süüdistus
lg 2 p 7,8,9 ja § 203 järgi; H.H süüdistus
lg 2 p 7,8,9 ja § 22 lg 3 – § 203 järgi; L.M-i süüdistus
lg 2 p 7,8,9 ja § 25 lg 1,2,4 – § 215 lg 2 p 1,2 järgi; S.S-i süüdistus
lg 2 p 4,7,8 ja § 25 lg 1,2,4 – § 215 lg 2 p 1,2 järgi; I.J-i süüdistus
lg 1 ja § 203 järgi; U.K süüdistus
lg 2 p 7,8 järgi; Karel Kolki süüdistus
Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
lg 2 p 7,8,9, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust, ja
järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust.
le liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.–23.07.2009 ning 26.-28.10.2009, so 5 päeva, ning mõisteti A.P. le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 2 kuud ja 25 päeva vangistust. A.P. le Tartu Maakohtu 23.11.2010 otsusega mõistetud karistus otsustati jätta iseseisvaks täitmiseks. Maakohtu otsusega mõisteti süüdi ka H.H
lg 2 p 7,8,9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust, ja
lg 3 – § 203 järgi, mille eest 3 mõisteti talle karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti H.H-le liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.07.2009 – 21.01.2010, so 6 kuud, ning mõisteti H.H-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Maakohus otsustas
le ja H.H-le mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui nad ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidavad käitumiskontrolli ajal kontrollnõudeid ja
lg 2 p-s 1,2,4 sätestatud kohustusi.
p 1 alusel määrati katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest 03.12.2010. Lisaks mõisteti eelnimetatud maakohtu otsusega süüdi I.J
lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära, so 4100 krooni, ja
järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, so 8200 krooni.
lg 1 alusel mõisteti I.J-ile liitkaristuseks rahaline karistus 120 päevamäära, so 9840 krooni. Sama maakohtu otsusega mõisteti süüdi ka Kusti J.L, Karel Kolk, L.M, U.K ja S.S. Lisaks otsustas maakohus osaliselt rahuldada Kärss-Jorss OÜ tsiviilhagi ning VÕS § 127 lg 1, § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel H.H-lt, A.P. lt, K. J.L-ilt ja L.M-ilt solidaarselt välja mõista 2895 krooni Kärss-Jorss OÜ kasuks. Lisaks teistele kuritegudele esitati A.P. le ja H.H-le süüdistus
lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises muuhulgas selles, et nemad isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, ööl vastu 13.04.2009, tegutsedes grupis koos K. J.L-i ja L.M-iga , tungisid ukselukustuse lõhkumise teel Tartumaal Rõngu vallas Lapetukme külas asuvasse Kärss-Jorss OÜ-le kuuluvasse Tikuta sigalasse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 2 Kärss-Jorss OÜ-le kuuluvat ~75 kg kaaluvat elusat siga väärtusega a´ 1800 krooni, koguväärtusega 3600 krooni. I.J-ile esitati süüdistus
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 13.04.2009 hommikul Tartumaal Rõngu vallas Rõngu alevikus omandas H.H-lt 600 krooni eest kaks Kärss-Jorss OÜ-le kuuluvat elusat siga väärtusega a´ 1800 krooni, koguväärtusega 3600 krooni, mille H.H, A.P. , K. J.L ja L.M grupis varastasid ööl vastu 13.04.2009 Tartumaal Rõngu vallas Lapetukme külas asuvast KärssJorss OÜ-le kuuluvast Tikuta sigalast. Lisaks eeltoodule esitati A.P. le ja I.J-ile süüdistus
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et nemad 22.04.2009 kella 00.50 paiku, tegutsedes grupis, süütasid Tartumaal Rõngu vallas Rõngu alevikus XXX asuva F.G. kuuluva maja väärtusega 600 000 krooni, mis hävis tulekahjus 83% ulatuses, tekitades oma sellise tegevusega kannatanule olulist kahju. Samuti esitati käesolevas kriminaalasjas süüdistused K. J.L-ile
lg 2 p 7,8,9, § 22 lg 3 – § 203 ja § 215 lg 2 p 1,2 järgi, L.M-ile
lg 2 p 7,8,9 ja § 25 lg 1,2,4 – § 215 lg 2 p 1,2 järgi, S.S-ile
Kolkile
lg 2 p 4,7,8 järgi, U.K-le
lg 2 p 7,8 järgi ning H.H-le
