Kriminaalasi nr 1-15-1906 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-1906 (14260103464) Kohtunik

§ 121

järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav E.J isikukood XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; töökoht: ei tööta; pensionär; Kriminaalkorras karistamata; Väärteokorras kehtivaid karistusi ei ole. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja Advokaat Marko Paabumets b b RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.J

§ 121

järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 1000 (üks tuhat) eurot.

§ 73

lg 1,2,3 alusel määrata, et mõistetud rahalisest karistusest kuulub koheselt täitmisele 50 päevamäära, s.o 500 (viissada) eurot.

§ 66

lg 1,3 alusel määrata, et E.J tuleb koheselt täitmisele kuuluv rahaline karistus tasuda ositi 8 (kaheksa) kuu jooksul. E.J on kohustatud kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates maksma igakuiselt

1. kuupäevaks vähemalt 62 (kuuskümmend kaks) eurot 50 senti kuni kogusumma tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida „1-15-1906, rahaline karistus, E.J“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Ülejäänud osa mõistetud rahalisest karistusest, milleks on 50 päevamäära, s.o 500 (viissada) eurot, ei pöörata

§ 73

lg 1, 2, 3 alusel täitmisele, kui E.J ei pane 1 (ühe)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt algab katseaeg kohtuotsuse kuulutamisest. Kr

MS § 180 lg 1,3 alusel E.J-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha katteks 200 (kakssada) eurot ja riigi õigusabi kulu 912 (üheksasada kaksteist) eurot ja kutsete saatmise kulu 7 (seitse) eurot 87 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et E.J on õigus menetluskulud kogusummas 1119 (üks tuhat ükssada üheksateist) eurot 87 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. E.J on kohustatud maksma igakuiselt

1. kuupäevaks vähemalt 94 (üheksakümmend neli) eurot kuni kogusumma tasumiseni (viimane osamakse 85,87 eurot). Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida „1-15-1906, menetluskulud, E.J“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta riigi õigusabi kulu 201,60 eurot ja sundraha 445 eurot E.J-ilt välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. 2 Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatades kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
3. märtsil
4. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUSE SISU E.J-ile on esitatud

§ 121järgi süüdistus selles, et tema 24.09.2014.

a kella 13.00 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxus kartulihoidlas kasutas xxxxxxxxxxxxxxa suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes selles, et lõi ühel korral rusikaga näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse - vasaku silma silmalau ja silmaümbruse kontusiooni. KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et E.J-i süü

§ 121järgi toimepandud kuriteos on tõendatud.

E.J-i süü on tuvastatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega, tervisekaardiga (tl 19), fototabeliga (tl 20) ja patrullilehega (tl 21-22). Lisaks tõendab E.J-i süüd osaliselt ka E.J-i enda ütlused (mis osaliselt on kohtu hinnangul usaldusväärsed).

1. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et xxxxxxxxxxxxxxx sai 24.09.
2. a kella 13.00 ajal Jõgeva alevikus kartulihoidlas tervisekahjustuse. Seda kinnitavad kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ja tunnistajate xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxi ning xxxxxxxxxxxx ütlused, samuti tervisekaart (tl 19), fototabel (tl 20) ja patrullileht (tl 21-22). Asjaolule, et eelpool nimetatud ajal ja kohas sai xxxxxxxxxxxxxxx tervisekahjustuse, ei ole vastu vaielnud ka E.J (vaid on esitanud omapoolse versiooni, kuidas tervisekahjustus võis tekkida).
3. xxxxxxxxxxxxi, xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxa ja E.J-i ütlused on kooskõlas selles, et 24.09.
4. a kella 13.00 paiku oli kannatanu xxxxxxxxxxxxxxa koos xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxalevikus asuvas kartulihoidlas. Kriminaalasjas kogutud tõendid (kannatanu xxxxxxxxxxxxxna, tunnistajate xxxxxxxxxxxxri, xxxxxxxxxxxxx ja süüdistatava E.J-i ütlused) kinnitavad, et kartulihoidlat kasutatakse keldrina. Kartulihoidlas on kokku neli keldriboksi, millest ühte kasutavad ühiselt E.J , xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx. Vaidlust ei ole ka selles, et ühiselt kasutatavas keldriboksis kasvatab E.J kanu, mis teistele keldri kasutajatele (aga ennekõike E.J-iga boksi jagatavatele xxxxxxxxxxxxxxxxe ja xxxxxxxxxxxxxxxe) meelepärane ei ole. Nimetatud asjaolu pinnalt on E.J olnud Nxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx erimeelsusi ja konflikte. Vaidlust ei ole selles, et 24.09.
5. a kella 13.00 paiku viisid xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxnende ühises kasutuses olevast keldriboksist ära laudu, mida E.J oli kasutanud kanade kuudi loomise tarbeks. xxxxxxxxxxxxxxa jaxxxxxxxxxxxxxr soovisid sellega väljendada vastumeelsust E.J egevusele (kanade pidamine keldriboksis). Selle sündmuse osas on läbi viidud ka väärteomenetlus, mis on lõpetatud 13.02.
6. a määrusega. Väärteomenetluse käigus ei tuvastatud lõhkumist ega E.J-ile kahju tekitamist (tl 28-30). Vaidlust ei ole ka selles, et kui kannatanul oli käes laud, mida ta plaanis keldriboksist välja viia, tekkis sõnaline konflikt. 3 Kui eelnevate sündmuste osas on kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx, tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ja süüdistatava E.J-i ütlused peamistes asjaoludes kooskõlas, lahknevad E.J-i ütlused xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxi ning xxxxxxxxxxxxx ütlustest järgnevate sündmuste osas (kui kannatanuxxxxxxxxxxxxxxxxl oli käes laud ja E.J seda nägi).
7. Kaitsja leiab, et omavahel lahknevad ka xxxxxxxxxxxxxxa, xxxxxxxxxxxxri ja xxxxxxxxxxxxx ütlused. Kohus leiab, et tunnistajate xxxxxxxxxxxxxx jaxxxxxxxxxxxxxx ning kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx ütlused on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega ja usaldusväärsed. xxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt oli tal käes laud, kui E.J lõi teda rusikasse surutud käega vasakpoolse silma alla. Lisaks E.J-ile viibisid sündmuse juures ka tunnistajad xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx. Tunnistajate xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxri ütlustest järeldub selgelt, et xxxxxxxxxxxxx oli keldriboksis sees ja xxxxxxxxxxxx sisenes keldriboksi löömise hetkel. Tunnistajate xxxxxxxxxxxxri ja xxxxxxxxxxxxi ütlused langevad kokku kannatanu xxxxxxxxxxxxxxa ütlustega. