Obsah (5)

§ 238§ 179§ 423§ 175§ 180

KOHTUOTSUS 1-11-5783 EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.mail 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-5783 (10230118383) Kohtukoosseis Koh

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra.

Lõplikuks karistuseks mõista L.T ´ile 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda 10.03.2011.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud kergem karistus, s.o. 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust kaetuks raskemaga, s.o. 1 (ühe) aasta 4 (nelja) kuulise vangistusega. Mõistetud liitkaristusest arvata maha 10.03.2011.a. Harju Maakohtu otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 02.12.2010.a. kuni 23.05.2011.a., s.o 5 (viis) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Lõplikuks liitkaristuseks mõista ja ärakandmisele kuulub 10 (kümme) kuud 9 (üheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 23.05.2011.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada. Uueks tõkendiks valida L.T suhtes vahistamine, vahistada L.T kohtusaalis. Välja mõista L.T ´ ilt tsiviilhagi katteks TsMS § 440 lg 1; VÕS § 127 lg 1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel IK arveldusarve Swedbank XXXXXXXXXXXXXX kasuks kokku 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot 95 senti. Välja mõista L.T ´ilt

§ 179

lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 5 senti riigituludesse, kaitsja tasu osutatud õigusabi eest kokku 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 41 senti riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „L.T 1-11-5783, sundraha“, „L.T 1-115783, kaitsjatasu”.

§ 423

alusel kaitsjatasu ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa L.T, viibides

