei ole võimalik kasutada autot. Lisaks sellele leiab kohus, et kuna toimepandud õiguserikkumine ei ole R.I puhul süsteemne, vaid pigem juhuslikku laadi, ei ole alust järeldada, et menetlusalune isik kujutaks endast jätkuvalt liikluses ohtu nii iseendale kui ka teistele liiklejatele, mistõttu tuleks teda liiklusest kõrvaldada, et tagada õiguskuulekatele liiklejatele ohutu liiklemine. Kohus leiab, et suhteliselt range põhikaristus kannab endas efektiivset nii eri- kui ka üldpreventiivset 3 eesmärki ning lisakaristuse kohaldamine mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol ei oleks käesoleval juhul R.I puhul otstarbekas. Kohus märgib, et R.I taotlus rahatrahvi asendamiseks üldkasuliku tööga, tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd KarS § 69 mõttes ei ole rahatrahv kui karistuse liik asendatav üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 1 sätestab võimaluse asendada üldkasuliku tööga vaid aresti või vangistuse kuni kaks aastat. Rahatrahvi tasumine on R.I suhtes juba kohtuvälise menetleja otsusega ajatatud pikemale tähtajale, mistõttu puudub käesolevalt vajadus korrata kohtuotsuses seadusega ettenähtud võimalust tasuda rahatrahvi osade kaupa. Seega tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 24.07.2017 otsuse väärteoasjas nr 2316,16,006424 osaliselt ja teeb uue otsuse, millega jätab lisakaristuse R.I suhtes kohaldamata. Muus osas tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata. Julia Vernikova kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.