Maakohtu istungil tunnistasid lisaks teistele süüdistatavatele ka A.P. ja H.H ennast neile esitatud süüdistuses täielikult süüdi. I.J tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses süüdi osaliselt. 4 Maakohus tuvastas, et süüdistatavate süü neile esitatud süüdistustes varguste toimepanemises on täielikult tõendatud nii isikuliste kui ka dokumentaalsete omavahel haakuvate tõenditega ja nimetatut ei vaidlustata ka apellatsioonides. Maakohus märkis kannatanult OÜ-lt Kärss-Jorss ööl vastu 13.04.2009 sigade varguse episoodi kohta, et L.M , K. J.L ja H.H andsid süüd omaksvõtvaid ütlusi, kuid vaidlustasid sigade kaalu. OÜ Kärss-Jorss 20.04.2009 avalduse kohaselt oli mõlema sea kaal 75 kg. Kannatanu esindaja Andrus Reila ütluste järgi varastati sead ühest sulust ning nende kaal ja väärtus arvutati realiseerimisväärtuse järgi. Teised tõendid sigade kaalu ei kinnita ning varguse korral lähtuti keskmisest kaalust. Keegi süüdistatavatest ei saanud öelda sigade täpset kaalu – K. J.L arvas 40-50 kg, H.H 30-35 kg. Kuna kahtlusi sigade kaalus ei olnud võimalik kohtuistungil kõrvaldada, hindas maakohus kahtlusi süüdistatavate kasuks ning leidis, et sigade kaal ja väärtus on tõendamata. Samas, võrreldes süüdistatavate ja kannatanu esindaja ütlusi sigade kaalu kohta, järeldas maakohus, et kahe varastatud sea väärtus ületas 1000 krooni ning sigade varguse puhul ei ole tegemist
I.J-ile esitatud süüdistuse osas
järgi märkis maakohus, et I.J tunnistas oma süüd osaliselt, so ühe sea saamisest H.H käest. Asjaolu, et see on varastatud, sai ta teada ajal, kui H.H oli vahi all. Maakohus leidis, et I.J-i taolised ütlused on ümber lükatud eelkõige kaassüüdistatavate ütlustega. A.P. , K. J.L ja L.M on kinnitanud, et Lapetukme külas asuvast sigalast varastatud 2 siga müüs H.H 600 krooni eest oma emale, kusjuures juba sigade müümisel öeldi I.J-ile , et sead on varastatud. Varastatud sigade eest saadud raha jagati ühiselt söögi-joogi peale. K. J.L-i ütluste kohaselt nägi ta I.J-i koos autoga hommikul enda maja õuel ning aitas sead tõsta tema autosse. A.P. on kinnitanud samuti, et nägi aknast, kuidas I.J tuli hommikul autoga sigadele järele. Ka I.J-i ütluste kohaselt on ta käinud J.L-i maja juures autoga, kuid väidetavalt vaid H.H järel. Maakohtu hinnangul on A.P. , K. J.L-i ning L.M-i ütlused olnud selles osas ühesugused ja nende ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Eelnimetatute ütlusi kinnitavad ka tunnistaja T.S. ütlused. Maakohus märkis, et H.H viitas kohtus antud ütlustes mingile Rõngu elanikule, kellele ta neid sead müüs. Samas ei osanud H.H mõistlikult põhjendada vastuolu tema kohtueelsel menetlusel ja kohtus antud ütlustega. Maakohus leidis, et H.H ütlused on vastuolus ka I.J-i enda ütlustega, kes kinnitas, et ühe sea ta siiski on H.H käest saanud. Maakohtu hinnangul on H.H ütlused selles episoodis mitteusaldusväärsed. Maakohus märkis, et Teedla külast varastatud sea ostmist tõendas tunnistaja T.L. , mida kinnitasid ka kõik selle episoodi süüdistatavate ütlused. Maakohus, analüüsides I.J-i ütlusi, asus seisukohale, et need on vastuolulised ja eluliselt mitteusutavad. Nii läks ta ütluste kohaselt hommikul J.L-i juurde H.H-le järele seetõttu, et viimane kartis ise Rõngu peal sõita, kuna tema sõiduauto aken just purustati. Samas märkis maakohus, et sama päeva lõunal tuleb H.H oma autoga julgelt sõites mööda Rõngut tema poole ja toob ühe elusa sea, mille on väidetavalt saanud hüvitisena lõhutud akna eest. Maakohus leidis, et H.H-le teiste isikute poolt kahju tekitamist ei kinnita teised tõendid. Maakohus märkis, et kuigi sea hilisem asukoht ei oma kvalifikatsiooni seisukohalt tähtsust, on I.J-i ütlused kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlused vastuolulised ka selles osas, kuid mõistlikku põhjust ütluste muutmise kohta ei osanud I.J tuua. Maakohus leidis, et I.J-i ütluste muutmine ei oma tähtsust
ettenähtud kuriteo objektiivse külje analüüsimisel, kuna 28.07.2008 jõustunud
-i muudatustega kõrvaldati
Kuriteo toimepanemise ja kriminaalasja lahendamise ajal kehtiva
kuriteokoosseisu subjektiivne külg eeldab tahtlust koosseisu asjaolude suhtes, mis tähendab, et koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Seega leidis maakohus, et kui isegi 5 lähtuda vaid I.J-i ütlustest, mille kohaselt võttis ta vastu oma poja poolt toodud sea, küsides mitu korda, kas see ei ole varastatud, kuna oma poja sõnu ta juba ammu ei usu, pidas I.J maakohtu hinnangul võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Ühtlasi märkis maakohus, et ka hiljem, saades kindlalt teada, et sead on varastatud, jättis ta need endale ja tarbis ära.