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et E.J lõi xxxxxxxxxxxxxxxt ning pärast oli xxxxxxxxxxxxxxal silma juures tervisekahjustus. Kohtu hinnangul ei ole määrav asjaolu, et xxxxxxxxxxxxxi ja xxxxxxxxxxxxx ütlustest ei nähtu, millisel ajahetkel kumbki tunnistaja teist märkas. Ainuüksi asjaolu, et tunnistajad ei suuda detailselt meenutada, millisel hetkel teist tunnistajat märgati, ei muuda nende ütlusi ebausaldusväärseteks. Vaidluse all ei ole asjaolu, et pärast keldriboksis aset leidnud sündmuse lõppu olid keldriboksis kohal nii xxxxxxxxxxxxr, xxxxxxxxxxxk, xxxxxxxxxxxxxxx kui ka E.J . Seda asjaolu on kinnitanud ka E.J . Kohtu hinnangul järeldub tunnistajate ütlustest, et xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx tajusid vägivallasündmust erinevatest kohtadest. Kohus peab eluliselt usutavaks, et konfliktis osalejate tähelepanu on konflikti toimumise ajal keskendunud konfliktile endale, mitte niivõrd muudele kõrvalistele asjaoludele (kes kuskil asetseb, mis ruumis veel on jne). Oluline on arvestada sedagi, et kui sõnelus enne löömist kestis umbes 5 minutit, toimus löök mõistetavalt sekundite jooksul. Seega puudus tunnistajatel ka piisav aeg muude kõrvaliste asjaolude tajumiseks. Lisaks tuleb arvestada sündmuskohta iseloomustavaid asjaolusid – keldriboks, kus puudub valgustus (2 akent). Samuti peab kohus eluliselt usutavaks, et kuigi vägivallaakt pannakse toime väga lühikese aja jooksul, siis selle käigus osapooled teatud määral ka liiguvad, kuna löömine on aktiivne tegevus (ründe ajal ja pärast seda liikumine). Seega tajusid kohtu hinnangul xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx sama sündmust (s.o 24.09.
8. a xxxxxxxxxxxxxxx kartulihoidlas aset leidnud) erinevatest kohtadest mõneti erinevalt ja selle käigus ei pööranud tähelepanu muudele asjaoludele peale ründe enese. Oluline on ka asjaolu, et xxxxxxxxxxxxx puhul tegemist objektiivse tunnistajaga, kuna Kxxxxxxxxxxx ei võtnud osa keldriboksist kanakuudi tarbeks toodud laudade väljavedamisest. Kohus ei kahtle xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx ütlustes pelgalt ka seetõttu, et neid häiris asjaolu, et E.J keldriboksis kasvatas kanu. Siinkohal on oluline, et nii kannatanu kui ka tunnistajad on kinnitanud, et nende suhted süüdistatavaga ei takista neil kohtus tõtt rääkimast. xxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxx on hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest. Ainuüksi asjaolu, et kannatanul ja tunnistajatel on mitme aasta vältel olnud konflikte E.J-iga , ei anna alust automaatselt pidada nende ütlusi ebaõigeteks ja hinnata ebausaldusväärseks. Kannatanu xxxxxxxxxxxxxxa ja tunnistajate xxxxxxxxxxxxxi ning xxxxxxxxxxxxx ütluste usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et nendega haakuvad sündmuskohal käinud politseiametniku ütlused. Politseiametnik xxxxxxxxxxs küll sündmust ennast ei tajunud, kuid on edasi andnud informatsiooni, mis talle seoses väljakutsega ja sündmuskohal käimisega teatavaks sai. 4 Eeltoodust tulenevalt peab kohus xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx ütlusi usaldusväärseteks, kuna need haakuvad omavahel ja on kooskõlas ka teiste asjas kogutud tõenditega (patrullileht, tervisekaart, fototabel, politseiametniku ütlused).
9. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodud tõenditega osaliselt kooskõlas süüdistatava E.J-i ütlused. E.J-i ütlustesse puutuvalt on kahtlemata tähelepanuväärne, et E.J on erinevates menetlusstaadiumites andnud kartulihoidlas aset leidnud sündmuse kohta erinevaid ütlusi, st E.J ei ole kohtueelses menetluses selgitanud kõike selliselt nagu kohtus ütlusi andes. E.J on järjepidevalt väitnud, et hoopis kannatanu lõi teda (jalaga), kuid kohtus ütlusi andes on E.J väitnud, et ta lükkas kannatanu käes olnud lauda, kuna kannatanu soovis teda ka käes olnud lauaga lüüa. E.J-i sellesisuline verisoon ei ole kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus leiab, et lisaks sellele ei ole need ütlused ka eluliselt usutavad. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav E.J (keda väidetavalt oli nii xxxxxxxxxxxxxxxxxkui ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxx löönud) jättis kasutamata võimaluse pöörduda abi saamiseks sündmuskohale saabunud politseiametnike poole. E.J-i väide, et politsei pidanuks ise tema poole pöörduma, ei ole adekvaatne. E.J oli teadlik sündmuskohale saabunud politseinikest (seda on ta kinnitanud) ja olukorras, kus teda tõepoolest oleks korduvalt löödud olnud, oleks E.J kahtlematult pöördunud politseinike poole, mitte leppinud sellega, et nii kannatanu kui tunnistajad selgitavad politseinikele omapoolset versiooni toimunust. Võttes arvesse ainuüksi E.J-i käitumist asja arutamise ajal kohtus (pidevalt tuli E.J korrale kutsuda, kuna segas teiste jutule vahele ja väljendas valjuhäälselt enda seisukohta räägitule), peab kohus ilmselgeks, et kui sündmused oleksid toimunud nii, nagu E.J selgitas, oleks ta kindlasti seda võimalust kasutanud. Politseiametniku xxxxxxxxxxxx ütlustest aga ei nähtu, et E.J oleks abi vajanud või kurtnud selle üle, et teda on löödud. Vastupidi, politseiametniku ütluste kohaselt kõndis E.J edasi-tagasi ja väitis, et tema ei ole midagi teinud. Märkimisväärne on ka asjaolu, et vastuolude tõttu avaldati E.J-i kohtueelses menetluses antud ütlused selle kohta, et kannatanu oli teda politseiametniku juuresolekul ähvardanud tapmisega. E.J kinnitas, et ütlused on õiged ja kuna ähvardusi on pidevalt ja palju, ei tulnud tal see ilmselt kohe meelde. Viidatud E.J-i ütlused on selgelt vastuolus teiste tõenditega, kuna muuhulgas sündmuskohal käinud politseiametnik E.J-i ähvardamist ei kinnita. Kohtu hinnangul ei ole E.J-i oletus, et xxxxxxxxxxxxxxx vigastus tekkis kannatanu käes olnud laua kukkumisest kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega ega ka eluliselt usutav. Tervisekaardist (haigusjuht nr A13921 2014) (tl 19) nähtuvalt diagnoositi xxxxxxxxxxxxxxal 24.09.
10. a kell 13.49 SA-s Jõgeva Haigla sxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Fototabelilt (tehtud kannatanu ülekuulamisel) (tl 20) nähtub, etxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võttes arvesse xxxxxxxxxxxxxxxxvigastuse iseloomu ja selle paiknemist, ei ole usutav, et selline vigastus on tekkinud juhuslikult näkku kukkunud lauast. Kohtu hinnangul ei tulene kaitsja väide, et süüdistatav E.J kaitses oma vara, E.J-i ütlustest. E.J on andnud ütlusi, et kaitses iseennast, kuna xxxxxxxxxxxxxxx soovis teda väidetavalt lüüa. Samuti ei tulene E.J-i ütlustest, et tema ise oleks vägivalda kasutanud vara kaitseks.
11. Muude kriminaalasjas kogutud tõenditega on kooskõlas ka patrullileht (tl 21-22), millest nähtub, et 24.09.
12. a kell 13.10 on politseipatrull saanud väljakutsexxxxxxxxxxxxxxs asuva vana keldri juurde. Patrullilehe kohaselt tehti väljakutse põhjusel, et E.J lõi xxxxxxxxxxxxxxxxxvastu vasakut silma, millega põhjustas hematoomi. 5
13. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kogutud tõenditega tuvastatud, et E.J täitis oma tegevusega

