1-16-5744/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 01.11.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 13.10.2016 koht Kohtuasja number 1-16-5744 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Eduard Bulattšik Kohtuasi Viru Vangla materjalid U.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu U.H, isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 15.02.2016 ja lõpp 15.02.2017 RESOLUTSIOON Jätta U.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista U.H-lt menetluskuluna riigituludesse 72 eurot kaitsetasu vandeadvokaat Eduard Bulattšiku poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99916700077137 ning selgitusse märkida „U.H , 1 -16-5744, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 72eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Eduard Bulattšiku poolt süüdimõistetu U.H kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile. U.H-le , kaitsjale ja Asjaolud Viru Vangla esitas 31.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 29.06.2016 otsusega tunnistati U.H süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 20.10.2014 kohtuotsuse järgi mõistetud ja 15.02.2016 Pärnu Maakohtu määrusega täitmisele pööratud ärakandmata karistuse, s.o. 5 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15.02.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral ja vanglas kannab karistust kolmandat korda. Isikut on varasemalt karistatud omavolilise sissetungi, asja omavolilise kasutamise, avaliku korra rikkumise, süütamise, avaliku võimu teostamise vastase kuriteo, varavastaste ja isikuvastaste kuritegude eest. Enne vangistust oli kinnipeetav määratud kriminaalhooldusele, kuid isik sooritas katseajal uue kuriteo ning rikkus talle pandud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Väärteokorras on isikut karistatud 14-l korral. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on impulsiivne käitumine, alkoholi tarvitamine, keeruline majanduslik olukord, erimeelsused kaaslastega ning grupi mõju. Ühtlasi on kinnipeetaval pooleli kaks kriminaalmenetlust (
2. aastal ja
3. aastal alustatud kriminaalasjad). Kinnipeetav on töötanud majandustöödel, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ ning osales psühholoogi ja vaimse tervise õe vastuvõttudel. Vangistuse jooksul isikut distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanedes soovib isik asuda elama isa elukaaslase P P kuuluvasse korterisse xxxx ning viimane on andnud kirjaliku nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks antud elamispinnale. Kriminaalhooldusametnik leiab, et korteris võib tekkida ruumipuudus, kuid korter ise on elamiskõlblik. Kinnipeetav on põhihariduseta ning ta leiab, et saab hakkama ka ilma hariduseta. Isik saab aru töötamise vajalikkusest, kuid talle on vastumeelne töötada väikese palga eest. Kinnipeetava majanduslikku toimetulekut mõjutab 2322,25 euro suurune nõue. Isik loodab võlgade tasumise asemel sellele, et võlanõuded aeguksid. Vabanemisel toetaks kinnipeetavat elamispinna ja esmatarbekaupade muretsemisel tema isa I V. Lisaks on I V plaanis saada kinnipeetav tööle enda tööandja xxxx juurde. Kinnipeetava oli
4. aastal psühhiaatria haiglas uuringutel ning ta on viibinud ka psühholoogi vastuvõtul. Isikul esinevad psühholoogilised probleemid, mistõttu oleks kinnipeetava vabanemisel vajalik jätkata psühholoogi vastuvõttudel käimist. Probleemide lahendamise oskus on isikul puudulik. Kinnipeetaval ei ole veel väljakujunenud kriminaalseid hoiakuid, kuid suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega näitab soosivat suhtumist kriminaalsusesse. Vangistuse jooksul on isik käitunud viisakalt, ta on proovinud enda probleemidele lahendust leida vesteldes rahulikult nii vanglateenistujate kui ka kaaskinnipeetavatega. Kuritegude toimepanemise ohu tõenäosus on kõige suurem siis, kui isikul esinevad majanduslikud raskused ning negatiivne mõju kriminaalselt käituvate kaaslaste poolt. 2 Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 73% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on järgmise kahe aasta jooksul 71%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise eitõenäosust toeta vangla U.H enne tähtaega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav ennetähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata U.H-le käitumiskontroll pikkusega 1 aasta. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p -des 2, 4, 7 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest . Prokurör nõustub vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega nõustu samuti isiku ennetähtaegse vangistusest vabastamisega. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viiel korral ning vangistuses viibib ta kolmandat korda, mistõttu ei olnud uute kuri tegude toimepanemine juhuslik. Isik ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Viru Maakohtu 27.03.2013 ja 30.08.2013 kohtuotsustega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes toime 07.10.2013 (vahetult pärast katseaja algust) uue tahtliku kuriteo ning rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Varasemad tingimisi mõistetud karistused, vangistuse üldkasulikuga tööga asendamine koos käitumiskontrollile allutamisega ning 16.03.2015 Viru Maakohtu määrusega vangistusest KarS § 761 lg 2 korras tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Piirangud, mis on seatud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ühtlasi on kinnipeetava puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Samuti ei saa tähelepanuta jätta, et isik on ohtlik ametnikele ja avalikkusele (risk ühiskonnas ja vanglas). Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur U.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 13.10.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas süüdistatav, et ta soovib uuelt lehelt alustada. Ta soovib vabaneda ning alustada uut elu. Ühtlasi lisas, et alkoholi kuritarvitamisega ei ole tal kunagi probleeme olnud. Kaitsja seisukoht Kaitsja toetas videokohtuistungil kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist ning avaldas, et isikul ei ole olnud ühtegi distsiplinaarkaristust ning et isik on juba 7 kuud töötanud vanglas koristajana. Kinnipeetav on väga edukalt osalenud sotsiaalabiprogrammis ning käib psühholoogi vastuvõtul. 3 Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Koh us, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Positiivsena võib välja tuua, et isikul on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht. Samuti on kinnipeetav v angistuse jooksul käitunud positiivselt – isikut ei ole distsiplinaarkorras karistatud, ta on töötanud majandustöödel, on osalenud psühholoogi ja vaimse tervise õe vastuvõtul ning on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“. Ühtlasi on isik u käitumine vangistuse jooksul olnud viisakas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab isik kolmandat korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole ka kuritegude toimepanemine juhuslik, mistõttu on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetava poolt kuriteo toimepanemise risk suur just siis, kui isikul peaksid esinema majanduslikud raskused. Kuna isikut on varasemalt karistatud omavolilise sissetungi, asja omavolilise kasutamise ning varavastase kuriteo eest, siis ei ole välistatud, et isik ei pane töökoha puudumise ja majanduslikult raske olukorra tõttu toime uusi varavastaseid kuritegusid. Viru Maakohus on U.H-le andnud mitmel korral võimaluse kanda oma karistust vabaduses (27.03.2013 ja 30.08.2013 kohtuotsustega), kuid sellest hoolimata on isik pannud katseajal toime uue tahtliku kuriteo, rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning lisakohustusi. Kohus leiab, et piirangute kohaldamine käesoleva isiku puhul ei ole piisav kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks, sest ka varasem tingimisi enne tähtaega vabastamine KarS § 761 lg 2 korras ja vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ei ole avaldanud isikule positiivset eripreventiivset mõju. KarS § 761 lg 4 kohaselt kui kohus on KarS § 76 lg 7 alusel pööranud süüdlase kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, ei kohaldata KarS § 761 lõikes 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõuet. Pärnu Maakohtu 03.09.2015 määrusega pikendati U.H katseaega kolme kuu võrra ning Pärnu Maakohtu 15.02.2016 määrusega pöörati Viru Maakohtu 20.10.2014 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 5 kuud vangistust täitmisele. Kuna kohus on KarS § 76 lg 7 alusel pööranud U.H kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, siis ei saa tema puhul kohaldada ka KarS § 761 lõikes 2 sätestatud kohustusliku vabastamise nõuet. 4 Uue kuriteo toimepanemise risk järgneva kahe aasta jooksul on kõrge 73% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 71%, milliste näol on kohtu hinnangul tegemist väga kõrgete riskidega. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab aga, et U.H puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu U.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5