J.L-i, A.P. , I.J-i , H.H kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldatud ütlused, tunnistajate F.G. , K.K. , E.P. , E.M. , T.R. , L.L. ja H.H. ütlused. Lisaks isikulistele tõenditele, tugines maakohus ka järgmistele dokumentaalsetele tõenditele – sündmuskoha vaatlusprotokoll, sündmuse kokkuvõtte ja Lõuna-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo juhataja Mati Käo arvamus. Maakohus leidis, et tunnistajate E. M., T. R., L. L. ja H. H. ütlused on kaudsed tõendid, kuna nad said maja hävitamise asjaoludest teda A.P. , K. J.L-i ja H.H kaudu, kes rääkisid tunnistajatele põletamise faktilisi asjaolusid ja näitasid sündmusest tehtud fotosid. Tunnistaja E. P. ei andnud maakohtu hinnangul
Maakohus leidis, et K. J.L-i ütluste usaldusväärsuses ei ole kahtlusi. Samas jättis maakohus tõendite hulgast kõrvale I.J-i ja A.P. ütlused kui mitteusaldusväärsed, sest eeluurimisel ja kohtus antud ütluste vahel esinevad vastuolud ja neid ei kõrvaldatud ega selgitatud mõistlikult. Ühtlasi leidis maakohus, et I.J-i ütlused on vastuolus ka tunnistajate E. M., T. Rästa, L. L. ja H. H. ütlustega. I.J-i ja H.H ütlusi viimase õiguste rikkumisest kahtlustatavana ülekuulamisel kontrolliti menetleja Tüüne Nevvoneni tunnistajana ülekuulamisega kohtus, kes andis ütlusi ülekuulamise käigu ja asjaolude kohta. Maakohus asus seisukohale, et H.H kahtlustatavana ülekuulamisel on järgitud menetlusnorme ning kohtuistungil avaldati H.H ütlused seaduslikul alusel, mistõttu arvestas maakohus neid tõendina. Maakohus luges tõendatuks, et 21.04.2009 õhtusel ajal viibisid XXX eramus I.J, H.H , K. J.L ja A.P. ning tarvitati alkoholi, mille käigus tegi I.J esialgu H.H-le ja siis K. J.L-ile ettepaneku panna üle tee XXX asuv maja põlema, millega viimased ei nõustunud. Seejärel tegi I.J A.P. le ettepaneku XXX asuv maja põlema panna. A.P. nõustus XXX maja põlema panema alkoholijoobeseisundi ja I.J-i pakutud tasu eest. I.J ütles H.H-le ja K. J.L-ile, et nad süütepudelid valmis teeksid. Maakohus märkis, et kuigi K. J.L väidab, et ta ei teadnud enne süütepudelite valmistamist, milleks neid kasutatakse, sai K. J.L pärast süütepudelite valmistamist teada, et neid tahetakse kasutada konkreetse maja süütamiseks. K. J.L ei teinud midagi bensiiniga täidetud pudelite hävitamiseks, vaid jättis need A.P. ja I.J-i käeulatusse neile kasutamiseks. Pudelite valmistamise eesmärki teadis ka H.H, kes samuti jäi ootama tagajärje saabumist. Lisaks leidis maakohus, et süüdistatavate kohtus esitatud väited T.-nimelise mehega Valgas käimisest ei ole tõendatud ning süüdistatavate ütlused Valgast Rõngu tagasisaabumise aja kohta ei lükka ümber nende poolt kuriteo toimepanemist, kuna maja süttimise ajaks olid nad Rõngus tagasi. Maakohus märkis, et I.J-i süüd ei lükka ümber ega kinnita tema alibit ka tunnistajate L.L ja A.L. ütlused. Siinkohal viitas maakohus Riigikohtu lahendis 3-1-1-104-05 väljendatud seisukohale aktiivse kaitse kohta. Maakohus leidis, et eelnimetatud tunnistajate ütlused olid omavahel vastuolulised, mistõttu asus ka I.J korrigeerima enda ütlusi ja neid tunnistajate ütlustega sobitama. Subjektiivse külje osas asus maakohus seisukohale, et arvestades süütamise viisi, kergestisüttiva aine (bensiini) kasutamist, on ilmne tagajärje kiire saabumine, mis tegelikkuses ka saabus. Maakohtu hinnangul teadsid mõlemad kuriteo täideviinud süüdistatavad, et teostavad kuriteokoosseisule vastava asjaolu. I.J tahtis seda ja A.P. vähemalt möönis seda. Maakohus leidis, et süütamine on toime pandud otsese tahtlusega. Maakohtu hinnangul aitasid K. J.L ja H.H kuriteole kaasa bensiiniga pudeleid täites ning tegutsesid vähemalt kaudse tahtlusega. 6 Karistuse mõistmisel arvestas maakohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ühtlasi leidis maakohus, et süüdistatavate isikut ja kuritegude ulatust arvestades, tuleb mõistetavad karistused diferentseerida. Maakohus tuvastas, et A.P. on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral ja märkis, et Tartu Maakohtu 08.04.2008 otsusega tunnistati ta süüdi varguste ja omavolilise sissetungimise eest, kuid tema nooruse tõttu vabastati teda karistusest
