4-18-6446 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-18-6446 (2316,18,006041) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurk

§ 218lg-s 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik K.D, ik XXX, elukoht: xxx.

Kohtuvälise menetleja esindaja Liina Sarapuu, politseijaoskond Põhja prefektuuri Kesklinna RESOLUTSIOON 1. K.D süüdi tunnistada

§ 218

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 4 (neli) päeva.

1. Mõistetud arest, so 4 (neli) päeva, tuleb ära kanda Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 14.04.
2. Kui menetlusalune isik jätab aresti tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning mõistetud aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti kandmisele toimetamisest.
3. Väärteotoimikus asuv ümbrikusse pakendatud DVD-R plaat turvakaamerate videosalvestusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 06.03.
4. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 1 15.11.2018 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1569562 selles, et 04.11.2018 kella 19.50 ajal menetlusalune isik rikkus kaupluses xxx lõhnaõli Paco Rabanne 1 Million 100 ml, avades pakendi ning kasutades iseenda peal osa lõhnaõlist, möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, millega rikkus võõrast, kauplusele xxx kuuluvat kaupa summas 101 eurot, mis ei ületa olulise kahju piirmäära. Sellise teoga pani menetlusalune isik toime

§ 203

lg 1 ettenähtud süüteo tunnustega teo, pannes toime

§ 218lg 1 ettenähtud väärteo.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on talle arusaadav. Tunnistab ennast väärteo toimepanemises osaliselt süüdi. Tema arust oli pakend juba avatud. Kui kinni peeti, siis tahtis näha pakendit, kuid ei näidatud. Soovis hüvitada, kuid ei võimaldatud. See on nii väike asi, see pole kuritegu, et arestiga karistada. On xxx ja ei saa arestiga seda ära rikkuda. Õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtuvalt koostati akt 15.11.2018 kell 17.11 selle kohta, et xxx peeti kinni isik, kes 04.11.2018 avas lõhnaõli pakendi ning kasutas lõhna Paco Rabanne 1 Million maksumusega 101 eurot. Kinni peetud isik anti üle politseile. xxx AS avaldusest nr 76 nähtuvalt palutakse vastutusele võtta 04.11.2018 kell 19.50 kaupluses xxx kaubamaja õigusvastase teo toimepannud isik, kelle juurest avastati xxx ASle kuuluvat tasumata kaupa 101 euro väärtuses. Väärteotoimikus oleva xxx turvakaamerate videosalvestiselt nähtub kuidas menetlusalune isik tuleb eskalaatoriga üles ja hoiab telefoni käes. Meeste parfümeeriaosakonna ees jääb seisma ja toksib sõnumit ning tal on raskusi sirgelt seismisega, kuivõrd tuigub. Seejärel siseneb parfümeeriaosakonda, otsib riiulitelt midagi, võtab, paneb tagasi ja hakkab väljuma, kuid siis tuleb tagasi, otsib riiulilt konkreetse toote, lõhub pakendi lahti, viskab pakendi riiulile ja kasutab parfümeeriatoodet korduvalt enda peal, lastes seda jope hõlmade vahele ja kaelale, seejärel uuesti jope hõlmade vahele. Pärast seda jätab lõhutud pakendi ja kasutatud parfümeeriatoote kauplusesse, väljub parfümeeriaosakonnast, laskub eskalaatoriga alla ning lahkub kaubamajast. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikut on varasemalt karistatud erinevate väärtegude eest, tal on 43 kehtivat karistust, rahatrahvid mõju avaldanud ei ole. Taotleb karistuseks 5 päeva aresti. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku kohtuvälisel menetlusel antud süüd tunnistavaid ütlusi, samuti kuulanud ära kohtuistungile ilmunud menetlusaluse isiku süüd osaliselt tunnistavad ütlused, kontrollides ka muid väärteoasja materjale, asub alljärgnevale seisukohale. Väärteoasjades kontrollitud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik on kaupluses võtnud kinnises pakendis olnud toote, lõhkunud pakendi ja kasutanud pakendi sisu, misjärel jättis lõhutud pakendi ja osaliselt ära tarvitatud toote kauplusesse. Tõenditest nähtuvalt ei olnud tegemist testriga, vaid pakendatud kaubaga. Kaup on jäetud kauplusesse seisundis, millises ei ole võimalik kaupa enam realiseerida, kuivõrd on rikutud nii pakend kui ka kaup ise. Seega ei ole seda kaupa võimalik enam realiseerida. Kuivõrd kaup asus kaupluses ja oli välja pandud müügiks, oli tegemist kauplusele kuuluva kaubaga ning kaupluses tehtud fotodelt nähtuvalt oli tegemist kaubaga tootekoodiga xxx ja kauba müügihinnaks oli 101 eurot. Kuivõrd sellises seisundis olevat kaupa ei ole võimalik enam müüa, on tegemist kauba rikkumisega, s.o kauba müügikõlbmatuks muutmisega ja sellega on kauplusele tekitatud varalist kahju 101 euro ulatuses. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt loetakse asja rikkumiseks sellist asja mõjutamist, mis muudab asja olemust, kuid ei muuda asja lõplikult kasutamiskõlbmatuks. Samuti loetakse asja rikkumiseks sellist asja mõjutamist, mis ei riku ega muuda asja olemust, kuid muudab oluliselt selle muid omadusi ning vähendab asja kasutatavust ning asja rikkumisega on tegemist ka juhul, kui rikutakse selle asja välisilmet kasvõi ajutiselt. 2 Käesoleval lõhkus menetlusalune isik kauba pakendi, millega rikkus kauba välisilme ning seejärel tarvitas osa kaubast ära, mis muutis kauba müügikõlbmatuks ja tingis kauba müügilt eemaldamise. Seega ei muutunud asi lõplikult kasutamiskõlbmatuks, kuid seda ei ole võimalik enam müüa ega taastada. Seega saaks asja sihtotstarbeliselt küll kasutada, kuid müüa seda enam ei ole võimalik. Seega on müügil oleva kauba rikkumine sellise tagajärjega, et müüja peab rikutud kauba müügilt kõrvaldama selle kauba majandusliku väärtuse olulise vähenemise tõttu ja seda kaupa ei ole võimalik müüa, s.t müüja ei saa oma kaupa enam sihtotstarbeliselt kasutada. Sellega on aga müüjale ehk kauba omanikule tekitatud varalist kahju kogu kauba väärtuse ulatuses kuna rikutud kaup tuleb maha kanda.

