lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles H.K tunnistati süüdi üldmenetluses
218 lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 euroga Menetlusalune isik H.K , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, invaliidsuspensionär, elukoht xxx, e-post: xxx RESOLUTSIOON VTMS § 120, § 132 p 2, § 133-135, 155, 156 kohus, O T S U S T A S: H.K kaebus Politsei –ja Piirivalvemati 25.10.2018 otsuse peale väärteoasjas 2440,18,003440 rahuldada täielikult. Tühistada Politsei –ja Piirivalvemati 25.10.2018 otsus väärteoasjas 2440,18,003440 väärteo eest määratud karistuse osas. Mõista H.K-le
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistuseks 30 (kolmkümmend) trahviühikut summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot.
Rahatrahvi esimene makse tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamistähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas, EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 Luminori pangas, kohustuslik viitenumber 10220185128240. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kättesaadavusest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ( menetlusaluse isiku puhul alates kohtuotsuse kättesaamisest) 30-päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 04.10.2018 koostas Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi väärteomenetleja Triin Pihlak väärteoprotokolli väärteoasjas 2440,18,003440 H.K suhtes selle fakti kohta, et 30.06.2018 kella 18.53 paiku IdaVirumaal Jõhvi vallas Kotinuka külas xx asuvalt xxx ehitusobjektilt H.K varastas kaablit, mis asus väljaspool territooriumit ümbritsevat ala. H.K pani sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Kahjusumma 27,50 eurot. Nimetatud teoga rikkus H.K Karistusseadustiku (edaspidi:
) § 199 lg 1. H.K tegu on kvalifitseeritud
Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 04.10.2018. (tl 10-11) 25.10.2018 koostas Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Meelis Kaev otsuse väärteoasjas 2440,18,003440, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud tunnistajate ning menetlusaluse isiku antud ütlustega, sündmuskoha ja asitõendi vaatlusprotokolliga. Otsuse kohaselt 30.06.2018 kella 18.53 paiku aadressil xxx Kotinuka küla Jõhvi vald IdaVirumaal asuvalt xxx ehitusobjektilt H.K varastas kaablit, mis asus väljaspool territooriumit ümbritsevat ala. H.K pani sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Kahjusumma oli 27,50 eurot. Menetlusalune isik pane toime teo, mis vastab varguse kokkseisule, mille eest on ette nähtud karistus
Menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult. Karistust kergendava asjaoluna on arvestatud kehtiva väärteokaristuse puudumist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati H.K
(tl 9) H.K esitas 12.11.2018 Viru Maakohtusse kaebuse, milles palub vähendada 25.10.2018 üldmenetluse otsusega väärteoasjas 2440,18,003440 määratud rahatrahvi kuni 300 euro ulatuses. Kaebusest nähtub, et H.K tunnistab toime pandud rikkumist. Isik on avaldanud, et ta ei soovi osaleda kohtuistungil. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja 12.11.2018 nähtub kohtul, et isik soovib asja arutamist kirjalikus menetluses ning taotleb talle määratud rahatrahvi vähendamist ( tl 2). 2 Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha 22.11.2018, milles avaldab et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kuid menetlusaluse poolt esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. ( tl 62) Kohtuväline menetleja tutvudes esitatud kaebusega on seisukohal, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tegemist on sisutühja kaebusega, mille rahuldamiseks puudub igasugunegi alus. Kohtuvälisel menetlejal puudub isegi võimalus süübida põhjendustesse, miks tuleks määratud karistust – rahatrahvi vähendada. Karistuse vähendamine peab olema mingilgi moel menetleja jaoks põhjendatud ja arusaadavaks tehtud. Esitatud kaebuses on toodud välja üksnes soov väärteoasjasse mitte puutuva võla vähendamiseks. Kaebus peab sisaldama konkreetseid asjaolusid, mille suhtes oleks võimalik ka seisukohta võtta. Antud kaebus aga seda ei sisalda ja seega puudub kohtuvälisel menetlejal määratud karistuse suuruse osas seisukoha võtmise võimalus. Karistus peab vastama
Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks tuleb arvesse võtta kas teos esineb tahtlus või oli see toime pandud ettevaatamatusest, kas isik on eelnevalt samalaadseid rikkumisi toime pannud. Nimetatud asjaoludele tuginedes ning võttes arvesse õiguskorra kaitsmise huvisid olen seisukohal, et menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamiseks puudub igasugunegi alus. Tegemist on olematu kaebusega, millest ei nähtu selle rahuldamiseks vajaliku alust. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja otseselt juhindunud
56 lg.1 mõistest. Määratud karistus on suurusjärgus, millest allapoole laskuda ei ole käesoleval hetkel võimalik. Tegemist on ühiskonnas taunitava teoga ning selle toimepanijal lasub otsene süü ning tahtlus. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus olnud asja kirjaliku menetlemisega. VTMS §-st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-16-09; 3-1-1-45-11).
