Süüdi mõista V.
4 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta. Süüdi mõista V.
S § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks 11 aastat vangistust KarS § 65 lg 2 järgi, suurendada karistust Tallinna Linnakohtu 22.05.2003.a. otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 aastat 6 kuud), mõistes V.I-le liitkaristuse 13 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks kinnipidamise päev – 15.03.2005.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista V.I-lt 33951.60 krooni Z. M kasuks. Välja mõista V.I-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 1)sundraha 2,5 palga alammäära – 7500.- krooni, 2)kaitsjatasu 25 106.80 krooni, 3)ekspertiiside maksumused 59 231.- krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 EÜP, viitenumber 2800049777. Asitõendid: -mobiiltelefon Nokia 3310, SIM-kaart TELE 2 – anda üle Z. M-le, -mobiiltelefoni kott, voodilinad, neli padjapüüri, suitsupakk, ukselingi esiplaat, ukselink – hävitada, -videokassett videosalvestusega ja CD-plaat videosalvestusega – jätta kriminaaltoimiku juurde. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. SÜÜDISTUS V.I süüdistatakse selles, et tema, viibides 07.03.2005.a. S. P elukohas, pani ajavahemikul kella 08.30 kuni 09.14 omavahelise tüli käigus toime S. P tapmise, lüües S. P-t korduvalt noaga näo, kaela ja keha piirkonda, tekitas S. P-le eluohtlikud tervisekahjustused: torke-lõikehaava paremal pool kaelal koos parempoolse välimise unearteri vigastusega, rinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul rindkerel koos vasaku kopsu vigastusega, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus sisemisest ja välimisest verejooksust. Lisaks surma põhjustanud tervisekahjustustele tekitas V.I noalöökidega S. P-le torke-lõikehaavad vasakul näopoolel, millest kaks haava läbistasid põse ja ulatusid suuõõnde keelejuure vigastusega. Lisaks olid S. P-l tuvastatud nahakriimustused mõlemapoolselt alalõua piirkonnas, kaelal ja vasakul rindkere poolel, nahamarrastused paremal küünarvarrel, parema sääre eespinnal ning nahaalused verevalumid ninal, vasakul randmeliigesel, paremal labakäel, mõlema sääre eespinnal ja parema hüppeliigese piirkonnas. S. P sai enesekaitsel arvukaid lõikehaavu ka mõlemale labakäele. Saadud vigastuste tagajärjel suri S. P kohapeal. Sellise tegevusega pani V.I toime teise inimese tahtliku tapmise, s.o. KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse V.I ´d selles, et tema 07.03.2005.a. peale S. P tapmise toimepanemist ajavahemikul kella 08.30 kuni 09.14, samas majas trepikojas neljanda ja viienda korruse vahelisel trepimademel lõi L. K-t ühel korral rusikaga näkku parema põsesarna piirkonda, millega tekitas L. K-le füüsilist valu. Sellise tegevusega pani V.I toime teise inimese tervise kahjustamise löömise teel, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. Samuti süüdistatakse V.I´d selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, viibides 03.02.2005.a. kella 14.00 paiku T K toidukaupade osakonnas, läbis kassa, jättes tasumata kauplusele kuuluva kauba eest: üks pudel likööri Brendans hinnaga 129.- krooni, üks pudel viskit Highland hinnaga 75.- krooni, üks grillkanakints hinnaga 12.38 krooni ja üks küpsetatud ahjupraad hinnaga 46.75 krooni, kuid peale kassade ja turvaväravate läbimist peeti kaupluse turvatöötajate poolt kinni. Samuti süüdistatakse V.I´d selles, et tema, viibides 07.03.2005.a. S. P korteris , peale S. P tapmist, võttis endaga kaasa S. P mobiiltelefoni Nokia 3310 koos SIM-kaardiga TELE 2 2 väärtusega 1000.