1-09-261/157

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-261 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. septembri 2012 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Roman Netšiporuki (Netšiporuk) kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. septembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Roman Netšiporuki kaitsja advokaat Valli Murde määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kaudu 76,80 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti) advokaat Valli Murdele tema poolt Roman Netšiporukile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista Roman Netšiporukilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 76,80 eurot riigituludesse.
7. Roman Netšiporukil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber Netšiporuk 1-09-261 kohtukulud“. 2800049858 ning selgitus „Roman Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud R. Netšiporuk mõisteti Tartu Maakohtu 29.04.2009 otsusega süüdi KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi ning teda karistati KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 5-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.06.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus on 23.07.2008 ja lõpp 23.07.
9. Tartu Maakohtu 12.09.2012 määrusega jäeti R. Netšiporuk tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus tõi välja, et R. Netšiporuk on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning ta on põhiliselt sooritanud vara- ja isikuvastaseid kuritegusid. Maakohtu määruse kohaselt kannab R. Netšiporuk vangistust muuhulgas raske tervisekahjustuse tekitamise ja ettevaatamatusest surma põhjustamise eest, mille ta pani toime katseajal. Maakohus rõhutas, et süüdimõistetu kannab karistust esimese astme isikuvastase kuriteo eest ning tal on mõistetud vangistusest kandmata ligi 4 aastat. Maakohtu määruse kohaselt pani R. Netšiporuk alkoholi tarvitamise järgselt grupis, aktiivse kaastäideviijana toime kuriteo, mille tagajärjel suri inimene ning tal on kalduvus alkoholi kuritarvitada ja joobeseisundis agressiivseks muutuda. Maakohus märkis, et vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib R. Netšiporuki puhul kõrge uue kuriteo toimepanemise risk ja ohtlikkus ning kriminaalhooldusametnik peab süüdimõistetu ennetähtaegset vangistusest vabastamist uue kuriteo toimepanemise riski tõttu liiga ennatlikuks, kuigi ta on vanglas läbinud mitmeid sotsiaalprogramme. Maakohus nõustus nimetatud seisukohtadega tuues välja, et alkoholi tarvitanuna ei ole süüdimõistetu olnud suuteline ennast talitsema ja on käitunud agressiivselt. Maakohtu määruse kohaselt on R. Netšiporukil tasumata rahalisi nõudeid üle 5000 euro ulatuses, mistõttu ei ole välistatud, et tal kaob huvi kindlal töökohal töötamiseks ning kehva majandusliku olukorra tõttu võib ta panna toime uue varavastase kuriteo, ka vägivallaga. Maakohtu hinnangul esineb jätkuvalt oht ja risk, et vabaduses võib süüdimõistetu alkoholi tarvitamise või majanduslike raskuste tõttu panna toime uue kuriteo. Eeltoodu alusel ei tekkinud maakohtul kindlat veendumust, et R. Netšiporuki kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamine oleks sobilik, vaatamata sellele, et süüdimõistetu ei oma praegu kehtivaid distsiplinaarkaristusi, on läbinud sotsiaalprogramme, soovib edaspidi käituda seadusekuulekalt, omab kindlat elukohta ja lähedaste toetust ning tal on võimalik tööle asuda OÜ-s D XXXX. Maakohus leidis, et süüdimõistetut, kes on isikute grupis peksmisega tekitanud ohu inimese elule, mille tagajärjel viimane hiljem sureb, ja on olnud aktiivne kaastäideviija, ei ole praegu õiglane vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, kui tal on vangistusest kantud vaid pool aega, s.o 4 aastat. Samuti leidis maakohus, et sooritatud kuriteo laadi ja raskust arvestades ei ole kantud karistus piisav täitmaks üld- ja eripreventiivset eesmärki, sest reeglina peaks raske isikuvastase kuriteo toimepanija kandma vangistuse tähtaja lõpuni. Maakohus leidis, et positiivsed muutused, mis on praegu süüdimõistetu käitumises tekkinud, ja tema soov edaspidi elada seadusekuulekalt võivad olla ajutised või ebapüsivad ning veendumaks, et süüdimõistetu on kindlalt parandanud oma eluhoiakuid, suhtumist ühiskonda ja mõttemaailma, ei ole piisavalt aega möödunud. Maakohtu hinnangul tuleks süüdimõistetul -2- läbida individuaalses täitmiskavas märgitud sotsiaalprogramm „XXXX“, mis aitaks tal vangistuse järgselt kergemini resotsialiseeruda. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu R. Netšiporuki kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja R. Netšiporuki vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus piisavalt arvestanud süüdimõistetu isikut, mistõttu ei ole maakohtu määrus küllaldaselt põhjendatud KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Kaitsja arvates omistas kohus liiga suurt tähtsust kaitsealuse poolt kuriteo toimepanemise asjaoludele ning sellele, et nimetatud kuritegu on toime pandud katseaja jooksul. Määruskaebuse kohaselt on kaitsealuse näol tegemist inimesega, kes oskab ja suudab kriitiliselt suhtuda oma käitumisse ning teha sellest õigeid järeldusi. Kaitsja toob välja, et süüdimõistetu on selgitanud, et teise inimese elu äravõtmine ei ole millegagi õigustatud ning nõustub täielikult sellega, et kõik tema poolt toime pandud kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Määruskaebuse kohaselt on süüdimõistetu seetõttu läbinud ka sotsiaalprogramme ja XXXX XXXX treeningu. Kaitsja märgib, et R. Netšiporuk on vangistuse kandmise ajal aktiivselt tegelenud õppimisega ja töötanud ning lähiajal lahendatakse küsimus tema lubamiseks tööle väljaspool vanglat. Kaitsja hinnangul jättis maakohus arvestamata, et vangla usaldab kaitsealust, mis väljendub selles, et vangla toetab tema ennetähtaegset vabanemist. Kaitsja arvates tuleb oluliseks pidada seda, et kaitsealune ei kuulu nn subkultuuri ning tema kõnest on kuulda, et ta on haritud ning täiendab end pidevalt, mis omakorda annab alust loota, et eelnev kuritegelik käitumine jääb minevikku. Lisaks nimetatule jättis kohus kaitsja hinnangul täielikult tähelepanuta selle, et R. Netšiporuk on väga töökas inimene, mida kinnitab kriminaalhooldaja teatis selle kohta, et tööandja J.K. , kes tunneb kaitsealust keskkooliajast, on nõus ta koheselt tööle võtma. Eeltoodu kinnitab kaitsja hinnangul ka seda, et kaitsealune on usaldusväärne inimene. Kaitsja toob lisaks välja, et inimesed, kes tunnevad kaitsealust lapsepõlvest, iseloomustasid teda positiivselt, märkides, et ta on südamlik ja abivalmis inimene, kuigi viidati sellele, et üheks kaitsealuse suureks miinuseks oli tema alkoholi liigtarvitamine. Kaitsja arvates ei ole maakohus piisavalt arvestanud seda, et kaitsealune on motiveeritud sellele, et vabanemisel resotsialiseeruda, mida kinnitab kaitsealuse soov vabaduses osaleda sotsiaalprogrammides. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus piisavalt arvestanud ka seda, et käesoleval ajal on R. Netšiporuk põhjalikult revideerinud oma varasemat elukäiku ja teinud sellest õiged järeldused. Määruskaebuse kohaselt ei soovi R. Netšiporuk enam kuritegelikku elu jätkata, sest sai aru, et alkoholi liigtarvitamise pärast on ta eelnevad aastad sisuliselt kaotanud. Kaitsja märgib, et R. Netšiporuk on ise kindel, et suudab vabaduses normaalsesse ühiskonda sulanduda. Kaitsja leiab, et maakohus oleks pidanud arvesse võtma ka seda, et R. Netšiporuk on üsna noor inimene, kellel on tahtmist ja jõudu edaspidi seaduskuulekalt elama hakata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et R. Netšiporuki vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on R. Netšiporuki tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea ta vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
11. Ringkonnakohus on seisukohal, et R. Netšiporuki kaitsja määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja R. Netšiporuki tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud R. Netšiporuki positiivselt -3- iseloomustavaid asjaolusid ning on omistanud liiga suurt tähtsust tema poolt kuriteo toimepanemise asjaoludele. Ringkonnakohus leiab, et raske tervisekahjustuse tekitamise ja ettevaatamatusest surma põhjustamise näol on tegemist sedavõrd raske elu-ja tervisevastase süüteoga, et süüdimõistetu vabastamine käesoleval ajal ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ning karistuse mõistmise üld-ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamisega. Samuti ei ole ringkonnakohus R. Netšiporuki eelnevat elukäiku ja isikut arvesse võttes siiski veendunud, et ta suudaks ennetähtaegse vabanemise järel katseaja tingimusi täita ja õiguskuulekalt käituda.
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi R. Netšiporuki käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning teda vabanemisel eesootavad elutingimused on head, ei võimalda tema varasem elukäik ja toimepandud kuriteo asjaolud tema ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtu hinnangul viitavad R. Netšiporuki poolt korduv kuritegude toimepanemine, katseajal uute kuritegude toimepanemine ja toimepandud vägivaldsete kuritegude iseloom sellele, et tema puhul esineb suur risk vabanemisel katseaja tingimusi rikkuda ja uusi kuritegusid toime panna. Ringkonnakohus peab tunnustusväärseks, et R. Netšiporuk kahetseb toimepandut ja tegeleb vangistuses alkoholisõltuvuse probleemi ja agressiivse käitumise muutmisega, et edaspidi õigusvastaste tegude toimepanemist vältida, kuid ei ole veendunud, et R. Netšiporuki käitumises ja hoiakutes aset leidnud positiivsed muutused oleksid jõudnud muutuda püsivaks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb R. Netšiporukil karistuse kandmise ajal positiivseid muutusi oma käitumises kinnistada ning õiguskuulekalt käitumise harjumuse omandamisega edasi tegeleda.
13. Ringkonnakohus peab küll positiivseks, et R. Netšiporukil puuduvad vanglas kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on vanglas tegelenud oma senise käitumise analüüsimise ja uute hoiakute kujundamisega, õppinud, töötanud ja osalenud sotsiaalprogrammides, soovib vabaduses elada õiguskuulekalt ning tal on selleks elu- ja töökoht, kuid leiab, et need ei kaalu üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid (eelkõige korduvalt kriminaalkorras karistatus, senisest karistatusest ja määratud katseajast hoolimata raskete vägivaldsete kuritegude toimepanemine ja alkoholi kuritarvitamise kalduvusega kaasnevad riskid õigusvastase käitumise kordumiseks), mis viitavad siiski tema riskile vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et R. Netšiporuk tuleb jätta käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau -4- Aarne Sarjas