§ 121objektiivse koosseisu.

8. Kohus on seisukohal, et E.J on

§-s 121 sätestatud süüteo toime pannud tahtlikult, s.o otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et E.J oli teadlik sellest, et kui ta lööb xxxxxxxxxxxxxxxt näkku, kaasnevad sellega kannatanule tervisekahjustused ja ta paneb kannatanu suhtes toime kuriteo. E.J-i löök oli ootamatu ja intensiivne, kuna kannatanu jaoks oli löök ootamatu, ta ei jõudnud ennast kaitsta ja löögi tagajärjel tekkis tal koheselt vasaku silma juurde hematoom. E.J, lüües xxxxxxxxxxxxxxxxe käega vastu nägu, tahtis toime panna kuritegu. 9. Kohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. E.J on süüvõimeline

§ 33mõttes.

Kriminaalasjas nr 1-13-10714 on E.J-i suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatriaekspertiis, milles ekspert tuvastas, et E.J on meeleolulangus, isiksusejoonte aktsentueeritus ja kõrgest east tingitud kohanemisvõime ja stressitaluvuse oluline langus (tl 24-27). 10. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal (s.o alates 01.01.2015. a) on E.J-i tegu karistatav

§ 121

lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. 11.

§ 121

sätestatud kuriteo toimepanemise eest on sanktsioonina ette nähtud rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. Käesoleval ajal kehtiv

§ 121lg 1 sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või kuni 1aastase vangistuse.

Kuna käesoleval ajal kehtiv seadus näeb

§ 121

lg 1 toimepanemise eest ette kergema karistuse, tuleb seda

§ 5

lg 2 alusel arvestada karistuse mõistmisel.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel, et E.J pani teo toime ühe, aga intensiivse löögiga. See põhjustas kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxtervisekahjustuse (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, millest kannatanu taastus kaua (üks kuu). Samuti arvestab kohus, et E.J pani kehalise väärkohtlemise toime eaka isiku, s.o pensioniealise isiku suhtes. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka asjaolu, et E.J ei ole varem kriminaalkorras karistatud (tl 23). E.J iseloomustavate andmetena on kohane arvestada, et E.J-ile on varasemalt esitatud süüdistus samas kuriteos nagu käesolevas kriminaalasjas E.J on juulis

1. a tekkinud sõnavahetuse käigus lükanud korduvalt kannatanuga kaasas olnud lapsevankrit (milles istus 3-aastane laps) ja seejärel maast võetud kiviga kannatanu suunas (tabades kannatanut näo piirkonda). E.J tekitas kannatanule valu ja naha pindmise vigastuse. Tartu Maakohtu 24.04.
2. a määrusega kriminaalasjas nr 1-13-10714 (tl 24-27) lõpetati E.J-i suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Siinjuures tuleb arvestada, et E.J täitis kohtu poolt määratud kohustused. Samas pani ta uue samalaadse kuriteo toime natuke rohkem kui aasta pärast eelmise kuriteo toimepanemist. See näitab, et varasem kriminaalmenetluse lõpetamine ei avaldanud E.J-i käitumisele mingisugust mõju. 6 Süüdistatav E.J oli teo toimepanemise ajal (24.09.
3. a) 80-aastane, mistõttu tuleb seda arvestada kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 7 mõttes.

Karistuse eripreventiivsete eesmärkide osas (võimalust mõjutada edaspidiselt süütegude toimepanemisest hoiduma) arvestab kohus isiku suhtumist kehtestatud õiguskorda. Seda ilmestavad kohtu arvates E.J iseloomustavad andmed (Tartu Maakohtu 24.04.

1. a määrus), millest järeldub, et E.J ei ole oma varasemast käitumisest järeldusi teinud. E.J jätkab vägivaldset käitumist teiste isikute suhtes. Seda, et E.J-iga on politseil olnud pidevaid kokkupuuteid, on kinnitanud ka kohtus ütlusi andnud politseiametnik (kelle sõnul on tal E.J-iga tööalaseid kokkupuuteid olnud rohkem kui 4 aastat). Kohus leiab, et E.J kujutab endast jätkuvalt ohtu teiste isikute tervisele ja on vägivaldne. Sellises olukorras on ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt oluline reageerida E.J-i teisi inimesi kahjustava käitumisele riikliku sunni kasutamisega. Eeltoodut arvestades on kohtu arvates kohane karistada E.J rahalise karistusega.
2. Kaitsja taotles E.J-ile karistuse mõistmist alla alammäära. Kohtu hinnangul ei ole tuvastatud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid E.J-ile mõista karistust

§ 61järgi alla alammäära ja sellistele asjaoludele ei ole osundanud ka kaitsja.

13.

§ 44lg 1 kohaselt mõistetakse kuriteo eest rahaline karistus 30 kuni 500 päevamäära.

