← Eesti

1-09-7626/1

1-09-7626 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. juunil 2009 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-7626

(08240105793)Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kriminaalasi T.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi; H.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi; Andrias K.J-i süüdistuses KarS §-de 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja 215 lg 2 p 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  1. mai 2009 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava T.K apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras: jätta T.K apellatsioon Viru Maakohtu
  2. mai 2009 otsuse peale kriminaalasjas 1-09-7626 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 kohaselt esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse KrMS § 387 lg 1 kohaselt 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud Viru Maakohtu
  3. mai 2009 otsusega tunnistati T.K süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi ning mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Pärnu Maakohtu
  4. juuni 2006 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 10 kuud ja 2 päeva vangistust võrra ning mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.01.
  5. Sama otsusega tunnistati süüdi ka H.K ja K.J , kuid nende osas pole otsust vaidlustatud. Kohtuotsuse kohaselt süüdistatav T.K sai kokkuleppest aru ja nõustus sellega. Kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T.K. Apellatsiooni kohaselt saab ta aru, et tegemist on kokkuleppemenetlusega, kuid leiab, et seda sõlmides rikuti KrMS
  6. peatüki
  7. jao sätteid. T.K arvates rikuti KrMS § 244 sätteid, mis reguleerivad kokkuleppemenetluse läbirääkimiste korda. Tal on etteheiteid läbirääkimisi pidanud prokuröride S. Passi ja S. Merilo suhtes, kelledest S. Merilo olevat nõudnud talle liiga ranget karistust, st 2 aastat vangistust. T.K-le ei meenu, et oleks koostatud KrMS §des 241 ja 243 ettenähtud protokollid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  8. peatüki
  9. jao sätete rikkumisega. Nimetatud
  10. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida eelpool viidatud nõuete järgimist. Antud kriminaalasjas on vastavalt KrMS §-le 243 koostatud kokkulepped tsiviilkostja ja kannatanuga (II kd lk 74 ja 79), samuti on KrMS § 241 alusel koostatud kokkulepped kahtlustatavate H.K, K.J-i ja T.K-ga (II kd lk 85, 93, 101). Seega vastavad nõusolekud on olemas ja apellatsiooni sellekohane väide on ümber lükatud. 20.05.2009 sõlmitud kokkuleppe (II kd lk 102-104) kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus T.K ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe on sõlminud prokurör S. Pass ja prokurör S. Merilo osalemist kokkuleppest ei nähtu. Kokkuleppe kohaselt nõudis prokurör karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust ning ühes kandmata karistuse liitmisega lõplikuks karistuseks 2 aastat 4 kuud 2 päeva vangistust. Nagu eeltoodust nähtub, ei jäänud nõutud karistuseks 2 aastat vangistust, mida apellatsiooni kohaselt prokurör S. Merilo väidetavalt taotles. Seega T.K-le olid karistuse liigi ja määraga seotud asjaolud teada ja ta on sellega nõustunud. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt KrMS §-de 247 ja 248 sätetele otsustab kohus, kas kokkulepe kinnitada või ei. Seega apellandi etteheited läbirääkimisi pidanud prokuröride aadressil ei ole asjakohased ning vastavate minetuste esinemisel oli T.K õigus KrMS § 228 lg 2 alusel esitada Riigiprokuratuurile kaebus. 2 Maakohtu 22.05.2009 istungi protokolli kohaselt (II kd lk 110-111) kohus selgitas süüdistatavatele nende õigused, mis olid neile arusaadavad, seejärel avaldati kokkulepped. Peale seda T.K vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav ja ta nõustub sellega. Ta avaldas, et süüdistus on arusaadav ja osaliselt on ta süüdi ning karistus on temaga kokku lepitud. T.K kaitsja avaldas, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kõiki seaduse nõudeid ja palus see kinnitada. Prokurör jäi kokkuleppe juurde. Seejärel kohus lahkus nõu pidama, hiljem luges ette kohtuotsuse, selgitas selle sisu ja edasikaebe korda. Süüdistatavad peale seda avaldasid, et neile on kohtuotsus arusaadav, samuti edasikaebe kord. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu kinnitab süüdistatavate puhul kokkuleppemenetluse sätete järgimist ning pole alust kohtuotsuse tühistamiseks. Selleks ei anna alust ka T.K apellatsioonis toodud väited karistusega mittenõustumise põhjuste kohta. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud väited on ümber lükatud kohtuistungi protokolliga, mille kohaselt T.K sai aru oma õigustest ja kokkuleppe sisust, nõustus kokkuleppega, sai aru kohtuotsuse sisust ja edasikaebe korrast. Ringkonnakohus leiab, et maakohus järgis KrMS § 247 lg 2 nõudeid, mille kohaselt pärast kokkuleppe avaldamist küsib kohtunik, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas ta nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimise asjaolude ja seejuures oma tõelise tahte väljendamise kohta süüdistatavad ei ole soovinud ütlusi anda. KrMS § 247 lg 3 kohaselt kohtunik on küsinud kaitsjatelt ja prokurörilt nende arvamust kokkuleppe kohta ning seda, kas nad jäävad kokkuleppe juurde. Ringkonnakohus leiab, et 20.05.2009 T.K-ga kokkulepet sõlmides ja seda 22.05.2009 kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS
  11. peatüki
  12. jao sätteid ning seetõttu ringkonnakohtu kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 3 Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.