Obsah (10)

§ 201§ 224§ 73§ 207§ 90§ 77§ 203§ 69§ 91§ 106

4-20-5142 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-20-5142 (2315,20,006736) Kohtunik Marina

§ 201

lg 2, § 203, § 207 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik S.J – isikukood: XXX; elukoht: xxx; xxxkodakondsus; e-post: xxx Kohtuväline menetleja Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo, esindaja J. P. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 83 p-st 2 ja § 107 lg 1 p-st 1, maakohus otsustas: 1. Tunnistada S.J süüdi liiklusseaduse (

) § 201 lg 2, § 203, § 207 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning mõista talle KarS § 63 lg 1 kohaldamisega

§ 224lg 2 alusel karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.

1. Mõistetud arest tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri kinnipidamiskeskuses aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.
2. Otsuse koopia edastada S.J-ile , Politsei- ja Piirivalveametile ning täitmiseks Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskusele. 1 4-20-5142 EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta teatama sellest kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtumenetluse pool, kes ei viibinud kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel, saab esitada apellatsiooniteate 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 15 päeva möödudes apellatsiooniteate esitamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VÄÄRTEOASJA ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Väärteoprotokoll
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalitus koostas
4. novembril 2020 väärteoprotokolli nr 20201129345501 selle kohta, et S.J
5. novembril 2020 kella 13.27 ajal Tallinnas Merivälja tee Mähe-Kaasiku tee x juures liikudes kesklinna suunas juhtis mootorsõidukit Audi 80 registreerimisnumbriga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,28 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,33 mg/l, +/- 0,05 mg/l. Ta juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Samuti juhtis ta mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud. S.J juhtis mootorsõidukit, mis oli kehtestatud korras ümberregistreerimata. Sõiduki omanik ei ole registriandmete muutmiseks esitanud Maanteeametile nõuetekohast taotlust viie tööpäeva jooksul alates sõiduki omandamisest (
6. oktoobril 2020).
7. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik S.J väärteoprotokolli kohaselt liiklusseaduse (

) § 69 lg-s 3 sätestatud nõuet, millega pani toime

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Samuti rikkus ta

§ 73lg 2 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.

juuli 2011. a määruse nr 77 §-s 6 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime

§ 207lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Lisaks rikkus S.J

§ 90

lg 1 p 1 nõuet, millega pani toime

§ 201lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo .

Samuti rikkus ta

§ 77lg-s 3 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 3.

märtsi 2011. a määruse nr 19 § 7 lg-s 1 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime

§ 203järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtumenetlus 3. Kohtuistungil palus kohtuväline menetleja karistada menetlusalust isikut

§ 201lg 2, § 203, § 207 lg 1 ja § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest karistusseadustiku (Kar

S) § 63 lg 1 kohaldamisega

§ 224lg 2 alusel arestiga 20 päeva.

1. S.J tunnistas end kohtuistungil süüdi ja palus karistuseks mõista üldkasulik töö. Ta väitis, et edaspidi rikkumisi ei tule. Sõiduki ostmise hetkel oli sõiduk veel arvel, isegi ülevaatus oli olemas. Ta sõitis ilma juhilubadeta, aga kui kinni peeti, siis tuli välja, et auto oli arvelt maha võetud ajutiselt, millest ta teadlik ei olnud. 2 4-20-5142 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid, tutvunud tunnistaja ütlustega ja kuulanud ära menetlusaluse isiku kohtus antud ütlused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule etteheidetud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.
3. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõendid lubatavad. Kohus avaldas kohtuistungil VTMS § 99 lg 8 alusel tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlused. Tunnistaja R. J. oli kohtuistungile kutsutud. Tunnistaja andis kohtule teada, et tal ei ole võimalik
4. veebruari
5. a kohtuistungile ilmuda seoses ootamatute tööülesannetega. Kohtu hinnangul on tegemist mõjuva põhjusega, mis võimaldab avaldada tunnistaja varasemad ütlused. Sellega nõustusid kohtuistungil ka kohtumenetluse pooled, mh ei olnud pooltel tunnistajale täiendavaid küsimusi. S.J-i teo kvalifitseerimine

§ 224lg 2 järgi 7.

Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis 29. novembril 2020 kella 13.27 ajal Tallinnas Merivälja tee Mähe-Kaasiku tee x juures liikudes kesklinna suunas mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,28 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,33 mg/l, +/- 0,05 mg/l. Väärteoetteheite kohaselt rikkus S.J

§ 69

lg 3 nõuet, millega pani toime

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

8.

§ 69

lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

1. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt kasutati
2. novembril 2020 kell 13.27 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks indikaatorvahendit Alcoquant 6020 plus nr A418907, mille näit oli positiivne ehk 0,41 mg/l. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrüki kohaselt kasutati
3. novembril 2020 kell 13.54 kuni 13.58 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr ARMD-0144 (taatlemistunnistuse nr TTRC-20/00094). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,34 ja 0,33 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,28 mg/l. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd joovet mõõtis pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, mida kinnitab mõõtevahendi taatlustunnistus. Ka tunnistaja R. J. kinnitas oma ütlustes, et nad peatasid
4. novembril 2020 kell 13.27 Merivälja teel suunaga kesklinn, Mähe-Kaasiku tee x juures S.J-i poolt juhitud sõiduauto ja kontrollimisel selgus, et S.J oli tarvitanud alkoholi. Seega on tuvastatud, et menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,28 mg alkoholi ühe liitri kohta.
5. Kohtu hinnangul pani S.J teo toime vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,28 mg/l, pidi S.J pidama võimalikuks ja möönma, et viibib juhile keelatud seisundis nii enesetunde kui ka teadmise põhjal, et oli eelmisel õhtul tarvitanud alkoholi. Millises koguses alkoholi ta tarvitas, seda menetlusalune isik 3 4-20-5142 ei mäletanud. Sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10 -0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Nähtuvalt tuvastatud alkoholisisalduse määrast väljahingatavas õhus leiab kohus, et menetlusalune isik pidi võimalikuks pidama, et ta ei tohi sõidukit juhtida, kuid sellest olenemata asus mootorsõidukit juhtima ega kontrollinud enne sõitma asumist enda seisundit.
6. Kohtu hinnangul puuduvad isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud . Seega on menetlusalune isik H. Katajav pannud toime

§ 69

lg 3 sätestatud kohustuse rikkumise ja seega

§ 224

lg-s 2 sätestatud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise lubatud alkoholi piirmäära ületades. S.J-i teo kvalifitseerimine

§ 207lg 1 järgi 12.

Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt samuti ette ka seda, et ta juhtis 29. novembril 2020 kella 13.27 ajal Tallinnas Merivälja tee Mähe-Kaasiku tee x juures liikudes kesklinna suunas mootorsõidukit, mis ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kirjeldatud käitumisega rikkus S.J väärteoprotokolli kohaselt

§ 73lg-s 2 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.

juuli 2011. a määruse nr 77 §-s 6 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime

§ 207lg-s 1 sätestatud väärteo.

13.

§ 73

lg 2 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 6 sätestab ülevaatusele esitamise tähtajad. Nimetatud paragrahvi punkti 4

2 kohaselt esitatakse üle kümne aasta vanune M1-, L3e-, L4e-, L5e- ja L7e-kategooria sõiduk korralisele ülevaatusele hiljemalt 12 kuu möödumisel viimasest ülevaatusest.

