← Eesti

1-11-6010/16

Kriminaalasi nr. 1-11-6010 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2011.a., Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 11 – 6010 Kohtuko

§ 25lg.

2 järgi; Üldmenetluses. Süüdistatav N.D , isikukood: XXX, rahvuselt venelane, EV kodanik, emakeel: vene keel, põhiharidusega, ei tööta ega ei õpi, elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistamata. 01.03.2011.a. kahtlustatavana kinni peetud. 03.03.2011.a. kohaldatud tõkend – vahistamine. Kaitsja vandeadvokaat Dmitri Školjar Süüdistatav O.T , isikukood: XXX, rahvuselt venelane, EV kodanik, emakeel: vene keel, keskharidusega, ei tööta ega ei õpi, elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistamata. 02.03.2011.a. kahtlustavana kinni peetud. 03.03.2011.a. kohaldatud tõkend – vahistamine. Kaitsja RESOLUTSIOON advokaat Marina Leis Süüdi tunnistada N.D KarS § 200 lg. 2 p. 5, 7, 8,

§ 25lg.

2 järgi ning karistada teda 6 /kuue/ aastase vangistusega. N.D suhtes valitud tõkend – vahistamine - jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o. 01.03.2011.a.. Kohaldades KarS § 68 lg.1 sätteid lugeda karistusest ära kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 01.03.2011.a. – 30.08.2011.a., s.o. 5 /viis/ kuud ja 29 /kakskümmend üheksa/ päeva. Alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 31.08.2011.a. on N.D ’l ärakandmata karistust 5 /viis/ aastat, 6 /kuus/ kuud ja 1 /üks/ päev vangistust.. Süüdi tunnistada O.T KarS § 200 lg. 2 p. 5, 7, 8,

§ 25lg.

2 järgi ning karistada teda 6 /kuue/ aastase vangistusega. O.T ’i suhtes valitud tõkend – vahistamine - jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o. 02.03.2011.a.. Kohaldades KarS § 68 lg.1 sätteid lugeda karistusest ära kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 02.03.2011.a. – 30.08.2011.a., s.o. 5 /viis/ kuud ja 28 /kakskümmend kaheksa/ päeva. Alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 31.08.2011.a. on O.T ’il ärakandmata karistust 5 /viis/ aastat, 6 /kuus/ kuud ja 2 /kaks/ päeva. Asitõendid: - Kahtlustatavalt N.D’lt äravõetud jope ja tumepruunid nahast spordikingad, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse jõustumisel N.D ’le. - Kahtlustatavalt N.D’lt äravõetud nahkkindad, näokate (mask-müts) ja teksapüksid, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - Ford Transit, reg. nr. xxx, autovõtmete kimp, tehniline pass, dokumendikaaned ja kindlustuspoliis, mis on tagastatud ikule R K ’ile, jätta kohtuotsuse jõustumisel ikule R K ’ile. - Rendileping Ford Transit reg. nr. xxxkasutamiseks N.D ja R. K i vahel sõlmitud, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Musta-punase pidemega nuga (mis Xxx, Tallinn kaasa võeti), mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - Sinise-musta pidemega nuga (mis Xxx, Tallinn kaasa võeti), mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - Hall meeste triiksärk veretaoliste plekkidega ja läbilõigetega, mis kuulub N. I `ile, mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - Beež pööratud nahast naiste kasukas vereplekkidega ja läbilõikega, mis kuulub G. I `le, mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Must kootud mask-müts veretaoliste plekkidega (mis Xxx, Tallinn kaasa võeti), mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 2 - - Must plastmassist noatupp veretaoliste plekkidega (mis Xxx, Tallinn kaasa võeti), mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mustriga halli värvi kootud kampsun Ford Transitist, mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse jõustumisel N.D’le. - Mustad meeste poolsaapad „Covrit“ Ford Transitist, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse jõustumisel O.T’ile. - Mustad plastmasstõmmitsad, 14 tk, Xxx ja 84 tk (läbipaistvas kilekotis) Ford Transitist, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - Pruun kleeplint Ford Transitist, mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - Punane välgumihkel Ford Transitist, mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse jõustumisel R K ile. - Must kummikorpusega taskulamp Ford Transitist, mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse jõustumisel N.D’le. - 4 kruvikeerajat Ford Transitist, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse jõustumisel N.D’le. - Päikeseprillid Ford Transitist, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse jõustumisel N.D’le. - Võti koos plastmassist võtmehoidjaga kirjaga „Trand American Blend“ Ford Transitist, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse jõustumisel N.D ’le. - 2 rulli musti prügikotte (250 l) Ford Transitist, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - Beež meeste jope „Reserved“ Ford Transitist, mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse jõustumisel N.D’le. - Helehallid teksapüksid „Lee Cooper“ nahataolisest materjalist püksirihmaga Ford Transitist, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse jõustumisel O.T’ile. - Hall kootud kampsun kõrge kaelusega Ford Transitist, mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse jõustumisel N.D’le. - Hall T-särk „Jack&Jones Vintage Denim“ Ford Transitist, mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse jõustumisel O.T’ile. - Mustad nahataolisest materjalist sõrmkindad sooja voodriga Ford Transitist, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - Must nahataolisest materjalist kootud voodriga vasaku käe sõrmkinnas Ford Transitist, mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse jõustumisel N.D ’le. - Beež nokamüts kirjaga „Postimees“ Ford Transitist, mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse jõustumisel N.D’le. - Mobiiltelefon Siemens C55 Ford Transitist, mis asub hoiul Põhja Prefektuuri 3 hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse jõustumisel N.D’le. - Mobiiltelefon Nokia 6110 Ford Transitist, mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse jõustumisel O.T’ile. - Tumehall meeste kampsun Ford Transitist, mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse jõustumisel O.T’ile. - Võtmekimp 9 võtme ja 5 võtmehoidjaga Ford Transitist, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse jõustumisel O.T’ile. - 3 paari kääre, 3 nõela, 5 musta niidirulli Ford Transitist, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - Must nahataolisest materjalist jope Ford Transitist, mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse jõustumisel O.T’ile. - Must spordikott „Nike“ Ford Transitist, mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse jõustumisel O.T’ile. - Must nahataolisest materjalist rahakott, kliendikaardid, kalendrid, 2 väljalubamistähte, tõend, kõnekaardi ümbris, 2 Swedbanki infokaarti, vihikuleht, ostutšekk, pangaarve väljavõte kõik Ford Transitist, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse jõustumisel O.T’ile. - Pangakaart Swedbank NPNK O.T’i nimele, paroolikaart ja paber püsiparooliga kõik Ford Transitist, mis on vastutaval hoiul O.T ’i emal LK’il, jätta kohtuotsuse jõustumisel vastutavale hoiule LK’ile. - Sularaha summas 8,41 eurot ja ID-kaart O.T ’i nimele Ford Transitist, mis asuvad Vanglas O.T’i isiklike asjade juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel Vanglas O.T’i isiklike asjade juurde. - Juhiluba, ID-kaart ja Swedbanki pangakaart N.D nimele ja sularaha kokku 20,54 eurot, mis asuvad Vanglas N.D isiklike asjade juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel T Vanglas N.D isiklike asjade juurde. - Roheline T-särk (Eesti Kaitsevägi), mis kuulub N.D `le, mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - Sinised teksapüksid „Bigrey Blue“ veretaoliste plekkidega, mis kuuluvad N.D `le, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - Hall kootud kampsun „Ross River Clothing“ veretaoliste plekkidega, mis kuulub N.D `le, mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - Must torujas fliisist näokate veretaoliste plekkidega, mis kuulub N.D `le, mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - 2 tumepruuni nahataolisest materjalist spordikinga „Macboot“ veretaoliste plekkidega, mis kuulub N.D `le, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - Must jope „Jack&Jones“ veretaoliste plekkidega, mis kuulub N.D `le, mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 4 - Mustad nahataolisest materjalist sõrmkindad „Edmins“ veretaoliste plekkidega, mis kuuluvad N.D `le, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - Sinised püksid veretaoliste plekkidega, mis kuuluvad N.D `le, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - 2 helehalli kangatükki, kumbki suurusega 550x550mm, ühel kolm pruuni värvi plekki, mis kuuluvad N.D `le, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - Kollane võti numbritega 931, kollast ja sinist värvi võtmehoidja kirjaga „Eltis“, N.D jope taskust, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, tagastada kohtuotsuse jõustumisel N.D’le või tema emale. - Kootud hallid sokid rohelise äärega, mis kuuluvad O.T `ile, mis asuvad hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. - Hall T-särk „Adidas“, mis kuulub O.T `ile, mis asub hoiul Põhja Prefektuuri hoiuruumis, hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista N.D ’lt ja O.T ’ilt solidaarselt varaline kahju summas 823 /kaheksasada kakskümmend kolm/ eurot ja 11 /üksteist/ euro senti kannatanu G I kasuks, mis tasuda G I arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXX. Välja mõista N.D ’lt ja O.T ’ilt solidaarselt moraalne kahju summas 3195 /kolm tuhat ükssada üheksakümmend viis/ eurot ja 58 /viiskümmend kaheksa/ euro senti kannatanu G I kasuks, mis tasuda G I arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXX. Välja mõista N.D ’lt ja O.T ’ilt solidaarselt varaline kahju summas 162 /ükssada kuuskümmend kaks/ eurot ja 32 /kolmkümmend kaks/ euro senti kannatanu N I ’i kasuks, mis tasuda N I ’i palvel G I a arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXX. Välja mõista N.D ’lt ja O.T ’ilt solidaarselt moraalne kahju summas 5112 /viis tuhat ükssada kaksteist/ eurot ja 93 /üheksakümmend kolm/ euro senti kannatanu N I ’i kasuks, mis tasuda N I ’i palvel G I arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXX. N.D ’lt ja O.T ’ilt välja mõista võrdsetes osades KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; § 180 lg 1 alusel menetluskuluna tasu DNA ekspertiisi (ekspertiisiakt 11E-GE0307) eest summas 1140 /tuhat ükssada nelikümmend/ eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “Kriminaalasi 1 – 11 – 6010, ekspertiisitasu.“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. N.D ’lt ja O.T ’ilt välja mõista võrdsetes osades KrMS §-de 173 5 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; § 180 lg 1 alusel menetluskuluna tasu isiku kohtuarstliku ekspertiisi (nr. XXX) eest summas 84 /kaheksakümmend neli/ eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “Kriminaalasi 1 – 11 – 6010, ekspertiisitasu.“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. N.D ’lt ja O.T ’ilt välja mõista võrdsetes osades KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; § 180 lg 1 alusel menetluskuluna tasu isiku kohtuarstliku ekspertiisi (nr. 75) eest summas 84 /kaheksakümmend neli/ eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “Kriminaalasi 1 – 11 – 6010, ekspertiisitasu.“ Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. O.T ’ilt KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskuluna tasu ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 206) eest summas 383 /kolmsada kaheksakümmend kolm/ eurot ja 47 /nelikümmend seitse/ euro senti mitte välja mõista, vaid jätta see riigi kanda. Määratud kaitsjale makstud tasu N.D ’lt mitte välja mõista, vaid jätta see riigi kanda. N.D’lt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha XXX5 /kuussada üheksakümmend viis/ eurot ja 05 /viis/ euro senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “ N.D, kriminaalasi 1 – 11 – 6010, sundraha“. Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Määratud kaitsjale makstud tasu O.T’ilt mitte välja mõista, vaid jätta see riigi kanda. O.T’ilt välja mõista KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1 alusel sundraha XXX5 /kuussada üheksakümmend viis/ eurot ja 05 /viis/ euro senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, viitenumbriga 2800049777; nr. 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777 või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitusena: “O.T , kriminaalasi 1 – 11 – 6010, sundraha “. Kviitung tasumise kohta esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse 6 pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU N.D ’t süüdistatakse selles, et tema 01.03.2011 kella 21.50 paiku, tegutsedes kooskõlastatult ja üksmeelselt O.T-ga , sisenes Tallinnas aadressil Xxx asuva kaupluse müügisaali, olles mõlemad eelnevalt katnud näod maskidega eesmärgiga takistada kannatanutel neil ära tunda, seejärel ähvardades nugadega kaupluses viibinud kannatanuid G I ja N I , nõudsid raha, kui aga kannatanud avaldasid neile vastupanu, siis eesmärgiga saada mida nad nõudsid, lõi kannatanut G I korduvalt noaga vastu keha, tekitades eluohtlikke kehavigastusi (ekspertiisiakt nr XXX), samal ajal O.T lõi korduvalt noaga N I vastu nägu ja vastu keha, tekitades eluohtlikke kehavigastusi (ekspertiisiakt nr 75), kuid kuritegu jäi lõpule viimata neist sõltumatutel asjaoludel, kuna O.T, kes ei oodanud kannatanute poolset aktiivset vastupanu, oli sunnitud kuriteopaigast põgenema ning N.D peeti kuriteopaigal juhusliku ostja abil kinni. Sellise tegevusega pani N.D toime vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt raske tervisekahjustuse tekitamisega, mis oli toime pandud relvana kasutatava muu esemega ning varjates nägu maskiga, takistades isiku tuvastamist, s.o. KarS § 200 lg. 2 p. 5, 7, 8,

§ 25lg.

2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. O.T ’i süüdistatakse selles, et tema 01.03.2011 kella 21.50 paiku, tegutsedes kooskõlastatult ja üksmeelselt N.D-ga , sisenes Tallinnas aadressil Xxx asuva kaupluse müügisaali, olles mõlemad eelnevalt katnud näod maskidega eesmärgiga takistada kannatanutel neil ära tunda, seejärel ähvardades nugadega kaupluses viibinud kannatanuid G I ja N I i, nõudsid raha, kui aga kannatanud avaldasid neile vastupanu, siis eesmärgiga saada mida nad nõudsid, lõi N.D kannatanut G I korduvalt noaga vastu keha, tekitades eluohtlikke kehavigastusi (ekspertiisiakt nr XXX), samal ajal O.T lõi korduvalt noaga N I vastu nägu ja vastu keha, tekitades eluohtlikke kehavigastusi (ekspertiisiakt nr 75), kuid kuritegu jäi lõpule viimata neist sõltumatutel asjaoludel, kuna O.T , kes ei oodanud kannatanute poolset aktiivset vastupanu, oli sunnitud kuriteopaigast põgenema ning N.D peeti kuriteopaigal juhusliku ostja abil kinni. Sellise tegevusega pani O.T toime vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt raske tervisekahjustuse tekitamisega, mis oli toime pandud relvana kasutatava muu esemega ning varjates nägu maskiga, takistades isiku tuvastamist, s.o. KarS § 200 lg. 2 p. 5, 7, 8,

§ 25lg.