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus, mis on kvalifitseeritud vastavalt
Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. 3 Menetlusalune isik on andnud ütlusi (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll) millest nähtub, et isik tunnistab rikkumist. (tl 27-32) Menetlusalune isik avaldas, et sõites mööda Kotinukal Jordi 7 asuvat ehitust, nägi et piiratud territooriumi taga vedelevad kaablid. Seda territooriumit ei valvata ja ta otsustas need kaablid endale võtta, et need pärast metalliks ära anda ja endale leiba osta, kuna talle ei jätku elamiseks invaliidsuspensionist (maksab elatist ja kohtutäiturile 80 eurot). Kaablid lõikas lahti näpitsatega, mis vedelesid kaablite lähedal. 22.11.2018 kohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta H.K väärteo toimepanemise fakti või asjaolusid. H.K poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu kinnitavad ka järgmised tõendid: - Tunnistaja J.I. ütlused, millest nähtub, et tunnistaja oli 30.06.2018 teenistuses ning kella 18.54 paiku sai väljakutse raadiojaama teel operatiivteabetalituselt, et xxx Kotinuka külas Jõhvi vallas Ida-Virumaal on toimunud kaabli vargus. Hakates sõitma antud aadressile, märkasid nad teel varasemalt teada olevale kirjeldusele vastavat isikut. Nad peatasid isiku, kelleks osutus H.K ( i.k XXX), kes ütles et tema midagi varastanud ei ole. H.K koolikotis oli valget värvi kaabel. H.K ütles, et tema seda varastanud ei ole ja ei tea kuidas see kotti sattus. (tl 13-14) - Tunnistaja K.V. ütlused (xxx objektijuht aadressil xxx Kotinuka küla Jõhvi vald IdaVirumaa), millest nähtub et 30.06.2018 kell 19:00 paiku on objekti arendaja Teet Kuusik teavitanud teda objektil aset leidnud vargusest. T.K. oli kutsunud välja politsei ja vaadanud läbi videosalvestise. 02.07.2018 kella 09.30 paiku objektile aadressil xxx Kotinuka küla Ida-Virumaa nägi tunnistaja, et objektil on ära varastatud valget värvi kaablit. Kaabel tuli maa alt kaitsetorust ja oli maapinnale mingis osas ka rulli keeratud. Kaabel pidi minema värava ajamile. Maapinnal olid lõikekohad. Objektil on perimeetrivalve, kuid antud kaabli vargus oli perimeetri valvest väljaspool ja see ei läinud häiresse. Varastatud kaablit on 274 cm ja 780 cm kokku 1054 cm. Kaabli maksumus on üks meeter hinnaga 2,50 eurot. Seega on varastatud kaabli maksumus 27,50 eurot. Tunnistaja on kätte saanud objektil varastatud valget värvi kaabli. Ühe kaabli, millele on musta värvi markeriga kirjutatud „Väravad“, pikkusega 274 cm ja mille üks ots on valget värvi teibiga kinni teibitud. Teine valget värvi kaabel oli pikkusega 780 cm. Mõlemal kaablil on markeeringud (N) YM J 5x4 300/
lg 1 sätestatud objektiivse teokoosseisu, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Isik varastas 30.06.2018 kella 18:53 paiku aadressil xxx Kotinuka küla Jõhvi vald Ida-Virumaa kaablit, xxx ehitusobjektilt. xxx objektijuht K. V. on 02.07.2018 tunnistaja ülekuulamisel avaldanud (tl 17), et varastatud oli kaablit 274 ja 780 cm, seega kokku 1054 cm. Kaabli maksumus oli üks meeter hinnaga 2,50 ning seega kokku oli varastatud kaabli maksumus 27,50 eurot. Seega on
lg 4 kohaselt tegemist vähemohtliku varavastase süüteoga ja H.K süütegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud
