lg 1 alusel juhtimisõiguse 2-kuuks äravõtmise osas ning
S § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, võtta liitkaristusena H.S-ilt
Vastavalt Liiklusseaduse § 127 kohustada H.S-i viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 1 4 . Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx A V 05.07.2017 otsus väärteoasjas nr 2590,17,002902, millega määrati H.S-ile Liikluskindlustuse seaduse § 66’1 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 1 0 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot, karistuse määramise osas Liikluskindlustuse seaduse § 66’1 lg 1 järgi ja teha uus otsus, millega H.S süüdi tunnistada Liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi ning karistuseks mõista rahatrahv 10 trahviühikut, s.o 40 (nelikümmend) eurot.
) § 249 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 45 trahviühikut, s.o 180 eurot, sest H .S rikkus
lg 1 sätestatud nõudeid (mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõuded);
lg 1 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks, kuna H.S rikkus
lg 3 p 1 ja § 16 lg 1 sätestatud nõudeid (varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamine);
lg 1 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks, kuna H.S rikkus
lg 5 sätestatud nõudeid (liiklusõnnetusest mitteteatamine) ja Liikluskindlustuse seaduse § 66’1 lg 1 alusel karistuseks rahatrah v 10 trahviühikut, s.o. 40 eurot, sest H.S rikkus
Otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut selle eest, et ta 30.05.2017 kell 12.00 Lääne Virumaal Vinni vallas Piira külas Pärnu-Rakvere- Sõmeru tee 179-ndal kilomeetril juhtis haagisega (xxxx) veoautot xxxx (xxxx) ning ei arvestanud sõidukiiruse valikul teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi ja ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teiste 2 vara, mille tagajärjel kaotas sõiduki juhtimise üle kontrolli ja sõiduk paiskus ringristmikul paremale küljele vastu liiklusmärki, põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. Juht lahkus sündmuskohalt liiklusõnnetuse teatamise nõudeid rikkudes, kuigi politseile teatamine oli kohustuslik, sest varalise kahju saaja ei olnud teada. Varaline kahju on tekitatud haagise ja veoauto omanikule Xxxx ja Maanteeametile. Veoautol puudus kohustusliku liikluskindlu stuse lepingu alusel väljastatav kehtiv poliis. Ka juhtis H.S mootorsõidukit, mis kuulus vastavalt EÜ määruse nr 561/2006 kohaldamisalasse ja milles oli juht kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid juhi katkematu ööpäevase puhkeaja kestvused olid nõutavast lühemad üle 2 tunni järgnevatel perioodidel (ajal kui juht tohtis kasutada kolme lühendatud ööpäevast puhkeaega): 03.05.2017 kella 07.45 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 4 tundi ja 15 minutit; 10.05.2017 kella 08.10 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 1 tund ja 40 minutit; 11.05.2017 kella 06.55 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 1 tund ja 30 minutit; 17.05.2017 kella 08.20 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 3 tundi ja 5 minutit; 19.05.2017 kella 07.40 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 4 tundi ja 55 minutit; 22.05.2017 kella 05.45 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 5 tundi; 25.05.2017 kella 06.45 oli ööpäevase puhkeaja kestvus 6 tundi ja 15 minutit. Seega rikkus juht ööpäevasele puhkeajale kehtestatud nõudeid. Samuti kasutas H.S 24 tunni salvestamiseks ettenähtud salvestuslehte kauem, kui see oli ette nähtud, rikkudes salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid järgnevatel perioodidel: 22.05-23.05.2017; 19.05-20.05.2017; 12.05-15.05.
lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegude eest, siis asus kohtuväline menetleja seisukohale, et käesoleval juhul tuleb
lg 1 ja § 236 lg 1 jä rgi kvalifitseeritud tegude eest kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuna varasemad rahalised karistused ei ole mõjutanud menetlusalust isikut seadusekuulekale käitumise le. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga.