Väärteokorras on A.P. t karistatud 20-l korral erinevate õigushüvede vastu suunatud süütegude eest. Määratud rahatrahvid on kõik tasumata. Maakohus märkis, et A.P. on süüdistuses kirjeldatud kuriteod toime pannud alaealisena. Maakohus viitas ka perearsti teatisele, Rõngu Keskkooli iseloomustusele, Tapa Erikooli iseloomustusele, Rakvere ametikooli täiendõppeosakonna tunnistusele ja kriminaalhooldaja koostatud kohtueelsele ettekandele. Maakohus märkis, et A.P. on toime pannud vargusi 20-l korral ja tema kuritegudes esinevad 3 koosseisulist raskendavat asjaolu. Samuti on ta rikkunud võõra asja, millega on tekitatud oluline kahju. A.P. on ka varem varavastaste kuritegude eest süüdi mõistetud ja karistatud, kuid tema varasem, alaealisena toimepandud, karistusest vabastamine ei ole teda hoidnud uute samasuguste kuritegude toimepanemisest. Maakohtu hinnangul iseloomustab kuriteoepisoodide suur arv A.P. kuritegelikku aktiivsust. Lisaks märkis maakohus, et A.P. on jätkanud uute kuritegude toimepanemist ka pärast kahtlustuse esitamist, mistõttu on tema suhtes teises kriminaalasjas kohaldatud tõkendina vahistamist. Eeltoodud põhjustel leidis maakohus, et A.P. t on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegudest karistades teda raskemaliigilise karistusega. Maakohus otsustas A.P. le Tartu Maakohtu 23.11.2010 otsusega mõistetud karistuse asendamise üldkasuliku tööga jätta iseseisvaks täitmiseks. Maakohus asus seisukohale, et karistust kergendava asjaolu olemasolul on A.P. t, võimalik karistusest tingimisi vabastada erinevatel alustel. Siinkohal tugines maakohus A.P. ellusuhtumisele, mida iseloomustab tema iseseisev eesmärgipärane tegevus. Lisaks tugines maakohus asjaolule, et A.P. t on Tapa Erikoolist iseloomustatud positiivselt. Ühtlasi on ta omandanud kutseoskusi ning võimeline seetõttu paremini konkureerima tööturul. Eelnimetatud asjaolud annavad maakohtu hinnangul alust järeldada tema muutusi senistes eluviisides. Maakohus tuvastas, et H.H on varem kriminaalkorras karistamata. Tartu Maakohtu 08.04.2008 otsusega tunnistati ta süüdi sõiduauto omavolilises kasutamises, kuid tema nooruse tõttu vabastati teda karistusest
Väärteokorras on H.H karistatud 12-l korral erinevate õigushüvede vastu suunatud süütegude eest. Määratud rahatrahvid on kõik tasumata ning 2-l korral on teda karistatud arestiga, mida ta asus kandma vaid sundkorras lahendatava kriminaalasja kohtuliku menetluse ajal. Kõik süüdistuses kirjeldatud kuriteod pani H.H toime täisealisena. Maakohus märkis, et H.H on toime pannud vargusi 18-l korral ja tema kuritegudes esinevad 3 koosseisulist raskendavat asjaolu. Samuti on ta aidanud kaasa võõra asja rikkumisele, millega on tekitatud oluline kahju. Maakohus leidis, et H.H kuriteoepisoodide rohkest arvust tulenevalt on tema kuritegelik käitumine olnud aktiivne. Ühtlasi on tal olnud vargustes juhtiv roll ning tal oli ka varastatu transportimiseks mahutid ja sõiduk, samuti vahendid vara asukohta sissemurdmiseks. Maakohus leidis, et karistust kergendava asjaolu olemasolul on H.H võimalik karistusest tingimisi vabastada erinevatel alustel. Maakohus tuvastas, et I.J on varem nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistamata. Käesoleval ajal töötab I.J Soomes puhastusfirmas ja tema ülalpidamisel on 2 last. Maakohus märkis, et I.J on toime pannud võõra asja rikkumise, millega on tekitatud oluline kahju ning samuti süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise. Maakohtu hinnangul võib, arvestades kuriteoepisoodide arvu, järeldada, et I.J-i toimepandud kuriteod on juhuslikku laadi. Seega asus maakohus seisukohale, et esmakordsel 7 karistamisel on võimalik teda mõjutada edaspidi hoiduma uutest kuritegudest kergemaliigilise karistusega, so rahalise karistusega. Maakohus märkis, et kuna I.J-i keskmine päevasissetulek on kõrgem kui