Subjektiivse külje pealt tuvastab kohus, et H.K pani antud väärteo toime kavatsetusega ehk teadis, et seadis eesmärgiks võõra vara äravõtmise ja pidas seda võimalikuks.Ta sõitis mööda Kotinukal xxx asuvat ehitust, nägi piiratud territooriumi taga vedelevad kaablid ning otsustas kaablid endale võtta, selle eesmärgi saavutamiseks võttis ette teo kaabli lõikamiseks ja saavutaski oma eesmärki. Eesmärgi olemasolu tõendab isiku ütlus, et ta sooviks kaablit metalliks anda tlk 28. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Õigusvastasust välistavaid asjaolusid
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-1-158-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. St. et karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (RKKKo nr 3-1-1-43-06, p 13.1). Ühtlasi on Riigikohtu praktikas rõhutatud, et
sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventatiivseid eesmärke (RKKKo nr 3-1-1-14-07, p 6). H.K on toime pannud süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (
lg 1 ).
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. H.K-le on määratud karistus 150 trahviühikut ehk 600 eurot, mis on sanktsiooni keskminemäär.
tulenevaks karistust kergendavaks asjaoluks on kehtiva väärteokaristuse puudumine. Nimetatud kergendav asjaolu oligi arvestatud kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramisel (tl 3). Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et isik on tunnistanud oma rikkumist (menetlusaluse isik ülekuulamis protokoll tl 27-32). Maakohtu hinnangul tuleb arvesse võtta asjaolu, et isik on tegu ülekuulamisel tunnistanud, mis tuleneb menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ja ka isiku poolt esitatud kaebusest.
Kohus leiab, et puudutavalt isiku süü suurust on tuvastatud järgmised asjaolud. Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumiste puhul. Tegemist on üheepisoodilise pisivargusega. 30.06.2018 kell 18:53 paiku aadressil xxx Kotinuka küla Jõhvi vald ida-Virumaal asuvalt xxx ehitusobjektilt H.K Varastas kaablit, mis asus väljaspool territooriumit ümbritsevat ala. H.K pani sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Oma teoga tekitas H.K kahju 27,50 eurot. xxx objektijuht K. V. avaldas, et on kaabli kätte saanud ja selles osas pretensioone ei oma. (tl 17). Kahju on seega hüvitatud. 6 Kohus leiab, et arvestades ülaltooduid asjaolusid, on isiku süü suurus alla keskmise. Lisaks isiku süüle, tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid nr.3-1-1-76-12 p.7 ; nr.3-1-1-52-13 p.19). Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole isikut varasemalt väärteokorras karistatud (tl 35). Isik omab kahte kehtivat kriminaalkaristust, kuid neist viimati on teda karistatud 27.05.2008 aastal, isik vabanes 23.01.2015 ja pärast seda ei ole uusi süütegusid toime pannud.Seega on isik näidanud, et tema käitumine on olnud seadusekuulekas. Sellest tulenevalt leiab maakohus, et tegemist on pigem juhusliku laadi rikkumisega isiku elus. Isikut iseloomustab praegu seadusekuulekas eluviis. Kohus arvestab siinjuures isiku enda suhtumist toimepandusse. Käesolevas väärteoasjas isik tunnistab oma süüd. Nimetatud fakt kinnitab, et menetlusalune isik on endale piisavalt selgeks teinud teo lubamatuse. Seega menetlusaluse isiku