Obsah (7)

§ 199§ 215§ 64§ 68§ 74§ 78§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-14203 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Va

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ning

§ 215

lg 1 järgi.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti D.G-le liitkaristus 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust, jättes

§ 74

lg 1 ja 3 alusel vangistuse tingimisi kohaldamata katseajaga 2 aastat ja 3 kuud.

§ 78

p 1 alusel arvestati katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 26.01.2012. Katseajaks allutati D.G kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima

§ 75lg-s 1 toodud kontrollnõudeid.

02.07.2012 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande D. G-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu ei ilmu registreerimistele ja ei esita dokumente kohustuste täitmise kohta. 19.07.2012 toimunud kohtuistungile D. G ei ilmunud ja ta kuulutati Tartu Maakohtu määrusega tagaotsitavaks. 25.07.2012 toimunud kohtuistungil seletas D. G , et leidis kaks kuud tagasi töö ja käib tööl, ent ei ole jõudnud töölepingut kriminaalhooldajale viia. Töö tõttu ei saanud ta paaril korral registreerimiskohustust täita ja ei julgenud pärast enam kokkusaamisele minna. Tööl ta telefoni kaasas ei kanna ning ei teadnud vastamata kõnedest, kes helistajateks olid. D.G elab oma 89-aastase vanaisa juures, kes ei kuulnud kui kriminaalhooldaja käis, ka süüdimõistetut ennast ei olnud kodus. D.G selgitas, et viibib vahepeal ema juures, kes elab XXX puiesteel. Katseajal on teda karistatud ühel korral auto tagavaraosade varguse eest. D.G on juba ammu proovinud narkootilisi aineid, amfetamiini ja kanepit, ent eitab sõltuvust, küll aga on ta nõus minema sõltuvusvastasele ravile. Esimese astme kohtu määruse sisu Täitmiskohtunik leidis, et taotlus on põhjendatud ja D.G-le mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Maakohus märkis, et D. G ei ole vaatamata korduvatele kutsetele ilmunud kohtumistele kriminaalhooldusametnikuga ning mitme kuu vältel puudus temaga kontakt. Kriminaalhooldusametniku kodukülastus ei ole andnud kontaktide taastamise tulemust, mistõttu kohus leidis, et kriminaalhooldus on katkenud D. G-st olenevatel põhjustel. Maakohus märkis, et

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõuded on D.

G-le täitmiseks kohustuslikud ja mõjuvaid põhjusi nende täitmata jätmiseks ei ole tuvastatud. Maakohus sedastas, et D. G töö olemasolu ei ole kinnitamist leidnud - ta ei ole mitme kuu jooksul esitanud töö kohta tõendit, kuigi tööst kui prioriteetsest eesmärgist on kriminaalhooldusel räägitud. Asjakohatud on D.G põhjendused selles, et töö takistas tal registreerimiskohustuse täitmist. Maakohus tuvastas, et D.G on katseajal karistatud väärteomenetluse korras kolmel korral, s.h ühel korral varguse ja ühel korral narkootiliste ainetega seotud väärteo eest. Ehkki väärteokaristused ei ole seadusest tulenevalt karistuse täitmisele pööramise tingimuseks, iseloomustavad need D. G isikut ja tema käitumist katseajal. Kohus märkis, et seega lisaks

§ 75

lg 1 p 2 ja 3 sätestatud kontrollnõuete korduvale täitmata jätmisele, on D.G katseajal käitunud õigusvastaselt – olles karistatud samasuguse süüteo eest, mille eest karistati teda kriminaalkorras ja vangistusest tingimisi vabastati. Kohus märkis, et D.G karistati täitmisel oleva kohtuotsusega 12 varguse episoodi eest, seejuures olid vargused süstemaatilised ja jätkuvad. D.G tarvitab narkootikume, kahjustades sellega enda tervist. D.G 2 õigusrikkumistega ja narkootikumide tarvitamisega seotud eluviiside tõttu on tegemist kontrollnõuete olulise rikkumisega ning määratud karistus tuleb pöörata täitmisele. Registreerimisnõude rikkumise tõttu on taotletud kontrollkohustuse täitmine D.G poolt ebatõenäoline, kuna suure tõenäosusega jätkab ta väljakujunenud eluviise. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu D.G kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu vangistuse täitmisele pööramise määrus ja teha uus määrus, millega määrata D.G-le täiendava kohustusena sõltuvusvastasele ravile allumine. Kaitsja arvates ei ole maakohus arvestanud, et tegemist on väga nõrga isikuga, kes vajab kõrvalabi nt tugiisiku näol. Suutmatus korrale alluda tuleneb narkootikumide tarvitamisest. Sõltuvusprobleemidega isikud vajaksid ravi, mitte vangistusega karistamist.

§ 74

lg 4 mõttest tulenevalt ei ole kohtul kohustust pöörata karistust täitmisele kontrollnõuete täitmata jätmisel - kohus pidanuks määrama D.G-le täiendavad kohustused, allutades ta sõltuvusvastasele ravile. Materjalidest nähtub, et varem ei ole D.G kriminaalkorras karistatud. Tegemist on noore inimesega, kellel puudub toimetulekuoskus, vajalikud teadmised ning toetav sotsiaalvõrgustik. Ta on kinnitanud valmisolekut oma käitumist parandada ja allub kindlasti sõltuvusvastasele ravile. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Ringkonnakohtule esitatud materjalidest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et süüdimõistetu D.G on rikkunud temale Tartu Maakohtu 26.01.
2. a kohtuotsusega

§ 75

lg 1 alusel käitumiskontrolli ajaks kohaldatud kohustusi – ta ei ilmunud registreerimistele ega ole esitanud dokumente kohustuste täitmise kohta. Kriminaalhooldaja 28.06.2012 koostatud erakorralisest ettekandest nähtub, et D.G on jätnud kriminaalhooldusametniku vastuvõtule tulemata kuupäevadel 10.05; 11.05; 06.06 ja 20.06.

