Obsah (4)

§ 422§ 73§ 78§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsembril 2015. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-15-9857 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tam

§ 422

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Mariken Arro Süüdistatav E.T elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXXX; haridus: XXXX; emakeel: XXXX; töö- või õppimise koht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 14.04.2015. a Kaitsja vandeadvokaat Otto Preem RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada E.T

§ 422

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.T ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse 1 katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta E.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 31.12.

1. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. E.T-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde DVD-R plaat fotodega sündmuskohalt (pakend nr 1). KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista E.T-lt riigituludesse menetluskuludena pool sundraha, s.o 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot 50 senti ja muud menetluskulud 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot 10 senti. Jätta menetluskuludest 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot 10 senti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud 426 (nelisada kakskümmend kuus) eurot 60 senti tasumisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). E.T tuleb menetluskulude tasumisel märkida viitenumber:
2. Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, on menetluskulude tasumise lõpptähtaeg 30.12.
3. a. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. 2 Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu E.T süüdistatakse selles, et tema 06.03.
6. a kella 23.21 paiku Tartumaal Rõngu vallas Viljandi–Rõngu mnt
7. kilomeetril suunaga Sangla poolt Viljandi-Rõngu mnt suunas juhtis alkoholijoobe seisundis (veres etanoolisisaldus 1,70 mg/g kohta) sõiduautot Audi A4 registreerimismärgiga XXXX ega tulnud teeoludele mitte vastava sõidukiiruse ja alkoholist põhjustatud terviseseisundi tõttu toime sõiduauto juhtimisega, mille tagajärjel kaotas sõiduki üle juhitavuse ning sõitis T-kujulisel ristmikul teelt välja üle ristmiku raiesmikule. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai sõiduautos kaasreisijana viibinud H.S., kellel oli turvavöö kinnitamata, järgmisi kehavigastusi: I nimmelüli purustusmurd, II nimmelüli ristijätke murrud, XII rinnalüli ülemise pinna vähene kompressioon, parema III, V, VI roide joonmurd eesmises osas ja XII roide vähese nihkega murd lülisamba kõrvaljoonel, vasaku XI roide joonmurd lülisamba kõrvaljoonel, parema sääreluu keskmise pekse murd, parema pindluu alumise otsa murd pekse murruga, parema kontsluu murd ning vasaku sääreluu keskmise pekse killunenud murd. Nimetatud kehavigastused põhjustavad raske tervisekahjustuse, millest paranemine kestab vähemalt neli kuud. E.T rikkus kehtiva liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist ning liiklusseaduse § 33 lg 2 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht enne sõidu alustamist peab veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida. E.T rikkus kehtiva liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 nõudeid, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule ning liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või rohkem. E.T rikkus kehtiva liiklusseaduse § 33 lg 2 p 1 ja p 6 nõudeid, mille kohaselt juht enne sõidu alustamist peab veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida ning et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud ning liiklusseaduse § 56 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. E.T rikkus kehtiva liiklusseaduse § 50 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust ning liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, 3 ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. E.T pani toime

§ 422

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ta ettevaatamatusest tekitas inimesele raske tervisekahjustuse. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes.

§ 422

lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus E.T-le karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi jätta E.T-le karistuseks mõistetud vangistus kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui E.T ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta E.T-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et E.T on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada E.T süüdi

§ 422lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulude osas Menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 104,40 eurot (tl 67-70) ja kohtumenetluses 88,80 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot (tl 7-9), ekspertiisikulu 61 eurot (tl 49), kokku 268,20 eurot. Samuti tuleb tasuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (palga alammäär on alates

1. jaanuarist
2. a 390 eurot). Seega on E.T menetluskulud kokku 853,20 eurot. Kohus leiab, et kaasreisija joobe tuvastamise kulu tuleb jätta riigi kanda, kuna see ei seondu E.T-le esitatud süüdistusega. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui 4 menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. E.T on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi ühe aasta jooksul. Kaitsja taotleb lisaks menetluskulude vähendamist poole võrra. Kohus leiab, et taotlused tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude hüvitamine käib E.T-le üle jõu. Tegemist on XXX töövõimetu isikuga, kelle ülalpidamisel on XX.XX. Abikaasa on XXX töövõimetu. Seoses juhtimisõiguse äravõtmisega võib E.T kaotada töökoha, mistõttu jääb tema ainsaks sissetulekuks pension. Arvestades eeltoodut, peab kohus põhjendatuks vähendada poole võrra sundraha ja muid menetluskulusid ning anda nende tasumiseks aega 12 kuud. Ingeri Tamm kohtunik 5