miinimumpäevamäär, on tema karistus rahalises väljenduses suurem. Ühtlasi ei tuvastanud maakohus erandlikke asjaolusid, millest lähtudes vähendada päevamäära suurust. Lisaks teistele esitatud tsiviilhagidele, esitas ka Kärss-Jorss OÜ tsiviilhagi summas 6495 krooni. Tsiviilhagide lahendamisel lähtus kohus süüdistatavate hagide õigeksvõtmisest ning TsMS § 440 lg-st 1, VÕS §-st 1043, § 1045 lg 1 p-st 5, § 1045 lg-st 4, § 127 lg-st 1 ja § 137 lg-st 1. Maakohus leidis, et H.H-lt , A.P. lt, K. J.L-ilt ja L.M-ilt tuleb solidaarselt välja mõista 2895 krooni Kärss-Jorss OÜ kasuks. Maakohus märkis, et tekkis vaidlus Kärss-Jorss OÜlt varastatud sigade kaalu osas. Kannatanu esindaja ütlusi sigade kaalu ja hinna kohta ei ole dokumentaalsete tõenditega kinnitatud ning ütlustest nähtuvalt on sigade väärtus tuletatud. Sellest tulenevalt asus maakohus seisukohale, et tsiviilhagi on tõendatud osaliselt, kuna lõhkumisega tekitatud kahjud on tõendatud kalkulatsiooniga. I.J-i kaitsja V. Kallaste apellatsioon I.J-i kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist I.J-i süüdimõistmises ja I.J-i õigeksmõistmist talle esitatud süüdistustes. Kaitsja rõhutab, et I.J on kinnitanud, et ta omandas H.H-lt sea, kuid enne veendus, et see ei ole kuritegelikul teel saadud. Ühtlasi kinnitas seda talle korduvalt ka H.H. Asjaolu, et detsembris 2009 vanglas olles tunnistas H.H emale sea vargust, ei saa olla aluseks teo toimepaneku hetkel toimunu hindamisel. Kaitsja hinnangul ei ole maakohtu järeldus I.J-i vähemalt kaudse tahtlusega tegutsemise osas õige ja põhjendatud, kuna siga omandades puudus I.J nii otsene kui ka kaudne tahtlus kuritegu toime panna. Siinkohal viitab kaitsja
lg-le 1 ja §-le 17 ning märgib, et
Ühtlasi viitab kaitsja maakohtu järeldusele otsuse lk-l 26, et 2 varastatud sea väärtus ületab 1000 krooni. Kaitsja rõhutab, et sellest tulenevalt on 1 sea väärtus alla 1000 krooni ning ei ole kvalifitseeritav kuriteona. Samas ei ole 2 sea omandamine ühegi usaldusväärse tõendiga tõendatud. Kaitsja viitab J.L-i ja L.M-i kohtueelsel menetlusel antud ütlustele, mille kohaselt teavad nad H.H jutu järgi, kellele sead müüdi. Kaitsja möönab, et K. J.L-i kohtus antud ütluste järgi pandi J.L-i juures sead I.J-i autole. Kaitsja märgib, et kuna ülekuulamise ja kohtuistungi ajavahe on pikk, on tema hinnangul varem antud ütlused alati usaldusväärsemad kui hilisemad. Sellest tulenevalt puudub kaitsja arvates I.J-i käitumises kuriteokoosseis. Süüdistuse osas
järgi viitab kaitsja I.J-i ütlustele, kus viimatinimetatu eitab kuriteo toimepanemist ja leiab, et tegemist on kättemaksuga selle eest, et ta on lasknud korduvalt noorukeid karistada seaduste rikkumiste eest ja keelab J.L oma pojaga suhtlemise ega anna pojale raha sihitult ringisõitmiseks. Kaitsja rõhutab, et I.J on 40-aastane abielus 4 last kasvatav ema, kes on varem karistamata, kuid nüüd tehakse kuritegeliku noorukite kamba osaliseks. Kaitsja arvates on ainus usaldusväärne asjaolu, et hoone tõepoolest 22.04.2009 öösel maha põles, aga sellele miks, puudub kinnitus tänase päevani. Kaitsjale on arusaamatu, miks maakohus on lugenud usaldusväärseteks K. J.L-i igati vastuolulised ütlused põlengu kohta. Ühtlasi ei ole nimetatu selgitanud, miks tema n-ö viimased ütlused, mis kaitsja arvates samuti vastuolulised on, on õiged. Kaitsja viitab ka A.P. ning H.H ütlustele. Kaitsja jaoks on arusaamatu, miks maakohus on jätnud arvestamata tunnistajate A.L. ja L. L. ütlused ja otsinud vaid tühiseid vastuolusid kellaaegades või laste vanustes, arvestamata, et 8 sündmus, mille osas ütlusi antakse toimus ligikaudu 2 aastat tagasi. Kaitsja arvates on neile kui korralikele inimestele solvav kui kohus näitab nende suhtes üles täielikku usaldamatust ja peab tõepäraseks pahatahtlike seadusrikkujate väljamõeldisi, nägemata nendes isegi vastuolusid. Kaitsja hinnangul on põlengus kellegi süüdimõistmine üleüldse kaheldav, sest uurimisel ei ole kindlaks tehtud tulekahju tekke põhjust, tulekolde asukohta, ei