4-18-1127 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. mai 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-1127 (2317,18,000605) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi M.R kaeb

§ 81ettenähtud väärteo toimepanemise eest Kar

S § 63 lõike 1 ja LS § 203 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot. Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: M.R , XXX, väärteotoimiku kohaselt elukoht: xxxx, kaebuse kohaselt elukoht: xxxx. Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON 1. Rahuldada M.R kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuka 22.02.2018 otsusele nr 2317,18,000605 M.R karistamises LS §

§ 81ettenähtud väärteo toimepanemise eest Kar

S § 63 lõike 1 ja LS § 203 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot osaliselt, s.o kaebuse esitajale LS § 203 järgi süüks arvatud väärteo kvalifikatsiooni viitelise normi LS § 77 lg 8 p 1 osas. 2. Muuta Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuka 22.02.2018 otsust nr 2317,18,000605 M.R karistamises LS §

§ 81ettenähtud väärteo toimepanemise eest Kar

S § 63 lõike 1 ja LS § 203 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses osaliselt ja asendada rikutud väärteo viiteline norm, s.o LS § 77 lg 8 p 1 viitega LS § 76 lg-le

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
2. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv summas 240 eurot tuleb kassatsioonitähtaja, s.o 30 päeva jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi 1 koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o alates 02.05.
5. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 01.06.
6. Kui kassatsioonitähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 02.06.
7. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuka 22.02.2018 otsusega nr 2317,18,000605 karistati M.R LS §

§ 81ettenähtud väärteo toimepanemise eest Kar

S § 63 lõike 1 ja LS § 203 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot selles, et menetlusalune isik 26.01.2018 kell 00:48 Sõle tn 16 juhtis välisriigis põhiasukohta omavat mootorsõidukit ja ei esitanud järelevalvet teostavale politseiametnikule liikluskindlustuse olemasolu tõendavat dokumenti. Juhtis mootorsõidukit, mis oli ajutiselt Rootsi Kuningriigi registrist kustutatud alates 21.10.

1. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 77 lg 8 p 1 nõuet ning pani sellega toime LS § 203 ettenähtud väärteo. Samuti rikkus LKindlS § 3 lg 3 nõuet ja pani toime LKindlS § 81 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik järgneva kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti vanemväärteomenetleja Raul Annuka on ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise eest määranud trahvi Liiklusseaduse § 203 alusel. Väärteo kvalifikatsiooni järgi on rikutud õigusnormiks Liiklusseaduse § 77 lg 8 p 1, mis sätestab, et Maanteeamet kustutab sõiduki ajutiselt registrist, kui registrisse kantud omanik teatab mootorsõiduki võõrandamisest, kuid omandaja ei ole ettenähtud aja jooksul esitanud taotlust registriandmete muutmiseks. Minu juhitud sõiduk Audi S4, registreerimisnumbriga XXXX, on minu nimele registreeritud juba alates 2017 oktoobrist. Sõiduk on selle soetamisest alates olnud arvel Rootsi Kuningriigi liiklusregistris ning selle alaliseks kasutuskohaks on siiani Rootsi. Samuti ei ole ma sõidukit vahepeal võõrandanud, mistõttu ei saa nõustuda väärteos määratud rikutud õigusnormi kvalifikatsiooniga. Peale 26.01.2018 PPA ametniku poolt kinnipidamist selgus, et nimetatud sõiduk oli Rootsi liiklusregistrist ajutiselt alates 21.10.2017 kustutatud, millest ma ei olnud teadlik. Selgus, et kindlustusfirmaga oli tekkinud arusaamatus, kuna automaatne kindlustusmakse ei olnud teenuseosutajani jõudnud. Saades nimetatud puudusest teada, tegin kõik endast oleneva, et see kõrvaldada. Juba sama päeva lõunaks oli puudus kõrvaldatud ning sõiduk taas Rootsi liiklusregistris arvel, kehtiva liikluskindlustusega. Kui kohus peaks otsustama, et antud väärteo otsust ei tühistata, palun kohtul vähendada trahvimäära, ning võtta arvesse, et mul puuduvad varasemad rikkumised ning antud väärteoga ei tekitatud teistele isikutele ja kaasliiklejatele kahju ega ohtu. Tühistada või vähendada rahalist trahvi 22.02.2018 väärteoasjas nr: 2317,18,000605 osas. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtule saadetud kirjalik seisukoht 2 Kohtuväline menetleja, tutvunud M.R kaebusega ja väärteoasja materjalidega asub seisukohale, et esinevad alused kohtuvälise menetleja otsuse osaliseks tühistamiseks ja kohtu poolt uue otsuse tegemiseks. Menetlusalune isik juhtis 26.01.2018 kell 00:48 Tallinnas Sõle tn 16 juures mootorsõidukit Audi S4, Rootsi riikliku registreerimisnumbriga XXXX, mis oli ajutiselt Rootsi liiklusregistrist kustutatud ning ei esitanud välisriigis põhiasukohta omava mootorsõiduki juhina liiklusjärelevalvet teostavale politseiametnikule liikluskindlustuse olemasolu tõendavat dokumenti. Rootsi ametivõimudele tehtud järelepäringu vastuse kohaselt mootorsõidukil Audi S4, Rootsi riikliku registreerimisnumbriga XXXX, puudus 26.01.2018 rikkumise toimepanemise hetkel kehtiv liikluskindlustuspoliis ning sõiduk ei olnud registreeritud. Sõidukile oli alates 01.11.2017 kohaldatud liiklemise keeldu kuna läbimata oli tehnonõuetele vastavuse kontroll. Liikluses osalev mootorsõiduk peab omama liikluskindlustust selleks, et kindlustada kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tulenev vastutus. Menetlusaluse isiku poolt liikluses juhitud mootorsõidukil puudus liikluskindlustus. LS § 33 lg 2 p 5 kohaselt peab juht enne sõidu alustamist veenduma, et tal on kaasas sõidukijuhtimiseks nõutavad dokumendid. LS § 33 lg 2 p 9 kohaselt on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kehtivuses. Puutuvalt süüdistusse, mille kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, mis ei olnud kehtestatud korras registreeritud, möönab kohtuväline menetleja, et väärteoprotokollile on ekslikult märgitud rikutud õigusnormina LS § 77 lg 8 p
2. Õige oleks LS § 76 lg 1, mille kohaselt peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhindudes VTMS § 132 lõikest 2 saab kohus raskendamata menetlusaluse isiku olukorda tühistada Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse otsuse väärteoasjas nr 2317,18,000605 osaliselt ning teha uue otsuse, milles loetakse õigeks rikkumise kvalifikatsiooniks LS § 76 lg
3. Kohtu võimalusele anda rikkumisele uus õiguslik hinnang on viidanud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-5-15 punktis 10, mille kohaselt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas omaksvõetud seisukohtade järgi ei tingi süüdlase teo ebaõige õiguslik hindamine kohtuvälise menetleja ja maakohtu poolt iseenesest väärteomenetluse lõpetamist. Nimelt on kolleegium märkinud, et kuivõrd VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud, siis ei ole kohtumenetluses, sh Riigikohtu menetluses, välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda. Puutuvalt kaebajale karistuseks mõistetud karistusse, on menetleja seisukohal, et M.R-ile on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Riigikohtu kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kuivõrd LKindlS § 81 ja LS § 203 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teona, on nende eest määratud KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 203 järgi. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud asjaoluga, et menetlusalusel isikul puuduvad karistusregistri andmetel kehtivad süüteokaristused. M.R-ile on karistuseks määratud rahatrahv, mis on kooskõlas karistamise alustega ning proportsionaalne isiku süüga. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et ta kohtuistungist osa võtta ei soovi. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. 3 Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule otsuse kohaselt seda, et ta Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 77 lg 8 p 1 nõuet ning pani sellega toime LS § 203 ettenähtud väärteo. Samuti rikkus LKindlS § 3 lg 3 nõuet ja pani toime LKindlS § 81 ettenähtud väärteo. Nagu nähtub kohtule esitatud kaebusest ja ka kohtuvälise menetleja vastusest, siis otsuses on viidatud valele väärteonormi rikkuvale paragrahvile - LS § 77 lg 8 p 1, mille kohaselt Maanteeamet kustutab mootorsõiduki või selle haagise ajutiselt registrist, kui registrisse kantud omanik teatab mootorsõiduki või selle haagise võõrandamisest, kuid omandaja ei ole ettenähtud aja jooksul esitanud taotlust registriandmete muutmiseks. Kui vaadata väärteo protokolli ja ka otsust, siis on küll viidatud valele paragrahvile (LS § 77 lg 8 p 1), kuid teo kirjeldavas osas on märgitud, et isik juhtis mootorsõidukit, mis on ajutiselt Rootsi Kuningriigi registrist kustutatud alates 21.10.