Eeltoodud karistust mõjutavaid asjaolusid arvesse võttes peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks E.J-i karistamist rahalise karistusega sanktsiooni alammäära lähedal, s.o 100 päevamäära. Kriminaalmenetlusele eelnenud aastal

§ 44lg 2 alusel miinimumpäevamäär, s.o 10 eurot.

Seega on rahalise karistuse suuruseks 1000 eurot. Kohus on seisukohal, et määratud rahaline karistus tuleb

§ 73lg 1,2,3 alusel koheselt täitmisele pöörata osaliselt.

Kohus, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja E.J-i isikut, leiab, et E.J-i puhul on kogu karistuse ärakandmine ebaotstarbekas. Siinkohal arvestab kohus, et kuigi E.J on varasemalt toime pannud samalaadse kuriteo, lõpetati E.J-i suhtes kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlustel (varem karistamata). Samuti arvestab kohus teo toimepanemise aega ja asjaolu, et E.J on 82aastane pensionär. Eeltoodust tulenevalt peab kohus määrata koheselt ärakandmisele pool rahalisest karistusest, s.o 500 eurot. Võttes arvesse, et E.J on pensionär, kelle sissetulekuks on pension, on

§ 66

lg 1 alusel põhjendatud määrata rahaline karistus tasumisele osade kaupa 8 kuu jooksul. Ülejäänud osa E.J-ile mõistetavast rahalisest karistusest (s.o 500 eurot) tuleb

§ 73

lg 1,2,3 alusel jätta tingimuslikult täitmisele pööramata, kui E.J ei pane 1aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud summas 86,16 eurot (tl 36-39), 72 eurot (tl 41-42), s.o kokku 158,16 eurot. Lisaks on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kohtumenetluses summas 894 eurot (tl 48-50) ja 61,44 (tl 51-53), s.o kokku 955,44 eurot. Kokku on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud summas 1113,60 eurot. 7 KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel on kriminaalmenetluse kuluks kutsete saatmise kulu kogusummas 7,87 eurot (3,62 eurot + 4,25 eurot) (tl 43,44). Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2016.a) määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 430 eurot. Seega on sundraha suuruseks 645 eurot. Menetluskulud kokku on 1766,47 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist nii kaitsja tasu, kui ka sundraha osas ning menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa. Prokurör ei nõustunud menetluskulude vähendamise taotlusega. Kohus leiab, et menetluskulude osaline vähendamine on põhjendatud ning vajalik. Kohtu hinnangul on menetluskulude vähendamine põhjendatud osas, mis puudutab kaitsjale hüvitatud sõidukulusid. Siinkohal arvestab kohus, et käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. E.J on soovinud kaitsja osalemist juba kohtueelses menetluses (kahtlustatavana ülekuulamisel). E.J-ile on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks advokaat Marko Paabumets, kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo In Jure kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Riia 15b, Tartu linn. Kaitsjale on kogu kriminaalmenetluse kestel hüvitatud sõidukulusid kogusummas 201,60 eurot. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal kui õigusteenuse osutamise koht, on kaitsjale hüvitatud sõidukulud. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused tekkisid, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud (Tartu-Jõgeva-Tartu) kogusummas 201,60 eurot. Kohus peab põhjendatuks vähendada ka E.J-ilt väljamõistetavat sundraha. Siinkohal arvestab kohus, et E.J-i puhul on tegemist eaka pensionäriga, kelle sissetulekuks on pension (tl 32). Samuti tuleb arvestada, et käesoleva otsusega tuleb E.J tasuda karistuseks määratud rahalist karistust. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta E.J-ilt välja mõistmata sundraha summas 445 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb E.J-ilt menetluskulude katteks välja mõista 1119,87 eurot. E.J-i majanduslikku seisundit, käesoleva otsusega määratud karistust ja menetluskulude kogusummat arvestades on põhjendatud määrata menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Raina Pärn kohtunik 8