4-18-4514/16

(231516012455)Kohtunik kohtunik Endla Ülviste Sekretär Aivi Meister Väärteoasi Erakorraline ettekanne aresti täitmisele pööramiseks Süüdlane M.T (ik XXX); elukoht: xxxxxxxx xxxxx, xxxxxxxxx alev, xxxxxxx vald, xxxxx maakond Kriminaalhooldusametnik Anu Herkel RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 69 lg 6 ning VTMS § 2101, § 205 lg 1, kohus määras:

1. Jätta rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus M.T-le 14.09.2018.a Pärnu Maakohtu määrusega väärteoasjas nr 4-18-4514 asenduskaristusena määratud 6 (kuue) päevase aresti täitmisele pööramiseks.
2. Kohustada M.T tegema 6 (kuus ) tundi üldkasulikku tööd 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Määrus saata M.T-le ning Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonnale ning kriminaalhooldusametnikule. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 22.02.2017.a määras Lääne prefektuur väärteoasjas nr 231516012455 M.T-le KarS § 218 lg 1 alusel trahvi 89 trahviühikut s.o 356 eurot. Otsus jõustus 18.03.2017.a. Kuna menetlusalune isik ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas Pärnu kohtutäitur Kersti Lk 1 / 3 4-18-4514 Kaljula 21.04.2017.a tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. 28.08.2018.a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. 03.09.2018.a esitas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur Pärnu Maakohtule avalduse süüdlasele eelpool nimetatud väärteoasjas määratud rahatrahvi tasumata osa, summas 252,14 eurot, asendamiseks arestiga. 14.09.2018.a asendas Pärnu Maakohus M.T-le Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 22.02.2017.a otsusega väärteoasjas nr 231516012455 määratud rahatrahvi tasumata osa 252,14 eurot, s.o 63 trahviühikut, arestiga kuuepäevase arestiga ning asendas M.T nõusolekul kuue tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise lõpptähtajaks määras kohus 2 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtulahend jõustus 02.10.2018.a. 29.11.2018.a esitas kriminaalhooldusametnik Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks seoses M.T rasedyseajal teinud tervise probleemidega. Pärnu maakohus rahuldas kriminaalhooldusametniku ettepaneku ja peatas M.T-le 14.09.2018.a otsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine kaheksaks kuuks, kuni 2.08.2019.a. 01.08.2019.a esitas kriminaalhooldaja Pärnu Maakohtule erakorralise ettekande taotlusega M.T-le määratud aresti täitmisele pööramiseks. Ettekande kohaselt võttis M.T ametnikuga 03.05.2019.a ühendust ja soovis lähiajal oma üldkasuliku töö kohustus täita. 09.05.2019.a, koostati ja allkirjastati M.T-ga üldkasuliku töö ajakava, mille kohaselt pidi M.T tegema üldkasuliku töö tunnid Rapla VV alluvuses 13.05.2019.a., kuid M.T ei ilmunud tööd tegema. Pärast seda ei olnud M.T ametnikule telefoni teel kättesaadav, samuti ei õnnestunud temale edastada tähitud kutset ilmumiseks kriminaalhooldusosakonda 25.07.2019.a. Ametnikul õnnestus M.T-ga telefoni teel kokku leppida, et ta sooritab üldkasuliku töö 31.07.2019.a Rapla kalmistul, kuid M.T ei ilmunud taaskord kohale ning temaga ei õnnestunud ka telefoni teel kontakti saada. M.T tähtajaks s.o 02.08.2019.a, sooritamata kuus tundi ühiskondliku tööd ning tema käitumisest teeb ametnik järelduse, et M.T on hoidnud kõrvale üldkasulikku töö tegemisest. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kriminaalhooldusametnik jääb taotluse juurde karistus täitmisele pöörata. M.T selgitas kohtus toimunud rikkumise asjaolusid. Ta ei ole saanud üldkasulikku tööd teha, sest tal ei ole kedagi, kes lapsi hoiaks. Tunnistab, et ta ei võtnud ametnikuga ühendust ja lõpuks ei julgenud seda teha. Selgitab, et ei saa aresti kandma minna, sest tal on kaks väikest last, üks neid kuus kuud vana, ning tal ei ole neid kellegi hoolde jätta. Palub aresti mitte täitmisele pöörata, on valmis tegema koos lastega kuus tundi tööd. Kohtu seisukoht Kohus jätab rahuldamata kriminaalhooldusametniku ettepaneku M.T-le karistuse täitmisele pööramiseks ja pikendab töö tegemise tähtaega. mõistetud Lk 2 / 3 4-18-4514 VTMS § 2101 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. VTMS § 210 3 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse ja tutvunud asja materjalidega läbi kohtu infosüsteemi, leidis, et Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna poolt erakorralise ettekande esitamine on põhjendatud. KarS § 69 lg 6 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku taotluse alusel pöörata mõistetud aresti täitmisele, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale. Kohtu hinnangul näitab erakorralises ettekandes toodu hooldusaluse äärmiselt ükskõikset suhtumist temale Pärnu Maakohtu 14.09.2018.a kohtumäärusega, tema enda soovil, asenduskaristusena kohaldatud üldkasuliku töö tegemisse. 03.12.2018.a rahuldas kohus kriminaalhooldusametniku ettepaneku ja peatas M.T-le määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine kaheksaks kuuks, kuni 2.08.2019.a. M.T on seega olnud üldkasuliku töö sooritamiseks ja lapsehoiu planeerimiseks aega ligemale aasta, kuid M.T oma kohustust ei täitnud. Ta oli kriminaalhooldusametnikele telefoni teel raskesti kättesaadav ja ka vaatamata saadetud kutsele ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda ning jättis ka kokkulepitud aegadel üldkasuliku töö tegemise kohta ilmumata, teavitamata sellest ametnikku või töö korraldajat. Kohtu hinnangul ei õigusta asjaolu, et isik oli lastega hõivatud, üldkasuliku töö kohustuse täitmata jätmist. Kuna ühiskondlliku töö korraldamisel arvestatakse süüdlasega, antud juhul üksinda kahe väikese lapse kasvatamisega, ning tööde tegemise koht ja aeg lepitakse temaga kokku, on kohus veendunud, et M.T hoidis tahtlikult kohustuse täitmisest kõrvale. Eeltoodule vaatama jätab kohus kriminaalhooldaja taotluse rahuldamata ja pikendab üldkasuliku töö tegemise tähtaega ühe kuu võrra alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kui M.T jätab ka seekord mõjuva põhjuseta üldkasuliku töö tegemata pöörab kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel Pärnu Maakohtu 14.09.2018.a määrusega süüdlasele määratud aresti täitmisele. KarS § 69 lg 6 kohaselt aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Kui M.T poolt jääb kuus tundi üldkasulikku tööd tervikuna tegemata, siis kuulub temal kandmisele 6 päeva aresti. Eeltoodust tulenevalt pikendab kohus M.T-le määratud kuue tunni üldkasuliku töö tegemise tähtaega ühe kuu võrra. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Lk 3 / 3