septembri 2015. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör ringkonnaprokurör Rainer Amur Rainer Amur Süüdistatav Kaitsja Z.G elukoht: XXXXXXX X-XX XXXXXXX; isikukood: XXX; XXXXXXXXX; töökoht: H AS; kehtivad väärteokaristused puuduvad, kriminaalkorras karistatud ühel korral: 04.04.2012 Viru Maakohtu poolt
alusel mõisteti vangistus 4 kuud,
lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui isik ei pane 3 aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu; tõkendinaelukohast lahkumise keeld alates 11.12.2014 – 10.12.2015 Vandeadvokaat Leelo Viil Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus järgi RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
Maakohtu otsus
järgi ning karistati teda 9(üheksa) kuu pikkuse vangistusega.
detsember 2014.a. loeti karistusaja hulka ja määrati, et kandmisele kuulub 8 (kaheksa) kuu ja 28(kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. 4 (nelja) kuu pikkuse vangistuse võrra ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1(üks) aasta ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus.
lg 1, 2, 3, 4 korras asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistuse ühele päevale vastab üks tund ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 388 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. Määrati Z.G üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrati, et üldkasuliku töö tegemise ajal on Z.G kohustatud järgima
lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: Elama kohtu määratud alalises elukohas; Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrati, et Z.G suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võeti Z.G-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Määrati, et LS § 127 alusel tuleb süüdimõistetul kohtuotsuse jõustumisest arvates 5(viie) tööpäeva jooksul oma juhiluba loovutada Maanteeametile. Harju Maakohtu 03.02.2015.a määrusega 1-15-780 konfiskeerimise tagamiseks arestitud mootorsõiduk BMW 530D registreerimismärgiga XXX XXX, mis asub koos võtme ja puldiga Rahumäe tee 6/1 Tallinn parklas, vabastati aresti alt ning see tagastatakse kohtuotsuse jõustumiusel Z.G-le. 2.1. Oma otsuses maakohus on asunud seisukohale, et Z.G-le süüks arvatav kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Maakohus leidis, et Z.G käitumises on tuvastatud otsene tahtlus, sest juhtides 2
järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuu pikkune vangistus mida vähendati lühimenetluse sätteid arvestades ühe kolmandiku võrra ning karistuseks jäi 4 kuu pikkune vangistus, millest
lg 1 alusel arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus.
lg 1 alusel ei pööratud vangistust täielikult täitmisele kui Z.G ei pane kolme aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Antud otsusest nähtuvalt Z.G-le lisakaristust ei kohaldatud. Maakohus järeldas, et eeltoodu alusel ei saa väita, et Z.G näol oleks tegemist isikuga, kelle suhtes on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi. Maakohus leidis, et käesolevas kriminaalasjas esile toodud asjaoludel raskema meetme – vara konfiskeerimise – kohaldamine ei ole seega proportsionaalne ega õigustatud. ESITATUD APELLATSIOON 3. Apellatsiooni esitas ringkonnaprokurör Rainer Amur, kes märgib, et kohtu põhjendused tahtluse vormis tuvastamise osas vastavad tegelikult kavatsetuse tunnustele, kuid õigest eeldusest maakohus on teinud vale järelduse ning leidnud, et tegemist on otsese tahtlusega, millega ongi ebaõigelt kohaldanud materiaalõigust. Prokuröri hinnangul on Z.G kuriteo toime pannud kavatsetult. See tähendab, et Z.G peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib mootorsõidukit joobeseisundis. Tarbides kanget alkoholi (viina) ja juhtides mootorsõidukit, pidi Z.G teadma, et sääraselt tegutsedes juhib ta mootorsõidukit joobeseisundis, mis on keelatud ning mis vastab kavatsetuse määratlusele. Prokurör ei vaidlusta maakohtu poolt mõistetud põhikaristust ega selle asendamist üldkasuliku tööga, kuid prokurör ei nõustu kohtu seisukohaga, mis puudutab lisakaristuse määra. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-122-13 punktis 9 leidnud, et „lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista
alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele“, mis tähendab, et lisakaristuse mõistmisel peab kohus samuti lähtuma süüdistatava süü suurusest ja arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Prokuröri arvates ei ole maakohus seda piisavalt teinud. Asjaolud, mis on kohtus tõendamist leidnud ning mille alusel tuleb Z.G süü suurust hinnata: 1. Z.G mõisteti 04.04.2012 Viru Maakohtu poolt süüdi
järgi s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ning teda karistati 4 kuulise tingimisi vangistusega katseajaga 3 aastat. Lisakaristust Z.G’le ei kohaldatud. 2. Z.G pani toime uue
3. Z.G’l tuvastati väljahingatavas õhus alkoholi 0.89 mg/l, millega ületab ta lubatud piiri (0.1 mg/l) 8 korda. 3
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele ning välistaks lisakaristuse kohaldamist. Kohtu hinnangul mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Kuivõrd süüdistatav viis end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on süüdistatav teadlik liiklusseaduse nõuetest ja seal sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi süüdistatav vähemalt möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võetakse temalt ära sõiduki juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta kuritegu toime panemata. Prokurör leiab, et arvestades tuvastatud joobeastet, varasemat samaliigilist kuritegu, käesoleva kuriteo asjaolusid, ei ole juhtimisõiguse äravõtmine vähem kui 1 aastaks kohane. Prokurör märgib, et