2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud N.D seletas, et nii süüdistusakti kui ka süüdistuse sisu on talle arusaadav ning tunnistas ennast täielikult süüdi temale KarS § 7 200 lg. 2 p. 5, 7, 8,

§ 25lg.

2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Andes kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta tunneb O.T ’i umbkaudu viis aastat. 01.03.2011.a. kella kümne paiku õhtul sisenes ta koos O.T ’iga Xxx kauplusesse. Enne 01.03.2011.a. kohtus ta O.T’iga suhtlemise eesmärgil. Ta leppis O.T’iga kokku kuriteos. Ettepanek kuriteo toimepanemiseks leidis aset ühisel kokkuleppel. Raske varaline olukord sundis kuritegu toime panema. Ta räägib endast, et tema perel oli raske varaline olukord. Kuriteo otsustas ta koos O.T ’iga toime panna keldrikaupluses aadressil XXX. Kaupluse valik oli juhuslik. Ta on varem seal kaupluses käinud. 01.03.2011.a. seisuga elas tema ja O.T Mustamäe piirkonnas. Xxxkauplus oli juhuslik variant. Ta teadis, et kauplus suletakse umbes kella kümne paiku ja et turvamehi pole. Videovalve kohta ei teadnud ta midagi. Ta ei teadnud, et selle kaupluse müüjad on eakad inimesed, kuna ta nägi kannatanuid väga ammu ja siis ta ei saanud teada, kui vanad nad tegelikkuses on. Seda ta teadis, et kannatanud temast vanemad on. Talle teadaolevalt müüdi kaupluses autovaruosi. Kauplusesse läks ta koos O.T’iga röövimise eesmärgil. Kauba hõivamise kohta kokkulepet ei olnud, tema ja O.T soovisid võtta raha kassast. 01.03.2011.a. seisuga rentis ta kaubikut, mis ei olnud isiklikus kasutuses. Röövimine ei olnud läbimõeldud, pigem oli see spontaane. Füüsiliselt valmistus ta koos O.T’iga röövimiseks ette, ostes samal päeval noad ja maskid. Ta ostis koos O.T ’iga kaks nuga ja kaks maski. Nuge müüdi pakendita ja mõlemad noad olid tupes. Noad oli plastmassist. Kauplusesse jõudis ta ja O.T kaubikuga Ford Transit. Kaubiku Ford Transit ta rentis. Ta rentis selle kas päev enne või samal päeval, ta ei mäleta. Kaubiku rentis liikumise eesmärgil. Ta mäletab täpselt, et rentis kaubiku liikumise eesmärgil. Peale avaldamist ta kinnitas, et nii võis olla. Tema ja O.T soovisid tol päeval rentida väiksemat autot, aga kõik olid välja renditud, aga kaubiku said nad koheselt. Kui midagi oleks kaubast saanud kätte, oleks olnud võimalus see ära viia. Lisaks nugadele ja maskidele osteti plastmassist pingutid, et kaupluses kuritegu toime panna. Pinguteid oli vaja igaks juhuks, et siduda müüja käed kinni, kui ei õnnestu sündmskohalt kiiresti lahkuda. Kas peale pingutite oli veel midagi, seda ta ei mäleta. Peale avaldamist ta kinnitas, et nii võis olla. Kaupluse juurde jõudis ta koos O.T’iga poole kümne paiku. Täpselt ta seda ei mäleta. Peale avaldamist ta kinnitas, et selline asi võis olla. Kas keegi neist sisenes kauplusesse enne kallaletungi, ta ei mäleta. Tema ja O.T väljusid autost mitu korda. 8 Peale avaldamist ta kinnitas, et jah, võis nii olla. Pärast seda kui O.T käis kaupluses kell 22.00, ei mäleta ta täpselt mitu isikut oli kaupluses. Seda võib võrrelda ütlustega. Kaupluse kõrval on tänav ja kella 22.00 ajal möödus sealt palju inimesi. Xxx kaupluse akendel on võred. Kella 22.00 ajal nägi ta kaupluse akende juures meesterahvast, kes pani võred kinni. Oli pime, võimalik, et see mees oli selle kaupluse müüja. Enne kauplusesse sisenemist olid tal seljas samad riided, nagu ka kuriteo toimepanemisel. Samad riided olid seljas kui tema ja O.T jõudsid kaupluse juurde. Ta vahetas riideid, olles teel kaupluse juurde. Ümberriietumine toimus kaubikus. Ta vahetas riided, et pärast kuriteo toimepanemist panna selga teised riided ja jääda märkamatuks. Enne kauplusesse minekut pani ta selga tumedat värvi riided. Peale tema vahetas riideid ka tema kaasosaline Andrei. Riided ja isiklikud asjad jäid kaubikusse. Enne kauplusesse sisenemist olid maskid peas nagu mütsid, noad olid kas käes või taskus, täpselt ei mäleta. Maskid olid juba koos aukudega ja augud põhimõtteliselt sobisid ta silmadele, aga otsustati neid pisut muuta. Maskil oli üks piklik ava, mis otsustati keskelt kokku õmmelda, et oleks kaks auku, igale silmale eraldi. Augud õmmeldi autos. Esimesena sisenes kauplusesse Andrei, ta järel. Kauplusesse minnes oli tal nuga käes, kus oli O.T’i nuga, ta täpselt ei oska öelda. Peale avaldamist ta kinnitas, et jah, võis nii olla. Faktiliselt õnnestus üheaegselt siseneda kauplusesse, aga siseneti üksteise järel, kuna ta pani kinni võred ustel. Kui ta pani ukse kinni, siis ta kuulis koridori lõpus paremalt müra. Müügisaalist tuli rüseluse müra, mis seal täpsemalt toimus, ta ei näinud, kuna vaatevälja takistas sein, mille taga see kõik toimus. Koridori lõpus ta nägi teekannuga naisterahvast, kes valas kellegi peale vett. Täpsemalt ei osanud öelda, sest ees oli sein. Ta eeldas, et veega võidi üle kallata Andrei. Mida rääkis Andrei kauplusesse sisenedes, ta ei kuulnud. Kui tema jõudis kohale, siis ütles, et tuleb end põrandale visata. Ta kordas seda vähemalt kaks korda. Ta ütles seda naismüüjale. Ta mäletab, et naine oli šokis nende ilmumisest ja ta osutas vastupanu. Kõigepealt naine lõi teda teekannuga vastu pead. Pärast naisel õnnestus teise käega riivata tema maski ja vaateväli oli tal tänu sellele piiratud. Edasi ta mäletab, et olid korduvad löögid pähe. Ta ei oska öelda millega löödi, kuna vaateväli oli piiratud. Teekann oli plastmassist. Pärast seda, kui vaateväli oli piiratud, ta ei saa väita, millega teda löödi. Kui ta viidi haiglasse, siis ta pead õmmeldi. Need vigastused ei olnud ilmselt teekannust, seetõttu ta ei saa väita, millest need tekkisid. Kui naine lõi teda teekannuga, oli nuga tal käes. Kuidas ta sel hetkel noaga toimis, ta ei oska öelda, ta oli afektiseisundis. Võimalik, et haavas kedagi. Ta teeb vahet noalöögil ja noaga vehkimisel. Ta ei jooksnud ära, kuna tol hetkel olukord väljus kontrolli alt. Ta ei tea, miks nii juhtus. Keegi ei osanud arvatagi, et osutatakse vastupanu. Kuidas kannatanule eluohtlik vigastus tekkis, ta ei oska väita. Ta võib oletada, et tol hetkel ta lõi noaga, kuna ta vaateväli oli piiratud, ta ei näinud. Seda ta ka ei oska seletada, kuidas tekkisid kannatanu G kätele vigastused. Võimalik, et G haaras noaterast. Ta kuulis kannatanu G ütlusi selles osas, kuidas ta võttis hoogu noaga löömiseks. Tol hetkel kui ta hakkas ähvardama, ta võttis hoogu noaga löömiseks, ütles, et heida põrandale. Pärast seda oli löök pähe, mask oli viltu, vaateväli oli piiratud. Sellepärast ta ei oska väita, kuidas ta tekitas kannatanule tervisekahjustusi. Ta oli afektiseisundis ja ta ei saa vastutada oma tegevuse eest. Ta pea oli lõhki löödud. Füüsilise kontakti ajal kannatanu seisis, lamavas asendis ta kannatanut ei näinud. Ta ei mäleta, et kannatanu oleks lamavas asendis olnud, ta mäletab, et kannatanu oli püstises asendis. Enne kinnipidamist olid riided korras, kinnipidamise hetkel ja pärast kinnipidamist ta ei osanud öelda, ta ei pööranud sellele tähelepanu. 9 Peale avaldamist ta kinnitas, et jah, see oli juba politseiosakonnas. Riided andis ta politseile ekspertiisi tegemiseks. Tal olid käes nahast kindad, mis kindad olid Andreil, ta ei mäleta. Kauplusesse sisenendes olid plastmassist pingutid tal kaasas, täpselt ei mäleta, kas jope- või pükste taskus. Rüseluse käigus kukkusid plastmassist pingutid kaupluses maha, täpset kohta ta ei osanud öelda. Peale pingutite oli neil kaubikus varuks veel 200 liitrised prügikotid. 200 liitriseid prügikotte oli vaja selleks, et kui nad saaksid asju varastada, siis oleks saanud sinna panna. Afektina käsitleb ta seisundit, kui hiljem ei suuda toimunut meenutada. Afektiseisund on see, kui isik ei saa aru, mida ta teeb, inimene toimib instinktiivselt, teadvusetult. Kauplust takistas röövida kannatanute poolt osutatud vastupanu ja kuna keegi sellega ei arvestanud, puudus ka kokkulepe edaspidiseks tegevuseks. Keegi ei soovinud kedagi kahjustada. Edaspidine tegevus oli planeerimata. Nad soovisid siseneda, hirmutada ja väljuda, aga kuna kannatanud osutasid vastupanu, siis olukord väljus kontrolli alt ning seetõttu jäigi kuritegu lõpule viimata. Ta on nõus kannatanute poolt esitatud tsiviilhagidega, aga ei saa hüvitada isegi osaliselt, kuna viibib vanglas. Ta ei mäleta, et ta oleks kedagi lohistanud. Hetkel, kui ta poodi sisenes, nägi, et koridori lõpus seisis naisterahvas, kellel oli käes teekann. Kaassüüdistatava ja kannatanute suhtes tal vihavaenu ei ole. Raske varaline seisund seisnes selles, et sellel ajal ta emal, võõrasisal ja tal puudus töökoht, perel hakkasid tekkima võlad nii riigile maksude näol kui ka kommunaalteenuste tasumisel ja renditud ruumide eest. Tol hetkel elas ta koos vanematega. Renditud ruumide all mõtleb ta ema töökohta. Kui kaua kestis raske varaline olukord, ta ei osanud täpselt öelda, puudus stabiilsus. Võõrasisa ei töötanud üle aasta, emal puudus märkimisväärne sissetulek ja tema sissetulekud ei olnud sugugi suured. Tal oli käes sinise plastmassist käepidemega ehitusnuga. Kauplusesse läks ta maskis, et kannatanud ei saaks teda ära tunda. Keegi ei osanud arvata, et kannatanud osutavad vastupanu. Täpset plaani polnud, et mida teha röövitud asjadega. Ta ei mäleta, et ta oleks kedagi lohistanud. Kauplusesse sisenedes sai ta teekannuga esimese löögi praktiliselt kohe. Ta ähvardas ja ütles, et tuleb heita põrandale, löök toimus ehk sellel hetkel või pisut ähvarduse järgselt. See toimus kiiresti. Naisterahvas asus otse tema ees, ta vaatas naisterahvaga näost näkku väga lähedalt, vähem kui pool meetrit. Nuga oli tal sel hetkel käes. Tema mäletamist mööda ta võttis hoogu löömiseks, eesmärgiga hirmutada ja hõivata seejärel võõrast vara. Tal ei olnud eesmärki kahjustada isikut füüsiliselt. Ta ei näinud, mis toimus sel hetkel meessoost kannatanuga, kuna ei pööranud sellele tähelepanu. Ta ei vaadanud selles suunas. Kuidas ta peeti kinni enne politsei tulekut, ta ei saanud täpselt vastata, ta tundis, et ta peal keegi istub ja teda nagu kuhugi lohistataks. Mällu jäi see, kui ta toibus ja keegi istus ta peal, ta sel hetkel lamas. Ja sel hetkel oli kaks lööki pähe, seda ta mäletab täpselt. Ta toibus seisundist, mida ta nimetab afektiks. Ta mäletab lünklikult, sest ta arvab, et rolli mängis nii löök pähe kui ka emotsionaalne erutus. Ta arvab, et mingiks ajaks ta kaotas teadvuse. Ütlustest sai ta teada, et politsei saabus umbes veerand tunni pärast, kuna talle tundus, et hetkest, mil algas rüselus kuni politsei saabumiseni, oli möödunud mitte üle 3 – 4 minuti. Tal ei tekkinud mõtet sealt põgeneda. Tal võis olla füüsiline kontakt meessoost kannatanuga, aga ta ei mäleta. Ta mäletab täpselt, et ei ole meessoost kannatanut ähvardanud ega midagi nõudnud. Tänase päevani ta ei ole meessoost kannatanut visuaalselt näinudki. Käesoleval ajal ta kahetseb väga, ei tahtnud, et nii juhtuks, et keegi kannataks. Ta vihkab end selle eest, mida ta tegi, tal on piinlik. Iga päev ta mõtleb toimunust, kuid kahjuks midagi enam muuta ei saa. Ta mäletab täpselt, et esimesena sisenes kauplusesse Andrei. Ta ei näinud, mida Andrei tegi, rüselus toimus seina taga. Kui ta tuli lähemale ja hakkas G ähvardama, siis ta ei näinud, mida tegi Andrei meessoost kannatanuga. Ta ei näinud, kuidas Andreil õnnestus põgeneda, ta arvas, et Andrei on kogu aeg kaupluses. Ta tahaks vabandada mõlema kannatanu ees. Ta ei saa väita, et ta tekitas G I ’le noahaavu teadvusel olles. Ta ei mäleta, et oleks kedagi teadlikult noaga löönud. Tal puudus selline eesmärk. Ta teeb vahet teadvusel ja teadlikkusel. Ta oli teadvusel kui ta G I ’t lõi, aga vaateväli oli piiratud, kuid teadlikult ta seda ei teinud. 10 Miks ta G I ’t lõi, seda ta ei tea, olukord väljus kontrolli alt. Võimalik, et see oli tema normaalne reaktsioon sellele, et teda löödi teekannuga. Pärast lööki noaga ei olnud tal sellised mõtteid, et jätkata kaupade võtmist, ta ei teadnud, mida teha edasi. Ta kaotas enesekontrolli. Tol hetkel ta ei mõelnud sellele, et lüües eluohtlikku piirkonda, võib asi väljuda kontrolli alt, ta lihtsalt vehkis vastu. Ta ei ole kunagi kedagi varem lõiganud ega füüsiliselt kahjustanud. Ta ei arvanud, et võib tekitada raskeid ja eluohtlikke tervisekahjustusi. Ta arvas, et noaga vehkides saab kasvõi kuidagi hoida vahemaad. Ta ei mõelnud selle peale tol hetkel, et nuga võib sattuda elutähtsasse piirkonda. Kaitsja Dmitri Školjar asus seisukohale, et N.D süüdistus on põhjendatud ja kvalifitseeritud õigesti, süüdistaja poolt esitatud tõendid on lubatavad. Lisades kohtulike vaidluste käigus ka seda, et prokurör andis täieliku ülevaate tõenditest, mille alusel N.D süü KarS § 200 lg. 2 p. 5, 7, 8,

§ 25lg.