1. oktoobril 2010 kella 19.10 paiku Tallinnas Paekaare 56 maja lähedal, läks võõra vallasasja, nimelt naiste käekoti äravõtmise eesmärgil, tagantpoolt kannatanu TS, 2 sündinud
2. aastal, juurde ja jõuga, tekitanud kannatanule füüsilist valu, rebis tema õlalt ära naiste käekoti, millel puudub väärtus, mille sees olid järgmised ajad: sularaha summas 172,33 eurot (2697 krooni), EV kodaniku pass kannatanu nimele, viinamarjad koguväärtusega 1,60 eurot (25 krooni), purk mett väärtusega 3,83 eurot (60 krooni), ravimid koguväärtusega 6,39 eurot (100 krooni), erinev kosmeetika koguväärtusega 9,58 eurot (150 krooni), võtmekimp väärtusega 44,73 eurot (700 krooni), kokku üldsummas 238,46 eurot (3732 krooni), pärast mida läks kuriteokohalt pakku, jooksnud koos röövitud asjadega ära. Seega, oma tahtliku tegevusega L.T pani toime võõra vallasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, s.o. pani toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. L.T süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes paneb süstemaatiliselt vargusi toime (sh 20.10.2010 ja 05.11.2010 ), uuesti ajavahemikul 13.11.2010 kell 19:00 kuni 15.11.2010 kell 08:00 tungis ebaseaduslikult lukustamata ukse kaudu aadressil Loitsu 10, Tallinn, asuva maja juurde pargitud ning IK`ile kuuluvasse sõiduautosse Citroen Camper, registreerimisnumbriga XXX ning võttis autost võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ketaslõikuri Makita maksumusega 159,78 eurot, elektrilise ketassae Makita maksumusega 63,91 eurot, akutrelli Makita maksumusega 159,78 eurot ning 3 trumlit pikenduskaabliga kogumaksumusega 57,52 eurot, seega kokku asju summas 440,99 eurot. Akutrelli Makita pantis L.T OÜ Landex Style pandimajja aadressil Mahtra 25, Tallinn ning ülejäänud esemed müüs Keskturul menetluse käigus tuvastamata isikutele. Seega L.T pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. L.T süü temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – 19.10.2010 kuriteo episoodis kannatanu TS 19.10.2010.a ütlused, millest nähtub, et 19.10.2010.a. kella 19.10 paiku tuli töölt Bravo keskusest ja suundus liinibussi nr 35 bussipeatusesse. Paekaare 56 korterelamu juures (umbes) jooksis keegi temale selja tagant ligi ja haaras paremal õlal olevat õlakotti ning jooksis üle tee Paekaare tänava Paekaare 46 suunas. Isiku nägu tema ei näinud kuna oli pime. Isikul olid seljas tumedad riided ja peas oli kapuuts. Tema jooksis temale järgi ja karjus, et tagastaks temale passi. Tema palvele isik ei vastanud. Juhtunust teatas politseile „110“. Kui isik haaras tema õlalt õlakoti, siis ta teda ei löönud. Füüsilist valu tema põhjustas ainult ootamatult õlakoti haaramisega. Õlakott oli pruuni ja beeži tooni, nahksest materjalist. Õlakotil materiaalset vaartust tema teada enam ei ole. Õlakotis oli tema nimele väljastatud Eesti Vabariigi kodaniku pass, viinamarjad, mesi, tabletid, erinevad kosmeetika vahendid ja korterivõtmete kimp. Õlakotis oli veel sularaha summas 2 697 krooni. Isik oli väiksemat kasvu ja kõhna kehaehitusega. Antud teoga põhjustati temale varalist kahju summas 2 697 krooni /kd 1 tlk 5-7/; kannatanu TS 21.04.2011.a. täiendavad ütlused, millest nähtub, et temalt oli varastatud käekott maksumuseta, mille sees olid järgmised ajad: sularaha summas 172,33 eurot (2697 krooni), EV kodaniku pass tema nimele, viinamarjad koguväärtusega 1,60 eurot (25 krooni), purk mett väärtusega 3,83 eurot (60 krooni), ravimid koguväärtusega 6,39 eurot (100 krooni), erinev kosmeetika koguväärtusega 9,58 eurot (150 krooni), võtmekimp väärtusega 44,73 eurot (700 krooni). Kahju kokku 238,46 eurot (3732 krooni). Esitada tsiviilhagi ei soovi. Noormees tõmbas tugevasti tema kotti, mis oli paremas käes. Ta tõmbas nii tugevalt, et tema tundis tugevat füüsilist valu käes, mis valutas veel paar päeva /kd 1 tlk 8-10/; 01.04.2011.a. 3 ütluste ja olustiku seostamise protokoll, millest nähtub, et isik kelle ütlusi seostatakse on L.T . Uurimistoimingu eesmärk on tuvastada kurteo toimepanemise koht ja asjaolud. Uurimistoimingu läbiviimine: kahtlustatava L.T ütluste seostamine olustikuga kohapeal. Enne uurimistoimingu algust kahtlustatav L.T , tutvunud oma õigustega, avaldas, et kaitsjat ta ei vaja. Kahtlustatavale L.T-le tehti ettepanek näidata koht, kus ta pani õhtul,
