XXX, isikukood XXX, elukoht Kaebuse esitaja xxx xx-xx xxx Harjumaa, töökoht puudub Lea KURBEL – KALAMEES Kaitsja Tartu Ülikool, 1993 Eduard BLAŠKO Ida Prefektuuri vanemliiklusametnik Kohtuvälise menetleja Annika ELM esindajad Ida Prefektuuri välijuht Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus Väärteoasi OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard BLAŠKO 20.12.2018 otsus väärteoasjas nr.2440,18,006336 H.E karistamise osas
42 lg.1 ja §249 lg.1 järgi Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega
summas 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot – jätta muutmata. H.E kaebus jätta rahuldamata. 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule 30 päeva jooksul Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 27.06.2019. alates on otsuse avalikult kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna liikluspolitseinik Andres Hints koostas 26.11.2018 väärteoprotokolli nr. AB 1410059 H.E kohta selles, et viimane juhtis 26.11.2018 kell 17.08 Ida-Virumaal Lüganuse vallas Tallinn - Narva maantee xx-ndal kilomeetril mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Perioodil 19.11.2018 kell 10.30 kuni 20.11.2018 kella 10.30 ja 29.10.2018 kell 17.32 kuni 30.10.2018 kella 17.32 oli juhi regulaarne ööpäevane puhkeaja kestus nõutavast lühem kuni 2 tundi. Ööpäevase puhkeaja kestus oli: 30.10.2018 - 8 tundi ja 45 minutit, 20.11.2018 - 7 tundi ja 51 minutit, kuigi nõutav oli 9 tundi, rikkudes ööpäevasele puhkeajale kehtestatud nõudeid. 29.10.2018 kuni 30.10.2018 kella 00.00 kuni 06.00 vahelisel ajal ületas juhi tööaeg 24-tunnise ajavahemiku kohta 10 tundi. Sellega rikkus H.E
lg.1, 8 ja Euroopa Ühenduse määruse nr.561/2006 artikkel 8.2 sätteid ning pani toime väärteo
Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško 20.12.2018 otsusega väärteoasjas nr.2440,18,006336 määrati H.E-le
lg.1 ja §249 lg.1 järgi Karistusseadustiku §63 lg.1 kohaldamisega
summas 144 eurot. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud otsuse kohaselt puudusid. H.E kaitsja Lea Kurbel-Kalamees esitas 10.01.2019 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt on kirjelduse „29.10.2018 kuni 30.10.2018 kella 00.00 kuni 06.00 vahemiku ajal juhi tööaeg 24-tunnise ajavahemiku kohta ületas 10 tundi“ näol tegemist õigusnormi, mitte käitumise kirjeldusega ja seega puudub alus isiku karistamiseks. Mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõuete rikkumine menetlusaluse isiku poolt 19.11.2018 kella 10.30 kuni 20.11.2018 kella 10.30 vahelisel ajal oli tingitud asjaolust, et menetlusalune isik jõudis 19.11.2018 õhtul veidi enne kella 20 Eesti - Vene piirile ja asus piiriületusjärjekorda. Mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõuete rikkumine menetlusaluse isiku poolt 29.10.2018 kella 17.32 kuni 30.10.2018 kella 17.32 vahelisel ajal toimus samuti piiriületusel. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr.561/2006 preambuli p.17 ja art.1 määratlevad määrusega kehtestatud ööpäevase katkematu puhkeaja regulatsiooni 2 eesmärgina üldise liiklusohutuse tagamise. Seega leiab kaitsja, et kuigi formaalselt rikkus menetlusalune isik mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase puhkeaja kestvusele kehtestatud nõudeid, ei kannatanud selle tagajärjel liiklusohutus. Isiku karistamisel tuleb lähtuda rikutud normi kaitse eesmärgist, milleks on liiklusohutuse tagamine. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 21.02.2019 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/1025-4 palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises tõendatud. Tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on tegude toimepanemises süüdi. Sõidumeeriku nõuetekohast toimimist saab ja peab juht tagama igapäevaselt, mil ta sõidukit juhib. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaebuse esitajaga selles osas, et kuna menetlusalune isik pani rikkumised toime piiri ületades, siis on sellised rikkumised lubatud. Puhkepaus peab olema katkematult vähemalt 9 -tunnine. Piiriületust ei saa lugeda selliseks asjaoluks, mida juht ei saanud ette näha, juhil oli võimalus planeerida piiriületus sellisele ajahetkele, mis oleks jäänud tema tööpäeva sisse. Juhi igapäevane katkematu ööpäevane puhkeaeg peab olema vähemalt 11 tundi ja 9-tunnine puhkepaus on juba erand, mida juht võib kasutada kuni 3 korda nädalas. Kaebuse esitaja on viidanud ka avaliku huvi puudumisele. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et avalik huvi on olemas ja see pigem kasvab kui kahaneb antud valdkonnas. Raskeveokitega juhtuvad Eesti teedel liiklusõnnetused pea igapäevaselt ning selle tagajärjel hukkub või saab vigastada igal aastal järjest rohkem inimesi. Kui juht rikub ööpäevasele puhkeajale kehtestatud nõudeid, võib üheselt mõista, et juht on väsinud ja võib teistele liiklejatele olla ohtlik. Kohtuväline menetleja märkis ka, et
Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on sanktsiooni keskmisest määrast madalam. Maakohtu istung 10.05.2019 Maakohtu istungil ei olnud kaitsjal esitada haridust tõendava dokumendi originaali. Maakohus leidis, et asja arutamine tuleb edasi lükata ja kohustas kaitsjat kaasa võtma järgmisele kohtuistungile haridust tõendava dokumendi originaali, mille alusel on võimalik kinnitada toimikus oleva dokumendi ärakiri. Maakohtu istung 11.06.2019 Maakohtu istungil jäi menetlusalus e isiku kaitsja Lea Kurbel-Kalamees esitatud kaebuse ja selle põhjenduste juurde. Formaalselt on rikkumine toimunud, kuid normi eesmärgiks on liiklusohutuse tagamine. Juht ei tea kunagi, kui kaua piiriületus aega võtab. Kaitsja rõhutas, et mõlema rikkumise puhul jätkas juht puhkeaega nii, et katkematu puhkeaeg esimesel juhul kestis 12 tundi ja 45 minutit ja teisel juhul 20 tundi ja 20 minutit ehk juht oli piisavalt puhanud, enne kui asus autorooli. Tegemist on vähetähtsate rikkumistega ja menetluse võib lõpetada Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel. Menetlusnormi rikkumisega on tegemist selle 10tunnise tööpäeva ületamise kirjeldamise episoodis ja selle palub kaitsja lõpetada Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel. 3 Kohtuvälise menetleja esindaja Annika Elm palus maakohtu istungil jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kvalifikatsiooni osas
lg.1 kahes episoodis ei nõustu esindaja selle käsitlusega, et juht puhkas peale 24-tunnist perioodi ja puhkas pikemalt, kuna nõutud on minimaalne puhkeaeg on 9 tundi 24tunnise perioodi jooksul. Normi eesmärk on ühelt poolt ohutus liikluses, kuid eesmärk on ka aus konkurents vedajate vahel ja sellise käitumisega seda ei saavuta. Tegemist ei ole väheolulise rikkumisega, seda enam, et tegemist on süsteemse käitumisega. Mis puudutab kolmandat rikkumist, mille puhul kaitsja on asunud seisukohale, et menetlus tuleb lõpetada koosseisu puudumise tõttu, siis kohtuväline menetleja rõhutab, et isikut ei karistatud mitte
lg.8 järgi vaid
lg.1 järgi.