Seega Z.G ’le taotletav lisakaristus jääb alla sanktsiooni keskmise määra s.t et on arvestatud ka kergendavate asjaolude esinemist. Maakohus on jätnud mootorsõiduki konfiskeerimata põhjusel, et Z.G näol on tegemist isikuga, kelle suhtes ei ole piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et ta paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi ning et tema suhtes ei ole varasemalt kohaldatud lisakaristust. Prokurör nimetatuga ei nõustu, vaid leiab just vastupidiselt, et Z.G näol on just tegemist isikuga, kelle suhtes on põhjust arvata, et ta paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi. Tegemist on alati tulevikuprognoosiga, mida hinnatakse läbi mineviku ning kuriteoliigi esinemise tõenäosuse järgi. Riigikohus on juba lahendi nr 3-1-1-103-06 p-s 15 leidnud, et „kuritegude sellise jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on näiteks vargused, seksuaalkuriteod ja narkokuriteod. Vältimatult on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem ka nende kahtlustatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud“. Lisaks Riigikohtu poolt toodud loetelule, leiab prokurör, et nimetatud kuritegude hulka kuuluvad ka liikluskuriteod, kui Eestis ilmselt kõige levinum kuriteoliik. 4
kuritegu, mille järgi saab hinnata ka tulevikuprognoosi – kui Z.G’l on olemas sõiduvahend, siis ta võib tulevikus ka liikluskuritegusid jällegi toime panna. Teiseks ei suutnud Z.G
kuriteo eest mõistetud katseaega läbida, ilma et ei oleks uut samaliigilist kuritegu toime pannud. See on aga otsene viide, et varasem karistatus tingimisi vangistuse näol ei mõjutanud teda piisavalt ning kuna tal oli olemas sõiduvahend, pani ta kavatsetusega uue kuriteo toime. Seega on Z.G täitnud mõlemad nimetatud Riigikohtu lahendi tingimused. Sellest saab järeldada, et Z.G näol on tegemist isikuga, kelle suhtes on tulevikuprognoos pigem negatiivne ning ta võib uusi samaliigilisi kuritegusid toime panna, kui tal on selleks vastav vahend. Kohtueelses menetluses arestis kohus Z.G ’lt kuriteo toimepanemise vahendi s.o mootorsõiduki BMW registreerimismärgiga XXX XXX. Nimetatud sõiduk pandi politseiparklasse seisma ning Z.G’l ei olnud võimalik enam kuritegusid toime panna. Ta on ka süüdistatavana andnud ütlusi, et uut sõidukit ei suuda ta enam omandada, kuna rahaline olukord on kehva. Seega on juba mootorsõiduki arestimine taganud selle eesmärgi ning takistanud Z.G ’l uusi samaliigilisi kuritegusid toime panna. Mootorsõiduki konfiskeerimise eesmärk ongi võtta roolijoodikult ära vahend, millega ta saab kuritegusid toime panna. See on oluline, kuna joobeseisundi puhul halveneb isiku võime hoida mootorsõidukit oma kontrolli all, mistõttu suureneb liiklusõnnetuse oht. Seega ohustab mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine liiklejate elu, tervist ja vara. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab endast alati ohtu liikluses osalejate turvalisusele, isegi siis, kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Tegemist on sisuliselt üldohtliku süüteoga, kuna kannatanuks võib sattuda ükskõik kes. Seega on ka üldpreventiivselt vajalik, et korduvatelt roolijoodikutelt konfiskeeritakse see vahend, millega ta saab liiklejaid ohustada ning läbi selle kinnistub inimeste usk normikehtivusse ning karistuse jõudu. Seega leiab prokurör, et Z.G ’lt tuleb
Prokurör palub tühistada Harju Maakohtu 17.09.2015 otsus Z.G suhtes ning teha uus otsus, millega muuta Z.G ’le inkrimineeritava kuriteo subjektiivne koosseis „kavatsetuseks“, mõista Z.G ’le lisakaristuseks
lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 /üks/ aastaks ning kohaldada
nr. XXX XXX konfiskeerimist. KAITSJA VASTUS
lg 3 kohaselt paneb isik teo otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Käesoleval juhul teadis süüdistatav, et jõi enne rooli istumist 300-400g viina, teadis (subjektiivselt), et on alkoholijoobes, kuid istus rooli. Kohtukolleegium nõustub seega maakohtuga, et süüdistatav pani toime talle süüks arvatud kuriteo otsese tahtlusega. 7. Kohtukolleegium leiab, et prokuröri apellatsioonis toodud argumendid, miks maakohus oleks pidanud määrama süüdistatavale pikema lisakaristuse, ei ole põhjendatud. Prokurör viitas oma apellatsioonis asjakohaselt Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-122-13, kuid jättis tähelepanuta, et lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Käesoleval juhul süüdistatav tõepoolest on varemalt karistatud olnud analoogse kuriteo toimepanemise eest, kuid tähele tuleb panna, et peaaegu 3 aasta jooksul pole süüdistatav sarnaseid süütegusid toime pannud. Samas polnud süüdistatava suhtes varem lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatud olnud. Kuigi karistus ei tohi olla isikule mugav, kohtukolleegiumi veendumusel ei tohi mööda vaadata asjaolust, et süüdistatav töötab kutselise autojuhina ning omab õigust kõigi sõidukite kategooriate juhtimiseks. Prokuröri poolt taotletud üheaastane juhtumisõiguse äravõtmine tähendanuks isiku jaoks vajadust juhtimisõigus taastada, sooritades selleks LS § 129 lg 2 kohaselt liiklusteooria- ja sõidueksami. Kohtukolleegium on seisukohal, et selline karistus mõjutaks süüdistatavat liiga rängalt, kuna lisaks töökoha kaotusele tähendanuks kuni juhtumisõiguse taastamiseni ka elukutse kaotuse. Kohtukolleegium leiab seega, et maakohus, arvestanud õigesti kõiki
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.