- krooni, mis oli mobiiltelefoni koti sees väärtusega 200.- krooni ja lahkus S. P korterist. Sellise tegevusega V.I isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, millega pani toime KarS § 199 lg 2 p. 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. SÜÜDISTATAVA ÜTLUSED V.I tunnistas end T K-s toimepandud varguse katses süüdi osaliselt, kinnitades kahe alkoholipudeli varguse soovi, ent eitades ahjuprae ja grillkanakintsu võtmist. V.I ütluste kohaselt olid alkoholipudelid viski ja liköör ja ta pani need osakonnas oma kotti. Kuna kassas pudeleid läbi ei löödud, hakkas turvavärav piuksuma ning selle peale läks ta müügisaali, et pudelid tagasi viia. S. P tapmise süüdistuse kohta andis V.I ütlusi, mille kohaselt kohtas ta S-t eelmisel õhtul Lasnamäel teel bussipeatusse. S. tuli baarist ja kui kuulis, et tal oli pudel veini, kutsus enda juurde koju. S. korteris jõid nad veini, puhkasid, käisid vahepeal Priisle keskuses baaris. Korteris tekkis nende vahel tüli mitmel põhjusel. Kõigepealt S. nõudis endale kingituste tegemist, siis ütles solvavaid sõnu, mis riivasid V.I meheau. Seejärel nõudis V.I korterist lahkumist. Kuna V.I lahkuda ei tahtnud, soovides hoopis magama jääda, tõi S. köögist kööginoa ja lõi teda noa käepidemega oimukoha pihta. V.I võttis S. käest noa ära, kuid viimane tahtis nuga uuesti endale saada ning nende vahel toimus võitlus noa pärast. Süüdistatava tunnistas S. noaga löömist, kuid mäletas vaid ühte lööki näo või kaela pihta. Kõik toimus magamistoas voodis. Peale lööke tõusis V.I püsti, pesi vannitoas käed verest puhtaks ja läks kööki. S. läks suurde tuppa, kuid vajus seal pikali ja jäigi lamama. Siis otsustas V.I korterist lahkuda. Noa, millega S-t oli löönud, võttis kilekotiga kaasa, hiljem viskas õues ära. Kaasa võttis korterist ka S. mobiiltelefoni ja korteri võtmed. Korterist lahkudes vaatas ta S-t ja sai aru, et ta oli elus, sest tema suust tulid verised mullid, kuid ta ei reageerinud. V.I ütluste kohaselt ei kutsunud ta kiirabi sellepärast, et oli šokis ega mõelnud, et kannatanu võib ära surra. Süüdistuses L. K löömises tunnistas V.I end süüdi. Süüdistatav selgitas, et S. korterist lahkudes, nägi ta üks korrus allpool üht naisterahvast trepimademel seismas. Naisterahva küsimuse peale, kas ta tuleb S. juurest, vastas V.I jaatavalt ja käskis tal minna vaatama, mis seal on. Naisterahvas ei lasknud tal endast mööduda, pannes käed ette. Sellepärast lõigi ta L.K-t vastu põske, et temast mööda saada. S. P mobiiltelefoni varguses tunnistas V.I end süüdi. KOHTU SEISUKOHT T K toidukaupade osakonnast toiduainete varguse katse toimepanemises on V.I süü tõendatud osaliselt tema enda ütlustega, milles ta tunnistab kahe alkoholipudeli varguse katset. Lisaks süüdistatava ütlustele on kaubamaja avaldus nr.38/05, mille pöördel on õigusrikkuja kinnipidamise aktis loetletud kaubad, millised V.I püüdis toiduosakonnast ära võtta nende eest maksmata. Selles loetelus on liköör „Brendans“, viski Higland“, grillkanakints ja küpsetatud ahjupraad. Kohtus vaadeldud CD-plaadi videosalvestuselt on näha, et V.I maksis kassas kolme kauba eest, millest üks oli pakendi sees puuviljad. Alkoholipudeleid kassalindil ei olnud. Videosalvestuselt on näha, et peale tasumist sammub V.I kassa ees edasi-tagasi ning et turvaväravas süttib punane tuluke. V.I suundub