2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Ta ei hakka nendel tõenditel peatuma, vaid aktsepteerib prokuröri arvamust selles osas. Kuna prokuröri kõnes oli kuuldud, et karistus sõltub süü suurusest. Selleks, et seda suurust hinnata peatub ta järgnevatel asjaoludel. Lõpetamata koosseisu osas vaatame tahtlust, mis oli kuriteo toimepanemisel. Jah, see oli mingil määral ettevalmistatud kuritegu, kuid ta ei räägi otsesest tahtlusest. Kuritegu, mis on toime pandud põhimõtteliselt vara vastu, sest esimeseks kuriteo objektiks oli vara, teiseks tervis. Ta jääb seisukohale, et vigastused, mis tekitas tema kaitsealune, ei olnud otsesed, vaid kaudsed. Samuti tuleks eraldada konkreetse isiku konkreetne vastutus. Korduvalt on olnud juttu, et nuge vajati hirmutamiseks. Kõik, mis toimus kaupluses juhtus plaanidest väljaspool, tekkis füüsiline konflikt ja seda, et tema kaitsealune tekitas füüsilisi vigastusi, on objektiivne külg, mitte subjektiivne. Subjektiivse külje poolest leiab ta, et kehalised vigastused tekitati ainult kaudse tahtlusega. Kellelegi viga ei plaanitud teha. Loomulikult peame arvestama ka kergendavaid asjaolusid. Prokurör rääkis karistusest ja ühest kergendavast asjaolust. Tema tahaks tuua argumendid, et need on puhtsüdamlikud kahetsused. N.D andis eeluurimisel ja ka kohtus üksikasjalisi ütlusi. Samuti andis omapoolseid arvamusi pärast kinnipidamist. Kui otsustati tema vahi alla võtmist, siis ta ütles, et ta nõustub sellega. Ta koheselt tunnetas süüd tehtus. Kohtulikus uurimises ta vabandas tehtu eest. Kahetsus on tal puhtsüdamlik. Enne kuritegu oli ta depressiivses seisundis, lähedastel oli raske. Olid faktorid, mis seadsid teda sellisesse raskesse situatsiooni, see ei õigusta tema käitumist, kuid see on seadusega ettenähtud asjaolu, kui kuritegu on toime pandud raskes olukorras. Ta on varem kohtulikult karistamata. See iseloomustab teda. Samuti iseloomustab teda ema. Need sai kirjalikult täna esitatud. Need iseloomustused räägivad, et ta ei ole elanud kuritegelikku eluviisi. Käesolevalt arutlusel olev sündmus oli ühekordne, mis tekkis raskes olukorras. Süüdimõistev otsus on juba karistus. Sanktsiooni raskus on veel omakorda eraldi karistus. Tuleb arvestada ka kannatanute seisukohta, mida nad väljendasid võimaliku karistuse osas. Nad ei ole ükskõiksed tema kaitsealuse suhtes. See on selgitatav nende menetlusliku staatusega. Oma ütlustes nad kajastasid mitte faktilisi asjaolusid, vaid oma solvumist. Mis puudutab materiaalseid hagisid, siis ei vaidle vastu. Mis puudutab mittevaralist haginõuet, siis siin riigikohus on juba selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on vaja täiendavalt tuvastada eriasjaolusid, sest igal kuriteol kaasnevad üleelamised. Ja seda nii isiku- kui ka varavastastel kuritegudel. Peavad olema erilised üleelamised, et rahuldada hagid. Kui kohus leiab, et sellised üleelamised on olemas ja tuvastatud, siis tuleb põhjendatuse korral need välja mõista. Mittevaralise kahju osas ei ole vastuväiteid, kuid summa on kõrgendatud. Arvestades eeltoodut palub ta karistuse mõistmisel arvestada temapoolt toodud asjaolusid ning mõista karistus alla keskmise sanktsioonimäära, mis on minimaalse karistuse lähedane. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud O.T seletas, et nii süüdistusakti kui ka süüdistuse sisu on talle arusaadav ning tunnistas ennast täielikult süüdi temale KarS § 200 lg. 2 p. 5, 7, 8,

§ 25lg.

2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Andes kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 01.03.2011.a. ta tungis röövimise eesmärgil Xxx 11 kauplusesse. Jah, valmistusid röövimiseks ette, mis seisnes maskide, nugade ostmises, sõiduki rentimises. Olid veel mingisugused asjad, täpselt ei mäleta. Osteti kaks nuga. Sõiduki rentis Nikolai. Nad ei arutanud, kuidas käituvad siis, kui midagi ei lähe nende plaanipäraselt. Ta mäletab täpselt. Peale avaldamist ütles ta, et see oli kirjas tema esimestes ütlustes. Ta seletab oma tegevust teisiti, kuna tollel ajal ta ei saanud teisiti vastata talle esitatud küsimusele. Tal oli peavalu, ainult, et tal õnnestus sündmuskohalt põgeneda. Teda kuulati üle kaks või kolm korda, kaks kindlasti. Olukord vanglas takistas tal teisel ülekuulamisel parandada oma ütlusi. Keegi ei takistanud tal ülekuulamisel oma ütlusi täpsustada või täiendada. Peale nugade, nööride ja maskide olid ostetud veel pingutid. Nööre oli vaja, et siduda kannatanutel käed kinni. Kõik sõltus olukorrast, kas seovad kannatanutel käed kinni või mitte, kuidas juhtub. Kallaletungides möönsid, et tuleb kinni siduda. Ta midagi arutas N.D’ga, kuidas käituda kaupluses, aga täpsemalt mitte. Peale avaldamist ütles ta, et nii võis olla, aga võib täiendada, et tol õhtul, see oli esimene ülekuulamine, ta vastas uurijate küsimustele, kas jah või ei. Protokolli luges ta allkirjastamisel, protokoll oli vene keeles. See ütluste osa vastab tõele. Tund aega enne 01.03.2011.a. röövimist sisenes ta kauplusesse, et osta patareid ja välgumihkel ning tutvuda enamvähem olukorraga paigal. Kaupluses oli naisterahvas kindlasti ja talle tundus, et mingis teises ruumis on veel üks inimene. Ta ütles N.D’le, et kaupluses on ainult üks naisterahvas. Ta ütles nii, kuna ei olnud kindel, kas seal on veel ka teine isik või mitte. Ta ei näinud isiklikult, kes oli kaupluses veel peale naisterahva. Ta mäletab küll, miks ta ei öelnud N.D’le, et kaupluses on peale naisterahva veel teine isik, et moonutada valitsevat olukorda. Miks ta soovis moonutada olukorda, ta ei mäleta, mida ta rääkis. Peale avaldamist ta kinnitas, et nii oli. 01.03.2011.a. ei olnud ta kogu aeg samades riietes, kuna osa riietest oli mõeldud kuriteo toimepanemiseks, et selle järgselt uuesti ümber riietuda. Ta sai aru, et kaupluses on kaks inimest, kui kannatanu tuli välja ja hakkas võresid kinni panema. Ta arutas N.D’ga mida teha, kui kaupluses on naiste- ja meesterahvas. Tema pidi võtma sellises olukorras meesterahva. Ta pidi meesterahva füüsiliselt kahjutuks tegema, kuid kahjustusi tekitamata. Ta ei teadnud, mida ta pidi rakendama, et teha meesterahvas kahjutuks, sõltus olukorrast. Kauplusesse sisenedes tal nööre ega pinguteid ei olnud. Kauplusesse sisenedes tal puudusid käes esemed. Mis olid käes N.D’l, ta ei tea, kuna N.D oli ta selja taga. 12 Peale avaldamist ta seda ei kinnitanud, seda ta üritas muuta oma viimastes ütlustes, aga uurija ei teinud seda. Kauplusesse sisenedes oli tal nuga vasakul käel, see oli kinnitatud küünarnuki juurde. Nuga, mis oli tupes, oli teibiga kinnitatud käe külge. Ta vaatas kaupluses ringi ja suundus meesterahva poole. Ta ei öelnud ega rääkinud, samuti ei karjunud midagi. Jõudes meesterahva juurde, oli nuga samamoodi randme piirkonnas, noatera oli endiselt noa sees. Nuga oli kinnitatud küünarnuki ja randme vahele käe siseküljel. Joostes meesterahva poole, oma ütlustes nagu ta mäletab, siis oli terve seeria lööke pähe. Joostes meesterahva poole, ta viimase käes midagi ei näinud, ta vaatas meesterahvale näkku. Ta täpselt mäletab seda hetke. Peale avaldamist ta seda ei kinnitanud, kuna andis ütlusi siis, kui oli peavalu ja puudus võimalus neid ütlusi muuta. Ta soovis pidevalt oma ütlusi täiendada, aga uurijad ei võimaldanud seda. Noavutlar jäi tal käe külge, aga nuga jäi ruumi, kus on autovaruosad. Ta ei osanud öelda, miks nuga jäi kauplusesse, kuna ei mäleta hetke, mil nuga kukkus käe küljest maha. Kui tal oli füüsiline kontakt kannatanuga, siis esialgu tal nuga ei olnud, seejärel ehk peale nelja lööki pähe, see tekkis kätte. Mis moel nuga talle kätte tekkis, seda hetke ta ei mäleta. Ta möönas, et võttis selle välja. Ta ei mäleta, kuidas ta jõudis noa kinnitusest lahti ja vutlarist välja võtta, kui teda löödi sel ajal pähe. Ta kasutas noaga füüsilist vägivalda meessoost kannatanu suhtes. Mitu korda ta noaga lõi, seda ta ei oska öelda, aga tol hetkel tundus, et ta lõi õla piirkonda. Mask oli noaga löökide ajal näos. Maskil õmmeldi ka auke, et ava oleks väiksem. Maski avast olid täheldavad ainult silmad. Ta ei tea, kuidas kannatanu käitus emotsionaalselt ja füüsiliselt, kui ta lõi kannatanut noaga. Mingit kannatanupoolset häälitsemist ega ohkamist ei olnud kuulda. Kannatanu nägu ta füüsilise kontakti ajal ei näinud, silmades oli pime. Ilmselt see oli tingitud löökidest pähe, teatud ajaks kadus nägemine. Talle tundus, et üks tema kätest oli kannatanu selja taga, tihedat kontakti ei olnud. Kui ta kannatanut noaga lõi, siis ta tajus, et mask oli õigel kohal, aga ta ei näinud mitte midagi. Peale avaldamist ta kinnitas, et see oli täiesti võimalik. Ta ei võtnud põgenedes nuga kaasa, sest ta ei teadnud, mis hetkel see kukkus, kas varrukast või käest maha. Ta kuulis puruneva klaasi klirinat, sel hetkel mõistis, mis juhtus, ta ehmus ja otsustas sündmuskohalt lahkuda. Kaupluses olles oli ta kaine. Ta sai kõigest teada toimikust, mitu korda ta kannatanut noaga puudutas. Ta sai neli lööki pähe, pärast seda ta ei saa täpselt öelda, mis toimus ja ühtlasi ei ole ta ka midagi näinud. Meesterahva vanuse kohta sai ta teada toimikust. Ilmselt, et ennast kaitsta sel hetkel löökide eest, võttis ta noa vutlarist välja. Käepide ulatus varrukast välja, aga tera oli suunatud varruka sisse ja nuga oli vutlaris. Ilmselt see oli kinnitatud sellepärast nii, et võtta nuga varrukast välja. Et kannatanut hirmutada, pidi ta kannatanu teatud ajaks haardesse võtma, sellepärast nuga tal käes polnudki. Ta tegeles džuudoga. Ta ei tea, millest purunes vitriiniklaas. Ta otsustas kuriteo toime panna suuremas osas Nikolai raske varalise seisundi tõttu. Noad võeti kaasa hirmutamiseks, mitte noahaavade tekitamiseks. Ta kasutas nuga kannatanu suhtes viimase hirmutamiseks. Ta põgenes sündmuskohalt, kuna mõistis, mis toimus kohapeal, ta ehmus. Ta teadvustas, et pani toime kuriteo. Ta kahetseb väga. Ta palub 13 kannatanutelt mitte üksnes vabandust, vaid ka siiralt kahetseb tehtut. Tänase päevani on tal südametunnistuse süümepiinad. N.D rääkis oma varalisest seisundist seda, et tema võõrasisa kaotas töökoha seoses majanduskriisiga riigis ja et tema emal tekkisid samuti finantsraskused, täpsemalt ei oska öelda millised. Viie aasta jooksul olid tal N.D’ga head suhted. Ta teadis, et enne seda ei olnud N.D’l pahandusi seadusega. Teda pisut imestas seda ideed kuritegu toime panna, kuid Nikolai oli tol hetkel väga halvas finatsilises ja moraalses seisundis. Mingit muud plaani peale nugade kasutamist tema mäletamist mööda ei arutatud. Nuga oli kinnitatud käe siseküljele teibiga ja nuga oli vutlaris. Nuga koos vutlariga oli riiete all. Noa tera oli suunatud küünarnuki poole, ainult käepide ulatus välja. Ta ei löönud kannatanut rüseluse esimesel sekundil mitte millegagi. Kaitsja Marina Leis asus seisukohale, et O.T’i süüdistus on põhjendatud ja kvalifitseeritud õigesti, süüdistaja poolt esitatud tõendid on lubatavad. Lisades kohtulike vaidluste käigus ka seda, et prokurör andis täieliku ülevaate tõenditest, mille alusel O.T’i süü KarS § 200 lg. 2 p. 5, 7, 8,

§ 25lg.