lg 1 j 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude ees, menetlusaluse isiku suhtes tuleb
lg 1 ja 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegude eest 4 kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuna varasemad karistused ei ole suutnud mõjutada menetlusalust isikut seadusekuulekale käitumisele. Kohtuväline menetleja selgitab, et kui juht ei soovi kohandada enda liiklusalast käitumist vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada, kuivõrd ta on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik. Juba ainuüksi seetõttu tuleb enamohtlike süütegude eest määratavatesse karistustesse suhtuda täie tõsidusega. Õiguskaitseorgani sh politsei kohus on sellistele suhtumistele piiri tõmbamine keskmisest määrast karmima karistuse kohaldamisega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kui isikul on õigus oma teo võimalike tagajärgedega mitte arvestada, on kohtuvälisel menetlejal õigus määrata rikkujale selline karistus, mis on vastavuses tema poolt toimepandud teo raskusega. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu, üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt kõrvaldada. Selline karistus tuletab ennast igapäevaselt süüdlasele meelde ning selle kehtivuse ajal on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute süütegude toimepanemisel. Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Tuginedes eeltoodule, palub kohtuväline menetleja jätta otsus väärteoasjas 2590,17,002902 muutmata ja H .S-i kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku § -le 120. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 5. H.S-ile on ette heidetud mitmeid Liiklusseaduses sätestatud normide rikkumisi. 5.1 H.S-ile on ette heidetud
lg 1 ja § 131 lg 1 sätestatud normide rikkumist, mis seisnes selles, et tema juhtis ajavahemikul 30.05.2017.a kell 12.00 haagisega (xxxx) mootorsõidukit x xxx (xxxx ),milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid juhi katkematu ööpäevase puhkeaja kestvused olid nõutavast üle kahe tunni lühemad 03.05.2017 (puhkeaja kestvus 4 tundi 15 minutit); 10.05.2017 (puhkeaja kestvus 1 tund 40 minutit); 11.05.2017 (puhkeaja kestvus 5 1 tund 30 minutit); 17.05.2017 (puhkeaja kestvus 3 tundi 5 minutit); 19.05.2017 (puhkeaja kestvus 4 tundi 55 minutit); 22.05.2017 (puhkeaja kestvus 5 tundi) ja 25.05.2017 (puhkeaja kestvus 6 tundi 15 minutit). Seega rikkus juht ööpäevasele puhkeajale kehtestatud nõudeid. Samuti kasutas H.S 24 tunni salvestamiseks ettenähtud salvestuslehte kauem, kui see oli ette nähtud, rikkudes salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid 12.05- 15.05.2017, 19.0520.05.2017 ja 22.05-23.05.2017. Ka jättis juht oma salvestuslehele kirjutamata eristataval ja loeta val kujul oma nime märkides üksnes H.S rikkudes sellega salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Väärteod kvalifitseeriti
Kuna
lg 1 ja
S § 63 lg 1 alusel karistus
lg 2 järgi.
lg 1 kohaselt sõitjate veoks ettenähtud üle üheksa istekohaga (kaasa arvatud juhi koht) või veose veoks ettenähtud üle 3500 -kilogrammise lubatud suurima täismassiga auto või autorongi juhi sõidu- ja puhkeaja kestuse, autoveol nõuete täitmisest vabastatud vedude loetelu ja juhi kohustused sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85.
lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 kohase analoogsõidumeeriku salvestuslehtede või sama määruse kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) korral mällu salvestatud andmete järgi. EÜ määruse nr 561/2006 art 4 punkt g kohaselt on ööpäevane puhkeperiood ööpäevane ajavahemik, mida juht võib vabalt kasutada ja mis hõlmab regulaarset ööpäevast puhkeperioodi ja lühendatud ööpäevast puhkeperioodi. Lühendatud ööpäevane puhkeperiood on vähemalt 9 tunnine, kuid lühem kui 11 tunnine puhkeperiood. Sama määruse art 8 lg -st 1 nähtub, et juht peab kinni pidama ööpäevastest ja iganädalastest puhkeperioodidest. Art 8 lg 2 kohaselt peab juht 24 tunni jooksul pärast eelmist ööpäevast või iganädalast puhkeperioodi alustama uut ööpäevast puhkeperioodi. Kui ööpäevase puhkeperioodi 24 tunnisesse ajavahemikku jääv osa moodustab vähemalt 9 tundi, kuid vähem kui 11 tundi, loetakse kõnealune ööpäevane puhkeperiood vähendatud ööpäevaseks puhkeperioodiks. Sama määruse art 8 lg 4 kohaselt tohib juht kahe iganädalase puhkeprioodi vahel võtta maksimaalselt kolm vähendatud ööpäevast puhkeperioodi. Käesoleval juhul nähtub analoogsõidumeerik u salvestuslehtede koopiatelt (tl 25-29), et juhi ööpäevase puhkeaja kestvused olid nõutavast ehk vähemalt 9 -tunnisest lühemad üle kahe tunni 03.05.2017 (puhkeaja kestvus 4 tundi 15 minutit); 10.05.2017 (puhkeaja kestvus 1 tund 40 minutit); 11.05.2017 (puhkeaja kestvus 1 tund 30 minutit); 17.05.2017 (puhkeaja kestvus 3 tundi 5 minutit); 19.05.2017 (puhkeaja kestvus 4 tundi 55 minutit); 22.05.2017 (puhkeaja kestvus 5 tundi) ja 25.05.2017 (puhkeaja kestvus 6 tundi 15 minutit). Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et H.S on rikkunud ööpäevasele puhkeaja le kehtestatud nõudeid ja seega on täidetud
Menetlusalune isik ise ei ole
lg 2 järgi kvalifitseeritud teo kohta konkreetsemaid ütlusi andnud, kuid on tunnistanud, et pisemaid rikkumisi sõidumeeriku kasutamisel võis esineda (tl 22).