tagasi osakonda ning talle järgneb turvatöötaja. Nähtu ühtib süüdistatava seletusega, et ta tahtis viia alkoholipudelid, mille eest kassas ei maksnud, müügisaali riiulile tagasi. Edasi on salvestuselt näha, et V.I saabub mõne aja pärast koos turvatöötajaga kassa juurde tagasi, võtab kassalindi pealt kilekoti koos makstud kaupadega ja läheb koos turvatöötajaga ära. Salvestuselt turvaruumis on näha, et laual on kaks alkoholipudelit. Järelikult ei lasknud V.I-le müügisaalis järgnenud turvatöötaja tal pudeleid tagasi panna, vaid võttis need turvaruumi kaasa, kui kauba, mida V.I püüdis ilma maksmata kauplusest välja viia. 3 V.I süüdistatakse ka kahe lihatoote varguse katses. Kohtuistungil tunnistajatena ülekuulatud turvatöötajad K. K ja K. S ei mäletanud, kas peale alkoholipudelite V.I veel millegi eest maksmata jättis. Tunnistaja A. V arvas, et mingid lihatooted võisid küll olla, mida V.I püüdis varastada, kuid kuna sündmusest on palju aega möödas, siis ka tema seda kindlalt öelda ei julgenud. CD-plaadil olevast videosalvestusest valgetes pakendites lihatooted ei ole märgatavad. Vaatamata sellele, et tunnistajad kohtus ei mäletanud täpselt neid kaupu, mida V.I püüdis varastada ja videosalvestuselt lihatooted ei paista, on V.I süü lihatoodete varguses tõendatud kaubamajas koostatud avalduse/aktiga nr. 38/05, millel on märgitud lisaks kahele alkoholile ka grillkanakints ja ahjupraad. Kassatšeki väljaprindilt on näha, et nende toodete eest V.I kassas ei maksnud. Kohus leidis, et turvatöötajatel puudus põhjus meelevaldselt lisada varastatud kaupade loetellu kaks lihatoodet. Seda enam, et kaubamajale mingit varalist kahju ei tekkinud, kõik kaubad olid korras ja tagastatud kauplusele. Seega on V.I toime pannud võõra vallasasja äravõtmise katse. Tegevus jäi katsestaadiumi, sest tänu turvavärava signaalile pidasid turvatöötajad V.I kinni ajal, mil ta üritas alkoholipudeleid riiulile tagasi viia. Seega ei saanud V.I tema poolt võetud kaupu, mille eest ta ei soovinud maksta, kaubamajast välja viia ja vargus jäi lõpule viimata. S. P tapmise süüdistus S. P tapmine 7.märtsi 2005.a. hommikul korteris on tõendamist leidnud: -sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja fotodega, millel näha S. P verine surnukeha elutoas põrandal. Verd on näha magamistoas, eriti voodis; -kannatanu Z. M ütlustega, mille kohaselt saabus ta koos abikaasaga õe korterisse peale seda, kui S. naaber L. K oli helistanud, et õega toimub midagi. Eelnevalt püüdis Z. M õele helistada, kuid telefonile ei vastatud. Korteri ukselt nägi ta õde suures toas põrandal diivani ees lamamas. Esikust ta kaugemale minna ei suutnud, vaid läks alla naabri juurde; -tunnistaja G. M ütlustega, mille kohaselt tuli ta koos tapetu õega, kes on tema abikaasa, S. korterisse viimase naabri helistamise peale. Korteri uks oli lahti ja S. lamas toas põrandal. Korter oli segamini ja verd oli palju; -tunnistaja L. K ütlustega. Tunnistaja elab S. P korteri all neljandal korrusel. 