2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Ta ei hakka nendel tõenditel peatuma, vaid aktsepteerib prokuröri arvamust selles osas. O.T ja N.D tunnistavad oma süüd kuriteo toimepanemises. O.T ja N.D selgitavad, et soovisid võtta kaupluse kassast raha ning kauplusest auto varuosi, et neid realiseerides parandada oma materiaalset seisundit. Maskid panid ette selleks, et nad ei oleks äratuntavad ja noad võtsid kaasa kannatanute hirmutamiseks. O.T selgitab, et kokkuleppe kohaselt pidi tema tegelema meesterahvaga, haaras ta haardesse ja kui viimane lõi teda vähemalt neljal korral vastu pead, ei saanud ta enam aru, mis tegi ja võttis noa ja vehkis sellega, kuhu ja milliseid vigastusi tekitas, ei tea, luges seda kohtumeditsiiniaktist. Kui kuulis purunenud vitriini klaasiklirinat, sai aru, mis on toimunud ning põgenes. Toimunu kohta annavad ütlusi kannatanud G I , N I . G I annab ütlusi, et 01.03.2011.a. kella 22.00 paiku sisenesid kauplusse kaks maskides noormeest, käes noad. Nad karjusid midagi, kuid tema sõnadest aru ei saanud. Üks jooksis kohe tema juurde ning lõi noaga rinda, tema haaras teekannu ja valas talle peale. Seejärel lõi teda vasakusse kätte, tõukas ta põrandale pikali. Ta ei näinud, mis juhtus abikaasaga, kuid kuulis müra ja hakkas karjuma. Siis sisenes kauplusse ostja A, pidas ühe noormehe kinni. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi-materiaalsete kahjude ja moraalse kahju osas. N I annab ütlusi, et kauplusse jooksid kaks maskides ja nugadega noormeest, üks neist pisut lühem, teine pikem, midagi häälitsesid, kuid sellest polnud võimalik aru saada. Lühem jooksis abikaasa juurde, lõi teda rindu, teine tormas tema suunas. L õi kannatanut rinda, vastu külge, lõikas kõrva, vasakult põske, talle sattus kätte lukk, ta lõi kallaletungijat sellega. Peale lööki kukkus nuga maha ja noormees põgenes. Siis nägi ta teist kallaletungijat, kes püüdis noaga lüüa abikaasat, abikaasa sõrmed olid juba lõigatud. Kallaletungija lõi teda noaga rindu, ta haaras temast kinni, kuid viimane lõi teda mitmel korral noaga, ta pani ta põrandale pikali, siis tuli ostja A, kes kutsus politsei ja kiirabi. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi 162,32 EUR ja moraalse kahju nõude 5112,93 EUR. Kannatanutel kuriteo läbi tekitatud vigastusi kinnitavad kohtumedekspertiisi aktides antud ekspertide arvamused. Kannatanu ütlusi kinnitab tunnistaja AP, kes sisenes kauplusse ja aitas kinni pidada ühte noormeest ja kutsus kohale politsei. Kaitsjal puudub võimalus vaidlustada O.T ’ile esitatud süüdistuse kvalifikatsiooni, tegemist on röövimise katsega KarS § 200 lg. 2 p. 5,7,8,10- § 25 lg. 2 tähenduses. 14 Küll aga peab ta vajalikuks juhtida kohtu tähelepanu O.T’i poolt toime pandud teo mahule, nimelt selgitas ta, et pärast kannatanu poolt saadud lööke pähe, ei mäleta ta, mis juhtus ja mäletab, et vehkis noaga, mille käigus võis kannatanuid lüüa ja tekitada vigastusi, kuid hilisemalt lõi kannatanut noaga ka N.D, tekitades talle vigastusi. Sündmuskohalt põgenes, kui sai aru, mis oli toimunud, kahetseb ja vabandab kannatanu ees. O.T’ile karistuse mõistmisel toime pandud kuriteo eest palub kaitsja arvesse võtta, et ta puhtsüdamlikult kahetseb, on varasemalt kohtulikult karistamata ja soovib kiiremas korras asuda hüvitama kannatanutele nende poolt esitatud tsiviilhagi. Kohtuistungil andis kannatanu G I ütlusi selle kohta, et süüdistatavatest on ta kokku puutunud N.D-ga , müüs talle kaupa. O.T `iga ei ole ta kokku puutunud. 01.03.2011.a. kella 22.00 paiku oli ta Xxx kaupluse müügisaalis. Koos temaga oli müügisaalis veel tema abikaasa Nikolai. Kella 22.00 ajal tuli müügisaali ostja. Enne poe sulgemist kedagi poodi ei sisenenud. Enne poe sulgemist tungis keegi talle kallale. Poodi jooksid kaks isikut maskides, käes olid noad. Noormehed suundusid otse tema juurde, mõlemad jooksid tema suunas. Oli mingi karje, ta ei oska seda teistmoodi kirjeldada. Sõnadest ega muust ta aru ei saanud. Karje oli valju, sõnad olid ebaselged. Ta ei oska seda meenutada. Peale avaldamist ta kinnitas, et nii oligi. See isik suundus edasi tema juurde. Ta märkas, et isikul oli käes nuga. Nuga hoidis ta kõrva juures, nagu võetakse hoogu löömiseks. Isik võttis hoogu löömiseks ja kohe lõi teda noaga rinda. Ta ei suuda meenutada, kas ta puutus seda nuga. Kui teda löödi, siis kõrval oli teekann, ta haaras selle ja valas isiku peale vett. Isik lõi teda kehasse üks kord. Peale rinda, löödi teda veel kätte. Ta ei mäleta, kuidas löök noaga kätt tabas. Peale avaldamist ta kinnitas, et nii võis olla. Ta ei oska öelda, kas ta ise vigastas kätt noast haarates või isik vigastas teda. Pärast seda, kui ta võttis teekannu ja valas isiku peale vett, sattus ta põrandale, kes ta pikali viskas, seda ta ei tea. Peale avaldamist ta kinnitas, et nii oligi. Teine noormees jooksis abikaasa juurde samas ruumis olles. Ta ei näinud, mis toimus ta abikaasa ja teise noormehe vahel, kuna lamas, kuid ta kuulis. Ta kuulis mingit müra, ka ta ise hakkas karjuma. Ta ei saanud aru, kes nendest kahest isikust peksis teda ja kes tema abikaasat, aga see isik, kes jooksis tema suunas esimesena, lõi teda. Kallaletungi ajal oli tal seljas beeži värvi nahktagi, mis oli maani ja abikaasal oli seljas kombinesoon. Kui kaks isikut tungisid talle ja tema abikaasale kallale, sisenes poodi ostja. Ta oli seda ostjat varem näinud, ostja oli selle maja elanik ( XXX). Isiku nimi on A. A sisenes poodi ja ei saanudki aru, mis toimub. Nad palusid Ael kutsuda välja kiirabi ja politsei. Kui ta püsti tõusis, siis kohal oli ainult üks kallaletungijatest. Kallaletungija lõikas abikaasat. A jäi paigale seisma ja ei saanudki aru, mis toimub. Kui A sisenes, siis kohal oli ainult üks kallaletungijatest ja abikaasa pani kallaletungija põrandale pikali. Tol hetkel A kutsus välja kiirabi ja politsei. 01.03.2011.a. seisuga ei olnud ta pensionär. Saadud haavadega viibis ta haiguslehel. Kallaletung leidis aset 01.03.2011.a. Viimane haigusleht on veel avatud. Tänase päeva seisuga on ta veel haiguslehel. Ta toetab talle tekitatud moraalse ja varalise kahju suurust. Tänase päeva seisuga ta soovib suurendada varalise kahju 15 suurust. Varalisele kahjule lisandusid ravikulud 48,16 eurot. Ravikulude kohta on esitatud 5 ravitšekki, mis on võetud kriminaalasja materjalide juurde. Tegemist on bussitalongidega. Ta sõitis bussiga Medikum polikliinikusse. Ta ei ole veel terveks saanud, ravi kestab. Käsi ei liigu, peopesa ei liigu. Tal on dokumendid menetlemiseks sisse antud, et oma pension kätte saada. Tegemist on invaliidsuspensioniga. Talle on tekitatud moraalne kahju, ta kaotas töövõime, ta ei saa elada normaalset elu, ta ei saa midagi kätte võtta. Poodi sisenesid kaks isikut. Üks nendest kahest isikust suundus tema juurde. Nii kui üks isik jooksis tema juurde, siis kohe lõigi. Temalt nõuti midagi jooksu pealt, nad kas karjusid või vilistasid, maski tõttu ei olnud selgelt kuulda. Ta ei leiagi, et temalt midagi nõuti, lihtsalt enda arusaama kohaselt. Milleks need isikud siis muidu poodi tulid. Kui inimene tungib kallale ja käes on nuga, siis mida muud ta oskas mõelda, kas röövida või isegi tappa. Ta ei tea, mida isik rääkis, aga karjus ja nõudis. Ta ei oska ajaliselt öelda, kui palju läks aega mööda, kui poodi sisenes ostja. Rüseluse käigus oli noormehe mask koguaeg paigal. Ta ei vaadanud kella palju võttis rüselus ajaliselt aega, ta oli šokis. Ennem oli löök rinda. Ta ei mäleta, kas ta vigastas käe kui ta oli juba põrandal või seisis püsti. Ta mäletab hetke, kui ta tõusis püsti. Kui ta tõusis põrandalt püsti, siis ta märkas, et tema kõrval kedagi ei ole. Ta märkas, et tema sõrmed on vigastatud. Kes nendest oli esimene, kes teine, ta ei tea, aga teda lõi see, kes jooksis esimesena. Teda ründas üks noormees, kui ta seisis püsti. Kuidas ta saab teha kindlaks, kas oli see isik või mitte, kui nad mõlemad olid ühesugustes riietes. Abikaasa oli temast meetri kaugusel. Ta ei näinud, mis toimus temast meetri kaugusel. Kui teda löödi, siis kohe pandi ta põrandale pikali. Kui ta tõusis põrandalt püsti, siis seal oli ainult üks isik. Kas see oli see esimene või teine, ta ei tea, üks noormeestest puudus. Kui ta tõusis püsti, siis ruumis oli üks kallaletungija. Tunnistaja sisenes siis, kui ta juba tõusis püsti. Kui ta tõusis püsti, siis oli ruumis tema abikaasa koos bandiidiga. Ta on haiguslehel seoses taastusraviga, käsi ei tööta. Taastusravi on seotud üksnes käega. Muutused tema elukorralduses seisnevad selles, et ainult ühe ehk parema käega saab ta tööd teha. Vasak käsi üldse ei liigu, kolme sõrmega ei saa teha liigutusi. Rinnavigastustest ta füüsiliselt taastunud ei ole, valu on rinna parempoolses osas. Arstid räägivad, et paranemiseks läheb aega. Kui ta tõuseb või heidab voodisse, siis tunneb valu. See on toimikus kirjas. Kohtuistungil andis kannatanu N I ütlusi selle kohta, et süüdistatavatest on ta kokku puutunud N.D-ga , kes on kauplusest oste sooritanud. O.T `iga ei ole ta kokku puutunud. 01.03.2011.a. kella 22.00 paiku oli ta Xxx kaupluses. Koos temaga oli veel G , müüja. Kauplus suletakse kell 22.00. Kell 22.00 jooksid poodi sisse kaks isikut maskides ja nuga käes. Pood koosneb kuuest ruumist. Kui poodi sisenesid kaks isikut, oli tema varuosade osakonnas, umbes kolme meetri kaugusel temast oli abikaasa. Tema abikaasa oli teises ruumis, umbes kolme meetri kaugusel temast. Abikaasa hüüdis, et bandiidid, ta vaatas välja ja nägi, et jooksevad kaks maskides isikut. Ta sai suurepäraselt aru, kus keegi neist mõlemast asus. Üks isik oli pisut lühem, teine pisut pikem. Ta nägi neil käes nuge. Seda ei saa nimetada vestluseks, see oli hingevile, mis sarnaneb hundihäälele või meenutab ulgu. Esimene, lühemat kasvu, käigupealt lõi abikaasat rinda, teine lükkas pisut abikaasat ja tormas tema suunas. Isik, kes tormas tema suunas, valmistus noaga löömiseks, ta haaras käega isiku käest kinni. Edasi oli maadlus, st. kallaletung, isik lõi teda rinda, vastu külge, lõikas kõrva, põske vasakult. Isik lõi teda noaga, lööke oli rohkem kui üks. Alguses ei olnud tal kallaletungimise hetkel käes mingeid esemeid, kui purunes vitriin, siis kätte sattus lukk. Ta läks selle isiku juurde, tõmbas maski ja lukk oli tal paremas käes, lõi kuhugi peapiirkonda. Täpsemalt kuhu, ei tea. Kui kallaletungija lõi teda noaga, seisis ta püsti, see on ju arusaadav. Pärast seda, kui ta lõi isikut, siis nuga kukkus maha ja isik põgenes. Vitriin purunes maadluse käigus selle isikuga. Kui üks ründajatest põgenes, vaatas ta ringi ja nägi teist kallaletungijat, kes võttis hoogu löömaks noaga tema abikaasat. Ta karjus, et seda ei ole vaja teha ja tormas kallaletungijale kallale. Abikaasal olid juba sõrmed lõigatud. Ta nägi, et üks kallaletungijatest lõi noaga tema abikaasat rinda. Kui kallaletungija lõi rinda, siis abikaasa 16 seisis püsti. Ta tormas kallaletungijale kallale, viimane võttis hoogu löömiseks, ta haaras kallaletungija käest kinni. Hakkas rüselus, kallaletungija lõi teda mitu korda noaga. Pärast kallaletungija nägi, et paariline puudub, tormas väljapääsu poole, aga tema takistas kallaletungijat. Väljapääsu ees pani ta kallaletungija põrandale pikali. Ta sai ise kõigega hakkama. Kui ta istus isiku peal, siis avanes uks, alguses ta arvas, et see on teine kallaletungija, kes on tagasitulnud, aga tuli nende kaupluse ostja. Sisenenud ostja küsis, mis siin toimub. Ta ütles Aele, et helista politseisse, A hakkaski politseisse helistama. Seejuures A surus kallaletungija põlvega vastu põrandat, sest tema enam ei jaksanud. Ta istus tooli peale ja tundis end väga halvasti. Kui kohale saabus kiirabi ja politsei, ütles ta, et tunneb end halvasti, on suremas. Maadluse käigus ta oli samuti šokis ja täpselt ei mäleta, et isik, kes lõi noaga tema abikaasat, oli seesama, kes lõi ka teda noaga. Talle on tekitatud moraalset kahju. See oli väga suur stress ja psüühika on rikutud, see on selge. Ei ole võimalust töötada enam kaupluses. Selle äriga tegeleb ta 1991 aastast. Ta toetab 5112,93 euro suurust kahjutasu, suurendama ta seda ei hakka. Ta jääb 162,32 euro suuruse varalise kahju juurde. Rikutud on ka tema riided, tagasi ta riided ei soovi. Maadluse käigus, kui purunes vitriin, ta käsi sattus letile, kus oli lukk. Kui ta tõmbas kallaletungijalt maski pealt, siis ta kallaletungija nägu ei näinud. Abikaasa lamas põrandal, kallaletungija võttis hoogu abikaasa löömiseks, tahtis abikasat lüüa kuhugi. Ta ei ole haiguslehel, ta on pensionil. Septembris on tal tulemas operatsioon. Arstid arvavad, et ta peab sööma väikeste portsjonitega, kuna osa soolestikust on eemaldatud. Tal oli 13 noahaava. Operatsioon, mis on tulemas, on seotud nende samade vigastustega. Vigastatud on näonärv, 20% nägemisekaotus. Noalöök tabas poole millimeetri kaugusele silmavalgest. Pärast lööki lukuga jooksis ründaja kauplusest välja tänavale, kuhu edasi, ei tea. Rohkem ründaja tagasi ei pöördunud. Kui sisenes tunnistaja, siis ta istus kallaletungija peal, kallaletungija lamas põrandal. Abikaasa oli kõrval, umbes kolme meetri kaugusel. Mida tegi abikaasa, ta ei tea. Kohtuistungil andis tunnistaja AP ütlusi selle kohta, et ta on ühte süüdistatavat arvatavasti näinud, konkreetselt nägu ei jäänud meelde. Kannatanutega on ta kokku puutunud seoses kallaletungiga neile. Tema majas on kauplus, mis asub maja taga, keldris. Kauplus suletakse kell kümme õhtul. Ta käis 01.03.2011.a. kell kümme õhtul kaupluses. Ta jalutas õhtul koeraga, enne kaupluse sulgemist otsustas sinna sisse minna. Kaupluse välisuks oli kinni, kuid lukus ei olnud. Midagi ei äratanud tema tähelepanu, kui ta läks sinna poodi. Kaupluses on alkoholi osakond ja müüakse varuosasid. Kui minna kauplusesse sisse, siis otse on koridor, ruumid on vasakule ja paremale. Koridoris põles hämar valgustus. Kui ta sisenes poodi, siis kõigepealt sulges ta enda järel ukse, siis kuulis autovaruosade ruumist, et seal toimub mingi rüselus, kaupluse müüja hüüdis appi ja palus ka politsei välja kutsuda. Naissoost müüja hakkas liikuma tema suunas ja liikus alkoholi osakonna poole. Ta nägi, et naissoost müüja kasukas oli verega määrdunud. Ta liikus edasi autovaruosade osakonna poole, kus oli rüselus. Autovaruosade osakonnas kaupluse peremees maadles seal mingi noormehega. Kaupluse peremees palus abi isiku kinnipidamisel. Ruumis oli pime ja kapuuts oli peale tõmmatud, seega isiku nägu, kellega võitles kaupluse peremees, ta ei näinud. Ta võttis isiku kapuutsist kinni ja tiris põranda poole. Isik alguses osutas vastupanu, nagu tavaliselt, üritas välja rabeleda. Isikul oli käes ehitusnuga, mille ta hiljem viskas eemale. Ta märkas isiku käes nuga, kui isik oli põrandal. Ta hoidis isikut kinni, surus põlvega vastu põrandat ja väänas ühe käe selja taha. Nuga oli selles käes, mille ta väänas selja taha. Teises käes oli telefon, ta kutsus politsei. Ta ütles kohe telefonis, et kutsuge välja ka kiirabi. Peale 01.03.2011.a. kohtus ta kaupluse peremehega. Nad rääkisid, mis juhtus enne tema ilmumist kauplusesse. Nad ütlesid, et kaks meest tungisid neile kallale siis, kui nad tahtsid juba kauplust sulgeda. Nad ütlesid, et seda tehti, kuna taheti röövida. Pimedas oli halb nähtavus, ta täpselt ei oska öelda, kas ta isiklikult nägi isikut või kaupluse peremeest noaga, pärast seda, kui ta sisenes kauplusesse. 17 Kohus kuulanud üle süüdistatavad, kannatanud, tunnistaja, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et tõendamist on leidnud, et süüdistatav N.D 01.03.2011 kella 21.50 paiku, tegutsedes kooskõlastatult ja üksmeelselt O.T-ga, sisenes Tallinnas aadressil Xxx asuva kaupluse müügisaali, olles mõlemad eelnevalt katnud näod maskidega eesmärgiga takistada kannatanutel neil ära tunda, seejärel ähvardades nugadega kaupluses viibinud kannatanuid G I ja N I , nõudsid raha, kui aga kannatanud avaldasid neile vastupanu, siis eesmärgiga saada mida nad nõudsid, lõi kannatanut G I korduvalt noaga vastu keha, tekitades eluohtlikke kehavigastusi (ekspertiisiakt nr XXX), samal ajal O.T lõi korduvalt noaga N I vastu nägu ja vastu keha, tekitades eluohtlikke kehavigastusi (ekspertiisiakt nr 75), kuid kuritegu jäi lõpule viimata neist sõltumatutel asjaoludel, kuna O.T , kes ei oodanud kannatanute poolset aktiivset vastupanu, oli sunnitud kuriteopaigast põgenema ning N.D peeti kuriteopaigal juhusliku ostja abil kinni – seega on tõendamist leidnud, et N.D pani toime vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt raske tervisekahjustuse tekitamisega, mis oli toime pandud relvana kasutatava muu esemega ning varjates nägu maskiga, takistades isiku tuvastamist, s.o. KarS § 200 lg. 2 p. 5, 7, 8,