§ 203

lg 1 kohaselt vastutab isik võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju.

§ 121p 1 kohaselt on oluliseks kahjuks kahju, mis ületab 4000 eurot.

Väärteoprotokollidest ja väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli rikutud kauba väärtuseks 101 eurot, mis ei moodusta olulist kahju

§ 203

lg 1 mõttes.

§ 218

lg 4 kohaselt loetakse

§ 218

lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel

§-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Seega tuleb sellises ulatuses (101 eurot) varalist kahju hinnata rahalises väärtuses väheväärtusliku asjana

§ 218

lg 4 mõttes, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 218lg 1 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi ja määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimase aasta jooksul 7 korral väärtegude toimepanemise eest karistatud ning neist 5 korral NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest. Väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid kokku summas 960 eurot on jäetud tasumata. Kohtu arvates näitab selline karistuste kogum menetlusaluse isiku süsteemset allumatust kehtestatud korrale. Kuigi menetlusalust isikut on korduvalt karistatud rahatrahvidega, on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Sellest saab järeldada, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja menetlusalune isik jätab rahatrahvid tasumata. Menetlusaluse isiku isikuandmetest ei nähtu ka seda, et menetlusalusel isikul oleks püsivat legaalset sissetulekut, mistõttu ei oleks rahatrahv kui karistusliik ka täidetav. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, sest eelnevad karistused ei ole sundinud teda loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Sellest tulenevalt kohus, juhindudes VTMS §st 107 lg 1 p 1, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaoluga, et menetlusalune isik on toime pannud ühe väärteo. Seetõttu, arvestades väärteo asjaolusid ning seda, et menetlusalust isikut ei ole viimaste aastate jooksul pärast vangistuse ärakandmist arestiga karistatud, peab kohus võimalikuks mõista karistuse olulisel määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ja alammäära lähedasena. Kuivõrd menetlusalusel isikul on väidetavalt mitteametlik töökoht, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib anda aresti kandmisele asumiseks pikema tähtaja, võimaldades tal aresti kandma asuda tema enda poolt valitud ajal ühe kuu jooksul otsuste tegemisest. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3