3. oktoobril 2010, toime kuriteo, rebinud ära kannatanu käest naiste käekoti. Kahtlustatav L.T selgitas, et tuleb sõita Lasnamäe turu poole. Uurimisgrupp koosseisus juhtivinspektor L. Vesternina, vaneminspektor V. Birjukov, vaneminspektor A. Grištšeno koos kahtlustatav L.T-ga sõitsid sõiduautoga Mercedes Benz riikl.nr XXX Ida politseijaoskonna hoone juurest aadressil Tallinn, Vikerlase 14 mööda Punast tänavat Lasnamäe turu poole. Punase ja Paekaare tänavate ristmikul kahtlustatav L.T selgitas, et tuleb keerata paremale, Paekaare tänavale. Edasi kahtlustatav L.T palus peatada sõiduautot enne jalakäijate tänavat, mis viib Lasnamäe turu poole. Seal kahtlustatav L.T osutas Paekaare jalakäijate tänaval maja nr 56 kõrval olevale kohale, selgitades, et just seal tema, liikudes Lasnamäe turu poolt, läks tagantpoolt kannatanu juurde ja rebis tema käest koti ära. Edasi kahtlustatav L.T näitas suunda Paekaare tänaval majade nr 52 ja nr 65 vahel, selgitades, et just nende majade vahel olevasse vahekäiku jooksis ta koos tema poolt varastatud kotiga ära. Edasi kahtlustatav L.T selgitas, et tuleb minna Paekaare gümnaasiumi juurde. Aia kõrval, mis piirab Paekaare gümnaasiumi territooriumi, osutas kahtlustatav L.T prügikastile, selgitades, et just sinna viskas ta tema poolt kannatanult varastatud koti koos teiste kotis olevate asjadega /kd 1 tlk 48-56/; kahtlustatava L.T ütlused, milles tunnistab ennast süüdi ja andis ütlusi, et tema on toime pannud kuriteo, mille toimepanemises teda kahtlustatakse, ainult temal ei olnud tahtlust avaldada füüsilist vägivalda. Lihtsalt tema tahtis ära rebida kotti ja joosta minema. Kuupäeva tema täpselt ei mäleta, kuid oletas, et see võis olla õhtul,
4. oktoobril
5. Tema jalutas mööda Paekaare tänavat. Tema ees kõndis eakas naisterahvas, kelle käes oli naistekott. Tema otsustas koti rebida naise käest ära ja joosta. Tema läks tagantpoolt naise juurde, rebis tema käest koti ära ja jooksis kooli poole. Tema seljas oli musta värvi jope kapuutsiga ja jalas musta värvi püksid. Tema peatus kooli juures ja hakkas vaatama, mis koti sees on. Kotis nägi meepurk ja sõi selle kohe ära. Kotis olid veel mingisugused asjad, kuid need teda ei huvitanud. Tema nägi, et kotis ei olnud rahakotti ja mobiiltelefoni. Ülejäänud asju ei hakanud tema kotist välja võtma, vaid koos kotiga viskas kooli juures olevasse prügikasti. Võib-olla kotis olid mingid paberid, täpselt ei mäleta, sest oli narkootikumide mõju all / kd 1 tlk 40-44/; tõend isiku maksustatava tulu kohta /kd 1 tlk 38/; teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta / kd 1 tlk 39/ ning toimiku teiste materjalidega. L.T süü temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – 13.11.2010.a. kuriteo episoodis kannatanu IK15.11.2010.a. ütlused, millest nähtub, et ajavahemikus alates 13.11.2010 kella 19.00-st kuni 15.11.2010 kella 08.00-ni tungiti õige võtme valimise teel maja aadressil: Loitsu 10, Tallinn juures pargitud mikrobussi Citroen Camper, punast värvi, reg-nr XXX pakiruumi. Mikrobussist varastati järgmised tööriistad: suur nurklihvija Makita - 2500 kr, elektriline käsi-ketassaag - 1000 kr, Makita, akutrell Makita, täiskomplekt kohvris kolme akuga - 2500 kr, kolm trumlit pikenduskaabliga pikkusega ä 50 m - 900 kr (300 kr trummel). Märgitud on turuhinnad kasutatud esemete eest, dokumendid esitatakse täiendavalt kohe pärast üles leidmist. Eelpool nimetatud tööriistadele on musta värvi markeriga Ivastone pandud allkiri. Ketassael on käepide värvitud punaseks. Vargusega tekitatud kahju on 6900 kr. Vara ei ole kindlustatud, mikrobuss ei ole valvesignalisatsiooniga varustatud 4 /kd 2 tlk 2-7/; kannatanu IK22.11.2010.a. ütlused, millest nähtub, et ajavahemikul 13.11.2010.a. kella 19.00 kuni 15.11.2010.a. kella 08.00 vahel tungiti tagumise ukseluku avamise teel sisse Tallinnas, Loitsu 10 maja juurde pargitud väikebussi Citroen reg. nr. XXX. bussist varastati ketaslõikur Makita, käsisaag Makita, akudrell Makita., mis oli kohvris koos kolme akuga, kolm pikendusjuhet. Kõikidele varastatud tööriistadele, peale ketaslõikuri oli musta värviga markeriga peale kirjutatud firma nime IVASTONE. Peale politseile avalduse esitamist hakkas ka ise pandimajadest oma tööriistu otsima. 20.11.2010.a. kella 11.00 paiku läks Tallinnas, Mahtra 22 maja kõrval asuvasse pandimajja, mis asub keldrikorrusel. Pandimajas näidati temale kohvris akudrelli Makita. Kohvris olid ka kolm tagavaraakut. Kuna temal oli töö tegemiseks seda vaja, siis ostis selle ära. Drelli eest maksis 700 krooni. Peale drelli ostu vaatas selle üle ning avastas, et see oli sama drell, mis tema sõidukist varastati. Drellil ole kiri Ivastone küll maha kustutatud, kuid häguselt on see veel näha. Samuti oli ühel akul plastmassist küljel sulamise jälg. Küsis pandimaja töötajalt veel teiste tööriistade kohta, mis temalt varastati, kuid müüa vastas, et selliseid tööriistu ei ole neil müügis. Tahab lisada, et drelli kohvris olid veel drelli otsikud, kuid pandimajast ostes neid seal enam ei olnud / kd 2 tlk 8-9/; kannatanu IK23.03.2011.a. ütlused, millest