4-19-2798/10

Väärteoasi nr 4-19-2798 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2019.a Tallinnas Väärteoasja number 4-19-2798 (2303,19,000903) Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Leili Merila Väärteoasi E.I väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik E.I ; ik: XXX; elukoht: xxxx; kodakondsus: määratlemata; töökoht: xxxx (xxxx) Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi ajast oli ta teadlik ja isik on kohut teavitanud, et nõustub asja arutamisega ilma tema osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse esindaja Jaak Paju Juhindudes KarS § 48 ja VTMS § 83 p 2, § 107–111, § 113, kohus otsustas: Süüdi tunnistada E.I 27.04.2019.a toime pandud väärteos LS § 201 lg 2 järgi ja mõista karistuseks arest 20 (kakskümmend) päeva. E.I poolt aresti kandmise alguseks lugeda tema karistuse kandmisele ilmumise päev. 1 Kohustada E.I ilmuma PPA Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusesse (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa) hiljemalt 15.07.2019.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada E.I suhtes sundtoomist kinnipidamiskeskusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest s.o alates 12.06.2019.a. ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, s.o alates 12.06.2019.a. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni vanempiirivalvuri Keidi Purde poolt on 27.04.2019.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 1563736 selle kohta, et E.I 27.04.2019.a. kella 22.50 ajal xxxx juures, liikudes xxxx tee suunas, juhtis mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Protokolli kohaselt rikkus E.I sellega LS § 90 lg 1 p 1, 3 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles arutada asja menetlusaluse isiku osavõtuta, kuivõrd isik on teadlik kohtuistungist. Samuti taotles esindaja lugeda väärteomaterjalid avaldatuks. Menetleja esindaja leidis, et E.I tuleb süüdi tunnistada ja mõista talle karistuseks 30 päeva aresti, arvestades seda, et isik on jätkanud uute süütegude toimepanemist, tal on 5 kehtivat karistust süstemaatiliselt juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. Rahatrahvi kohaldamine ei ole mingilgi moel põhjendatud. Kohtu seisukoht Kohus esmalt märgib, et menetlusalune isik E.I kohtuistungile ei ilmunud, kuigi ta oli sellest teadlik. Kohtukutse on üle antud tema elukohas tema abikaasale ning samuti on vastatud tema poolt e-posti aadressilt, et ta ei saa kohtuistungil osaleda ja palub otsust epostile. VTMS § 90 lg 1 kohaselt on väärteoasja arutamine võimalik, kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise koht teatavaks tehtud ja nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud. Antud juhul ei ole menetlusalune isik (kaitsja tal puudub) ka taotlenud asja arutamise edasilükkamist, mistõttu peab kohus võimalikuks väärteoasja arutamist ilma menetlusaluse isiku osavõtuta. 2 Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, jõudis järeldusele, et isiku süü on väärteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud kirjalike tõenditega, mida kohus uuris kinnitust leidnud väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemine E.I poolt. E.I poolt mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust omamata on fikseeritud 27.04.2019.a koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud ja selliselt on seostatav E.I viibimine sündmuskohal antud rikkumistega seonduvalt (tl 4). Samuti kinnitab nimetatud rikkumiste toimepanemist järgnev. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 5) kõrvaldati E.I sõiduki juhtimiselt 27.04.2019.a. seoses vastava kategooria juhtimisõiguse puudumisega. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis sõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx E.I. Asjaolu, et E.I puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, nähtub Maanteeameti liiklusregistri väljatrükist (tl 7) ning seega puudus tal 27.04.2019.a. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt õigus mistahes mootorsõiduki juhtimiseks. Seda, et ta on ka varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud mh seoses vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisega kuni vastavate põhjuste äralangemiseni, kinnitab 29.10.2016.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopia (tl 8). Kohus asub eelpool kajastatud kirjalike tõendite põhjal seisukohale, et E.I poolt 27.04.2019.a LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud. Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi väärteo menetlemisel, rikkumiste fikseerimisel ja tõendite kogumisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetsete rikkumiste asjaolud ja kogutud tõendid, need on koostatud liiklusjärelevalveks pädeva asutuse, Põhja prefektuuri, teenistuses oleva ametnike poolt. Menetlusalusele isikule tagati võimalus anda ütlusi (tl 4). Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed menetlusaluse isiku poolt juhtimisõigust omamata mootorsõiduki juhtimise kohta, rikkumine on õigesti kvalifitseeritud. Samuti on isik tutvunud oma õiguste ja kohustustega väärteomenetluses (tl 4pö). Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud ja selles sisalduvat ta vaidlustanud ei ole. Kohus märgib, et LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritav mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on juhtimiselt kõrvaldatud. Kuivõrd E.I oli juba varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, siis esineb tema tegevuses ka korduvus ning ta pidi olema ka teadlik, et 27.04.2019.a sõidukit juhtima asudes paneb ta toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. E.I on täisealine, süüvõimeline isik, asjas ei esine tema süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et E.I on talle süüks pandud väärteo toime pannud kavatsetult. 