ole uuritud elektrikilpi. Lisaks ei ole uurimisel selgitatud, kas kellegi poolt olid loodud tingimused tule kiireks levikuks ning miks oli kinnisvara kõrghetkel 335 000 krooni eest ostetud aastal 2009 kindlustatud 600 000 kroonile, kuigi parendusi ei olnud tehtud ja kinnisvara hinnad olid 1/3 võrra odavamad. Ühtlasi ei ole selgitatud, miks omanik taastas teist maja ja XXX maja oli pangalaenu tagatiseks ülemäära kõrge kindlustushinnaga. Kaitsja juhib tähelepanu, et kui oletada, et süütepudelid visati majja, siis miks ei ole põrandatel põlemisjälgi ega ole leitud sulanud klaasikänkraid ning miks just vahelagi ja katus on põlenud. Seega rõhutab kaitsja, et põlengu tekkepõhjused on siiani selgitamata. Ühtlasi puuduvad kaitsja hinnangul objektiivsed ja usaldusväärsed tõendid I.J-i süüdimõistmiseks. I.J-i apellatsioon I.J taotleb maakohtu otsuse tühistamist tema süüdimõistmises ja uue otsuse tegemist, millega ta mõista talle esitatud süüdistustes õigeks. I.J märgib, et ta on korralik pereema ja tal on 2 last, keda ta kasvatab ja kellele on ta kõik andnud teenides ausa tööga. Ta ei ole kunagi midagi kuritegelikku teinud ja on karistamata. I.J leiab, et talle süüks arvata mingite kuritegelike poistekambaga koos alkoholitarvitamist ja naabri maja süütamist, on solvav ja väga ülekohtune. I.J ei tea, miks need poisid tema vastu rääkisid, aga nad ei teadnud ise ka. Prokuröri apellatsioon Prokurör taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist A.P. ja H.H täielikult karistusest vabastamise osas ja Kärss-Jorss OÜ tsiviilhagi osalise rahuldamise osas ning uue otsuse tegemist, millega
le mõistetud tähtajalisest vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele 10 kuud vangistust ja ülejäänud osa ei pöörata täitmisele, kui A.P. ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning
Ühtlasi taotleb prokurör uue otsusega määrata, et
lg 2 alusel kuulub H.H-le mõistetud tähtajalisest vangistusest kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust ja ülejäänud osa, so 1 aasta 2 kuud vangistust, ei pöörata tingimisi täitmisele, kui H.H ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning
Samuti taotleb prokurör Kärss-Jorss OÜ tsiviilhagi rahuldamist summas 6495 krooni. Prokurör nõustub maakohtu seisukohaga, et süüdistatavatele mõistetavad karistused tuleb diferentseerida, kuid siinjuures juhib prokurör tähelepanu, et maakohus on vabastanud tingimuslikult karistuse kandmisest
J.L-i, A.P. , H.H kui ka K. Kolki, kuigi kohtulikul arutamisel on tuvastatud, et nende roll ja kuritegelik aktiivsus on olnud väga erinev. Prokurör nõustub maakohtuga, et A.P. ja H.H karistuse kandmisest tingimisi on põhjendatud, kuid leiab, et mitte terve ärakandmata vangistuse ulatuses. Prokurör viitab Riigikohtu praktikale (lahendid 3-1-1-99-06, 3-1-1-41-04 ja 3-1-1-21-05) karistuse kandmisest osalise vabastamise, so šokivangistuse, kohta. Ühtlasi viitab prokurör Riigikohtu lahendis 3-1-140-04 väljendatud seisukohale ning sellest tulenevalt leiab, et maakohtu otsuses puuduvad veenvad põhjendused selle kohta, milline märkimisväärne iseloomustavate tunnuste kogum annab järeldada, et A.P. t ja H.H on võimalik tingimisi täielikult karistuse kandmisest vabastada. Prokuröri hinnangul ei ole maakohus karistuse tingimisi vabastamise otsustamisel diferentseeritult arvestanud süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlaste isikuid iseloomustavaid andmeid. 