KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Otsuse kuupäev Väärteoasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Väärteoasi Menetlusalune isik Istungil osalenud isikud Harju Maakohus 22.01.2020.a, Tallinna kohtumaja 4 – 19 – 6033 kohtunik Aulike Salo Mari Kirs T.R süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi T.R ; isikukood: XXX; EV kodakondsus; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx Kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja Jaak Paju KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi T.R LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 10 (kümme) päeva. Kohustada T.R asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 28.02.2020.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskus, aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. T.R-i poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada T.R-i suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav 22.01.2020.a. Kohtus tuvastatud asjaolud: T.R-i suhtes on koostatud 10.11.2019.a väärteoprotokoll nr AB 1575014 selle kohta, et T.R juhtis 10.11.2019.a kella 10.34 ajal Harjumaal Tallinnas, Majaka põik xxxx juures, liikudes Killustiku tn suunas, mootorsõidukit xxxx, registreerimismärgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid ja pannes toime LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo. 11.12.2019.a toimunud kohtuistungile T.R ei ilmunud. Kohtule ei olnud teada, kas menetlusalune isik on kohtuistungist teadlik. Kohtuvälise menetleja esindaja palus määrata uus kohtuistungi aeg ning saata uus kohtukutse menetlusalusele isikule. Kohus määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks 16.01.2020 kell 13.
- 16.01.2020.a toimunud kohtuistungile T.R ei ilmunud. Menetlusalusele isikule on kohtukutse isiklikult üle antud 20.12.2019.a. Seega on menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, isik ei ole kohtule teatanud ilmumist takistavatest asjaoludest ega ka taotlenud asja arutamise edasilükkamist ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et T.R-i süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Isik jätkab väärtegude toimepanemist ning mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada T.R väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 10 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et T.R-i süü LS § 201 lg 2 järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud: - menetlusaluse isiku ütlustega, milles ta tunnistab sõiduki juhtimist, selgitades, et kuna oli tööle hilinemas, siis istus autorooli - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti patrullpolitseinik M P kõrvaldas T.R-i 10.11.2019a sõiduki xxxx, registreerimismärgiga xxxx, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna T.R puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni kõrvaldamise aluse äralangemiseni. T.R on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 14.11.2019.a T.R kehtivaid juhilubasid ei leitud. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti patrullpolitseinik K U kõrvaldas 07.08.2019 T.R-i sõiduki xxxx, registreerimismärgiga xxxx, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna T.R puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni aluste äralangemiseni. T.R on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem väärteokorras karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest LS § 201 lg 2 alusel PPA Põhja prefektuuri 27.08.2019.a otsusega. 2 Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – T.R-ile inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 10.11.2019 puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi andmetest nähtuvalt T.R kehtivat juhiluba ei ole. Seejuures nähtub asja materjalidest, et menetlusalune isik on eelnevalt, s.o enne 10.11.2019, kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel – vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seda tõendab sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsus 07.08.
- LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS §-le
- Seega puudus käesolevalt T.R vastava mootorsõiduki juhtimise õigus ning teda oli ka eelnevalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Seega pani T.R 10.11.2019 kell 10.34 Harjumaal Tallinnas, Majaka põik xxxx juures toime LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keelu rikkumise. Seega on T.R selliselt käitudes pannud toime LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik teadis, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, ta on ka eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud juhtimisõiguse puudumise tõttu, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud T.R-i käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemisel keskmine. Kuna tegemist oli päevase ajaga ning isik, kellel puudub juhtimisõigus, juhib sõidukit tänaval, kus on tihe asustus ning liigub palju rahvast, siis sellise käitumisega ohustab ta teiste liiklejate elu, tervist ning vara. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et T.R on varem samalaadse rikkumise toimepanemise eest karistatud rahatrahviga, mis on tasumata ning käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uue väärteo, siis eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui kergem karistusliik on end ammendanud, kuivõrd see ei taga oodatud tulemust ega sunni T.R loobuma väärtegude toimepanemisest. Uue rikkumise toimepanemine näitab ilmekalt, et T.R ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Kuivõrd T.R rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse, siis on välistatud temale kergemaliigilise karistuse määramine ning arvestades, et T.R pani uue väärteo toime vaid 3 kuud pärast eelmise rikkumise toimepanemist, siis tuleb tema suhtes kohaldada aresti, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. T.R karistusandmetest nähtub, et tal on 2 kehtivat väärteokaristust, üks neist liiklusalase süüteo eest, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista isikule arest alla sanktsiooni keskmist määra ehk pikkusega 10 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaks, mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 3 Kohus leiab, et kuivõrd puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel, tuleb isikule määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab, et T.R peab asuma kandma aresti hiljemalt 28.02.2020.a. Kohus juhindub KarS § 48, LS § 201 lg 2 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108, 109, 110,
- Aulike Salo Kohtunik 4