4. Seega kirjeldav osa räägib sellest, et isik rikkus LS § 76 lg 1 normi, s.o mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Tegemist on ilmselge veaga, mida kohus saab kõrvaldada. Antud juhul saab kohus otsuse selles osas osaliselt tühistada ning teha uue otsuse, milles loetakse rikutud õigusnormiks LS § 77 lg 8 p 1 asemel LS § 76 lg
5. Seda enam, et toimepandud väärteokaristuse aluseks olev kvalifikatsioon jääb samaks, s.o LS § 203, mis sätestab vastutuse registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest. Riigikohtu praktika kohaselt ei too isiku teole ebaõige materiaalõigusliku hinnangu andmine kohtuvälise menetleja poolt endaga veel kaasa väärteomenetluse lõpetamist. VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk teo faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. VTMS § 133 p 4 kohaselt peab aga kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Praktikas tähendab see, et ka juhul, kui kohtuvälise menetleja materiaalõiguslik hinnang isiku käitumisele osutub valeks, peab kohus kontrollima väärteoprotokollis kirjeldatud käitumise vastavust mõnele teisele süüteokoosseisule. Seega ei ole kohtumenetluses välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. juuni
7. a otsus asjas nr 3-1-1-71-13, p 7). 4 Nagu öeldud, ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust toimunu tehioludes: juhtis Seega ei saa LS § 76 lg 1 kohaldamine olla menetlusaluse isiku jaoks ka üllatav ja tema kaitseõigust rikkuv, kuna LS § 203 näeb ette karistuse kehtestatud korras registreerimata mootorsõiduki juhtimise eest. Seda rikkumist ei ole menetlusalune isik ka vaidlustanud. LS § 203 LS § 76 lg 1 kohaselt mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Rootsi ametivõimudelt saadud informatsiooni kohaselt mootorsõidukil Audi S4, Rootsi riikliku registreerimisnumbriga XXXX, puudus 26.01.2018 rikkumise toimepanemise hetkel kehtiv liikluskindlustuspoliis ning sõiduk oli ajutiselt registrist kustutatud. Sõidukile oli alates 01.11.2017 kohaldatud liiklemise keeld, kuna läbimata oli tehnonõuetele vastavuse kontroll. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 76 lg 1 sätestatud nõuet ning juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud nõuetekohaselt registreeritud. Kuigi menetlusalune isik enda sõnul ei teadnud, et sõiduk on ajutiselt Rootsi registrist kustutatud, siis selgitab kohus, et väärtegude puhul on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Antud juhul pani isik teo toime hooletusest, kuna ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. S.t et mootorsõiduki omanikul on igal juhul kohustus enne sõitma asumist kontrollida, kas kõik seaduses ettenähtud nõuded on täidetud, s.h kas mootorsõiduk on nõuetekohaselt registreeritud. Menetlusalune isik seda aga üle ei kontrollinud. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 76 lg 1 sätestatud nõuet ja pani sellega toime LS § 203 sätestatud väärteo, s.o kehtestatud korras registreerimata mootorsõiduki juhtimise. LKindlS § 81 Vastavalt LKindlS § 3 lg 2 sätetele ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Rootsi ametivõimudelt saadud informatsiooni kohaselt mootorsõidukil Audi S4, Rootsi riikliku registreerimisnumbriga XXXX, puudus 26.01.2018 rikkumise toimepanemise hetkel kehtiv liikluskindlustuspoliis ning sõiduk oli registrist ajutiselt kustutatud. Sõidukile oli alates 01.11.2017 kohaldatud liiklemise keeld kuna läbimata oli tehnonõuetele vastavuse kontroll. Eeltoodud andmetest nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukil Audi XXXX puudus kohustuslik liikluskindlustus. Vastavalt LKindlS § 4 p 1 sätetele tuleb kohustusliku liikluskindlustuse leping sõlmida sõiduki suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses. Seega on tegemist sõidukiga, mida tuleb registreerida liiklusregistris ja sellise sõiduki suhtes laieneb kohustuslik liikluskindlustus. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit, millel puudus kohustuslik liikluskindlustus, s.t rikkus LKindlS § 3 lg 2 sätestatud kohustust. Menetlusalune isik enda sõnul ta ei teadnud, et sõidukil puudub liikluskindlustus, kuna ta maksab liikluskindlustust ja automaatne kindlustusmakse ei olnud teenuseosutajani jõudnud. Samas nähtub väärteotoimikus leiduvast Rootsi ametivõimudelt saadud informatsioonist, et menetlusaluse isiku kinnipidamisele eelnevalt on 25.01.2018 õhtul püütud korduvalt sõidukit registreerida, kuid see on ebaõnnestunud, sest puudus liikluskindlustus. Lisaks sellele on ka pärast kinnipidamist, mitmeid tunde hiljem püütud sõidukit registreerida, kuid ka siis on see ebaõnnestunud kehtiva liikluskindlustuse puudumise tõttu. Ning alles kell 10.21, so Eesti aja järgi kell 11.21 on registreerimine õnnestunud, sest on olnud kehtiv liikluskindlustus. Arvestades taolisi andmeid saab järeldada, et menetlusalune isik on püüdnud registreerimist takistanud asjaolu kõrvaldada, kuid see ebaõnnestus. Seega oli menetlusalune isik teadlik 5 sellest, et tema sõidukit ei ole registris liikluskindlustuse puudumise tõttu. Kohus selgitab, et väärtegude puhul on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Antud juhul ei ole tegemist väärteo toimepanemisega hooletusest, vaid teadlikult, kuivõrd menetlusalune isik oli teadlik liikluskindlustuse puudumisest, kuid sellegi poolest asus sõidukit juhtima. Seega on tegemist vähemalt otsese tahtlusega toime pandud süüteoga. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LKindlS § 3 lg 2 sätestatud kohustust, millega pani toime LKindlS § 81 ettenähtud väärteo, s.o liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise. Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et M.R käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärtegude tunnused ning need on õigesti kvalifitseeritud LS §