7.märtsi 2005.a. hommikul kella 8 paiku oli S. korterist kuulda kõndimist, müra ja S. appihüüdeid. Tapetu hüüdis appi J-t. Kuna tema poja nimi on ka J., siis arvas tunnistaja, et naaber hüüab appi tema poega, kes aga ei olnud sel ajal kodus. Korterist oli kuulda ka meesterahva häält. S. hüüdis J-t appi kaks korda. Tunnistaja helistas S. lauatelefonile, kuid keegi ei vastanud. Seejärel oli kuulda S. karjeid suurest toast, ta kutsus naabreid appi. Tunnistaja käis mitmel korral tapetu ukse taga kella andmas, kuid sel ajal oli korteris vaikne ja ust ei avatud. Siis helistas tunnistaja oma korterist tapetu õele ja politseisse. Peale helistamist kuulis ta S. korteri ukse avamist, misjärel väljus trepikotta ning nägi ülevalt alla tulemas meesterahvast, kes oli süüdistatav V.I. Kohtus tundis ta süüdistatava ära. Küsimuse peale, kas ta tuleb S. juurest, vastas mees, et ei tunne sellist. Kui tunnistaja oli küsimust korranud, lõi mees teda vastu nägu ja jooksis trepikojast välja. Seejärel läks tunnistaja üles ja nägi S-t toas pikali maas. Siis kutsus ta välja kiirabi; -S. P laiba kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr. 208 oleva eksperdiarvamuse kohaselt põhjustasid S. P surma eluohtlikud tervisekahjustused: torke-lõikehaav paremal kaelas parempoolse välimise unearteri vigastusega ning rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav vasaku kopsu vigastusega, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus sisemisest ja välimisest verejooksust. Sama eksperdiarvamuse kohaselt olid surma põhjustanud torke-lõikehaavad tekitatud terava vägivalla toimel korduvatest löökidest torke-lõikevahendiga, võimalik, et noaga. Seega on leidnud tõendamist, et S. P surm oli vägivaldne. V.I ja tunnistaja L. K ütlustega on tõendatud, et S. P tapmise päeva hommikul viibis kannatanu korteris V.I. Seda tõendavad ka DNA- ja sõrmejäljeekspertiisid, millega tuvastati, et süüdistatava DNA ja sõrmejälgi oli tapetu korteris –välimisel korteriuksel uksesilma 4 ümber seespool, välisukse sisemisel ukselingil ja ukselingi esiplaadil, köögis laual olnud nõudel ja suitsupaki kaanel ning veinipudelil, samuti voodilinal. Ka on tunnistaja L. K nii kohtus kui kohtueelses menetluses äratundmiseks esitamisel tundnud V.I ära 7.märtsi 2005.a. hommikul S. P korterist väljunud ja mööda treppi alla tulnud meesterahva. Süüdistatav ei ole ka eitanud, et lõi noaga S-t, kuigi tema mäletas ühte lööki kaela või näo piirkonda. Süüdistava väitel ei olnud tal noaga kannatanut lüües mingit eesmärki, ta oli lihtsalt ärritatud ja väga vihane. Vihane selle peale, et kannatanu teda korterist välja ajas ja tegi seda noaga ähvardades. Eksperdiarvamusega S. laiba kohtuarstlikus ekspertiisiaktis nr. 208 on ümber lükatud süüdistatava ütlus ühekordsest noalöögist. Torke-lõikehaavu oli näol, kaelal ja rindkerel kokku kaheksa, lisaks nahakriimustused. Eksperdiarvamusega on tõendatud S. P surma saabumine noalöökidest põhjustatud eluohtlike tervisekahjustuste tagajärjel. Kõik surma põhjustanud noalöögid andis V.I , sest ühtki teist inimest peale S. P ja V.I 7.03.2005.a. hommikul enne S. P surma selles korteris ei viibinud. Seega on põhjuslik seos V.I käitumise ja saabunud tagajärje, s.o. S. P surma vahel olemas. Tegemist oli kannatanu surma vältimatu eeldusega. Noaga S. P-t lüües realiseeris V.
Kuriteo toimepanemise asjaolusid tõendab ka V.I ütluste ja olustiku seostamise protokoll ja selle videosalvestus, mida kohtuistungil vaadeldi. Kriminaalasjas puuduvad tõendid tapmise toimepanemise kohta kavatsetult. Sellisel juhul pidi surma saabumine olema süüdistatava eesmärk. V.I eitas tapmise kavatsetust ja tõendeid tema väite kummutamiseks ei ole. Ei ole ka tõendeid selle kohta, et V.I kindlalt teadis, et noalöökidega põhjustab ta kannatanu surma, s.t. et ta sai aru, et surm on tema teo vältimatu tagajärg. Tunnistamaks V.I süüdi KarS § 113 järgi, tuleb tuvastada, et ta tegutses kannatanu