28.09.2009 vabanes kinnipidamisasutusest ennetähtaegselt katseajaga 1 aasta. Katseaeg lõppes 27.09.2010.a. tõkend – vahistamine süüdistuses
lg 1, § 199 lg 2 p 4,8 ja § 200 lg 2 p 4,8 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: E.N süüdistatakse selles, et tema 20.08.2011 ajavahemikus kella 20.00 kuni 23.55 tungis ebaseaduslikult ehk esiukse klaasi lõhkumise teel valdaja tahte vastaselt, s. o ilma KTS loata, viimase valduses olevasse sõidukisse Volkswagen LT35 registreerimisnumbriga XXX, mis oli pargitud Tallinnas XXX asuva maja juures. Seega E.N valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse ebaseadusliku tungimisega pani toime
Samuti tema, olles 20.10.2004 karistatud Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 4, 6, 7, 8, 10 alusel, seega isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 19.09.2011 kella 16.40 ajal tungis vasakpoolse esiukse luku muukimise teel Tallinnas XXX asuvasse parklasse pargitud sõidukisse FIAT registreerimisnumbriga XXX ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil SA kuuluva voolumuunduri väärtusega 50 eurot ja mobiiltelefoni NOKIA akulaadija väärtusega 40 eurot ning lahkus sündmuskohalt. Sellise tegevusega tekitas E.N kannatanule kahju summas 90 eurot. Seega E.N võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, ning, mis on toime pandud sissetungimisega, pani toime
Samuti tema, olles 20.10.2004 karistatud Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 4, 6, 7, 8, 10 alusel, seega isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, uuesti, 06.10.2012 kella 12.00 ajal tungis omavoliliselt, s.t ilma koputamata ja ilma VH loata, viimase valduses olevasse korterisse aadressil Tallinn, XXX ning lõi VH mitmel korral rusikaga näo piirkonda ning seejärel ühel korral kokkupandava noaga vasaku puusa piirkonda, tekitades kanntanule tervisekahjustused, mis on fikseeritud 06.10.2012 kannatanule väljastatud patsiendikaardis nr R780242 ehk pindmise kaelavigastuse ja lahtise puusa- ja reiehaava /tl 19/. Seejärel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis E.N kestva vägivalla ajal kannatanule kuuluva sülearvuti Sony väärtusega 800 eurot ja mobiiltelefoni Nokia väärtusega 10 eurot. Seega E.N võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eemärgil, mis on toime pandud vägivallaga ning relvana kasutatava muu esemega ja sissetungimisega, ning isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime
Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud E.N seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistust on põhjendatud: 20.08.2011.a. episood Kannatanu KTS21.08.2011.a. ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud selgitusi, et ajavahemikus 20.08.2011.a. kell 20:00 kuni 23:55 oli Tallinnas XXX maja taga seisnud sõiduautol WV LT 35 reg.nr XXX) parempoolse esiukse klaasi lõhkumisel sissemurtud ning salongis olid asjad segamini aetud. Sõidukil oli kasko. Lõhutud klaasiga ukse seesmisel polstrikattel oli verekahtlast määrdumist. Varastatud ei olnud midagi. /tlk 3 – 5/; Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fotodega, vaadeldavaks sündmuskohaks XXX, Tallinn, kus parkimisplatsil rohelist värvi väikekaubik VW reg.nr XXX. Sõiduki parempoolse eesmise ukse klaas lõhutud. Salongis esemed segi paisatud. Parempoolse esiukse seesmisel polstrikattel näha verekahtlast määrdumist. /tlk 6 – 8/; Ekspertiisiakti nr 11E – GE1238, 30.01.2012, milles ekspert on andnud arvamuse, et DNA – ekspertiisiks esitatud segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev E.N-i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga /tlk 11 – 14/; Kahtlustatava E.N-i ülekuulamise protokolli, milles ta on andnud ütlusi, et ta tunnistab end süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos ja selgitas, et lõhkus Filmi tänavale pargitud auto aknaklaasi kruvikeerajaga. Mida ta autost saada ei lootnud. Asjad ajas ta autos segamini. Seda ta ei mäleta, kas ta lõhkumisega vigastas oma kätt. /tlk 55 – 58/; 19.09.2011.a. episood Kannatanu SA19.09.2011.a. ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 19.09.2011.a. kella 12:09 – 16:40 vahel Tallinnas, XXX parklas murti tema matkabussi Fiat reg.nr XXX sisse. Autol oli lõhutud vasakpoolne esiukse klaas ja vasakpoolse esiukse lukk. Kindalaekast varastati voolumuundur väärtusega 50 eurot ja mobiiltelefon Nokia akulaadija väärtusega 40 eurot. Auto oli kindlustatud. Kindlustus on kahju hüvitanud ning tsiviilhagi ei esita. Esemed on talle tagastatud. /tlk 18 – 20/; 2 Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fotodega, vaadeldavaks objektiks on matkabuss Fiat reg.nr XXX, mis on pargitud Rannamäe tee 5, Tallinn parklasse. Sõidukil on purunenud vasakpoolse esiukse klaas. Vasakpoolse esiukse luku silindrilise mehhanismi avad on visuaalselt eristatav metallist detail. Sõiduki vasakpoolse esiukse kõrval on pinnasel osaline jalatsi tallamustri fragment. /tlk 22 – 28/; Asitõendi vaatlusprotokolli koos fotodega, vaadeldavaks asitõendiks on musta – hõbehalli värvi voolumuundur „Trust“ ja must Nokia autolaadija, mille E.N andis välja. /tlk 33 – 38/; Kahtlustatava E.N-i 27.04.2012.a. ülekuulamise protokolli, milles ta on andnud ütlusi, et ta tunnistab end süüdi temale inkrimineeritavas kuriteos ja selgitas, et Šveitsi numbriga Fiat pälvis tema tähelepanu, kuna oli välismaine number. Ta muukis kruvikeerajaga ukse katki. Klaasi tema katki ei teinud. Asjad võttis ta kindalaekast. Voolumuunduri ja mobiiltelefoni Nokia akulaadija andis ta politseile üle. /tlk 55 – 58/. 06.10.2012.a. episood Kannatanu VH06.10.2012,12.10.2012 ja 18.10.2012 ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 06.10.2012 kella 12.00 ajal oli ta enda kodus aadressil Tallinn, XXX. Ta oli pikali, kuid ei maganud. Korteris olid veel XXX ja Vladimir nimeline isik. Viimane oli alkoholijoobes ning ka magas. Ta ärkas selle peale üles, et keegi lõi teda kõrisõlme pihta. Tehes silmas lahti, nägi ta enda juures võõrast meesterahvast, kelle selja taga seisis IPP. Nimetatud isikud astusid tema korterisse ilma koputamata. Seejärel lõi taas tundmatu meesterahvas teda kolmel või neljal korral rusikatega näo piirkonda. Siis võttis ta taskust kokkupandava noa ning lõi sellega teda vasakusse puusa. Seejärel võttis ta ära talle kuuluva sülearvuti ja mobiiltelefoni Nokia ning lahkus sündmuskohalt. IPPei ole tema suhtes vägivalda tarvitanud. Ta sai uurimisasutusest oma sülearvuti tagasi, mistõttu loobub ta õigusest esitada tsiviilhagi /tlk 3 - 6; tlk 7 - 12; tlk 13 -16/. Isiku läbivaatuse protokolli koos fotodega, VH´i vasakul reiel tuvastati ligi 6 – 7 cm sügavune noahaav. /tlk 17 - 18; tlk 20 - 22/; Erakorralise meditsiini osakonna poolt 06.10.2012 VH väljastatud patsiendikaarti nr R780242, millega on fikseeritud kannatanule tekitatud tervisekahjustused. VH´l on diagnoositud pindmine kaelavigastus, kaela muude piirkondade pindmine vigastus, lahtine puusa-ja reiehaav, reie lahtine haav. /tlk 19/; Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fotodega, 06.10.2012, millega on vaadeldud süüteo toimepanemise koht. Vaadeldavaks sündmuskohaks on XXX, Tallinn. Maja aiaga piiratud. Trepikoja ukse esisel trepil maas teisel astmel sigaretikoni Philip Morris. Trepikoja esise trepi kolmandal astmel on murdmisvigastustega lukukate. Trepi ülemisel tasapinnal on maas puidutükid. Trepikoja ukse lukuaval visuaalselt nähtav murdmisvigastus. Uksel ja uksepiidal puiduvigastused. Korteri uks on puidust ja varustatud ühe lukuga. Ukselukul puudub lukukeel. Korteris on üldine segadus. Toa tagaseinas on voodi ning voodi pinnal on näha verekahtlane määrdumine. /tlk 24 - 41/; Asitõendi vaatlusprotokolli, 22.10.2012, millega on vaadeldud helisalvestust kannatanu kõnest juhtimiskeskusesse. /tlk 44 - 50/; Asitõendi vaatlusprotokolli, 18.10.2012, millega on vaadeldud kannatanule tagastud sülearvutit Sony. /tlk 51 - 58/; 3 Äratundmiseks esitamise protokolli koos fototabeliga, 12.10.2012, millest nähtub, et kannatanu esitatud fotodest tunneb ära E.N. /tlk 60 - 64/; Tunnistaja AS16.10.2012.a. ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusim et 06.10.2012 kella 12.00 ajal oli ta külas VH juures. Seal oli veel 2 külalist - Vladimir Ivanovitš ja Vladimir - nimeline isik. VH lamas voodis, tunnistaja istus tema kõrval tugitoolis, Vladimir Ivanovitš magas ning teine Vladimir ka magas. Ootamatult korteriuks avanes ning koputamata sisenesid korterisse IPP koos tundmatu meesterahvaga. IPP osutas kannatanule ning tundmatu meesterahvas lõi koheselt kannatanut mitmel korral rusikaga. Siis võttis tundmatu meesterahvas taskust noa, kuid tunnistaja ei näinud, millal võis tundmatu meesterahvas kannatanut noaga lüüa. Seejärel võttis tundmatu meesterahvas kannatanule kuuluva sülearvuti ja mobiiltelefoni ning lahkus korterist koos IPP. /tlk 75 - 79/; Tunnistaja AS 12.10.2012.a. ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 06.10.2012 oli ta tööl OÜ FI pandimajas asukohaga Tallinn, XXX. Kella 14.00 ajal tuli pandimajja AS ning pakkus sülearvuti ostmiseks. AS on pandimaja püsiklient. Tunnistaja nõustus arvuti ostmisega ning maksis AS 140 eurot. /tlk 88 - 92/; IPP10.10.2012 kahtlustatavana antud ütlused, mille ta on andnud ütlusi, et 06.10.2012 kella 12.00 ajal läks ta koos E.N-iga VH juurde selleks, et viimasega rääkida 04.10.2012 juhtunust. Uks ei olnud lukustatud. Korteris näitas kahtlustatav E.N-ile, kes on VH. Kõik korteris viibijatest olid alkoholijoobes. E.N-i ja VH vahel tekkis sõnavahetus, mille käigus lõi E.N kannatanut rusikaga pea piirkonda. Mõlema vahel tekkis rüselus ning E.N tahtis kannatanut voodile pikali lükata ning sel hetkel võis ta ka teda noaga lüüa. Siis võttis E.N kannatanule kuuluva sülearvuti ja mobiiltelefoni ning mõlemad lahkusid kannatanu korterist. Pärast seda suunduti kohe Tallinnas Narva maanteel asuva Ülikooli kõrval asuvasse poodi.Kahtlustatav jäi ootama E.N õue. Poest väljudes, ütles E.N , et mobiiltelefoni eest sai ta 5 eurot. Palju raha sai E.N sülearvuti eest, seda kahtlustatav ei tea. Siis mindi baar - restorani Faeton, kust siis saadud raha eest söödi ja joodi. /tlk 131 - 134; tlk 135 -138/. E.N-i 11.10.2012 kahtlustatavana ülekuulamise protokolli, milles ta on andnud ütlusi, et ta tunnistab end süüdi osaliselt ja nimelt, väidab ta, et ta ei ole kannatanut noaga löönud ning võttis temalt üksnes sülearvuti ära, lubades see kannatanule tagastada pärast seda, kui viimane on tema ees vabandust palunud. /tlk 172 - 177/; Ütluste ja olustiku seostamise protokolli, 11.10.2012, milles E.N näitab, kus ta kannatanult võetud sülearvuti realiseeris. /tlk 178 - 184/; Vastastamisprotokoll, 18.10.2012, millest nähtub, et vastastamine toimetati kannatanu VH ja kahtlustatava E.N-i vahel ning mõlemad jäid varem antud ütluste juurde /tlk 186 193/; Kvalifikatsiooni tõendav dokument: 20.10.2004 Tallinna Linnakohtu kohtuotsus, millega mõisteti E.N süüdi
Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on E.N-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on E.N-i käitumine õigesti kvalifitseeritud
E.N on isikuks keda on varasemalt karistatud röövimise toimepanemise eest ja 4 käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ning relvana kasutatava muu esemega ja sissetungimisega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist, kergendavaks asjaoluks kohus arvestab puhtsüdamlikku kahetsust, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav E.N omab elukohta, ei tööta, E.N-i näol ei ole tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, süüdistatavat tuleb karistada vangistusega, milline kuulub reaalsele ärakandmisele. juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312 ja § 313, 315 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada E.N
lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 kuud;
lg 2 p 4,8 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud;
Vastavalt
lg 1 kergem karistus lugeda kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks E.N-ile mõista 3 aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 aastat.
(2 päeva) karistusaja hulka, kandmata karistus vangistus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva ning karistusaja alguseks lugeda 11.10.2012.a. Tõkend – vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist. Välja mõista E.N-ilt 725 eurot sundraha, ekspertiisitasu 114 eurot, koopia tasu 0,90 eurot ja kaitsja tasu summas 230.40 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Asitõendid: Lukusüdamiku kate ja sigaretikoni Philip Morris asuvad PP asitõendite hoidlas – peale kohtuotsuse jõustumist hävitada; CD plaat helisalvestusega – jätta peale kohtuotsuse jõustumist toimiku juurde; Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. 5 Margot Mikler kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.