§ 81ettenähtud väärtegudena.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad väärtegude koosseisutunnused (LS § 76 lg 1 ja LKindlS § 3 lg 2 nõuete rikkumine), on väärteod õigesti kvalifitseeritud LS §

§ 81järgi (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuka, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, seega oli ta pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 203 ja KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot. Seega on väärteo toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja poolt karistusega ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Sellest tulenevalt menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine LS § 203 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. LKindlS § 81 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et mõlemad väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd antud juhul on mõlema väärteo eest ette nähtud sama karistus, siis kohaldab kohus LS § 203 sätestatud sanktsiooni. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest 6 ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Hinnates väärteo asjaolusid leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü mõlema ettenähtud väärteo toimepanemisel on keskmine. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse määramisel aluseks sanktsioonimäära keskmine määra ja siis vaadatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kuna antud juhul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole, siis peaks karistuse määrama sanktsioonimäära keskmises määras, s.o 50 trahviühiku ulatuses. Kohus märgib, et kuna antud juhul pandi ühe teoga toime kaks väärtegu, mis vastavad kahele eri süüteokoosseisule, siis on menetlusaluse isiku süü keskmisest suurem, mistõttu peab ka karistus olema mõnevõrra rangem kui ühe väärteo toimepanemise korral. Kuna kaebuse esitanud isikul Eesti Vabariigi karistusregistris kehtivaid karistusi liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ei ole, siis kohtuvälise menetleja määratud karistus, mis on vaid vähesel määral üle keskmise sanktsioonimäära, on proportsionaalne toimepandud teoga ja kaebuse esitanud isikuga. Sellest tulenevalt jääb kaebuses esitatud taotlus karistuse kergendamiseks tagajärjetuks ning kohus jätab kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistuse muutmata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7