25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti on tõendamist on leidnud, et süüdistatav O.T 01.03.2011 kella 21.50 paiku, tegutsedes kooskõlastatult ja üksmeelselt N.D-ga , sisenes Tallinnas aadressil Xxx asuva kaupluse müügisaali, olles mõlemad eelnevalt katnud näod maskidega eesmärgiga takistada kannatanutel neil ära tunda, seejärel ähvardades nugadega kaupluses viibinud kannatanuid G I ja N I , nõudsid raha, kui aga kannatanud avaldasid neile vastupanu, siis eesmärgiga saada mida nad nõudsid, lõi N.D kannatanut G I korduvalt noaga vastu keha, tekitades eluohtlikke kehavigastusi (ekspertiisiakt nr XXX), samal ajal O.T lõi korduvalt noaga N I vastu nägu ja vastu keha, tekitades eluohtlikke kehavigastusi (ekspertiisiakt nr 75), kuid kuritegu jäi lõpule viimata neist sõltumatutel asjaoludel, kuna O.T , kes ei oodanud kannatanute poolset aktiivset vastupanu, oli sunnitud kuriteopaigast põgenema ning N.D peeti kuriteopaigal juhusliku ostja abil kinni – seega on tõendamist leidnud, et O.T pani toime vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt raske tervisekahjustuse tekitamisega, mis oli toime pandud relvana kasutatava muu esemega ning varjates nägu maskiga, takistades isiku tuvastamist, s.o. KarS § 200 lg. 2 p. 5, 7, 8,

25 lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud N.D seletas, et nii süüdistusakti kui ka süüdistuse sisu on talle arusaadav ning tunnistas ennast täielikult süüdi temale KarS § 200 lg. 2 p. 5, 7, 8,

§ 25lg.

2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises ning süüdistatava N.D poolt kohtuistungil antud ütlustest on näha, et 01.03.2011.a. kella kümne paiku õhtul sisenes ta koos O.T’iga Xxxkauplusesse. Ta leppis O.T ’iga kokku kuriteos. Ettepanek kuriteo toimepanemiseks leidis aset ühisel kokkuleppel. Raske varaline olukord sundis kuritegu toime panema. Kuriteo otsustas ta koos O.T’iga toime panna keldrikaupluses aadressil XXX. Kauplusesse läks ta koos O.T’iga röövimise eesmärgil. 01.03.2011.a. seisuga rentis ta kaubikut, mis ei olnud isiklikus kasutuses. Füüsiliselt valmistus ta koos O.T ’iga röövimiseks ette, ostes samal päeval noad ja maskid. Ta ostis koos O.T ’iga kaks nuga ja kaks maski. Nuge müüdi pakendita ja mõlemad noad olid tupes. Noad oli plastmassist. Kauplusesse jõudis ta ja O.T kaubikuga Ford Transit. Kaubiku Ford Transit ta rentis. Peale KrMS § 289 alusel (mälu värskendamist) kinnitas Kui midagi oleks kaubast saanud kätte, oleks olnud võimalus see ära viia. Lisaks nugadele ja maskidele osteti plastmassist pingutid, et kaupluses kuritegu toime panna. Pinguteid oli vaja igaks juhuks, et siduda müüja käed kinni, kui ei õnnestu sündmskohalt kiiresti lahkuda. Peale KrMS § 289 alusel (mälu värskendamist) kinnitas 18 Peale KrMS § 289 alusel (mälu värskendamist) kinnitas Peale KrMS § 289 alusel (mälu värskendamist) kinnitas Ta vahetas riideid, olles teel kaupluse juurde. Ümberriietumine toimus kaubikus. Ta vahetas riided, et pärast kuriteo toimepanemist panna selga teised riided ja jääda märkamatuks. Enne kauplusesse minekut pani ta selga tumedat värvi riided. Peale tema vahetas riideid ka tema kaasosaline Andrei. Riided ja isiklikud asjad jäid kaubikusse. Enne kauplusesse sisenemist olid maskid peas nagu mütsid, noad olid kas käes või taskus, täpselt ei mäleta. Maskid olid juba koos aukudega ja augud põhimõtteliselt sobisid ta silmadele, aga otsustati neid pisut muuta. Maskil oli üks piklik ava, mis otsustati keskelt kokku õmmelda, et oleks kaks auku, igale silmale eraldi. Augud õmmeldi autos. Esimesena sisenes kauplusesse Andrei, ta järel. Kauplusesse minnes oli tal nuga käes, kus oli O.T ’i nuga, ta täpselt ei oska öelda. Peale KrMS § 289 alusel (mälu värskendamist) kinnitas Faktiliselt õnnestus üheaegselt siseneda kauplusesse, aga siseneti üksteise järel, kuna ta pani kinni võred ustel. Kui ta pani ukse kinni, siis ta kuulis koridori lõpus paremalt müra. Müügisaalist tuli rüseluse müra, mis seal täpsemalt toimus, ta ei näinud, kuna vaatevälja takistas sein, mille taga see kõik toimus. Koridori lõpus ta nägi teekannuga naisterahvast, kes valas kellegi peale vett. Täpsemalt ei osanud öelda, sest ees oli sein. Ta eeldas, et veega võidi üle kallata Andrei. Mida rääkis Andrei kauplusesse sisenedes, ta ei kuulnud. Kui tema jõudis kohale, siis ütles, et tuleb end põrandale visata. Ta kordas seda vähemalt kaks korda. Ta ütles seda naismüüjale. Ta mäletab, et naine oli šokis nende ilmumisest ja ta osutas vastupanu. Kõigepealt naine lõi teda teekannuga vastu pead. Pärast naisel õnnestus teise käega riivata tema maski ja vaateväli oli tal tänu sellele piiratud. Edasi ta mäletab, et olid korduvad löögid pähe. Ta ei oska öelda millega löödi, kuna vaateväli oli piiratud. Teekann oli plastmassist. Pärast seda, kui vaateväli oli piiratud, ta ei saa väita, millega teda löödi. Kui ta viidi haiglasse, siis ta pead õmmeldi. Need vigastused ei olnud ilmselt teekannust, seetõttu ta ei saa väita, millest need tekkisid. Kui naine lõi teda teekannuga, oli nuga tal käes. Kuidas ta sel hetkel noaga toimis, ta ei oska öelda, ta oli afektiseisundis. Võimalik, et haavas kedagi. Ta teeb vahet noalöögil ja noaga vehkimisel. Ta ei jooksnud ära, kuna tol hetkel olukord väljus kontrolli alt. Ta ei tea, miks nii juhtus. Keegi ei osanud arvatagi, et osutatakse vastupanu. Tol hetkel kui ta hakkas ähvardama, ta võttis hoogu noaga löömiseks, ütles, et heida põrandale. Pärast seda oli löök pähe, mask oli viltu, vaateväli oli piiratud. Sellepärast ta ei oska väita, kuidas ta tekitas kannatanule tervisekahjustusi. Tal olid käes nahast kindad. Peale pingutite oli neil kaubikus varuks veel 200 liitrised prügikotid. 200 liitriseid prügikotte oli vaja selleks, et kui nad saaksid asju varastada, siis oleks saanud sinna panna. Kauplust takistas röövida kannatanute poolt osutatud vastupanu. Kauplusesse läks ta maskis, et kannatanud ei saaks teda ära tunda. Tema mäletamist mööda ta võttis hoogu noaga löömiseks, eesmärgiga hirmutada ja hõivata seejärel võõrast vara. Ta oli teadvusel kui ta G I lõi, aga vaateväli oli piiratud, kuid teadlikult ta seda ei teinud. Miks ta G I lõi, seda ta ei tea, olukord väljus kontrolli alt. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud O.T seletas, et nii süüdistusakti kui ka süüdistuse sisu on talle arusaadav ning tunnistas ennast täielikult süüdi temale KarS § 200 lg. 2 p. 5, 7, 8,

§ 25lg.