1. Maanteeameti liiklusregistris sõiduki taustakontrolli väljatrükilt nähtub, et sõidukil Audi 80 registreerimisnumbriga XXX puudus kontrollimise hetkel (päringu teostamise ajal), s.o
2. detsembril 2020 kell 11.34 kehtiv tehnoülevaatus. Tehnoülevaatuse andmetest nähtub, et viimane korduv ülevaatus X OÜ-s oli
3. novembril 2019 ning tehnoülevaatus kehtis kuni
4. oktoobrini
5. Sõiduki tehnilistest detailandmetest nähtub muu hulgas, et sõiduauto Audi 80 kuulub M1 kategooriasse ning esmane registreerimine (Eestis registreerimine) on aset leidnud
6. juunil 2006, seega tulenevalt määruse § 6 p -st 4 esitatakse M1 kategooria sõiduki korralisele ülevaatusele hiljemalt 12 kuu möödumisel viimasest ülevaatusest. Ka tunnistaja R. J. kinnitas oma ütlustes, et S.J-i poolt juhitud sõiduautol, mille nad
7. novembril 2020 kinni pidasid, puudus kehtiv tehnoülevaatus. S eega puudus väärteo toimepanemise ajal menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukil Audi 80 registreerimisnumbriga XXX kehtiv tehnoülevaatus (viimasest kehtivusajast oli möödunud 1 kuu). 4 4-20-5142
8. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et kui ta sõiduki ostis, siis oli sõiduk arvel ja ülevaatus ning kõik oli olemas. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik S.J teo toime hooletuse vormis (KarS § 18 lg 3). Juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et liiklusseaduses sätestatud nõuded on täidetud, sh liikluses kasutataval mootorsõidukil peab olema läbitud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontroll. Teisisõnu pidanuks S.J kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral ette nägema, et sõiduk peab läbima tehnoülevaatuse. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega on menetlusalune isik S.J pannud toime

§ 73lg-s 2 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.

juuli 2011. a määruse nr 77 § -s 6 sätestatud kohustuste rikkumise ja seega

§ 207

lg-s 1 sätestatud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise. S.J-i teo kvalifitseerimine

§ 201lg 2 järgi 16.

Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt samuti ette ka seda, et ta juhtis 29. novembril 2020 kella 13.27 ajal Tallinnas Merivälja tee Mähe-Kaasiku tee x juures liikudes kesklinna suunas mootorsõidukit Audi 80 registreerimisnumbriga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud. Kirjeldatud käitumisega rikkus S.J väärteoprotokolli kohaselt

§ 90

lg 1 p 1 nõuet, millega pani toime

§ 201lg-s 2 sätestatud väärteo.

17.

§ 90

lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 201

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. 18. 29. novembril 2020 tehtud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati S.J mootorsõiduki juhtimiselt mh

§ 91lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Maanteeameti andmetel S.J kehtivat juhtimisõigust ei ole ja juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud (

1. märtsil 2016). Menetlusaluse isiku enda ütluste kohaselt on tal juhtimisõigus aastaks peatunud. Kohtu hinnangul on selle asjaolu tuvastamisel tõendina usaldusväärsemad Maanteeameti liiklusregistri andmed. Tõik, et S.J-i esmane juhtimisõigus tunnistati
2. a kehtetuks riimub ka

§ 106

lg-s 6 sätestatuga, mille kohaselt kui esmase juhiloa omajal on mootorsõiduki juhtimisõigus karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud esmane juhiluba kehtetuks. Ka tunnistaja R. J. kinnitas oma ütlustes, et S.J puudus liiklusregistri andmete kohaselt juhtimisõigus. Seega on eeltooduga tõendamist leidnud, et

1. novembril 2020 kella 13.27 ajal Tallinnas Merivälja tee Mähe-Kaasiku tee x juures liikudes kesklinna suunas juhtis S.J mootorsõidukit isikuna, kelle mootorsõiduki juhtimisõigus oli kehtetuks tunnistatud.
2. Menetlusalune isiku ütlustest nähtuvalt oli ta teadlik, et temal puudu b mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohtu hinnangul on tegu seega toime pandud kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Mootorsõiduki juhtimine oli tema eesmärk. Puuduvad isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega on menetlusalune isik S.J pannud toime

§ 90

lg 1 p 1 5 4-20-5142 sätestatud kohustuse rikkumise ja seega

§ 201

lg-s 2 sätestatud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. S.J-i teo kvalifitseerimine

§ 203järgi 20.

Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt samuti ette ka seda, et ta juhtis

1. novembril 2020 kella 13.27 ajal Tallinnas Merivälja tee Mähe-Kaasiku tee x juures liikudes kesklinna suunas mootorsõidukit Audi 80 registreerimisnumbriga XXX, mis oli kehtestatud korras ümberregistreerimata. Sõiduki omanik ei ole registriandmete muutmiseks esitanud Maanteeametile nõuetekohast taotlust viie tööpäeva jooksul alates sõiduki omandamistest (
2. oktoobril 2020). Kirjeldatud käitumisega rikkus S.J väärteoprotokolli kohaselt

§ 77lg-s 3 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 3.

märtsi 2011. a määruse nr 19 § 7 lg-s 1 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime

§ 203järgi kvalifitseeritava väärteo.

21.

§ 77

lg 3 kohaselt peab r egistriandmete muutmiseks mootorsõiduki ja selle haagise omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Maanteeametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates (kuni

1. detsembrini 2020 kehtinud sõnastus). Majandus- ja kommunikatsiooniministri
2. märtsi
3. a määruses nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 7 lg 1 sätestab, et sõiduki registriandmete muutmist tuleb taotleda viie tööpäeva jooksul alates andmete muutumisest. Sõiduki taustakontrollist sõidukiga tehtud toimingutest nähtub, et sõiduauto Audi 80 registreerimisnumbriga XXX on
4. novembril 2020 ajutiselt registrist kustutatud.

§ 77lg 8 p-s 1 sätestatu kohaselt kustutab Maanteeamet (kuni 31.

detsembrini 2020 kehtinud sõnastus) mootorsõiduki või selle haagise ajutiselt registrist, kui registrisse kantud omanik teatab mootorsõiduki või selle haagise võõrandamisest, kuid omandaja ei ole ettenähtud aja jooksul esitanud taotlust registriandmete muutmiseks. Maanteeameti liiklusregistris sõiduki taustakontrolli väljatrükilt nähtub, et sõiduauto Audi 80 registreerimisnumbriga XXX on registrist ajutiselt kustutatud kuni

1. novembrini
2. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akti kohaselt teisaldati
3. novembril 2020 S.J-i poolt juhitud, kuid kinnipidamise hetkel T. L.(isikukood xxx ) kuuluv mootorsõiduk Audi 80 registreerimisnumbriga XXX Rahumäe tee asuvasse politseiparklasse. Ka tunnistaja R. J. kinnitas oma ütlustes, et S.J-i poolt juhitud sõiduauto oli registrist kustutatud. Seega, kui menetlusalune isik ostis nimetatud sõiduki (nimetatud sõiduki ostmist kinnitas S.J ka istungil), siis pidi ta ka andmeid registris muutma, s.t pöörduma Maanteeametisse liiklusregistris registriandmete muutmiseks ja sõiduki uuesti registreerima viie tööpäeva jooksul alates sõiduki omandamisest. Arvestades, et menetlusaluse isiku kohtus antud ütluste kohaselt oli ajal, mis tema sõiduki soetas, sõiduk registreeritud ja korras olid andmed ka tehnoülevaatusega, pidi
4. novembriks 2020 sõiduki soetamisest olema möödunud vähemalt ligikaudu kuu aega. Nimelt nähtub tehnoülevaatuse andmetest, et tehnoülevaatus kehtis kuni
5. oktoobrini
7. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et kui ta sõiduki ostis, siis oli sõiduk arvel ja ülevaatus ning kõik oli olemas, kuid kui ta kinni peeti, selgus, et sõiduk oli üldse arvelt ajutiselt maha võetud. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik S.J teo toime hooletuse vormis (KarS § 18 lg 3). Juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et liiklusseaduses sätestatud nõuded on täidetud, sh liikluses kasutatav mootorsõiduk peab olema nõuetekohaselt 6 4-20-5142 registreeritud/ümberregistreeritud. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega on menetlusalune isik S.J pannud toime

§ 77lg-s 3 ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 3.

märtsi 2011. a määruse nr 19 § 7 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumise ja seega

§-s 203 sätestatud väärteo, s.o ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise. Karistus 23. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik S.J on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Vastavalt KarS § 63 lg-le 1 määratakse või mõistetakse sellisel juhul isikule üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. 24.