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et etteheide sisaldab selget kirjeldust, mille vastu juht eksis. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et menetlusaluse isiku kaitsja kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on määratud karistus ühe rikkumise eest
lg.1 ja kahe rikkumise eest
lg.1 järgi.
lg.1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub
–§203, §205–§207, §209, §211, §212, §214–§219, §221–§224 ja §226–§241 sätestatud väärteokoosseis. Seega tuleb antud väärteoasjas
nõudeid. tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus Nagu nähtub 26.11.2018 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1410059 ja vaidlustatavast 20.12.2018 otsusest väärteoasjas nr.2440,18,006336, on menetlusalune isik rikkunud
lg.8 sätteid.
lg.8 sätestab, et kui juht töötab kella 00.00 ja 06.00 vahelisel ajal, ei tohi igapäevane tööaeg ületada kümmet tundi iga 24-tunnise ajavahemiku kohta. Käesoleva väärteoasja materjalidest (Nädalagraafik 29.10.2018 – 04.11.2018) nähtub, et menetlusaluse isiku tööaeg ületas 29.10.2018 kuni 30.10.2018 kella 00.00 kuni 06.00 vahelisel ajal 10 tundi, olles 15 tundi 15 minutit. 4 Menetlusaluse isiku kaitsja ei soovinud antud rikkumise osas sisuliselt midagi vastata, kaitsja jäi seisukoha juurde, et tegemist on menetlusnormi rikkumisega. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. 26.11.2018 koostatud väärteoprotokollis nr. AB 1410059 ei ole tegemist mitte
lg.1 sätestatud õigusnormi kirjelduse, vaid menetlusaluse isiku käitumise kirjeldusega konkreetselt 29.10.2018 – 30.10.2018 ajavahemikul 00.00 – 06.00. Kirjeldusest nähtub üheseltmõist etavalt, et juhi tööaeg ületas 24 -tunnise ajavahemiku kohta 10 tundi. Samast väärteoprotokollist nähtub ka, et selle rikkumise tõenditeks on muuhulgas väljatrükid digitaalse sõidumeeriku autojuhikaardilt. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis omakäeliselt märkinud, et see protokoll on talle tutvustatud, tõlgitud ja arusaadav. Seega oli nii rikkumise kirjeldus kui ka seda tõendavad dokumendid menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koostamisel arusaadavad ja asja materjalidest ei nähtu, et ta oleks kirjelduse arusaadavusele või tõendite olemasolule vastu vaielnud. Kuna maakohus kaitsja seisukohaga menetlusnormi rikkumise osas ei nõustu ja sisuliselt kaitsja viidatud rikkumisele vastu ei vaielnud, leiab maakohus, et eelviidatud Nädalagraafikust nähtub üheselt, et menetlusaluse isiku tööaeg 29.10.2018 – 30.10.2018 kell 00.00 – 06.00 vahelisel ajal 24-tunnise graafiku sees ületas lubatud 10 tundi ja oli 15 tundi 15 minutit. Eeltoodust tulenevalt on tegemist
nõuete rikkumisega ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole.