1. Ettekande kohaselt teavitas 26.04.2012 D.G ametnikku telefonitsi sellest, et tal on kips ja kokku lepiti uus registreerimisaeg 10.05.2012, kuhu hooldusalune ei ilmunud. Ettekande koostaja helistas D. G-le ning kokku lepiti uus kohtumine 11.05.2012, kuhu hooldusalune samuti ei tulnud. 18.05.2012 saadeti D.G-le kutse, milles määrati kohtumise ajaks 23.05.2012, mil registreerimine leidis aset. Järgmisele kohtumisele 05.06.2012 hooldusalune ei tulnud, kuid teavitas ametnikku nõuetekohaselt mitteilmumisest. Telefoni teel lepiti uue registreerimisajana kokku 06.06.2012, kuid määratud ajal D.G vastuvõtule ei tulnud, saates Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna mobiilile sõnumi: "ja nesmogu priti". Telefonile hooldusalune ei vastanud. 15.06.2012 saadeti D.G-le järjekordne kutse, milles määrati kohtumise ajaks 20.06.2012, kuhu hooldusalune ei tulnud. Lisaks registreerimisele mitteilmumistele ei vastanud D.G ka ametniku telefonikõnedele, ei esitanud arstitõendit mitteilmumise põhjuse tõendamiseks ega töölepingut.
2. Kuna

§ 74

lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Antud juhul nõustub ringkonnakohus 3 maakohtu põhjendustega ja leiab, et määruskaebuses esile toodud asjaolud ei anna alust vastupidisele seisukohale asumiseks. Ringkonnakohus põhjendab seda järgnevalt.

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuna kaitsja ei ole vaidlustanud D. G-le etteheidetavaid kontrollnõuete rikkumiste sisuks olevaid asjaolusid ja ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses olevate motiividega, käsitleb ringkonnakohus järgnevalt määruskaebuses esitatud väiteid.
2. Kaitsja on määruskaebuses peamiselt tuginenud asjaolule, et D. G puhul on tegemist sõltlasega ning seetõttu tuleks talle määrata

§ 75lg 2 p 5 alusel kohustuseks alluda ettenähtud ravile.

Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga ning leiab, et uute kohustuste määramine D.G-le ei ole otstarbekas, kuna tema senisest käitumisest nähtuvalt puudub tal motivatsioon täita käitumiskontrolli nõudeid korrektselt. Samuti ei tunnistanud D.G maakohtu istungil endal sõltuvushäirete olemasolu ja väitis, et 29.03.

1. a toimepandud väärteo põhjuseks ei olnud rahapuudus, ehkki tema sõltuvushäiretele viitab maakohtu istungil avaldatu, et narkootilisi aineid (amfetamiin ja kanep) proovib ta juba ammusest ajast. Ringkonnakohus on veendunud, et sõltuvusravi tulemuslikkuse tagab esmalt probleemi tunnistamine – praegusel juhul D.G sõltuvusprobleemi olemasolu ei tunnista. Ehkki kaitsja väitel on D.G motiveeritud oma käitumist parandama, osundab ringkonnakohus asjaolule, et senini ei ole D. G selles osas midagi ette võtnud, vastupidi – ta on jätkanud õigusvastast tegevust, mistõttu puudub ringkonnakohtul veendumus, et D.G suudaks edaspidi järjekindlalt ja kohusetundlikult kontrollnõudeid ning määratud kohustusi täita.
2. Ringkonnakohus märgib, et isikut süüdi mõistes ja talle tingimisi vangistust kohaldades määrab kohtunik ka mõjutusvahendid, andes sellega süüdimõistetule hea käitumise korral võimaluse vältida reaalse vangistuse täideviimist. Seega, valides tingimisi vangistusest vabastamise, leiab kohus sisuliselt, et reaalne vangistus ei mõju ilmselt paremini uut kuritegu ära hoidvalt kui vabastamine. Seetõttu on mõistetud vangistusest tingimisi vabastamisel määrav positiivne prognoos, mille juures arvestatakse nii teo toimepannud isikut, tema varasemat karistatust kui teo asjaolusid. Kohus on seega arvestanud karistust tingimisi määrates juba määruskaebuses märgitut – seda, et tegemist on kriminaalkorras karistamata noore inimesega ning andnud talle võimaluse vältida reaalse vangistuse kohaldamist. Maakohus juhib seetõttu õigustatult tähelepanu sellelegi, et katseajal karistati D. G väärteokorras samaliigilise teo eest, milles ta kriminaalkorras süüdi tunnistati. Ringkonnakohtu arvates viitab selline käitumine omakorda D.G riskialtile ja norme eiravale käitumisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et ehkki väärtegude toimepanek ei ole karistuse täitmisele pööramise tingimuseks, iseloomustab see isiku käitumist ja näitab tema suhtumist määratud karistusse. Seetõttu peab kohus paljasõnalisteks D.G lubadusi end muuta.
3. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et D.G-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata ning käesoleval juhul ei ole võimalik määrata D. G-le täiendavaid kohustusi. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4 Paavo Randma