2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises ning süüdistatava 19 O.T `i poolt kohtuistungil antud ütlustest on näha, et 01.03.2011.a. ta tungis röövimise eesmärgil Xxx kauplusesse. Jah, valmistusid röövimiseks ette, mis seisnes maskide, nugade ostmises, sõiduki rentimises. Olid veel mingisugused asjad, täpselt ei mäleta. Osteti kaks nuga. Sõiduki rentis Nikolai. Peale nugade, nööride ja maskide olid ostetud veel pingutid. Nööre oli vaja, et siduda kannatanutel käed kinni. Kõik sõltus olukorrast, kas seovad kannatanutel käed kinni või mitte, kuidas juhtub. Kallaletungides möönsid, et tuleb kinni siduda. Peale KrMS § 289 alusel (mälu värskendamist) kinnitas Tund aega enne 01.03.2011.a. röövimist sisenes ta kauplusesse, et osta patareid ja välgumihkel ning tutvuda enamvähem olukorraga paigal. Kaupluses oli naisterahvas kindlasti ja talle tundus, et mingis teises ruumis on veel üks inimene. Peale KrMS § 289 alusel (mälu värskendamist) kinnitas 01.03.2011.a. ei olnud ta kogu aeg samades riietes, kuna osa riietest oli mõeldud kuriteo toimepanemiseks, et selle järgselt uuesti ümber riietuda. Ta sai aru, et kaupluses on kaks inimest, kui kannatanu tuli välja ja hakkas võresid kinni panema. Ta arutas N.D’ga mida teha, kui kaupluses on naiste- ja meesterahvas. Tema pidi võtma sellises olukorras meesterahva. Ta pidi meesterahva füüsiliselt kahjutuks tegema, kuid kahjustusi tekitamata. Kauplusesse sisenedes oli tal nuga vasakul käel, see oli kinnitatud küünarnuki juurde. Nuga, mis oli tupes, oli teibiga kinnitatud käe külge. Ta vaatas kaupluses ringi ja suundus meesterahva poole. Ta ei öelnud ega rääkinud, samuti ei karjunud midagi. Jõudes meesterahva juurde, oli nuga samamoodi randme piirkonnas, noatera oli endiselt noa sees. Nuga oli kinnitatud küünarnuki ja randme vahele käe siseküljel. Ta kasutas noaga füüsilist vägivalda meessoost kannatanu suhtes. Mitu korda ta noaga lõi, seda ta ei oska öelda, aga tol hetkel tundus, et ta lõi õla piirkonda. Mask oli noaga löökide ajal näos. Maskil õmmeldi ka auke, et ava oleks väiksem. Maski avast olid täheldavad ainult silmad. Ta otsustas kuriteo toime panna suuremas osas Nikolai raske varalise seisundi tõttu. Noad võeti kaasa hirmutamiseks, mitte noahaavade tekitamiseks. Ta kasutas nuga kannatanu suhtes viimase hirmutamiseks. Ta põgenes sündmuskohalt, kuna mõistis, mis toimus kohapeal, ta ehmus. Ta teadvustas, et pani toime kuriteo. Peale süüdistatavate N.D ja O.T ’i poolt süü isikliku omaksvõtu neile KarS § 200 lg. 2 p. 5, 7, 8,

§ 25lg. 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises, on süüdistatavate N.D ja O.T ’i süü neile Kar

S § 200 lg. 2 p. 5, 7, 8,

§ 25lg.

2 järgi ikrimineeritava kuriteo toimepanemises leidnud täielikult tõendamist kannatanute G I ja N I ’i ning tunnistaja AP’u poolt kohtuistungil antud ütlustega; väljavõttega G. I haigusloost nr XXX (Kd. I t.l. 16, kd. II t.l. 338 – 362); Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Põhja – Eesti Kohtuarstliku ekspertiisiosakonna isiku (G. I

