Toimik nr 1-08-12645 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.detsembril 2008 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-12645 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Olga Štšeglova juuresolekul Tõlk Inga Kaljus Prokurör Ringkonnaprokurör Irina Karo Kaitsja Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.I tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 09.detsembril 2008 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu S.I , isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta S.I vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. VangS § 76 lg 3 määrata, et S.I ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamine toimub alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest 1 aasta möödumisel. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.09.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. S.I on süüdi tunnistatud Kohtla-Järve Linnakohtu 09.05.2000 kohtuotsusega KrK § 128 lg 1, § 195 lg 3, § 140 lg 1, § 108 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti KrK § 40 lg 1 1
(5)kohaldamisega 5 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. KrK § 40 lg 3 kohaldamisega, liideti mõistetud karistusele osaliselt Tartu Maakohtu otsusega 27.11.1997 mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 aastat 11 kuud ja 9 päeva vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks mõisteti 14 aastat 6 kuud vabadusekaotust.Vastavalt KrK § 45 lugeda ärakantuks käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aeg 26.09.1997 kuni 27.04.1999, s.o 1 aasta 7 kuud 1 päev. Seisuga 09.05.2000 jääb kanda karistust 12 aastat 10 kuud 29 päeva. Viru Ringkonnakohtu määrusega 20.12.2007 on muudetud karistuse kandmise aja algust ja karistuse kandmise aega hakati lugema alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 14.04.1997 (Tartu Maakohtu 27.11.1997 otsuse asjas). Karistuse kandmise algus 14.04.1997 ja lõpp 14.10.
- Viimati arutati S.I ennetähtaegse vabanemise küsimust Tartu Maakohtus 11.03.
- Mainitud määrusega keelduti ennetähtaegsest vabastamisest. Määrus jõustus 24.03.
- Seega, ennetähtaegse vabanemise võimaluse taasavanemine 24.09.
- S.I andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa II köide lk 35) Elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 14.07.
- Kinnipidamisasutusest S.I kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Viru Vanglas soorotas riigikeele eksami. Esitas taotluse keevitaja kursustel osalemiseks ja ka tööle, mis käesolevaks hetkeks ei ole saanud nõusolekut. Karistuse kandmise ajal töötamisega hõivatud ei ole olnud. Peale vabanemist soovib elama asuda oma ema, Oxxx Nxxx juurde aadressile xxx. Omandatud on keskharidus koos traktorist-masinisti kutsega. Vabanedes on olemas töökoht xxx-ekskavaatorijuhina, garantiikiri isiklikus toimikus. S.I mina-pilt on adekvaatne, ta on orienteeritud igapäevasele toimetulekule. Kaasvangidega suhtleb neutraalselt ning vanglatöötajatega viisakalt. Isiku ellusuhtumine on positiivne ning tulevikule orienteeritud. Vestuses on S.I arutlev, aktiivne, viisakas. Sooritatud kuriteod viitavad minevikus isiku impulsiivsele käitumisele ja kehvale enesekontrollivõimele. Kuid praegu igapäevaelus isikut agressiivseks pidada ei saa, ta oskab oma käitumist analüüsida ja kontrollida. S.I väidab, et kahetseb toimunud kuritegu, vangistuses olles on muutnud enda ellusuhtumist ja väärtushinnanguid. Uue kuriteo risk võib tekkida seoses liiga pika vangistusega ja ühiskonnaelust eemalolekuga. S.I kohanemisvõime on hea, tunnistab tavaühiskonnas aksepteeritud väärtus: perekond, kodu, tervislik eluviis. Suurimaks riskiteguriks uute kuritegude toimepanemisel on alkoholijoobes olek. Alkoholijoobes olles muutub isik vägivaldseks ja agressiivseks. Uue kuriteo riski vähendavad mitte suhtlemine kriminaalse taustaga inimestega, hõivatus tööga ja lähedaste inimeste toetus (ema ja õde). Kohus avaldas kohtuistungil kontaktisiku ettekande, koostatud veebruaris 2006, millest nähtub, isik viibis selles vanglas selles eluosakonnas alates aastast