puhul on antud rikkumine pigem erand ja tõenäosus, et isik jätkab samaliigiliste süütegude toimepanemisega on alla keskmise. Kohtu hinnangul on oluline arvestada, et isik on invaliidsuspensionär, kes omab väikest sissetulekut ning teo toimepanemist on isik ise põhjendanud asjaoluga, et tal ei jätku elamiseks piisavalt raha. Isik maksab invaliidsuspensionist elatist ja kohtutäiturikulusid. Varasemas kohtupraktikas (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-99-06) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. H.K ei vaja kohtu arvates tugevat mõjutamist, seega ka ranget karistust. Järelikult tuleb karistuse mõistmisel arvestada, et isiku süü on keskmisest tunnistamist, on väärteokorras karistamata ning omab väikest sissetulekut. väiksem, süü Võttes arvesse eeltoodut, on kohus seisukohal, et H.K-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses ehk sanktsiooni keskmises määras, s.o 600 eurot, ei ole põhjendatud ega määratud vastavalt kehtivale kohtupraktikale. Kohus tuletab kohtuvälisele menetlejale meelde, et karistuse määra valimisel tuleb alustada reeglina sanktsiooni keskmisest määrast ja vastavalt kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele, süü suurusele ja rikkuja isikule, kohaldada karistust alla keskmise või üle keskmise. Eeltoodut arvesse võttes, kohus hindab H.K süüd käesolevas asjas keskmisest madalamaks ja leiab, et menetlusalusele is ikule määratud karistuse määr 150 trahviühikut, so. 600 eurot ehk sanktsiooni keskmises määras on põhjendamatu. Kohtuväline menetleja arvestas isiku süüd ning süüd kergendava asjaoluna on arvestatud kehtivate väärteokaristuste puudumist. Kohtu hinnangul jättis kohtuväline menetleja tegelikult arvestama süü tunnistamise ning karistuse mõistmisel tähelepanuta eripreventiivseid, isikut iseloomustavaid faktoreid. Muidu ei ole võimaluk aru saada, kuidas arvestades keskmisele määrale 600 eurot isiku kahetsust, jääb karistuseks ikka sama 600 eurot.
lg 1 -199 lg 1 järgi toimepandud teo eest karistatakse, kui kahju ei ületa 200 eurot. Isik varastas eseme, mille maksumus oli 27,50 eurot ehk 13% 200 eurost. Seega proportsioonis karistuse makmismummääraga oleks see tegu vastav trahvile summas 40 trahviühikut summas 160 eurot, tingimusel, et 200-eurose kahjuga varguse puhul võib karistusena mõista rahatrahv, mis on oluliselt suurem kui keskmine 600 eurot. 7 Arvestades varastatu maksumust ja muid varguse toimepanemise asjaolusid, mille puhul on isiku süü oluliselt alla keskmise, samuti isikut, leiab kohus, et H.K-le tulen mõista karistusena rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o summas 120 eurot. KOHTU MEETMED Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et tuleb vastu võtta järgmine otsus: H.K kaebus Politsei –ja Piirivalvemati 25.10.2018 otsuse peale väärteoasjas 2440,18,003440 rahuldada täielikult. Tühistada Politsei –ja Piirivalvemati 25.10.2018 otsus väärteoasjas 2440,18,003440 väärteo eest määratud karistuse osas. Mõista H.K-le
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistuseks 30 (kolmkümmend) trahviühikut summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot.
Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Inna Kirsipuu kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.