9 Samuti on prokurör seisukohal, et A.P. ja H.H osas ei saa kergendavaks asjaoluks lugeda puhtsüdamliku kahetsuse avaldamist. Prokuröri arvates tuleb süüdistatava tõelise kahetsuse olemasolu tuvastamisel lähtuda tema enda käitumisest kuriteo toimepanemise järgselt. Siinkohal märgib prokurör, et keegi ei teinud midagi selleks, et korvata või vähemalt püüda heastada kuriteoga tekitatud kahju. Ühtlasi ei pidanud keegi süüdistatavatest võimalikuks kohtuistungil kannatanute küsitlemise järgselt nende ees vabandada või väljendada kahetsust. Vastupidi, kogu kohtuliku uurimise käigus on süüdistatavate käitumine demonstratiivselt ülbe ja üleolev, mille tõttu oli kohus sunnitud korduvalt tegema süüdistatavatele märkusi ja hoiatama võimaliku kohtu korra rikkumise eest ettenähtud vastutusest. Viimaste sõnade andmisel tegi kohus vaheaja, et süüdistatavad saaksid õigesti formuleerida oma lõplikud seisukohad. Prokurör märgib, et vaid kaitsjate soovitusel on viimases sõnas avaldatud kahetsus, mis ei väljenda süüdistatavate tõelist kahetsust. Tsiviilhagi osas märgib prokurör, et maakohtul, leides, et 2 varastatud sea väärtus on rohkem kui 1000 krooni, tulnuks vähendada 2 sea väärtust, mitte jätta see täielikult rahuldamata. Ühtlasi tuleb prokuröri arvates tsiviilhagi lahendamisel arvestada asjaoluga, et kannatanu esindaja A. Reila küsitlemisel kohtuistungil ei tekkinud süüdistatavatel ja kaitsjatel vaidlusi sigade kaalu ja väärtuse osas, mistõttu ei olnud vajadust nõuda kannatanu esindaja käest hagi tõendamiseks täiendavate dokumentaalsete tõendite esitamist olukorras, kus süüdistatavad ei ole senini vaidlustanud antud episoodi sisulisi asjaolusid ja tsiviilhagi. Prokurör viitab sigade väärtuse kindlakstegemise osas A. Reila ütlustele. Ringkonnakohtus jäid süüdistav I.J ja tema kaitsja ning prokurör esitatud apellatsioonide juurde nendes toodud motiividel. Prokurör palus I.J-i ja tema kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse selles osas muutmata ning prokuröri apellatsiooni rahuldada ja maakohtu otsuse osaliselt tühistada. Süüdistatavate H.H, K. J.L-i, A.P. ja L.M-i kaitsjad palusid jätta prokuröri apellatsiooni rahuldamata. Esmalt käsitleb ringkonnakohus süüdistatava I.J-i ja tema kaitsja apellatsioone, seejärel võtab seisukoha prokuröri apellatsioonis tõstatatud kannatanu Kärss-Jorss OÜ tsiviilhagi ning süüdistatavatele H.H-le ja A.P. le mõistetud karistuse osas. 1. Süüdistatav I.J ja tema kaitsja taotlevad I.J-i õigeksmõistmist nii
Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks lähemalt käsitleda kaitsja apellatsiooni põhistusi, kuna I.J-i enda apellatsioon keskendub I.J-i isikule. Apellatsioonis leitakse, et I.J tunnistab ühe sea omandamist H.H-lt, kuid enne veendus selles, et see ei olnud kuritegelikul teel saadud. Kaitsja hinnangul ei ole õige maakohtu järeldus, et I.J tegutses vähemalt kaudse tahtlusega, kuna siga omandades puudus tal igasugune tahtlus. Samuti märgib apellant, et kuna kohus tegi järelduse, et kahe varastatud sea väärtus ületas 1000 krooni, siis kaitsja hinnangul järelikult ühe sea väärtus ei ületanud 1000 krooni, mistõttu ei moodusta selle omandamine kuriteokoosseisu. Kahe sea omandamine ei ole aga ühegi usaldusväärse tõendiga kinnitamist leidnud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaitsja apellatsioonis toodud argumendid ei anna alust I.J-i õigeksmõistmiseks. Siinkohal ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud veenvate põhjendustega ning neid üle ei korda (maakohtu otsuse lk 29). KrMS § 61 lg 1,2 sätestatu kohaselt kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Eelnimetatud menetlusõiguslikest sätetest lähtuvalt ongi maakohus toiminud ning ringkonnakohus nõustub sellega, mistõttu maakohtu poolt kogutud tõenditele uue hinnangu 10 andmist põhjendatuks ei pea. Kaitsja oma apellatsioonis lähtub eelkõige süüdistatava enda ütlustest, mille kohaselt tunnistas viimane ühe sea saamist H.H-lt . Siinkohal hindas maakohus süüdistatavate A.P. , K. J.L-i ja L.M-i ütlused usaldusväärseteks, samas on ka asjakohaselt põhjendanud, miks ei saa lähtuda H.H ja I.J-i ütlustest. Ringkonnakohus leiab, et tõendite ümberhindamiseks ning vaid I.J-i ütlustest lähtuvalt õigeksmõistva kohtuotsuse langetamiseks kaalukad argumendid puuduvad. Kuna maakohtu poolt leidis veenvalt tõendamist I.J-i poolt kahe sea omandamine, puudub vajadus hinnata kaitsja argumenti sellest, et ühe sea väärtus võis jääda alla 1000 krooni. 2. Veel vaidlustab kaitsja I.J-i süüdimõistmise