- Käitumine on provotseeriv, väljakutsuv, agressiivne, nii vanglaametnike kui ka kambrikaaslastega. Vangistuse ajal ei osalenud süüdimõistetu sotsiaalprograamides. Kohtuistungil selgitas kontktisik Kadi Luure, et käesolevaks ajaks ei vasta valgla koostatud positiivne iseloomustus siiski tegelikele asjaoludele. See positiivne iseloomustus oli koostatud kiirustades, ametnike ülekoormatuse tõttu. Praegu süüdimõistetu on paigutatud tugevdatud järelevalvega osakonda, kus töötamine on keelatud. Seal on lubatud õppimine, samuti sotsiaalabiprogrammides osalemine. Nimelt Nemšenkovile on alates järgmisest aastast määratud Agressiivsuse asendamise treeningu programm. Tema teada, ei ole S.I varem kunagi osalenud programjmides. Tema kui kontaktisik on kohustatud süüdimõistetuga suhtlema iga päev, kuid hetkel süüdimõistetu käitumine on selline, et S.I loobub suhtlemast. Tema 2
(5)käitumine on agressiivne, see väljendub tema ründavas suhtlemisviisis. Tugevdatud järelevalve osakonda opaigutatakse muuhulgas ka isikuid, kelle suhtes on olemas operatiivinfo nende õigusevastase käitumise kohta, kuid kohtuistungil seda avaldada ei saa. S.I on sinna paigutatud just selles alusel. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on otstarbekas vabastada S.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt kohaldades elektroonilise valve kohustust. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seadusekuulekat eluviisi. Kohaldatava elektroonilise järelevalve pikkuseks võiks olla üheksa kuud. Kohus avaldas isiklikus toimis oleva kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande, mis oli koostatud veebruaris 2008, millest nähtub, et süüdimõistetu poolt uute kuritegude toimepanemise riskitegurid on väga tõsised ja seda vaatamata sellele, et isikul on kindel elu- ja töökoht, samuti pereliikmete toetus. Kogu vangistuse ajal ei osalenud süüdimõistetu üheski sotsiaalabiprogramkios, mis aitaks tal vabaduses adapteerimisel. Kriminaalhooldusametnik ei toetanud süüdimõistetu vabastamist enne tähtaega. S.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Elu- ja töökoht on talle garanteeritud. Esitab kohtule garantiikirja tööandjalt 18.01.2008, millest nähtub, et xxx võtab isiku tööle ekskavaatori junina. Vangla kontaktisik ei tee oma tööd korralikult, seetõttu ta loobub temaga suhtemast. Tema paigutamine tugevdatud järelevalveosakonda ei ole millegagi põhjendatud. Kaitsja on seisukohal, et tema kaitsealusele on tagatud kindel elukoht, perekonna tugi, kindel töökoht. Distsiplinaarrikkumisi tal ei esine. Süüdimõistetule on tagatud võimalus enne tähtaega vabaneda seaduse alusel ja põhjust sellest keelduda praegu ei ole. Prokurör ei toeta süüdimõistetu vabanemist enne tähtaega. Tal ei ole distsiplinaarrikkumisi, kuid juhul, kui ta kannab karistust tugevdatud järelevalvega osakonnas, siis rikkumiste toimepanemise võimalused on tunduvalt piiratud selle osakkonna erilise režiimi tõttu. Kontaktisik selgitas, et süüdimõistetul esineb teatud agressiivsus. Süüdimõistetu ei osalenud senini uheski sotsiaalabiprogrammis. Süüdimõistetu vabanemine on ennatlik. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et S.I tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega õigustatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.I isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on korduvalt kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest, kokku viiel korral. Kohtla-Järve Linnakohtu 30.05.1995 kohtuotsusega karistati S.I KrK § 139 lg 3 p 1 järgi 3 aastase vabadusekaotusega 2-aastase katseajaga, pani katseajal toime uue raske mitmeepisoodilise kuriteo (tapmise eriti piinaval ja julmal viisil, röövimise, riisumise). Tartu Linnakohus 27.11.1997 karistas teda nimetatud kuritegude toimepanemise eest 14-aastase vabadusekaotusega kinnises vanglas. Samuti on S.I karistatud Ida-Viru 3
