lg 2 alusel mõista VV-lt välja riigieelarve tuludesse 24 (kakskümmend neli) eurot määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse VV-le eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule. Määruskaebus esitatakse advokaadi kaudu Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus mõistis 01.04.2016 otsusega VV lühimenetluses süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning talle mõisteti KarS § 61 lg 1 kohaldamisel karistuseks vangistus 3 aastat.
S § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud kaks päeva karistusaja hulka ning kandmata karistuseks loeti 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 sätteid kohaldades määras kohus, et VV-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2-aastase katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Katseaeg hakkas kulgema kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o 01.04.2016. 1
lg 1 p 1 alusel SS kasuks välja kannatanute SS ja SS esindaja kulud 1144 eurot ning
lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest summas 1075 eurot riigi tuludesse. Kohus määras
lg 3 alusel, et VV-il või tema seaduslikul esindajal MV-l tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus jättis
lg 3 alusel süüdistatava kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel ja kohtumenetluses osutatud õigusabiteenuse eest summas 960 eurot riigi kanda.
lg 2 ja § 191 lg 1 kohaselt on seadusandja pidanud võimalikuks lahendada menetluskulude hüvitamist kas kohtuotsuses või sellest eraldi koostatavas kohtumääruses. 2
lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kannatanute esindaja on esitanud arved, milles on märgitud õigusabi tunnihinnaks 110 eurot, mis senise kohtupraktika kohaselt vastab aktsepteeritud keskmise mõistliku tunnitasu määrale. Kohus asus seisukohale, et kannatanutele õigusabi osutamine oli põhjendatud ning seda teostati vajalikus ulatuses. Kriminaalasjas osutati süüdistatavale VV-ile nii kohtueelse kui ka kohtuliku menetluse käigus riigi õigusabi, mistõttu tekkisid menetluskulud
Kohus mõistis VV süüdi esimese I kuriteo toimepanemises.
lg 1 p 1 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmise korral süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1075 eurot. Kohus viitas
lg-s 1 sätestatule ja märkis, et kuna käesoleval juhul ei oma alaealine süüdistatav sissetulekut, siis on kohtul
§-s 188 sätestatust tulenevalt õigus määrata hüvitamise kohustus alaealise vanemale. VV mõlemad vanemad käivad tööl ja saavad töö eest tasu. Seega pidas kohus põhjendatuks, et menetluskulude hüvitamise eest vastutavad ka süüdistatava vanemad. Kuna VV on 17-aastane ja ta saab enne menetluskulude tasumise tähtaega täisealiseks, siis leidis kohus, et ka süüdistatav ise on võimeline panustama menetluskulude tasumisse. Eeltoodust tulenevalt ei nõustunud kohus kaitsja väitega, et VV ei ole alaealisusest tulenevalt võimeline menetluskulusid kandma ning et kohus karistas menetluskulusid välja mõistes süüdistatava vanemaid. Kohus märkis, et menetluskulude isiku kanda jätmist ei saa käsitleda karistusena. Arvestades, et VV puhul on tegemist alaealisega, kes õpib ja on vanemate ülalpidamisel, ning süüdistatava seadusliku esindaja esitatud tõendeid oma sissetulekute kohta, pidas kohus võimalikuks jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Kohus märkis, et
Kuna kannatanul tekkinud valitud esindajale makstud tasu mõistetakse
lg 1 esimese lause kohaselt välja süüdimõistetult vahetult kannatanule ning kohtule esitatud dokumentide kohaselt on need osaliselt tasutud SS poolt, siis ei saa kannatanute esindajate kulusid jätta riigi kanda. Lähtudes VV isikuandmetest (alaealine, õpib XXX), esitatud tõenditest (seaduslike esindajate palgatõendid ja laenulepingud) ja kriminaalasjas esitatud tsiviilhagide suurusest, asus kohus seisukohale, et kohtuotsusega väljamõistetava sundraha ja kannatanute esindaja kulude tasumine ühe korraga käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seetõttu andis kohus sundraha vabatahtlikuks hüvitamiseks seaduses ettenähtud maksimaalse tähtaja, s.o 12 kuud. 3
lg 2 ja § 191 lg 1 kohaselt on võimalik lahendada menetluskulude hüvitamist nii kohtuotsuses või sellest eraldi koostatavas kohtumääruses. Riigikohus on pidanud lubatavaks seda, et kui maakohus on lahendanud menetluskulude küsimuse nn resolutiivotsuses ning selle peale on esitatud määruskaebus menetluskulude peale, ei pea kohus koostama põhistatud otsust, vaid võib koostada menetluskulude otsustuse kohta. eraldi määruse (Riigikohtu 28.05.2015 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-44-15, p 10). Riigikohtu seisukoht tähendab aga menetluskulude hüvitamise määruse koostamist, mitte määruskaebuse taotluste ja argumentide suhtes seisukoha võtmist. Määruskaebuse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustamine on ringkonnakohtu pädevuses. 6.1 Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus esiteks, et kriminaalmenetluse seadustik ei võimalda menetluskulusid täies ulatuses riigi kanda jätta.