§ 224

lg 2 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni.

§ 207

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

§ 201

lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 203näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.

Raskeima karistuse näeb seega ette

§ 224lg 2, mistõttu tuleb karistust Kar

S § 63 lg 1 alusel kohaldada selle sätte alusel. 25. Kuivõrd

§ 224

lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud S.J-ile karis tuseks rahatrahvi mõistmine. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Viimase otsusega väärteoasjas määratud rahatrahv on asendatud arestiga. Seega ei ole S.J-ile eelnevalt määratud rahatrahv mõju avaldanud (isik seda ei tasunud, mistõttu asendati see arestiga) ning isik jätkab liiklusalaste väärtegude (aga ka kuritegude) toimepanemist. Samuti on S.J-ile kuritegude toimepanemise eest kohaldatud vangistust, s.o vabadust piiravat karistust, kuid sellegipoolest jätkab ta süütegude toimepanemist. Seetõttu peab kohus põhjendatuks karistusena kohaldada aresti. 26. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. 27. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. S.J-i väljahingatavas õhus tuvastatud alkoholisisalduse määr 0,28 mg/l jääb antud juhul

§ 224lg 2 kontekstis alammäära lähedale.

Samas on tegemist rikkumisega, mis on kvalifitseeritav teise lõike järgi ehk tegemist on raskema rikkumisega. Arvesse tuleb võtta, et menetlusalune isik on oma teoga pannud toime neli erinevat liiklusalast rikkumist, näidates sellega hoolimatust talle seadusega pandud kohustuste suhtes. See viitab menetlusaluse isiku suurele süüle. Seejuures on üks rikkumistest toime pandud kavatsetusega. 7 4-20-5142

1. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul ei saa karistuse mõistmisel arvestamata jätta ka asjaolu, et karistusregistrist nähtuvalt on S.J korduvalt kriminaalkorras liiklusalaste rikkumiste eest, sh mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistatud.
2. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. S.J-ile tuleb mõista arest keskmises määras. Keskmises karistusemääras mõistetud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumistega. Seega mõistab kohus S.J-ile KarS § 63 lg 1 kohaldamisega

§ 224lg 2 alusel karistuseks aresti 15 päeva.

30. Kohtuistungil avaldas S.J soovi aresti asendamiseks üldkasuliku tööga, selgitades, et arest ei vii kedagi kuhugi. See on tema hinnangul riigi raha raiskamine. Aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole kohtu arvates aga põhjendatud eripreventiivsetel kaalutlustel. Arvestades isiku suhtumist oma tegudesse ja varasemat karistatust, nähtub, ei ta ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest. Menetlusalust isikut on korduvalt liiklusalaste süütegude eest karistatud. Käesoleval juhul on S.J ühe teoga pannud toime 4 erinevat liiklusalast rikkumist. Kohus ei pea üldkasulikku tööd piisavalt mõjusaks vahendiks, tagamaks, et isik hoidub edaspidi uute rikkumiste toimepanemisest. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et H. Katajav on varasemalt kokku puutunud kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli nõuete/kohustustega, kuid on katseajal toime pannud uue kuriteo, mistõttu on tema karistus täitmisele pööratud. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades S.J-i varasemat elukäiku (korduv karistatus nii kriminaal- kui ka väärteokorras, juba mõistetud raskemaliigilised karistused), puudub kohtul veendumus, et S.J suudab täita üldkasuliku tööga kaasnevat kohustust teha tööd tähtaegselt ja vastavalt ajakavale, mistõttu ei pea kohus võimalikuks ega ka S.J-i süü suurust arvestades põhjendatuks aresti asendamist üldkasuliku tööga. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik 8