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhti kehtestatust üle kahe tunni lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on määranud karistuseks 45 trahviühikut ehk 180 eurot. Kohus leiab, et sanktsiooni keskmisest tunduvalt madalamas määras karistus on põhjendatud arvestades asjaoluga, et ebapiisavat 6 ööpäevast puhke perioodi alla 7 tunni tul eb siiski lugeda väga raskeks rikkumiseks ja seda olukorras, kus seisuga 01.09.2017 on Eestis toimunud 912 liiklusõnnetust, milles vigastada on saanud 1115 inimest ning hukkunud 33 inimest (Maanteeameti statistika põhjal) ning üheks liiklusõnnetuse põhjuseks on töö - ja puhkeaja nõuete rikkumine ja sellest tulenev hajameelsus ning võimalik tähelepanematus liikluses. Kohtu hinnangul H.S-i tegevuses õigusvastasus ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 5.2 Ka heidetakse H.S-ile ette
lg 2 p 9 sätestatud normi rikkumist, mis seisnes selles, et ta juhtis 30.05.2017 sõidukit xxxx (xxxx) kehtiva liikluskindlustuse poliisita.
lg 2 p 9 kohaselt on juhi üldiseks kohustuseks enne sõidu alustamist veenduda sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kehtivuses ( ) ja selle alusel väljastatud poliisi olemasolus, kui sõiduki suhtes on kohustuslik sõlmida vastutuskindlustusleping. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 4 lg 1 p 1 sätestab, et liikluskindlustuse leping on kohustuslik sõlmida mootorsõiduki ja selle haagise suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses. Seega pidi haagisega (xxxx ) veoautol xxxx (xxxx) olema kehtiv liikluskindlustuse leping ning osaledes liikluses ka selle lepingu alusel väljastatud poliis. Menetlusalune isik on kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt tunnistanud, et ta ei teadnud, kas sõidukil oli kehtiv liikluskindlustuse leping ja poliis . H.S üksnes eeldas, et kõik oli korras (tl 22). Kohtu hinnangul on H.S-i enda ütlustega tõendatud, et ta tegelikult jättis juhi kohustuse - veenduda kehtiva liikluskindlustuse lepingu ja selle alusel väljastatud poliisi olemasolus – täitmata. Kohtuväline menetleja on väärteo kvalifitseerinud LKindlS § 661 lg 1 järgi. LKindlS § 661 lg 1 kohaselt karistatakse liikluskindlustuslepinguta või kehtiva poliisita sõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kohus märgib, et LKindlS osundatud sätte redaktsioon kehtis kuni 30.09.2014. Käesoleval juhul väärteo toimepanemise ajal vastab
S § -le 81, mille kohaselt liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Seega on kohtuväline menetleja eksinud väärteo kvalifitseerimisel sätte märkimisega, kuigi sisuline hinnang süüdlase teole on õige. Riigikohus on lahendis 3-1-1-71-13 (p 7) asunud seisukohale, et kuivõrd VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud, ei ole kohtumenetluses välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda. See tähendab, et kohtul on nii üld - kui kiirmenetluse otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx A V 05.07.2017 otsuse väärteoasjas nr 2590,17,002902, millega määrati H.S-ile Liikluskindlustuse seaduse § 66’1 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot, karistuse 7 määramise osas Liikluskindlust use seaduse § 66’1 lg 1 järgi ja teeb uue otsuse, millega tunnistab H.S-i süüdi Liikluskindlustuse seaduse § 81 järgi ning karistuseks mõistab rahatrahvi 10 trahviühikut, s.o 40 (nelikümmend) eurot. Kohus leiab, et sanktsiooni keskmisest tunduvalt madalamas määras karistus on põhjendatud arvestades a sjaoluga, et kutselise autojuhina töötada sooviva isikuna peab H.S olema teadlik juhi üldistest kohustusest enne sõidu alustamist ehk nii nagu ta peab muu hulgas olema veendunud enda juhtimiskõlbulikus tervislikus seisundis ning sõiduki tehnilises korrasolekus, peab ta olema veendunud ka kehtiva liikluskindlustuse lepingu ja selle alusel väljaantud poliisi olemasolus. Kohtu hinnangul H.S -i tegevuses õigusvastasus ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 5.3 Veel heidetakse H.S -ile ette
lg 1 ja
lg 3 p 1 rikkumist, mis seisnes selles, et juht ei arvestanud sõidukiiruse valikul teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi ning ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teiste vara, mille tagajärjel kaotas sõiduki juhtimise üle kontrolli ja sõiduk paiskus ringristmikul paremale küljele vastu liiklusmärki. Varaline kahju on tekitatud veoauto omanikule Xxxx ja Maanteeametile.
lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
lg 3 p 1 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Menetlusalune isik on kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt tunnistanud, et PärnuRakvere-Sõmeru mnt kolmandal ringristmikul väljus asi kontrolli alt, piduritest polnud kasu, läbis ringristmiku suure kiirusega, mille tagajärjel paiskus veoauto ringristmikult välja paremale küljele kraavi. Isik avaldas, et veoautojuhina on ta töötanud lühikest aega ja kogemust selles osas tal väga ei ole, samas kiirus oli suur, kuigi ta ei oska suurust täpselt öelda (tl 22). Liiklusõnnetuse akti ning sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 30-33) kohaselt oli 30.05.2017 kell 12.20 Pärnu-Rakvere- Sõmeru mnt Rakvere-Rannapungerja ringristmikul vahetult peale Rannapungerja mnt esiosaga Sõmeru poole paremale küljele paiskunud veoauto xxxx (xxxx) koos haagisega (xxxx). Haagisel oli purunenud katus ja põllule olid laiali paiskunud koormast õllepurgid. Veoautol oli purunenud esiklaas. Deformeerunud oli sõiduki ja haagise parempoolne külg. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et H.S rikkus
lg 1 ja
lg 3 p 1 nõudeid, pannes toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
lg 1 kohaselt mootorsõiduki -, maastikusõiduki - või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on H.S-ile karistuseks määranud juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Kohus on seisukohal, et määratud karistus on põhjendatud ning vastab süü suurusele olukorras, kus H.S ei arvestanud ringristmikku läbides oma vähest sõidukogemust 8 veoautojuhina ja seetõttu ei valinud kohast sõidukiirust, mis võimaldanuks sademeteta ilma ning kuiva asfaltkattega sõiduteel suundudes ringristmikule ohutult pidurdada tekitades liiklusõnnetuse läbi varalise kahju Xxxx’le ning Maanteeametile. Süüteo asjaoludest ja menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Mootorsõidukit juhtides on sõidukijuhil kohustus olla liikluses hoolas ja valida sõidukiirus, mis vastab ohutule liiklemisele ja seda kohustust eirates pidi isik ka ette nägema, et võib põhjustada liiklusõnnetuse. Kohtu hinnangul H.S-i tegevuses õigusvastasus ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et asjakohatu on menetlusaluse isiku kaebuses esitatud väide, et tegemist võis olla pidurite rikkega. Nimelt on juht
lg 2 p 2 kohaselt enne sõidu alustamist kohustatud veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda ka teel olles. Kuid
5.4 Veel on H.S-ile ette heidetud
lg 5 sätestatud normi rikkumist, mis seisnes selles, et juht ei teavitanud toimunud liiklusõnnetusest politseid ning lahkus sündmuskohalt.
lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Menetlusalune isik on kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt tunnistanud, et nähes kraavi paiskunud sõidukit ja õnnetut koormat läks endast välja ning jooksis sündmuskohalt minema metsa, politseid ei teavitanud ja kellegagi ei suhelnud (tl 22). Ka sündmuskoha vaatlusprotoko llist nähtub, et veoauto kabiinis kedagi ei olnud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et H.S rikkus
lg 5 nõudeid, pannes toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
lg 1 sätestab, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on H.S-ile karistuseks määranud juhtimisõiguse äravõtmise 7 kuuks. Kohus on seisukohal, et määratud karistus on põhjendatud ning vastab süü suurusele olukorras, kus H.S-i käitumisest saab järeldada, et teda kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud. Süüteo asjaoludest nähtub üheselt, et menetlusalune isik lahkus teadlikult sündmuskohalt ja ei teavitanud tahtlikult liiklusõnnetuse põhjustamisest politseile, seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Kohtu hinnangul H.S-i tegevuses õigusvastasus ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 6. Karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lõikest 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu või kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 6.1 Kohus leiab, et määratud sanktsioonide alammäära lähedased rahatrahvid vastavad H.S-i süü suurusele. Omades juhiloa kõiki kategooriaid (välja arvatud mootorratas) on H.S -i näol tegemist professionaalse mootorsõiduki juhiga ja seetõttu peab ta olema 9 teadlik ning tundma sellele valdkonnale kehtestatud nõudeid ning eriregulatsioone. Kohus peab oluliseks arvestada, et kuigi H.S rikkus juhi üldiseid kohustusi (ei kontrollinud enne sõidu alustamist kehtiva poliisi olemasolu) ning mõjutas liiklusohutust (töö- ja puhkeaja nõuete mittejärgimine) ning sellise tegevuse mõju ei saa alahinnata, ei olnud nende rikkumiste raskusaste sedavõrd suur, millest oleks tekkinud otsest ja korvamatut kahju. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates H.S -ile määratud rahatrahvid proportsionaalsed toimepandud tegudega, vastavad süü suurusele ja on kooskõlas karistuse mõistmise üldiste põhimõtetega. H.S on taotlenud võimaldada talle määratud rahatrahvid tasuda ositi, kuna ainsaks sissetulekuks on 130 eurot kuus ning isik on hetkel töötu (on Töötukassas arvel). Kohus leiab, et töötus ning sissetuleku puudumine on mõjuv põhjus määramaks rahatrahvide tasumise ositi. Kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse vanem väärteomenetleja A V 05.07.2017 otsuse väärteoasjas nr 2590,17,002902 osaliselt, s.o. rahalise karistuse kokku summas 220 eurot kandmise viisi osas ja teeb selles osas uus otsus e, mille kohaselt tuleb KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahv kokku summas 220 eurot tasuda 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 44 eurot. 6.2 Karistusregistri väljavõttest nähtub, et H.S-i on samalaadsete tegude toimepanemise ehk
lg 1 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude eest karistatud varemgi: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvetalituse Avariiteenistuse 19.07.2013 otsus ega väärteoasjas 2602,13,002589 ja selle kohaselt on menetlusalust isikut karistatud rahatrahviga kokku summas 700 eurot (175 trahviühikut). Rahatrahvid on tasumata. Rahatrahvi de tasumata jätmisest saab järeldada, et menetlusalusel isikul kas puudub soov rahatrahve tasuda või ei ole tema sissetulek rahatrahvide tasumiseks piisav või siis puudub menetlusalusel isikul sissetulek sootuks. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et isiku rahaline mõjutamine ei ole oodatud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seega on rahatrahv kui mõjutusvahend end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist mõjutusvahendit, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest.
lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest on menetlusalust isikut karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ehk alla sanktsiooni keskmist määra (seadus võimaldab juhtimisõiguse ära võtta kuni 6 kuuks, seega sanktsiooni keskmine on 3 kuud).
lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest on menetlusalust isikut karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks ehk mõnevõrra üle sanktsiooni keskmist määra (seadus võimaldab juhtimisõiguse ära võtta kuni 12 kuuks, seega sanktsiooni keskmine on 6 kuud). Juhtimisõigusest ilmajätmise vääriliste väärtegude eest kogumis on kohtuväline menetleja karistanud H.S keskmises määras ehk juhtimisõigusest ilmajätmisega kokku 9-ks kuuks (kahe sanktsiooni keskmine ongi 9 kuud ehk 6+12=18/2). Väärteomenetluse seadustiku § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid arvestades väärteomenetluse erisusi kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. 10 KarS § 64 lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kohus asub seisukohale, et kuigi H .S on samalaadsete tegude eest karistatud ka varem, ei ole isik siiski ajavahemikul 07.2013 kuni 30.05.2017 liiklusalaseid õigusrikkumisi toime pannud, seega ei saa tema tegudele tuginedes väita, et tegemist oleks Liiklusseaduses sätestatud normide süstemaatilise rikkujaga. Omades peaaegu kõiki juhiloa kategooriaid on H.S ilmselt osalenud liikluses autojuhina ka eelnimetatud ajavahemikul ning tema tegevus on olnud seadusekuulekas. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et H.S on Kars § 64 lg 1 alusel või malik karistada liitkaristusega, kuna seadus seda ei välista. Kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse xxxx A V 05.07.2017 otsuse väärteoasjas nr 2590,17,002902, millega karistati H.S -i
lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ja
Kohus teeb selles osas uue otsuse, millega karistab H.S-i
lg 1 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks lugedes Kars § 64 lg 1 alusel kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. 7. Muus osas jätab kohusU Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse vanem väärteomenetleja A V 05.07.2017 otsuse väärteoasjas nr 2590,17,002902 muutmata. I-0323 ( /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.