← Eesti

1-11-6431/4

Obsah (6)§ 199§ 65§ 64§ 69§ 75§ 25

Kriminaalasi 1-11-6431 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28 juunil 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-6431 Kohtukoosseis Ko

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi Prokuröri abi Natalia Miilvee Süüdistatav G.V, isikukood XXX, EV kodanik, emakeel vene keel, põhiharidusega, ei tööta, elukoht Xxx. Kriminaalkorras karistatud 4-l korral, tõkend- elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Liis Toomsalu Menetluse liik Kokkuleppemenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.V

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 8 kuud.

§ 65

lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades karistuse Harju Maakohtu 04.03.2009 otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse võrra (s.o rahaline karistuse 255,65 euro), viimane

§ 64lg 2 alusel viiakse täide iseseisvalt.

Vastavalt

69 ja § 74 lg 5 alusel jätta mõistetav vangistus kohaldamata ja asendada nimetatud 8 kuuline vangistus üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ning mõista G.V ’ile karistuseks 480 tundi üldkasulikku tööd Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. Vastavalt

§ 69

lg 4 peab G.V üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§ 75lg 1 p 1 ja § 75 lg.2p2 sätestatule: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas;

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
  5. mitte tarvitama narkootikume. G.V suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld –tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.1 alusel välja mõista G.V’ilt riigituludesse: • • menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 208,51 eurot. tasu kaitsjale advokaat Liis Toomsalu riigi poolt määratud korras 15,98 eurot KrMS§ 180 lg.3 alusel jätta sundraha summas 208,51 eurot ja kaitsjatasu summas 79,90 eurot riigi kanda. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: G.V, 1-11-6431, sundraha, kaitsjatasu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse ainult seoses väidetava kokkuleppemenetluse normide rikkumisega 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku
  6. peatüki kohaselt määruskaebe korras. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: -2- G.V süüdistatakse selles, et tema varem varguse toime pannud isikuna 02.08.2010 kella 15:10 paiku Tallinnas Rohu 7 maja lähedal võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil rebis KPkaelast hõbeketi 500 krooni (31,96 euro) väärtuses koos selle küljes rippunud ametüstiga kuldsõrmusega. Rebimise käigus kannatanu valu ei tundnud, kett aga purunes ning G.V jooksis koos äravõetud keti ja sõrmusega sündmuskohalt ära. Oma tegevusega pani G.V toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult varem varguse toime pannud isikuna, s.o

§ 199

lg 2 p 4,5 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanule tekitati moraalne ja varaline kahju. Tsiviilhagi ei ole esitatud, kuna kannatanu sai politseist sõrmuse tagasi ja keti osas tsiviilhagi esitada ei soovinud Karistuse liik ja määr:

§ 199

lg 2 p 4,5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist 8 kuulise vangistusega.

§ 69

sätete alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 480 tunni ulatuses.

§ 65

lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades karistuse Harju Maakohtu 04.03.2009 otsusega mõistetud, kuid ärakandmata kartistuse võrra (s.o rahaline karistuse 255,65 euro), viimane

§ 64lg 2 alusel viiakse täide iseseisvalt.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 aastat, mille jooksul peab G.V järgima kontrollinõudeid ja täitma kohustusi

§ 75lg 1 ja § 75 lg 2 p 2 alusel: 1.

elama oma alkalises elukohas.

  1. ilmuma kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ( s.h rahalise karistuse kandmise) ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. mitte tarvitama narkootikume. Kohtuistungil jäi süüdistatav G.V sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgituse sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
  6. peatüki
  7. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid

§ 25lg 2des.

Eeltoodu alusel G.V tuleb süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi kuriteo toimepanemises esitatud -3- süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; § 310 lg 1, § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik -4-

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.