nähtub, et soovib täiendada oma ütlusi järgmisega: ajavahemikus 13.11.2010 kella 19.00st kuni 15.11.2010 kella 08.00-ni, avanud aadressil Loitsu 10, Tallinnas asuva maja juures pargitud temale kuuluva sõiduauto Citroen Camper reg.nr XXX ukse luku, tungiti autosse ja varastati sealt ketaslõikur Makita, maksumusega 2500 krooni /159,78 eurot; elektriline ketassaag Makita maksumusega 1000 krooni / 63,91 eurot; akutrell Makita kolme akuga, kohvris, kogumaksumusega 2500 krooni /l 59,78 eurot, kolm trumlit pikenduskaabliga pikkusega a 50 meetrit, maksumusega 300 krooni/19,17 eurot kaabel. Vargusega on tekitatud kahju summas 6900 krooni /440,99 eurot. Ukseluku avamisega kahju ei tekitatud. Kuna tema ostis pandimajast välja temalt varastatud akudrelli Makita ja maksis selle eest 700 krooni/ 44,74 eurot, siis soovib esitada tsiviilhagi summas 5100 krooni / 325,95 eurot / kd 2 tlk 10-13/; tunnistaja Edgar Laan ütlused, millest nähtub, et annab välja käsipandi lepingu nr 131106, mille alusel toodi pandimajja 13.11.2010.a. L.T´i poolt akudrell Makita /tlk 15-16/; 13.11.2011.a. käsipandi leping nr 1311106 /kd 2 tlk 17/; kahtlustatava L.T ütlused, milles tunnistas end süüdi ja andis ütlusi, et mäletab, et kahtlustuses nimetatud ajavahemikus, kuupäeva täpselt ei mäleta, tema liikus mööda Loitsu tänavat. Ühe maja juures nägi mikrobussi, rohelist värvi. Tulnud mikrobussi juurde, tiris tagaukse käepidet. Uks oli lukustamata ja avanes. Tema ronis autosse ja nägi auto pakiruumis ehitustööriistu. Siis tema otsustas need ära varastada. Tema võttis kõik kahtlustuses märgitud esemed. Tahab öelda, et autos ei lõhkunud tema midagi. Võtnud autost kaasa kõik tööriistad, läks minema. Trelli Makita andis tema mõni aeg hiljem (võimalik, et järgmisel päeval) panti pandimajja Mahtra tänaval, tema meelest 300 krooni eest. Trelli pantimisest saadud raha kulutas isiklikeks vajadusteks. Ülejäänud tööriistad müüs keskturul temale võõrastele inimestele, kokku umbes 700 krooni eest. Raha kulutas samuti isiklikeks vajadusteks. Oma süüd mõistab, toimepandut kahetseb. Varguse pani toime seoses raske materiaalse olukorraga /kd 2 tlk 18-23/; 10.03.2010.a. Harju Maakohtu otsus, millega L.T on süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi / kd 2 tlk 42-52/ ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav L.T on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuritegudes vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult 5 olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). L.T on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. L.T ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada L.T ´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et L.T ´i tuleb karistada reaalse vangistusega. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. L.T pani kuriteod toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohaselt. L.T näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et L.T suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid seda sanktsiooni alammääras. Kohtuistungil L.T ega tema kaitsja kannatanu tsiviilhagile vastu ei vaielnud ja L.T kinnitas, et tema tunnistab esitatud hagi ja ei vaidle vastu ka hagi summale. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Ülejäänud juhtudel, nagu ka käesoleval juhul, on hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Nimetatud seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 3-1-1-79-
6. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohtadest on kohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud esitatud tsiviilhagi täies ulatuses rahuldama. Tsiviilhagi kannatanu TS esitada ei soovi / kd 1 t lk. 8-10./. Kannatanu IK on esitanud tsiviilhagi kokku summas 325.95 eurot ( 5 100 krooni), milline koosneb varastatud ketaslõikuri Makita eest summas 2500 krooni (159,78 eur), elektrilise ketassae Makita eest summas 1000 krooni (63,91 eur), akutrelli Makita eest summas 700 krooni (44,74 eur) ning kolme pikenduskaabliga trumli eest kogusummas 900 krooni (57,52 eur). Kannatanu IK esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses TsMS § 440 lg 1; VÕS § 127 lg.1, 4; § 128 lg 1; § 1043; § 1045 lg 1 p 5 alusel.

§ 175

lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et L.T ´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et L.T ´ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 110-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas

§ 423sätteid, s.t.

pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude 6 vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695,05 eurot riigituludesse, kaitsja tasu osutatud õigusabi eest kokku 153.41 eurot riigituludesse Kohtunik 7