(5)Maakohtu 15.09.1995 kohtuotsusega KrK § 15 lg 2-197 lg 2 p 2 järgi 6 kuulise vabadusekaotusega, millele liideti Kohtla-Järve Linnakohtu 30.05.1995 kohtuotsusega mõistetud karistus lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud ja 8 päeva. Viimase, teise astme isikuvastase kuriteo raske kehavigastuse tahtlikus tekitamises, kuritahtliku huligaansuse eest, mis seisnes talle tuttavate inimeste ähvardamises ja vägivalla kasutamises nuga ja püstolitaotlist eset kasutades, karistati teda Kohtla-Järve Linnakohtu 09.05.2000 kohtuotsusega 14-aasta ja 6-kuulise vabadusekaotusega. Süüdimõistetu kuriteod on järjest suureneva raskusastmega, varavastastest kuritegudest, vargustest ja asja omavolilisest kasutamisest, on välja kasvanud eriti rasked isikuvastased kuriteod (Tartu Linnakohtu 27.11.1997, Kohtla-Järve Linnakohtu 09.05.2000 kohtuotsus). See näitab, et S.I käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase suunaga. S.I isiklikust toimikust on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul aastatel 1997-2000 korduvalt distsiplinaarkorras, kusjuures 9 korral on karistuse liigiks määratud kartser ja 5 korral noomitusega. Vangla õiendist 28.01.2008 nähtub, et kinnipeetav kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma (isiklik toimik II osa II köide). Samal ajal vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav vanglas ei tööta ega ei osale sotisaalabiprogrammides. Alates järgmisest aastast on tema kavasse määratud Agressiivsuse asendamise treeningu programm, mille läbimist peab kohus eriti tähtsaks konkreetse süüdimõistetu puhul. Kontaktisikuga suhtlemisest keeldumine näitab, et käesoleval ajal süüdimõistetu ei oska korraldada oma suhteid ametnikega ja sellest tulenevalt tekkib kohtul põhjendatud kahtlus et ta suudaks seda teha kriminaalhooldusametnikuga enneähtaegse vabanemise korral. See näitab, et süüdimõistetu ei suuda oma käitumist vastavalt olukorrale kontrollida. Positiivseks momendiks kohus loeb süüdimõistetu poolt riigi keele kursustel osalemine ja eksami sooritamine. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Nimetatud asjaoludest võib järeldada, et karistused ei ole S.I suhtes oma eesmärki täitnud. Käesoleval ajal süüdimõistetu on vangla otsusega paigutatud tugevdatud järelevalve osakonda, mis tähendab, et selle isiku puhul on ohuriskid määratud kõrgeks, mida kinnitas kohtuistungil kontaktisik. Kohtule on esitatudgarantiikiri, et peale vabanemist onisikule tagatud kindel töökoht, xxx Grupp. Materjalide juures puudub garantiikiri isiku tööle võtmiseks. S.I omab isiksusttõndavat dokumenti ID-kaarti kehtivusega 26.04.2011. Kriminaalhooldusametniku ettekandest selgub, et süüdimõistetu ema, kelle juurde ta peale vabanemist elama asub aadress xxx, on nõustunud elektroonilise valve seadmete korterisse paigaldamisega. Samuti on lisatud ettekandele S.I ema Oxxx Nxxx ja tema elukaaslase S.I Šxxx kirjalik nõusolek, et nad on nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega oma elukohta. Kodukülastuse lehest (lk 8) 15.09.2008 on näha, et korter aadressil xxx on 2-toaline kõigi mugavustega. Korteris elab Oxx Nxxxja tema elukaaslane S.I Šxxx Kohus leiab, et S.I poolt toimepandud kuritegude asjaolud, tema käitumine vanglas, temalt tulenevad uute kuritegude toimepanemise riskid kaaluvad üle tema võimalused vabaduses, nimelt töö- ja elukoha omamine ja pereliikmete toetuse. Kohus jõuab järeldusele, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades S.I poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja nende raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 4
(5)Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu S.I temale Kohtla-Järve Linnakohtu 09.05.2000 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 5
(5)