lg.1 näeb ette vastutuse kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt. Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik kasutas ööpäevasest puhkeajast kaks tundi lühemat puhkeaega. Nagu nähtub 26.11.2018 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1410059 ja vaidlustatavast 20.12.2018 otsusest väärteoasjas nr.2440,18,006336, oli menetlusaluse isiku regulaarse ööpäevase puhkeaja kestvus perioodil 19.11.2018 kell 10.30 – 20.11.2018 kell 10.30 ja 29.10.2018 kell 17.32 – 30.10.2018 kell 17.32 nõutavast lühem kui 2 tundi. Ööpäevase puhkeaja kestvus 30.10.2018 oli 8 tundi 45 minutit ja 20.11.2018 oli see 7 tundi 51 minutit, nõutav katkematu puhkeaja kestvus on 9 tundi. Nimetatud kahele rikkumisele kaitsja maakohtu istungil vastu ei vaielnud, kuid leidis, et tegemist on formaalsete rikkumistega. Kuna juht ei tea kunagi, kui kaua piiriületus aega võtab, oleks ta juhul, kui oleks enne ära puhanud ja siis asunud piiri ületama, raisanud lihtsalt aega. Kaitsja nõustus, et ühel juhul oli katkematu puhkeaeg 8 tundi 45 minutit ja teisel juhul 7 tundi 51 minutit, kuid seletas, et kohe peale piiriületust asus juht uuesti puhkama, mistõttu tegelikult puhkas ta mõlemal juhul palju kauem ja asus liiklusesse puhanuna. Maakohus selle seisukohaga, et tegemist oli formaalsete rikkumistega, ei nõustu. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses on üheseltmõistetavalt öeldud, et 24tunnisesse ajavahemikku peab jääma vähemalt 9 tundi katkematut puhkeaega. Siinkohal nõustub maakohus kohtuvälise menetleja esindajaga selles osas, et selle 9 5 tunni näol on tegemist erandiga, mida võib kasutada vaid kuni kolm korda nädalas. Tegelik katkematu puhkeaeg peab olema 11 tundi pikk. Käesolevas väärteoasjas nähtub esitatud tõenditest (Nädalagraafik 29.10.2018 – 04.11.2018 ja Nädalagraafik 18.11.2018 – 24.11.2018), et esimesel juhul oli menetlusaluse isiku katkematu puhkeaeg 8 tundi 45 minutit ja teisel juhul vaid 7 tundi 51 minutit. Raskeveokijuhi katkematu puhkeaeg on ette nähtud liiklusohutuse tagamiseks. Seda puhkeaega ei ole kuidagi võimalik lühendada või kanda osa üle järgmisesse 24 tundi. Väsinud juht on ilmselgelt liikluses ohtlik nii enda kui teiste liiklejate elule, tervisele ja varale. Väsimusseisundis on juhi reaktsioonikiirus ja tähelepanu aeglustunud, mis omakorda viib otseselt liiklusõnnetuste toimumiseni. Maakohus tunnustab küll menetlusalust isikut selle eest, et peale piiriületust asus ta esimesel võimalusel taas puhkama, kuid on seisukohal, et kaks episoodi rikkumist on toime pandud ning tegemist ei ole formaalsete rikkumistega ja avaliku huvi puudumisega. Kaitsja viitas maakohtu istungil õigesti sellele, et normi eesmärgiks on see, et juht ei sõidaks väsinult roolis. Maakohus nõustub selle hinnanguga, kuid viitab siinjuures sellele, et sellest normist kinnipidamist saab tagada vaid konkreetsete aegade (tundide) määramisega ja selle normi täitmise tagamiseks ongi need tunnid sätestatud. Igasugune kõrvalekaldumine ettenähtud tundide arvust on ilmselgelt rikkumine, millele peab järgnema karistus. Viide piiriületuse põhjendusele on asjakohatu, sest kui on tegemist riikide vahel toimuva veondusega, peab juht igal juhul sellega arvestama. Kaitsja viide sellele, et juhul, kui menetlusalune isik oleks puhanud ettenähtud aja, oleksid olnud rahulolematud nii tellija kui tööandja, on täiesti kohatu. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud
lg.1 alusel ning menetluse lõpetamine Väärteomenetluse seadustiku §30 lg.1 p.1 alusel ei ole kuidagi põhjendatud. Ülaltoodu kokkuvõtteks nõustub maakohus kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning menetluse lõpetamiseks ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärteod on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku teod on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut,
6 Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule 3 rikkumise eest kokku karistuseks rahatrahv 36 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud 3 rikkumise eest kokku karistuse oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just antud väärteoasjas määratud karistuse suurusega, mistõttu alust rahatrahvi vähendamiseks käesolevas väärteoasjas ei ole. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.