  1. a)ekspertiisiaktiga nr XXX 04.04.2011.a. (Kd. II t.l. 365 – 368); väljavõttega N. I ’i haigusloost (Kd. I t.l. 18 – 19, kd. II t.l. 371 – 420); isiku (N. I ’
  2. i)läbivaatuse protokolliga 11.03.2011.a. ja sinna juurde kuuluva fototabeliga (Kd. I t.l. 224 – 235); Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Põhja – Eesti Kohtuarstliku ekspertiisiosakonna isiku (N. I ’
  3. i)ekspertiisiaktiga nr 75 04.04.2011.a. (Kd II t.l. 423 – 426); sündmuskoha vaatlusprotokolliga (Tallinn, Xxx asuv kauplus) 01.03.2011.a. ja sinna juurde kuuluva fototabeliga (Kd. I t.l. 23 – 67); läbiotsimisprotokolliga (kaubik Ford Transit reg nr XXX) 02.03.2011.a. ja sinna juurde kuuluva fototabeliga (Kd. I t.l. 108 – 137); asitõendi vaatlusprotokolliga 02.03.2011.a. (Kd. I t.l. 139 – 140); läbiotsimisprotokolliga (O.T ’i elukoht XXX) 02.03.2011.a. ja sinna juurde kuuluva fototabeliga (Kd. I t.l. 142 – 144, kd. III t.l. 566 – 567); Asitõendi (autovõtmed, tehniline pass, dokumendikaaned ja kindlustuspoliis) vaatlusprotokolliga 03.03.2011.a. ja sinna juurde kuuluva fototabeliga (Kd. I 20 t.l. 161 – 168); rendilepinguga 01.03.2011.a. (Kd. I t.l. 171 – 172); N.D ütluste ja olustiku seostamise protokolliga 09.03.2011.a. ja sinna juurde kuuluva fototabeliga (Kd. I t.l. 182 – 199); SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla O.T ’i ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 206 05.04.2011.a. (Kd. II t.l. 321 – 323); Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA ekspertiisi aktiga XXX21.04.2011.a. (Kd. II t.l. 328 – 335); asitõendi vaatlusprotokolliga 26.04.2011.a. ja sinna juurde kuuluva fototabeliga (Kd. II t.l. 434 – 438, kd. II t.l. 441 – 523); O.T’i ütluste ja olustiku seostamise protokolliga 11.03.2011.a. ja sinna juurde kuuluva fototabeliga (Kd. II t.l. 236 – 254). Kohtuistungil kannatanuna üle kuulatud G I ütlustest on näha, et 01.03.2011.a. kella 22.00 paiku oli ta Xxx kaupluse müügisaalis. Koos temaga oli müügisaalis veel tema abikaasa N . Poodi jooksid kaks isikut maskides, käes olid noad. Noormehed suundusid otse tema juurde, mõlemad jooksid tema suunas. Oli mingi karje, ta ei oska seda teistmoodi kirjeldada. Sõnadest ega muust ta aru ei saanud. Karje oli valju, sõnad olid ebaselged. Peale KrMS § 289 alusel (mälu värskendamist) kinnitas See isik suundus edasi tema juurde. Ta märkas, et isikul oli käes nuga. Nuga hoidis ta kõrva juures, nagu võetakse hoogu löömiseks. Isik võttis hoogu löömiseks ja kohe lõi teda noaga rinda. Isik lõi teda kehasse üks kord. Peale rinda, löödi teda veel kätte. Peale KrMS § 289 alusel (mälu värskendamist) kinnitas Peale KrMS § 289 alusel (mälu värskendamist) kinnitas Kui inimene tungib kallale ja käes on nuga, siis mida muud ta oskas mõelda, kas röövida või isegi tappa. Muutused tema elukorralduses seisnevad selles, et ainult ühe ehk parema käega saab ta tööd teha. Vasak käsi üldse ei liigu, kolme sõrmega ei saa teha liigutusi. Rinnavigastustest ta füüsiliselt taastunud ei ole, valu on rinna parempoolses osas. Arstid räägivad, et paranemiseks läheb aega. Kui ta tõuseb või heidab voodisse, siis tunneb valu. Kohtul pole alust kahelda kannatanu G I poolt kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses, kannatanut on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist kannatanule teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. Ka haakuvad kannatanu G I poolt kohtuistungil antud ütlused temale tekitatud kehavigastuste osas väljavõttega G I haigusloost nr XXX (Kd. I t.l. 16, kd. II t.l. 338 – 362), kust on näha, et 01.03.2011.a. kl 22.58 saabus G I SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, G I esinevad haavad vasaku käe sõrmede piirkonnas ja rinnaku aluse kolmnurga piirkonnas, valik hingata. Uuringutega leitud vähene vedelik paremal pleuraõõnes, asetatud pleuradreen. Esinenud vasaku käe kõõluste vigastuse tõttu opereeritud 02.03.2011.a., lubatud ambulatoorsele ravile 03.03.2011.a. Ka haakuvad kannatanu G I poolt kohtuistungil antud ütlused temale tekitatud kehavigastuste osas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Põhja – Eesti Kohtuarstliku ekspertiisiosakonna isiku (G. I ) ekspertiisiaktis nr XXX 04.04.2011.a. antud eksperdi arvamusega (Kd. II t.l. 365 – 368), kust on näha, et G I tuvastati 01.03.2011.a. SA PõhjaEesti Regionaalhaiglas rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav rindkere eespinnal koos parempoolse traumaatilise veririnnaga (vajas rinnaõõne operatiivset dreneerimist) ning lõikehaavad vasaku käe III-V sõrmel koos IV-V sõrme painutajakõõluse vigastusega. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal. Haav rindkere eespinnal on tekitatud löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Rinnaõõnde ulatuv torke-lõikehaav on eluohtlik tervisekahjustus. Lõikehaavad vasakul labakäel koos sõrmede painutajakõõluste vigastusega on tekitatud teravat lõikeserva omava esemega tõenäoliselt enesekaitse käigus noalöökide tõrjumisel, need ei ole eluohtlikud vigastused ning paranevad 4 kuu piirides, põhjustamata töövõimekaotust 40 % ulatuses. Tervisekahjustustega ei kaasnenud elundi kaotust ega selle tegevuse lakkamist. 21 Kohtuistungil kannatanuna üle kuulatud N I `i ütlustest on näha, et 01.03.2011.a. kella 22.00 paiku oli ta Xxx kaupluses. Koos temaga oli veel G , müüja. Kauplus suletakse kell 22.00. Kell 22.00 jooksid poodi sisse kaks isikut maskides ja nuga käes. Abikaasa hüüdis, et bandiidid, ta vaatas välja ja nägi, et jooksevad kaks maskides isikut. Ta nägi neil käes nuge. Esimene, lühemat kasvu, käigupealt lõi abikaasat rinda, teine lükkas pisut abikaasat ja tormas tema suunas. Isik, kes tormas tema suunas, valmistus noaga löömiseks, ta haaras käega isiku käest kinni. Edasi oli maadlus, st. kallaletung, isik lõi teda rinda, vastu külge, lõikas kõrva, põske vasakult. Isik lõi teda noaga, lööke oli rohkem kui üks. Pärast seda, kui ta lõi isikut, siis nuga kukkus maha ja isik põgenes. Vitriin purunes maadluse käigus selle isikuga. Kui üks ründajatest põgenes, vaatas ta ringi ja nägi teist kallaletungijat, kes võttis hoogu löömaks noaga tema abikaasat. Ta karjus, et seda ei ole vaja teha ja tormas kallaletungijale kallale. Abikaasal olid juba sõrmed lõigatud. Ta nägi, et üks kallaletungijatest lõi noaga tema abikaasat rinda. Kui kallaletungija lõi rinda, siis abikaasa seisis püsti. Ta tormas kallaletungijale kallale, viimane võttis hoogu löömiseks, ta haaras kallaletungija käest kinni. Maadluse käigus ta oli samuti šokis ja täpselt ei mäleta, et isik, kes lõi noaga tema abikaasat, oli seesama, kes lõi ka teda noaga. Septembris on tal tulemas operatsioon. Arstid arvavad, et ta peab sööma väikeste portsjonitega, kuna osa soolestikust on eemaldatud. Tal oli 13 noahaava. Operatsioon, mis on tulemas, on seotud nende samade vigastustega. Vigastatud on näonärv, 20% nägemisekaotus. Noalöök tabas poole millimeetri kaugusele silmavalgest. Kohtul pole alust kahelda kannatanu N I `i poolt kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses, kannatanut on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist kannatanule teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. Ka haakuvad kannatanu N I `i poolt kohtuistungil antud ütlused temale tekitatud kehavigastuste osas väljavõttega N I ’i haigusloost (Kd. I t.l. 18 – 19, kd. II t.l. 371 – 420), kust on näha, et 01.03.2011.a. kl 23.03 saabus N I SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, N I `il on hulginoavigastused näo, kaela, rindkere, kõhu ja selja piirkonnas – kokku 10. Tuvastati mitmed noahaavad kaela, rindkere, kõhukoopa ja v.vaagna piirkonnas, aktiivne arteriaalne verejooks vasakul pool X ja XI roiete vahelises haavas, kaks haava ulatuvad kuni kõhukoopani, neist alumises esineb peensoolelingu ekstrusioon + võimalik ka soole vigastus (kd. II t.l. 374). 02.03.2011.a. opereeritud peensoolevigastuse tõttu, opereeritud ka magu seoses leitud noatorkega mao eesseinas (kd. II t.l. 375). Ka haakuvad kannatanu N I `i poolt kohtuistungil antud ütlused temale tekitatud kehavigastuste osas isiku (N. I ’
  4. i)läbivaatuse protokolliga 11.03.2011.a. ja sinna juurde kuuluva fototabeliga (Kd. I t.l. 224 – 235), kust on näha, et kannatanul on vasaku käe küünarvarrel ulatuslik verevalum, lõikehaav vasaku käe küünarvarrel, verevalum keha vasakul küljel, plaastrid keha küljel peal vasakul pool, lõikehaavad parema silma juures välisküljel ja oimukohal vasakult poolt. Ka haakuvad kannatanu N I `i poolt kohtuistungil antud ütlused temale tekitatud kehavigastuste osas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Põhja – Eesti Kohtuarstliku ekspertiisiosakonna isiku (N. I ’
  5. i)ekspertiisiaktis nr 75 04.04.2011.a. antud eksperdi arvamusega (Kd II t.l. 423 – 426), kust on näha, et N I ’il tuvastati 01.03.2011.a. SA PõhjaEesti Regionaalhaiglas hulgalised torke-lõikehaavad erinevates kehapiirkondades: paremal näopoolel, vasakul pool kaelal, mõlemapoolselt rindkerel, alakõhul, seljal ning vasakul labakäel. Haavadest 2 on kõhuõõnde tungivad ning esineb mao ja peensoole vigastus, mis on eluohtlikud tervisekahjustused ja vajasid erakorralist operatiivset ravi. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal hulgalistest löökidest teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Teised tuvastatud vigastused ei ole eluohtlikud ning paranevad 4 nädala piirides. Tervisekahjustustega ei kaasnenud elundi kaotust ega selle tegevuse lakkamist. 22 Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud AP`u ütlustest on näha, et ta käis 01.03.2011.a. kell kümme õhtul kaupluses. Kaupluse välisuks oli kinni, kuid lukus ei olnud. Kui ta sisenes poodi, siis kõigepealt sulges ta enda järel ukse, siis kuulis autovaruosade ruumist, et seal toimub mingi rüselus, kaupluse müüja hüüdis appi ja palus ka politsei välja kutsuda. Naissoost müüja hakkas liikuma tema suunas ja liikus alkoholi osakonna poole. Ta nägi, et naissoost müüja kasukas oli verega määrdunud. Ta liikus edasi autovaruosade osakonna poole, kus oli rüselus. Autovaruosade osakonnas kaupluse peremees maadles seal mingi noormehega. Kaupluse peremees palus abi isiku kinnipidamisel. Ruumis oli pime ja kapuuts oli peale tõmmatud, seega isiku nägu, kellega võitles kaupluse peremees, ta ei näinud. Ta võttis isiku kapuutsist kinni ja tiris põranda poole. Isik alguses osutas vastupanu, nagu tavaliselt, üritas välja rabeleda. Isikul oli käes ehitusnuga, mille ta hiljem viskas eemale. Ta märkas isiku käes nuga, kui isik oli põrandal. Ta hoidis isikut kinni, surus põlvega vastu põrandat ja väänas ühe käe selja taha. Nuga oli selles käes, mille ta väänas selja taha. Peale 01.03.2011.a. kohtus ta kaupluse peremehega. Nad rääkisid, mis juhtus enne tema ilmumist kauplusesse. Nad ütlesid, et kaks meest tungisid neile kallale siis, kui nad tahtsid juba kauplust sulgeda. Nad ütlesid, et seda tehti, kuna taheti röövida. Kohtul pole alust kahelda tunnistaja AP `u poolt kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses, tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. Ka haakuvad tunnistaja AP `u poolt kohtuistungil antud ütlused kannatanute G I ja N I `i poolt kohtuistungil antud ütlustega. Sündmuskoha (Tallinn, Xxx asuv kauplus) vaatlusprotokollist 01.03.2011.a. ja sinna juurde kuuluvast fototabelist (Kd. I t.l. 23 – 67) on näha, et vaadeldud on keldrikorrusel asuva kaupluse ruume: esiku kivipõrand kaetud punakaspruunide pritsemete ning verekahtlase määrdumisega. Esikust paremale jääva ukse käepidemel verekahtlase määrdumise jäljed. Kaupluse esimese ja tagumise ruumi põrandad kaetud verekahtlase määrdumise ning pritsmetega. Kauplusest leitud punase-musta värvi peaga ja musta-sinist värvi peaga verekahtlase määrdumisega noad, tume mask-müts, verekahtlase määrdumisega pluus, vest, naistemantel. Tagaruumis keskmise leti klaas purunenud, klaasil verekahtlase määrdumise tilgad. Xxx maja taga (aadressil Linnamäe tee 12) asub kaubik Ford Transit reg. nr. XXX. Läbiotsimisprotokollist (kaubik Ford Transit reg. Nr. XXX) 02.03.2011.a. ja sinna juurde kuuluvast fototabelist (Kd. I t.l. 108 – 137) on näha, et N.D annab autost vabatahtlikult välja 01.03.2011.a. kuriteo toimepanemisel kasutatud esemed, sh: teibirull, plastmasstõmmitsad, 2 rulli musta värvi kilekotte, spordikoti erinevate rõivastega, musta värvi niidi, nõelad. Asitõendi vaatlusprotokollist 02.03.2011.a. (Kd. I t.l. 139 – 140) on näha, et viidi läbi asitõendi - kaubik Ford Transit – vaatlus. Läbiotsimisprotokollist (O.T’i elukoht XXX) 02.03.2011.a. ja sinna juurde kuuluvast fototabelist (Kd. I t.l. 142 – 144, kd. III t.l. 566 – 567) on näha, et O.T annab vabatahtlikult välja seljas olnud helesinise särgi ja magamistoas olnud sokid. Asitõendi (autovõtmed, tehniline pass, dokumendikaaned ja kindlustuspoliis) vaatlusprotokollist 03.03.2011.a. ja sinna juurde kuuluvast fototabelist (Kd. I t.l. 161 – 168) on näha, et sõiduki Ford Transit reg. nr. xxx ik on R K , vastutav kasutaja N K . Rendilepingust 01.03.2011.a. (Kd. I t.l. 171 – 172) on näha, et kaubik Ford Transit reg. Nr. xxxrendileping on N.D nimele ning viimasele on auto rendile antud ajavahemikuks 01.03.2011.a. – 04.03.2011.a., renileandjaks on R K . N.D ütluste ja olustiku seostamise protokollist 09.03.2011.a. ja sinna juurde kuuluvast fototabelist (Kd. I t.l. 182 – 199) on näha, et N.D näitab kuriteo toimepanemise kohta ja kirjeldab, kuidas nad koos O.T ’iga panid toime röövimise katse. N.D näitab kohta, kuhu oli pargitud auto Ford Transit, 23 reg-nr XXX, selgitades, et 01.03.2011.a. kella 19.00 paiku sõitsid N.D ja O.T selle väikebussiga kohale ja parkisid selle maja juurde, võtsid sisse mugava positsiooni ja jälgisid, kes aadressil Xxx, Tallinn, asuvasse kauplusesse siseneb ja (sealt) väljub. 01.03.2011.a. kella 22.00 paiku väljus ta koos O.T’iga väikebussist, läksid üle tee ja läksid aadressil Xxx, Tallinn, asuva kaupluse välisukse juurde. N.D näitas välisust, mille kaudu ta hoonesse sisenes. Ta selgitab ka, et ukse juures panid tema ja O.T näole maskid ja võtsid välja noad. Noad olid noatuppedes, mis asusid jopede varrukas. Kui tema ja O.T maske pähe panid, seisis O.T nurgas. Metalluks, mille kaudu nad kaupluseruumi sisenesid, oli veidi paokil, see polnud lukustatud. O.T läks müügisaali esimesena, N.D hakkas enda järel ust sulgema ja sel ajal kuulis kaupluse müügisaali ruumis müra. N.D vaatas selles suunas, kust kostis müra ja nägi ukseava juures naist (kaupluse müüjat), kes peksis kedagi mingi esemega (keda ta peksis ja millega, N.D ei näinud, sest sein segas). N.D jooksis naise juurde ja püüdis teda vastu tema (N.D) selja taga olnud vitriini suruda, kuid sai löögi vastu pead, järgmisel hetkel aga püüdis naine N.D näolt maski maha võtta (nihutas maski paigast selliselt, et N.D ei näinud midagi). Mis edasi toimus, N.D kirjeldada ei oska, mällu kerkivad üksikud fragmendid. N.D mäletab, et kaks inimest, kes nimelt, ta ei mäleta, surusid ta vastu väikest kappi, N.D püüdis end vabastada, tõrjus kätega vehkides ja sel hetkel võid kedagi haavata, sest ta hoidis nuga käes. N.D tundis, et lamab põrandal (millises ruumis, seda ta ei mäleta), põrandalt tõstsid ta üles politseinikud ja viisid kauplusest minema. SA Põhja – Eesti Regionaalhaigla O.T’i ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr. 206 05.04.2011.a. antud eksperdi arvamusest (Kd. II t.l. 321 – 323) on näha, et ekspertiisil oli O.T küllaltki ükskõikne väljakujunenud olukorra suhtes. Eksperdi arvamusest on näha, et O.T ei põe vaimuhaigust, tal ei esine nõrgamõistuslikkust ega muud rasket psüühikahäiret. Inkrimineeritava teo ajal ei esinenud temal sellist psüühikahäiret, mis oleksid piiranud oluliselt tema võimet inkrimineeritava teo keelatusest aru saamast ja vastavalt oma käitumist juhtimast. O.T oli inkrimineeritava teo ajal võimeline oma teost ja selle keelatusest aru saama ja vastavalt oma käitumist juhtima. O.T on käesoleval ajal psüühilise seisundi poolest võimeline esinema kohtus ja süüdimõistmisel kandma karistust ega vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA ekspertiisi aktist XXX21.04.2011.a. (Kd. II t.l. 328 – 335) on näha, et sündmuskohalt (kauplus aadressil XXX, Tallinn) võeti kaasa 2 nuga: riiulilt musta-punase peaga nuga, põrandalt sinise-musta peaga nuga. Eksperdiarvamuses on kirjas: olnud vereplekkidest võetud proovidest saadi DNA analüüsil täisprofiil, mille DNA profiil on kokkulangev G I a võrdlusprofiilist määratletud DNA profiiliga, ei saa välistada Nikolai I ’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovides. Lisaks ei saa kindlalt välistada O.T ’ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis. olnud vereplekkidest võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mille DNA profiil on kokkulangev Nikolai I ’i võrdlusprofiilist määratletud DNA profiiliga, ei saa kindlalt välistada ka G I t pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada N.D ’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. DNA analüüsi tulemuste alusel antud eksperdi arvamusest on näha, et: 1. Punase-musta peaga noa käepidemel olnud vereplekist (pakend nr 2, proov Pl10150, sisaldas eeltesti alusel verd) võetud neljandast proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA profiil on kokkulangev G I a võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte Nikolai I 'i, O.T ja N.D võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. G I võrdlusproovist 24 saadud DNA profiili esinemissagedus on 5,4 x 10 14. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 1,8 x 1013 inimese kohta. 2. Alljärgnevalt loetletud proovidest: - teine proov punase-musta peaga noa teral olnud verisest määrdumisest, pakend nr 2, sisaldas eeltesti alusel verd, proov Pl10149 - teine proov sinise-musta peaga noa teralt, verisest määrdumisest, pakend nr 4, sisaldas eeltesti alusel verd, proov Pl10152 - teine proov sinise-musta peaga noa käepidemelt, pakend nr 4, proov L110401 saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit peamiselt ühelt isikult. Nendes DNA profiilides on olemas kõik Nikolai I 'il esinevad alleelid. Lisaks on ilmsiks tulnud üksikud lisaalleelid. Saadud DNA profiilid ei ole seostatavad G I O.T ja N.D võrdlusproovidest määratletud DNA profiilidega. Nikolai I 'i võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 3,9 x 10 12. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 2,5 x 1011 inimese kohta. 