27.04.2019.a. pidi E.I sõidukit juhtima asudes olema teadlik asjaolust, et tal puudub 3 juhtimisõigus, teda oli ka varasemalt sel põhjusel juhtimiselt kõrvaldatud (tl 8) ja samuti on teda samalaadsete tegude eest karistatud kriminaalkorras 5-l korral (tl 9-10). Seega pidi ta olema ka teadlik, et 27.04.2019.a mootorsõidukit juhtima asudes paneb ta toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Isik on süüd tunnistanud ning on avaldanud, et ta mõistab, et poleks pidanud sõidukit juhtima asuma ning ta on ennast muutnud. Kohtuväline menetleja taotles E.I-le toimepandud väärtegude eest karistuseks 30 päeva aresti, kuivõrd isik on jätkuvalt toimepannud samaliigilisi süütegusid, rahatrahve ta tasuma asunud ei ole ning tal on 5 kehtivat kriminaalkaristust KarS § 4231 järgi. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek E.I karistamiseks arestiga on isikut ja toimepandud väärtegusid ja isiku süüd arvesse võttes põhjendatud. Tulenevalt karistatuse õiendist (tl 9-10) on E.I 12.06.2019.a seisuga karistatud väärteokorras 4-l korral ja nende tegude eest määratud rahatrahvid on tasumata. Oluline on tähele panna, et kuigi E.I puuduvad kehtivad karistused liiklusalaste väärtegude eest, on teda , s.o süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest. Viimati mõisteti talle 06.11.2017.a Harju Maakohtu otsusega reaalne vangistus 9 kuud 26 päeva, mille kandmiselt vabastati ta ennetähtaegselt Harju Maakohtu 26.03.2018.a määruse alusel ja isikule määrati 6-kuuline katseaeg. Seega on isik varem toime pannud mitmeid raskeid liiklusalaseid süütegusid ning nende eest määratud karistused (sh reaalne vangistus) ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma. Oluline on tähele panna, et käesoleva väärteo on isik toime pannud vaid veidi enam kui poole möödumisel eelmise samalaadse rikkumise toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmiselt ennetähtaegsel vabastamisel määratud katseaja lõppu. Nimetatud arvestades on isiku tegevuses ilmnenud käitumismuster – juhtida mootorsõidukit juhtimisõigust omamata. Seega on ilmne, et isik ei saa aru oma tegude ohtlikkusest ning ei ole sellise käitumisega üles näidanud austust õiguskorra ja kitsamalt liiklusohutuse suhtes. Isik, kellel puudub juhtimisõigus, on autoroolis kaasliiklejatele ohtlik, sest isikul ei saa olla juhtimisõiguse saamiseks vajalike oskuste omandamata jätmise tõttu piisavat sõidukogemust ja puudub veendumus, et see isik suudab liiklusreegleid järgida, mida saakski kinnitada vastava õppe ja eksamite läbimine. Seega ei ole E.I iseseisvalt asunud õiguskuulekalt käituma. Ta on valinud autojuhtimise olukorras, kus xxxx ja xxxx on kasutatav ühistransport. Arvestades isiku rikkumiste järjepidevust jätkumist, leiab kohus, et isiku süü on keskmisest suurem. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku teo tunnistamine ei väljenda ega kinnita tema puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 mõistes, kuivõrd isik on korduvalt samalaadseid rikkumisi toime pannud, mistõttu kohus seda karistust kergendava asjaoluna ei arvesta. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna isik on jätkanud uute liiklusalaste süütegude toimepanemist, seniste süütegude eest määratud rahatrahve ei ole ta aastate vältel tasunud, ka ei ole rikkumise sisult samalaadse teo toimepanemise eest mõistetud reaalne vangistus teda 4 mõjutanud uutest süütegudest hoiduma, siis on ilmne, et rahatrahvi, kui karistuse liigiga ei ole E.I puhul karistuse eesmärgid saavutatavad ning sellest lähtuvalt on isiku karistamine arestiga ainuvõimalik. Karistuse kestuse määramisel tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju. Riigikohus on korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka (RKKKo 3-1-1-99-06, p 15.1). On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. E.I näol on tegu isikuga, kes on korduvalt pannud toime samalaadseid liiklusalaseid süütegusid, mis ilmestab tema negatiivset suhtumist õigus- ja liikluskorda. Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. E.I poolt liiklusalaste rikkumiste toimepanemine on nüüdseks korduv – isik, olles teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus, on asunud taas sõidukit juhtima ja on teinud seda varsti pärast samalaadsete süütegude eest mõistetud vangistuse kandmiselt ennetähtaegsel vabastamisel määratud katseaega. Seega kõiki asjaolusid, sh käesolevas asjas samalaadse raske liiklusalase väärteotoimepanemist, arvestades on tema süü keskmisest suurem ning isiku mõjutamiseks on vajalik kohaldada ka keskmisest määrast mõnevõrra pikemat aresti. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, peab põhjendatuks E.I karistamist tema poolt toimepandud väärtegude eest 20-päevase arestiga. Kohus ei pea võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd see ei täidaks karistuse eesmärke – kohus on seisukohal, et E.I on seniste karistuste puhul pidanud kandma ka vangistust samalaadseete rikkumiste toimepanemise eest, kui ka see ei ole teda pikemaajaliselt mõjutanud ja ta jätkas peatselt uute liiklusalaste süütegude toimepanemist. Seega puudub alus arvata, et käesolevas asjas mõistetava aresti asendamine üldkasuliku tööga võiks isiku käitumisele pikemaajalist mõju omada. Ka asjaolu, et isikul on täitmata eelmiste väärtegude eest mõistetud rahatrahvid, iseloomustab isiku suhtumist karistuste täitmisesse. Samuti leiab kohus, et E.I puhul ei esine KarS § 66 lg-s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmine ositi. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et isik, kes paneb toime pidevalt uusi süütegusid, sh raskeid liiklusalaseid süütegusid, peab võimalikuks pidama ka seda, et uute väärtegude toimepanemisele võib järgneda karistus pikemaajalise aresti määramise näol. Seega ei saa sellisele isikule olla üllatuseks ka asjaolu, et taoline karistus võib mõjutada tema töö- või eraelu. Kohus juhindub KarS § 48, § 56, § 63; VTMS § 2; § 107 lg 1 p 1; § 108-111; § 113. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 5