surma saabumise suhtes vähemalt kaudse tahtlusega. Kaudne tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel. Riigikohus on oma lahendis nr. 3-1-1-16-05 väitnud, et tahtluse tuvastamisel on abipakkuvaks kriteeriumiks objektiivne sündmustik ning et kaudset tahtlust tuleb objektiivsete tehiolude põhjal jaatada enamasti juhul, kui kannatanu vigastus asetseb südamevõi mõnes muus elutähtsas piirkonnas, sest sellisel juhul on tavalise elukogemusega inimesel alust eeldada, et tema käitumine võib kaasa tuua kõige raskemaid tagajärgi. V.I lõi S. P-t korduvalt noaga näo-, kaela- ja rindkere piirkonda. Surma põhjuseks olid kaela- ja rindkere vigastused, mille tagajärjel tekkis sisemine– ja väline verejooks. Tavalise elukogemusega inimene teab, et nendes piirkondades asuvad inimese elutähtsad organid ning et nende vigastamine noaga võib kaasa tuua ka surma. Vastavalt ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja psühholoogilise kompeksekspertiisi aktis nr. 59 olevale eksperdiarvamusele oli V.I süüdivusseisundis ja tavalises alkoholijoobes. Seega pidas V.I võimalikuks, et tema poolt kaela-ja kopsu piirkonda noaga löömise tagajärjel võib S. P surra ja möönis surma saabumist. Eeltoodu alusel pani V.I tapmise toime kaudse tahtlusega. Kohus ei nõustu süüdistatava kaitsja seisukohaga, et V.I tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 115 järgi, kuna tapmise ajendas kannatanu-poolne vägivaldne ja solvav käitumine, mis kutsus süüdistatavas esile äkilise hingelise erutuse. Ei ole küll võimalik kummutada süüdistatava ütlusi selle kohta, et kannatanu poolt tema äraajamine hommikul, kui tema tahtis veel magada, ja ka noaga ähvardamine, olid tema jaoks solvavad ja vihastasid teda, sest ka eksperdiarvamuses on öeldud, et V.I oli impulsiivse ja agressiivse käitumisega ning alkohol nõrgestas ka tema kontrollivõimet oma emotsioonide üle. Kohtu arvates ei saa siiski tavalise normaalse inimese puhul selline kannatanu käitumine esile kutsuda sellist äkilist hingelist erutust, mis sunnib teist inimest noaga lööma. V.I oli meesterahvas, tema jõud käis S. P omast üle, mida tõendab ka asjaolu, et ta sai noa enda kätte. 5 Tugeva hingelise erutuse seisund iseloomustab inimese psüühilist seisundit. Selle kohta on ka eksperdile esitatud küsimus. Eksperdiarvamuse kohaselt ei esinenud V.I subjektiivsetes elamustes kuriteo toimepanemise ajal füsioloogilisele afektile omaseid tunnuseid. Seega tuleb tapmine V.I puhul kvalifitseerida KarS § 113 järgi, olgugi, et ta pani selle toime kannatanupoolse käitumise mõjul, mis temale tundus solvamisena ja mille peale ta vihastas. Kohtus kuulati tunnistajatena üle ka isikuid, kelle ütlused kuriteo toimepanemise ja V.I süü seisukohalt tõenduslikku tähtsust ei oma. L. S ja K. S ütlused kinnitasid, et S. P oli enne V.I-ga tutvumist viibinud L.S sünnipäeval Komandori baaris ja oli sealt lahkunud üksinda kella ühe ajal öösel. V. O oli tapetu endine elukaaslane. Tunnistaja sõnul lõppes nende kooselu 2004.a. jaanuaris. S. P-t iseloomustas ta kui ausat ja korralikku inimest. H. S oli tapetu meestuttav, olid tutvunud 2004.a. sügisel. Kohtus üle kuulatud L.S oli V.I tuttav, kellega ta oli paaril korral kohtunud ja telefoniga vestelnud ja kellele V.I oli teinud ettepaneku hakata koos elama. Tunnistaja sõnul jättis V.I talle normaalse inimese mulje, suhted olid sõbralikud. L. K löömise süüdistus. V.I tunnistas löömist, kuigi tema sõnul tegi ta seda peopesaga