← Eesti

1-12-11107/3

Kriminaalasi nr 1-12-11107 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 20.novembril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Ruti Kilg kaitsja Aiv

§ 424järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus S.Z-i süüdistatakse selles, et tema 27.märtsil 2012.a kella 14.03 paiku juhtis alkoholijoobe seisundis Tartumaal Mäksa vallas Melliste külas sõiduautot VAZ 2106 registreerimismärgiga XXXX, kui alkoholisisaldus ühes liitris tema poolt väljahingatavas õhus oli 0,82 mg. S.Z rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani S. Z toime

§ 424järgi kvalifitseeritavad kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 järgi arvata karistuse hulka eelvangistus 27.-29.märts 2012.a, s.o 3 eelvangistuspäeva ja karistuseks mõista 3 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2, § 64 lg 1 järgi mõista alates 20.novembrist 2012.a ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 11 kuud 14 päeva vangistust suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 3 kuud 27 päeva vangistust 14.märtsi 2012.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-12-1478 mõistetud karistuse 3 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust ärakandmata osa, s.o 2 aasta 7 kuu 17 päeva vangistuse võrra. 10.mai 2012.a - 19.november 2012.a on S.Z ära kandnud 6 kuud 10 päeva vangistust. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. S.Z tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas varalist kahju tekitatud ei ole ning tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub S.Z-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud S.Z-i puhul kohaldada KrMS § 180 lg 3 arvestades tema viibimist kinnipidamiskohas ja väljamõistetavate menetluskulude suurust ning määrata süüdistatavale menetluskulude tasumine pikema tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada S.Z

§ 424järgi ja mõista karistuseks neli

(4)kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.Z-i eelvangistus 27.- 29.märts 2012.a, s.o kolm

(3)päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista kolm
(3)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust S.Z-ile Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 14.märtsi 2012.a kohtuotsusega nr. 1-12-1478 mõistetud karistuse ärakandmata osa kahe

(2)aasta seitsme
(7)kuu seitsmeteistkümne
(17)päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista S.Z-ile kaks
(2)aastat üksteist
(11)kuud neliteist
(14)päeva vangistust. S.Z-ile mõistetud karistuse kandmise aja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 20.novembrist 2012.a. S.Z-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 alusel välja mõista S.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha nelisada kolmkümmend viis
(435)eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend kaheksa
(38)eurot 40 senti. Määrata, et S.Z on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.