I.J on algusest peale kategooriliselt eitanud selles kuriteos osalemist ja väitnud, et tegemist on kuritegelike noorukite grupi pahatahtliku väljamõeldisega kättemaksuks selle eest, et ta on korduvalt lasknud noorukeid karistada seaduse rikkumiste eest ja keelanud oma pojal J.L-iga suhelda. Vennad J.L, L.M ja H.H on korduvalt karistatud ning käesolevas kriminaalasjas süüdi mõistetud rohkem kui 40 kuriteoepisoodis, mistõttu sellise taustaga noorukite ütluste alusel I.J-i süüdimõistmine on ebaõige. Kaitsja on seisukohal, et antud asjas puuduvad objektiivsed tõendid I.J-i süüdimõistmiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on antud kuriteosse puutuvaid tõendeid igakülgselt hinnanud ning asjakohaselt ning veenvalt põhjendanud I.J-i süüd
I.J on süüdi mõistetud selles, et tema 22.04.2009 kella 00.50 paiku, tegutsedes grupis A.P. ga, süütas Tartumaal Rõngu vallas Rõngu alevikus XXX asuva F.G. le kuuluva maja väärtusega 600 000 krooni, mis hävis tulekahjus 83% ulatuses, tekitades sellise tegevusega kannatanule olulist kahju. Ringkonnakohus märgib, et tõenditele maakohtust erineva hinnangu andmiseks kaalukad põhjused puuduvad. Maakohus hindas siinkohal K. J.L-i, A.P. , H.H , I.J-i, kannatanu F.G. ja tunnistajate ütlusi, samuti asjasse puutuvaid kirjalikke tõendeid ning leidis, et süüdistatava K. J.L-i ütlused kuriteo asjaolude kohta on usaldusväärsed. Ringkonnakohus ei jaga kaitsja seisukohta selles, et K. J.L-i ütluste usaldusväärseks hindamine on arusaamatu. K. J.L-i ütlused maakohtus tõendamiseseme asjaolude kohta on ringkonnakohtu hinnangul olnud arvestatavad. Maakohus kontrollis A.P. ja I.J-i ütluste usaldusväärsust nende poolt kohtus antud ütlustes esinevate vastuolude tõttu eeluurimisel antud ütlustega. Seejuures on maakohus põhjendanud, miks A.P. ja I.J-i ütlustele ei ole võimalik tugineda ning nende poolt antu on asjakohaselt kõrvale jäetud. Kaitsja on osundanud ka H.H-le, märkides, et viimane keeldus selles episoodis ütluste andmisest. Siinkohal vajab märkimist, et tõepoolest on H.H ütluste andmisest keeldunud, mistõttu maakohus avaldas tema poolt eeluurimisel antud ütlused KrMS § 291 p 2 alusel. Kaitsja leiab, et on täiesti arusaamatu, miks on kohus jätnud arvestamata I.J-i abikaasa A.L. ja tunnistaja L. L. ütlused. Kaitsja hinnangul on tegemist korralike inimestega, kellele on solvav kohtupoolne usaldamatus. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole jätnud kaitsja poolt osundatud tunnistajate ütlused hinnanguta, vaid on neid põhjalikult käsitlenud koostoimes teiste tõenditega (kohtuotsuse lk 34). Kokkuvõtvalt, ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et I.J-i süü koos A.P. ga F.G. vara hävitamises ning K. J.L-i ja H.H süü sellele kuriteole kaasaaitamises on leidnud tõendamist nii otseste kui ka kaudsete tõenditega. Siinkohal on asjakohane maakohtu hinnang muuhulgas ka I.J-i käitumisele tulekahju ajal. Kaitsja leiab, et põlengus kellegi süüdimõistmine on üldse küsitava väärtusega, kuna tulekahju tekkepõhjused on siiani tuvastamata. Siinkohal osundab ringkonnakohus Lõuna-Eesti Päästekeskuse Menetlusbüroo poolt antud arvamusele, mille kohaselt konkreetset tulekollet ei olnud võimalik välja selgitada. Samas aga ei saa tähelepanuta jätta, et küttekoldeid ei olnud kasutatud. Tulekahju on alguse saanud lahtise tule allikast hoone sees ( 1 kd, tl 188). Nimetatud arvamusest järeldub tulekahju tekkepõhjus - lahtise tule allikas hoone sees, seega puudus vajadus uurida veel täiendavalt näiteks elektrikilpi, nagu on kaitsja apellatsioonis osundanud. Kannatanu on maakohtus selgitanud, et elekter oli voolukapis 11 sees, sealt edasi oli välja lülitatud, samuti ei olnud mingeid elektriaparaate sisse lülitatud. Majas sees ei elatud (8 kd, tl 110 p -111). Seega puudub igasugune alus kahtluseks, et tulekahju võis alguse saada elektrikilbist. Asjasse mittepuutuv ning tulekahju tekkepõhjusega mitte seostavav on kaitsja poolt püsititatud küsimus kinnisvara kindlustushinna suurusest.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.