lg 5 alusel allutada P.D katseajaks
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohustada P. D käitumiskontrolli ajal täitma
lg 2 p 2, 4 ja 6 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - täita ülalpidamiskohustust.
lg 2 p 9 ja § 169 järgi ja karistati
lg 2, § 64 lg 1 alusel 8-kuulise vangistusega.
lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva, ärakandmata karistus on 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel jäeti karistus tingimisi kohaldamata ning kohaldati P.D suhtes 18-kuulist katseaega vastavalt
Kohtuotsus jõustus 03.01.2015.a. Harju Maakohtu 28.09.2015 määrusega pöörati P.D-le Harju Maakohtu 17.12.2014.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus
Karistuse kandmise algus oli 21.09.2015.a ja lõpp on 19.05.2016.a. P.D kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud ühel korral, vangistuses viibib samuti esimest 2 korda. Käesolevat karistust kannab varguse ja lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise eest. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud hea. Individuaalset täitmiskava koostatud ei ole. Distsiplinaarkaristusi ei ole. P.D kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et tal on vabanemisel olemas kindel elukoht XXXja lähedaste toetus. Kinnipeetava abikaasa sõnul on P.D-le peale vabanemist töökoht garanteeritud. P.D taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus lisakohustustega. Kinnipeetava sõnul on tal olemas elukoht ja töökoht. Abiprokurör Silja Seeder edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab P.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist. P.D on kriminaalkorras karistatud üks kord, talle mõisteti varguse ja lapsele elatisraha mittemaksmise eest tingimisi vangistus, kuid katseajal rikkus ta registreerimiskohustust ja ei täitnud ülalpidamiskohustust ning karistus pöörati täitmisele. P.D viibib vanglas esimest korda. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud hea. Vabaduses on olemas lähedaste toetus. Juhul, kui kohus otsustab P.D vabastada, siis prokurör nõustub kriminaalhooldaja arvamusega katseaja ja käitumiskontrolli nõuete osas. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et P.D võib vabastada tingimisi enne tähtaega vangistusest. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.D isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. P.D on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja ta viibib vanglas esimest korda. Kohus arvestab, et kinnipeetaval on karistusaja lõpuni veidi vähem kui 3 kuud. Vangla hindas P.D käitumise vangistuse jooksul heaks, kinnipeetav on seadnud endale eesmärgiks peale vabanemist asuda tööle. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval olemas motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Sellest järeldab kohus, et praegune vangistus on pannud P.D mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas P.D-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma sõltuvusainetest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste 3 täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka P.D , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus juhindub
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.