MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati K.G-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 aastat.
otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale karistusele eelmise, s.o. Ida – Viru Maakohtu 30.04.2003.a. otsusega mõistetud ja vahistamise ajaks, s.o. seisuga 04.11.2006.a. ärakandmata karistuse osa, s.o. vangistuse 2 aastat 10 kuud ja 14 päeva, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 7 aastat 10 kuud ja 14 päeva.
lg 1 alusel arvestati liitkaristuse kandmise aja algust alates K.G vahistamisest, s.o. alates 04.11.2006.a. K.G esitas 02.04.2009.a. kohtule taotluse, milles palub lugeda tema karistuse aja alguseks 30.04.2003.a, mitte aga 04.11.2006.a, kuna ta kannab alates 30.04.2003.a. karistust kinnipidamisasutuses. K.G selgitab, et teda võeti 04.11.2006.a. vahi alla hoolimata sellest, et ta kandis karistust. Kohus, tutvunud K.G taotlusega ja kriminaalasja toimikuga asub seisukohale, et K.G taotlus tuleb jätta rahuldamata.
lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lg 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Seega kuulub pärast kohtuotsuse kuulutamist toimepandud kuriteo eest mõistetud karistusele eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistus liitmisele täies ulatuses, sest karistuste osalise liitmise või kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise võimalust karistusseadustik sellisel juhul ette ei näe.
lg 2 näeb ette liitkaristuse mõistmise ainult üksikkaristuste täieliku liitmise teel. K.G ei ole isik, kelle poolt kahe kohtuotsusega tuvastatud kuriteod oleksid saanud olla arutusel ühel kohtuistungil ja karistus mõistetud ühe kohtuotsusega. K.G pani kuriteo, mille toimepanemise eest ta Harju Maakohtu 23.04.2007.a. otsusega süüdi tunnistati, toime ajavahemikul 02.11.2006.a. Seadusandja on ette näinud nende isikute, kes peale kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täieliku ärakandmist panevad toime uue kuriteo erineva kohtlemise liitkaristuse mõistmisel võrreldes nendega, kelle poolt toimepandud kuriteod on küll tuvastatud kahe erineva otsusega, kuid on kõik toime pandud enne esimese kohtuotsuse kuulutamist. Kuna
lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel on üheks liidetavaks eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus (mitte mõistetud karistus) ja see arvutatakse liitkaristuse kandmise aja alguse seisuga, siis ei saa ärakandmata karistuse kuupäev ja seega ka liitkaristuse kuupäev olla võrdne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algusega. Seetõttu ei ole põhjendatud K.G taotlus lugeda temale Harju Maakohtu 23.04.2007.a. ja varasemate kohtuotsustega mõistetud karistuse kandmise aja alguseks 30.04.2003.a. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 431 peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise K.G 02.04.2009.a. taotluse, temale Harju Maakohtu 23.04.2007.a kohtuotsusega mõistetud karistuse alguskuupäeva muutmiseks, rahuldamata jätmiseks. Alari Möldre täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.