← Eesti

1-13-5145/3

Obsah (4)§ 424§ 68§ 73§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juunil 2013. a Tartu kohtumajas Kalevi 1 Tartu Kriminaalasja number 1-13-5145 Kohtukoosseis kohtuni

) § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi prokuröri abi Margit Pärn Süüdistatav A.A Kaitsja elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 5 1 p-st 5, 249 ja 256 lg 1 p 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.A

§ 424

järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 68alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 02.-03.06.2013.

a, s.o 2 päeva karistusaja hulka, A.A poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 73

alusel määrata, et tingimisi jäetakse vangistus A.A suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kr

MS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.A-lt riigituludesse menetluskuludena ½ sundrahast, s.o 240 (kakssada nelikümmend) eurot ja kaitsjale makstud tasu 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti, kokku 304 (kolmsada neli) eurot 80 senti. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et A.A on õigus menetluskulud 304 (kolmsada neli) eurot 80 senti tasuda ositi 10 (kümme) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb igakuiselt tasuda 30 (kolmkümmend) eurot 48 senti. Juhul kui A.A ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, tuleb pärast esimese makse tegemata jätmist pöörata kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le

  1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu A.A süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 02.06.
  2. a kella 01.50 paiku Tartu maakonnas Tähtvere vallas Tartu-Viljandi maantee 10-ndal kilomeetril mootorsõidukit Honda Civic registreerimismärgiga XXX. Sellega pani A.A toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.A-le karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 68alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 02.-03.06.2013.

a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73

alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. 2 II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et A.A on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.A süüdi tunnistada

§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulude osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 21.60 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 43.20 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär on 320 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. A.A on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi 10 kuu jooksul. Kohus leiab, et A.A taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. A.A sissetulekuks on lapsetoetus ja juhutöödest saadav tasu. A.A-le tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi 10 kuu jooksul. Ingeri Tamm Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.