vastu põske ja sellepärast, et L. K trepil mööduda. Nimelt pani kannatanu käed ette ega tahtnud teda mööda lasta. Süüdistatava ütlused selles osas on kannatanu L. K ütlustega ümber lükatud. Kannatanu sõnul ei takistanud ta viiendalt korruselt alla tulevat meest, vaid vastupidi astus tagasi ja just sel momendil meesterahvas lõi teda vastu põske, aga mitte peopesaga vaid rusikaga. Löök oli valus ja löögi koht oli sinine vähemalt kolm päeva. Tõendiks on ka kohtueelses menetluses L. K-le isikute äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt kannatanu tundis ära V.I, kui isiku, kes 7.märtsil 2005.a. tuli S. P juurest trepist alla ja lõi teda rusikaga näkku. Seega on V.I rusikaga näkku löömisega pannud toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on kvalifitseeritud õigesti KarS § 121 järgi. Süüdistus S. P mobiiltelefoni varguses. V.I süü selles süüdistuse episoodis on tõendatud eelkõige tema enda ütlustega, mille kohaselt S. P korterist lahkudes 7.märtsi 2005.a. hommikul võttis ta kannatanu toast kaasa viimase mobiiltelefoni. Ta hoidis seda enda juures ja ka kasutas telefoni helistamiseks. Telefoni vargus on tõendatud ka V.I kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga 15.märtsil 2005.a., mille kohaselt leiti ja võeti talt ära mobiiltelefon Nokia. Sama IMEI koodiga mobiiltelefon NOKIA 3310 oli S. P-l, seda tõendab telefoni juurdeostu leping, millise Z. M sõnul vormistas õde tema nimele. Eeltoodu alusel on V.I süü S. P mobiiltelefoni varguses tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p. 4 järgi, kuna V.I pani varem toime Tallinna Kaubamajast varguse katse. Z. Mi kulud seoses õe S. P matustega moodustasid 37251.60 krooni, millest 3300.- krooni on hüvitatud Tallinna Pensioniameti poolt vastavalt kuriteoohvrite riikliku hüvitise otsusele nr. 63 - 21.04.2005.a. Seega tuleb V.I hüvitada tapetu matusekulud summas 33 951.60 krooni. Karistuse mõistmisel arvestab kohus V.I süüd välistavate asjaolude puudumist. Kuritegude toimepanemise ajal 03.02.2005.a. ja 07.03.2005.a. oli ta süüdivusseisundis ning tapmise ajal ei olnud tema psüühikas äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundile omaseid tunnuseid. Ta oli tavalises alkoholijoobes. Toimepandud isikuvastane kuritegu – tapmine – annab tunnistust V.I-st kui ettearvamatust inimesest, kes võib vihasena käituda väga impulsiivselt ja agressiivselt. Süüdistatav on alates 1971.aastast väikeste vaheaegadega viibinud kinnipidamisasutustes ja kandnud vabadusekaotuslikke karistusi. Üksnes viimase kohtuotsusega andis kohus talle võimaluse osa karistuse kandmisest tingimisi vabastamisega näidata, et ta suudab vabaduses õiguskuulekalt elada ja töötada. Kuid V.I seda ei suutnud ja poole 6 aasta pärast peale vabadusse pääsemist asus taas kuritegusid toime panema. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust raskendavate asjaolude puudumist. Samas võib karistust kergendava asjaoluna arvestada puhtsüdamlikku kahetsust, sest kohtuistungil võis süüdistatava käitumisest ja sõnadest välja lugeda, et ta kahetses seda, et tema süü tõttu suri S. P. Kõike eeltoodut arvesse võttes võib V.I-le mõista kõige raskema kuriteo eest vangistuse sanktsiooni keskmises määras. Kuna kuriteod pandi toime katseajal, kuulub eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa juurdeliitmisele. Kohus juhindub KrMS § 306, § 309-313 Kohtunik Rahvakohtunikud 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.