3. Alljärgnevalt loetletud proovidest: - esimene proov sinise-musta peaga noa teralt, verisest määrdumisest, pakend nr 4, proov Pl10151 - neljas proov sinise-musta peaga noa käepidemel olnud vereplekist, pakend nr 4, proov Pl10154 (sisaldasid eeltestide alusel verd) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada N I 'ilt ja G I pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. O.T ja N.D võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad nendest segaproovidest saadud DNA profiilidega. 4. Punase-musta peaga noa käepidemelt (pakend nr 2, proov L110399) võetud teisest proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada N I 'ilt ja G I pärineva bioloogilise materjali sisaldumist sellest segaproovist. N.D võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav sellest segaproovist saadud DNA profiiliga. O.T-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. 5. Sinise-musta peaga noa käepidemelt (pakend nr 4, proov Pl10153, sisaldas eeltesti alusel verd) võetud esimesest proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Nikolai I 'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada ka G I pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. O.T ja N.D võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest segaproovist saadud DNA profiiliga. 6. Punase-musta peaga noa teral olnud verisest määrdumisest (pakend nr 2, proov Pl10148, sisaldas eeltesti alusel verd) võetud esimesest proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada G I pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada ka Nikolai I 'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. O.T ja N.D võrdlusproovidest määratletud DNA profiilid ei ole seostatavad sellest segaproovist saadud DNA profiiliga. 25 7. Punase-musta peaga noa käepidemelt (pakend nr 2, proov L110398) võetud esimesest proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada G I pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada ka O.T-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. N.D võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav sellest segaproovist saadud DNA profiiliga. Nikolai I 'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. 8. Sinise-musta peaga noa käepidemelt (pakend nr 4, proov L110402) võetud kolmandast proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada G I ja Nikolai I 'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa kindlalt välistada ka N.D-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. O.T võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav sellest segaproovist saadud DNA profiiliga. 9. Punase-musta peaga noa käepidemelt (pakend nr 2, proov L110400) võetud kolmandast proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. G I , N I 'ilt, O.T-lt ja N.D-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Asitõendi vaatlusprotokollist 26.04.2011.a. ja sinna juurde kuuluvast fototabelist (Kd. II t.l. 434 – 438, kd. II t.l. 441 – 523) on näha, et lisaks teistele esemetele vaadeldi sealhulgas: - musta-punase pidemega ja sinise-musta pidemega noad, mille noateral hulgalised veretaolised plekid, - musta värvi kootud mask-müts, maskil veretaolised plekid, musta värvi torujas näokate, millel tumepruuni värvi plekid, - veretaoliste plekkidega: 2 spordikinga, musta värvi jope, noatupp, musta värvi sõrmkindad, sinist värvi püksid, - kokku 98 tk plastmasstõmmitsat, kleeplint, taskulamp, 2 musta prügikoti rulli, 2 kangatükki (550 x 550 mm), ühel kolm pruuni värvi plekki ja välgumihkel. O.T ’i ütluste ja olustiku seostamise protokollist 11.03.2011.a. ja sinna juurde kuuluvast fototabelist (Kd. II t.l. 236 – 254) on näha, et O.T näitab kuriteo toimepanemise kohta ja kirjeldab, kuidas ta koos N.D-ga pani toime röövimise katse. O.T näitas kohta, kuhu oli pargitud enne kuriteo toimepanemist renditud väikebuss. Tema ja N.D sõitsid kohale 01.03.2011a., istusid bussis ja jälgisid olukorda (kaupluse välisust). Kella 21.45 paiku jooksis ta koos N.D’ga üle tee ja läksid kaupluse välisukse juurde. Kaupluse juures katsid nad näod maskidega. N.D võttis välja noa ja võttis selle kätte, tema nuga (nuga oli noatupes) oli tal varrukas. Seejärel sisenes O.T kauplusesse. Kaupluse koridoris vaatas ta paremale (seal ei olnud kedagi) ja vasakule, kus nägi seisvat meest ja naist. Ta astus mehe juurde ja sai kohe mitu lööki vastu pead. Ta sai aru, et kauplust ei õnnestu röövida, võttis välja noa ja lõi meest mitu korda noaga, mitu lööki oli, ta ei mäleta, üks löök jäi täpselt meelde, see tabas meest külje poolt. Ta jagas mehele torkavaid lööke. Pärast kuulis ta purunenud klaasiklirinat (mis purunes, ta ei näinud) ja seejärel lasi mehest lahti ja jooksis kauplusest välja. Ta jooksis Xxx (asuva) maja taha, jooksis piki maja ja jooksis tühermaa poole. Ta läks üle tühermaa, seejärel möödus autoparklast, seejärel ta läks koolist ja lasteaiast möödudes Kose rajooni, Koselt Piritale, Piritalt Kadriorgu, Kadriorust kesklinna, kesklinnast aga Männikule. Männikul, kohta ei oska öelda, vabanes ta osast rõivastest: teksased, kampsun, kingad. Rõivastest vabanes kui asitõenditest. 26 Seega süüdistatavate N.D ja O.T `i tegevus oli suunatud vara saamisele ja vägivalla tarvitamine kannatanu suhtes oli vahendiks vara hõivamisele. Samuti kasutati füüsilist vägivalda ja relvana kasutati nuga kannatanute hirmutamiseks ja nende vastupanu mahasurumiseks, tekitades kannatanutele eluohtlikke kehavigastusi. Kannatanul N I `il ja G I `l olevate torke-lõikehaavade lokalisatsioon ja nende iseloom lükkavad ümber süüdistatavate ütlused selle kohta, et nemad ei löönud, vaid vehkisid noaga, süüdistatava O.T `i väide, et ta ei mäleta, kuidas ta korduvalt lõi kannatanut N I `i noaga ning N.D väide, et tema ei oska selgitada, kuidas tekitas G I `le tervisekahjustusi, kuna oli erutusseisundis, on paljasõnalised ja ei ole ka eluliselt usutavad. Lüües kannatanuid mitmel korral noaga elutähtsate organite piirkonda, pidasid süüdistatavad võimalikuks, et saabub oht kannatanute tervisele (tahtluse intellektuaalne ehk teadmismoment) ning sisimas nad ka soostusid sellega (tahtluse voluntatiivne ehk tahtmisaspekt). Seega, lüües korduvalt noaga elutähtsa organi piirkonda, oli O.T `ile ja N.D `le selge enda käitumise objektiivne ohtlikkus ning nende tegevus ei viita tõsimeelsele lootusele, et tagajärg ei saabu, nemad möönsid mistahes tagajärje saabumist. Kuritegu jäi lõpule viimata süüdistatavatest sõltumatutel asjaoludel, kuna O.T , kes ei oodanud kannatanute poolset aktiivset vastupanu, peale vitriiniklaasi purunemist sai aru, et olukord on muutunud ja põgenes kuriteopaigast, jättes noa kauplusesse. Teine kallaletungija N.D peeti juhusliku ostja abil kuriteopaigal kinni, s.t. tegemist on röövimise katsega. O.T ja N.D tegutsesid võõra vallasasja omastamise eesmärgil, s. o. kavatsetusega. Seega kohus leiab, et süüdistatavate N.D ja O.T `i poolt toimepandud süütegu oli toime pandud läbi teadliku, soovitud koostegutsemise ning ühise kooskõlastatud käitumisega. H A G I D: Kannatanud kinnitasid, et nendele on tekitatud nii moraalne kui ka varaline materiaalne kahju. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-2-1-152-09 on selgitatud, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isiku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. Võlaõigusseaduse § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kannatanu G I tsiviilhagi varalises kahju nõudes kokku summas 823 eurot ja 11 euro senti rahuldada. See summa moodustub riiete kasutuskõlbmatuks muutumise osas summa 730 eurot ja 39 euro senti, ravimite maksumuse osas summa 44 eurot ja 56 euro senti, visiiditasu maksumuse osas summa 12 eurot ja 80 euro senti, bussitalongidele maksumuse osas summa 35 eurot ja 36 euro senti. Kasutuskõlbmatuks riieteks olid pööratud nahast kasukas (naturaalne) maksumusega 639,00 eurot, kootud tellisevärvi sviiter maksumusega 31,96 eurot, musta värvi sviiter maksumusega 25,56 eurot, T-särk (kirju) maksumusega 5,11 eurot, rinnahoidja maksumusega 6,39 eurot, soojad musta värvi viigipüksid maksumusega 19,17 eurot ja sukkpüksid maksumusega 3,20 eurot. Ostutšekke antud asjade kohta G I esitada ei ole. Toimiku materjalide juures on olemas kviitungid nr 408536, 408XXX4, 24199-LV310, 172224, 170171, 161219, 94801-K1, 14765-K2, 408389, 408631, 162402 ja 161606, mis tõendavad, et ravimitele kulutas G I a 44 eurot ja 56 euro senti (Kd. III t.l. 534). Toimiku materjalide juures on olemas kviitungid nr 1262580, 1298264, 1318974 ja 1324685, mis tõendavad , et visiiditasule kulutas G I a 12 eurot ja 80 euro senti (Kohtuköide t.l. 15 – 18). Bussitalongidele kulutas G I a 35 eurot ja 36 euro senti. 27 Kohus leiab, et kannatanu G I taotlus mittevaralise kahju (moraalse kahju) hüvitamiseks on põhjendatud. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg. 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg. 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. EV Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 09.04.2008.a. otsuses nr 3-2-1-19-08 on selgitatud, et VÕS § 130 lg. 2 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist ning deliktiõiguse järgi vastutab kostja tekitatud kahju eest VÕS § 130 lg. 2 sõnastusest tulenevalt eeldatakse kehavigastuse või tervisekahjustuse korral rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju olemasolu ning hageja ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale kehavigastuse tekkimise. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 13. jaanuari 2010.a otsuses nr 3-2-1-152-09 samuti märkinud, et mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada ühegi tõendiga. Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et kannatanu G I põhjustati tervisekahjustused süüdistatavate õigusvastase tegevusega. Mittevaraline nõue seisnes selles, et G I viibis haiglaravil, ta tundis tugevat füüsilist valu, tal ei tööta seniajani vasak käsi, ta sai moraalse trauma, ta ei saanud tööl käia, ei saanud elada harjumuspärast elu. Ta ei ole veel terveks saanud, ravi kestab. Käsi ei liigu, peopesa ei liigu. Tal on dokumendid menetlemiseks sisse antud, et oma pension kätte saada. Tegemist on invaliidsuspensioniga. Talle on tekitatud moraalne kahju, ta kaotas töövõime, ta ei saa elada normaalset elu, ta ei saa midagi kätte võtta. Muutused tema elukorralduses seisnevad ka selles, et ainult ühe ehk parema käega saab ta tööd teha. Vasak käsi üldse ei liigu, kolme sõrmega ei saa teha liigutusi. Rinnavigastustest ta füüsiliselt taastunud ei ole, valu on rinna parempoolses osas. Arstid räägivad, et paranemiseks läheb aega. Kui ta tõuseb või heidab voodisse, siis tunneb valu. Toimiku materjalide juures on olemas dokumendid 01.03.2011.a. kiirabikaardi koopiast (Kd. II t.l. 342), patsiendikaardi nr 11926 koopiast (Kd. II t.l. 343), haigusloo nr XXX koopiast (Kd. II t.l. 338 – 362), väljavõte haigusloo nr XXX koopiast (Kd. I t.l. 16), töövõimetuslehe nr 1025429 koopiast (Kd. III t.l. 534) ning töövõimetuslehe nr 00070384 koopiast (Kd. III t.l. 535), mis tõendavad G I a poolt esitatud mittevaralise nõude, mida ta hindas 3195 eurole ja 58 euro sendile, põhistatust. Seega kuulub kannatanu G I tsiviilhagi mittevaralises kahju (moraalse kahju) nõudes summas 3195 eurot ja 58 euro senti rahuldamisele ning süüdistatavatelt solidaarselt G I kasuks välja mõistmisele. Kannatanu N I ’i tsiviilhagi varalises kahju nõudes, see on riiete kasutuskõlbmatuks muutumise osas, ravimite maksumuse osas, visiiditasu maksumuse osas summa 3 eurot ja 20 euro senti, seega kokku summas 162 eurot ja 32 euro senti rahuldada. Kasutuskõlbmatuks riieteks olid kombinesoon (sünteetilise vatiiniga) maksumusega 39,96 eurot, kootud tumelilla sviiter maksumusega 39,96 eurot, triibuline sinist värvi särk maksumusega 28 19,17 eurot ja sinist värvi teksased maksumusega 25,56 eurot. Ostutšekke antud asjade kohta N I ’il esitada ei ole. Toimiku materjalide juures on olemas kviitung, et visiiditasule kulutas N I 3 eurot ja 20 euro senti.(Kohtuköide t.l. 19). Kohus leiab, et kannatanu N I ’i taotlus mittevaralise kahju (moraalse kahju) hüvitamiseks on põhjendatud. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg. 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg. 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. EV Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 09.04.2008.a. otsuses nr 3-2-1-19-08 on selgitatud, et VÕS § 130 lg. 2 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist ning deliktiõiguse järgi vastutab kostja tekitatud kahju eest VÕS § 130 lg. 2 sõnastusest tulenevalt eeldatakse kehavigastuse või tervisekahjustuse korral rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju olemasolu ning hageja ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale kehavigastuse tekkimise. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 13. jaanuari 2010.a otsuses nr 3-2-1-152-09 samuti märkinud, et mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada ühegi tõendiga. Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et kannatanu N I ’ile põhjustati tervisekahjustused süüdistatavate õigusvastase tegevusega. Mittevaraline nõue seisnes selles, et N I viibis haiglaravil pool kuud, ta tundis tugevaid valusid, ta ei saanud elada harjumuspärast elu ega saanud töötada oma kaupluses. See oli väga suur stress ja psüühika on rikutud. Ei ole võimalust töötada enam kaupluses. Septembris on N I `il tulemas operatsioon. Arstid arvavad, et ta peab sööma väikeste portsjonitega, kuna osa soolestikust on eemaldatud. Tal oli 13 noahaava. Operatsioon, mis on tulemas, on seotud nende samade vigastustega. Vigastatud on näonärv, 20% nägemisekaotus. Noalöök tabas poole millimeetri kaugusele silmavalgest. Toimiku materjalide juures on dokumendid 01.03.2011.a. kiirabikaardi koopiast (Kd. II t.l. 376 – 377), patsiendikaardi nr 11927 koopiast (Kd. II t.l. 379), haigusloo koopiast (Kd. II t.l. 371 – 420), väljavõte haigusloo koopiast (Kd. I t.l. 18 – 19) ning reanimobiili kaardi koopiast (Kd. II t.l. 378), mis tõendavad N I ’i poolt esitatud mittevaralise nõude, mida ta hindas 5112 eurole ja 93 euro sendile, põhistatust. Seega kuulub kannatanu N I ’i tsiviilhagi mittevaralises kahju (moraalse kahju) nõudes summas 5112 eurot ja 93 euro senti rahuldamisele ning süüdistatavatelt solidaarselt N I ’i kasuks välja mõistmisele. K A R I S T U S: 29 Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavate isikuid, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, vastutust kergendavaid asjaolusid ja vastutust raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades. Süüdistatavat N.D `t varem kriminaalkorras karistatud ei ole.(Kd. III t.l. 559560). Süüdistatavat N.D `t on varem väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud. (Kd. III t.l. 559- 560). Süüdistatav N.D ei õpi ega ei tööta. Süüdistatavat N.D `t iseloomustatakse ema TLpoolt positiivselt.(Kohtuköide t.l. 57 – 58). Süüdistatavat O.T `i varem kriminaalkorras karistatud ei ole.(Kd. III t.l. 561). Süüdistatavat O.T `i varem väärtegude toimepanemise eest karistatud ei ole. (Kd. III t.l. 561). Süüdistatav O.T ei õpi ega ei tööta. O.T ’ile 09.03.2011.a. väljastatud iseloomustus on negatiivne, kust viimast iseloomustatkse kui isikut, kelle suhtumine teenistusse oli pigem ükskõikne. Õppeainetes edasijõudmine oli halb, ei sooritanud sõduri baaskursuse eksameid, ei soovinud väljaõppes osaleda, karistatud distsiplinaarkorras kahel korral. Suhted teenistuskaaslastega pigem halvad. Seoses tervislike põhjustega arvati 18.02.2011.a. reservi (Kd. II t.l. 278 – 282). Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid N.D `t ja O.T `i karistada. Süüdistatavate N.D ja O.T `i käitumises on olemas KarS § 200 lg. 2 p. 5, 7, 8, 10 – 25 lg. 2 objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. N.D ja O.T on süüvõimelised, puuduvad süüd välistavad asjaolud. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isikute süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada N.D ja O.T `i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse mõistmisel peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohus leiab, et süüdistatavaid N.D `t ja O.T `i tuleb karistada reaalse vangistusega ning nende suhtes ei ole otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid, s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna kauplusesse sissetungimine oli toime pandud ettekavatsetult, oma eesmärgi saavutamiseks kasutasid mõlemad nuga ja tekitasid kannatanutele raskeid kehavigastusi, kuritegu oli väga põhjalikult ette planeeritud. Samuti oleks mõistetud vangistusest (osaline) tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna nende poolt toimepandud kuritegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki ( RKKK 3-1-1-21-05 p. 5 ). Süüdistatavad N.D ja O.T mõlemad kahetsevad toimepandut, tunnistavad end süüdi, mis on vastutust kergendavaks asjaoluks. Vaatamata sellele kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub N.D ja O.T `i suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk, kuna nemad tungisid kallale kannatanutele kavatsetult ja läbimõeldult. Karistuse mõistmisel on vaja arvestada süüdistatavate isikuid, kuid ka eelkõige kuriteo KarS § 200 raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol ning millele viitab juba iseenesest KarS § 200 teise lõike sanktsioon - vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani, seega ainuüksi kuriteo raskusest tulenevalt ei saa kaalumisele tulla karistusest tingimisi vabastamine ja seda isikute suhtes, kes tekitasid kannatanutele elule ohtlikke kehavigastusi. Raskemate kuritegude puhul on karistusest tingimuslik vabastamine põhjendatav vaid samaaegselt nii kuriteo toimepanemise 30 asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt (RKKK 3-11-99-06 p. 18), kuid antud juhul puuduvad erandlikud asjaolud. Lähtudes KarS § 74 lg-s 3 sätestatust saab koos käitumiskontrollile allutamisega karistusest tingimuslikult vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud vangistusega kuni kolmeks aastaks ( RKKK 3-1-1-59-07 p. 13 ). KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Süüdistatavate N.D ja O.T `i näol ei ole tegemist isikutega, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude ohtlikkust ning nende poolt toimepandu ei olnud juhuslik, vaid oli põhjalikult ette valmistatud ja kavandatud. Ülalnimetatud asjaolud välistavad karistuse mõistmise sanktsiooni alammääras. Ning kohus kõike eeltoodut silmas pidades leiab, et süüdistatavatele N.D `le ja O.T `ile tuleb mõista karistuseks vangistus 6 (kuus) aastat. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1; 175 lg. 1 p.9; 179 lg.1 p.1, 180 lg 1,2,3; 311; 312; 313; Kohtunik:/allkiri/ Rahvakohtunikud:/allkirjad/ Koopia õige Kohtunik: 31

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.