lg 3 ütleb üheselt, et kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu kohus, jätab kohus need osaliselt riigi kanda. See säte kehtib ka alaealise süüdimõistetu puhul. Asjakohatu on kaitsja viide delfi.ee artiklile, mille kohaselt olevat Tartu Ringkonnakohus jätnud alaealise süüdistatavaga kriminaalasjas kõik õigusabikulud riigi kanda. Esiteks on kriminaalasjas, millele kaitsja viitab, mõistetud alaealiselt süüdistatavalt välja oluliselt suuremad menetluskulud kui VV-ilt, mistõttu jääb arusaamatuks, mida mõtleb kaitsja alaealiste võrdset kohtlemist taotledes. Mainitud kohtuasjas 31.03.2016 tehtud otsusega tühistas Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis menetluskulud välja süüdistatava isalt. Riigi kanda jättis Tartu Ringkonnakohus tsiviilkostjale osutatud riigi õigusabi kulud. Ringkonnakohus pani nende menetluskulude tasumise kohustuse süüdistatavale. Kuigi osa menetluskulusid jättis Tartu Ringkonnakohus riigi kanda, on selles kriminaalasjas süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulud oluliselt suuremad kui käesolevas kriminaalasjas. Märkida tuleb, et kõik VV õigusabikulud jättis maakohus riigi kanda. Teiseks ei tähenda see, kui mõnes teises kriminaalasjas oleks jäetud alaealise süüdistatava menetluskulud riigi kanda suuremas ulatuses kui VV-il, ei tähenda see, et võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt peaks alaealiste süüdimõistetute puhul jätma menetluskulud samas ulatuses või proportsioonis riigi kanda. Vastavalt
Selle kohustuse aluseks on arusaam, et konkreetse kriminaalmenetluse ja seega ka kulud põhjustas süüdimõistetu oma teoga. Süüdistatava kohustusest menetluskulusid kanda tehakse
lg 3 kohaselt erandeid vastavalt süüdlase võimele menetluskulusid tasuda, s.t tema majanduslikule olukorrale. Seega see, kas ja mis ulatuses jäetakse menetluskulud riigi kanda, sõltub iga süüdimõistetu majanduslikust seisundist ja ühe süüdimõistetu suhtes võetud seisukoht ei ole ülekantav teisele süüdimõistetule. Alaealise süüdimõistetu puhul tuleb lisaks lähtuda
§-st 188, mis näeb ette, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. Sellise menetluskulude hüvitamise kohustuse vanemale paneku puhul ei ole aga tegemist tema karistamisega nagu leiab 4
, tekib ka alaealise süüdimõistetu vanemal, eestkostjal või kasvatusasutusel õigus vaidlustada talt menetluskulude väljamõistmist põhjendusega, et menetluskulude täies ulatuses tasumine käib tal üle jõu. Sisuliselt ongi määruskaebuses väidetud, et süüdistatav ise ega tema vanemad ei ole võimelised välja mõistetud menetluskulusid tasuma. Kaitsja viitab sellele, et kriminaalasjas on esitatud VV vanemate sissetulekuid (palgatõendid) ning väljaminekuid (laenulepingud) tõendavad dokumendid. Seoses selle väitega märgib ringkonnakohus, et maakohus on jätnud menetluskulud osaliselt (960 euro suuruse kaitsjatasu ulatuses) riigi kanda ning ülejäänud osas (kannatanute esindaja kulud 1144 eurot ja sundraha 1075 eurot) määranud, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. 12-kuulise tähtaja puhul on tegemist kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga. Seega on maakohus juba võtnud arvesse süüdistatava ja tema vanemate majanduslikku olukorda. Määruskaebuses ei ole näidatud ära, et hoolimata nimetatud sammudest ei ole süüdistatav ega tema ema võimelised menetluskulusid täies ulatuses tasuma. Maakohus mõistis menetluskulud välja nii süüdistatavalt kui tema emalt. Määruskaebuses
See tähendab, et lisaks VV vanemate sissetulekutele tuleb hinnata sedagi, kas VV ise võib olla võimeline menetluskulusid tasuma. Kuigi VV on alaealine ja ta õpib kutseõppeasutuses, ei välista eelnimetatu seda, et tal ei oleks võimalik nt koolivaheajal töötada. Sellisel juhul oleks VV-il endal võimalus menetluskulusid vähemalt osaliselt tasuda. 6.3 Määruskaebuses on märgitud, et süüdistatav ega tsiviilkostja ei vaielnud vastu tsiviilhagidele. Ringkonnakohtu hinnangul omaks nimetatud argument tähtsust juhul, kui määruskaebuses oleks vaidlustatud kannatanute esindajale makstud tasu suuruse põhjendatust (vastavalt
lg 1 p-le 1 on menetluskulu valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu). Väitele, et kannatanute esindajale makstud tasu oleks ebamõistlikult suur, määruskaebuses aga tuginetud ei ole. 7. Juhindudes
§-dest 180, 337 lg 1 p 1 ja 390 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 01.04.2016 otsuse menetluskulude väljamõistmises muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 8. VV kaitsja Kadi Mägi on esitanud taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Tasu suurus on taotluse kohaselt määruskaebuse koostamise eest 40 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 8 eurot, kokku 48 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kaitsja taotlus 0,5 tunni ulatuses, sest arvestades asja sisu ning kaebuse sisu ja kaitsja põhjenduste mahtu, ei saanud kaitsjal kuluda kaebuse koostamisele rohkem kui 0,5 tundi. Ringkonnakohus peab oluliseks seda, et kaitsja taotlus on selges vastuolus
lg 1 p-st 4 ja § 187 lg-st 2 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korrast, tuleb OÜ-le Liis Toomsalu Advokaadibüroo välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 24 eurot.
lg 2 alusel tuleb VV-lt välja mõista kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse 24 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind Meelika Aava Orvi Tali 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.