KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumajas Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoobril 2009. a Kriminaalasja number 1-09-13611 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Reba
§ 76lg 4 alusel määrata B.H-le katseaeg kuni 2.
maini
- a.
- Kohustada B.H katseajal järgima
§ 75
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: • kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o xxx; • kohustus ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 1
(3)4.
§ 75
lg 2 p-de 4 ja 7 alusel määrata B.H-le katseajaks järgmised kohustused: • asuma tööle 2 (kahe) nädala jooksul ennetähtaegsest vabanemisest; • mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. 5.
§ 78
p 2 kohaselt hakata B.H katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.
- Määrus B.H suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. saata Vabastada süüdimõistetu B.H karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik B.H on süüdi tunnistatud Svea Apellatsioonikohtu 25.01.
- a otsusega raske narkokuriteo ja raske narkootilise aine salakaubaveo toimepanemises ja teda karistati vangistusega 8 aastat. B.H toodi Eesti Vabariiki karistuse kandmise jätkamiseks Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni artikli 9 lõik 1 punkti A alusel ning alates oktoobrist 2005.a kannab B.H karistust Tartu Vanglas. B.H on viibinud vahi all alates 03.05.
- a kuni 03.03.
- a. Karistuse täideviimist alustati 03.03.
- a, kui Rootsi Kuningriigi Ülemkohus otsustas menetlusluba mitte anda. B.H on kandnud ära kaks kolmandikku karistusasjast 02.09.
- a, mis on tingimisi ennetähtaegse vabastamise kõige varasem kuupäev. Karistusaja lõpuks on 02.05.
- a. B.H ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kohtumenetluse poolte seisukohad B.H kinnitas, et tas soovib ennetähtaegselt vabaneda. Prokurör avaldas, et B.H kuulub ennetähtaegselt vabastamisele. Kohtuniku seisukoht
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on B.H temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku. Seega on olemas
§ 76
lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asub B.H esialgu tööle OÜ x projektijuhina, mille kohta on firma esitanud garantiikirja. Samuti on esitatud garantiikiri, mille kohaselt garanteerib O. P. T. 2
(3)B.H-le elamispinna tema võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel aadressil xxx, . Seega on vabanemise korral B.H olemas kindel töö- ja elukoht. B.H iseloomustusest nähtuvalt on uue kuriteo toimepanemise risk seotud leppimatusega toimepandu tagajärgede osas, kibestumusega õigussüsteemi ja karistuse suhtes. Arvestades aga B.H poolt toimepandud kuriteo iseloomu ning varasemat elustiili ning esmakordset karistatust võib uue kuriteo toimepanemise riski pidada pigem madalaks. Seda maandab stabiilne elu- ja töökoht ning stabiilse lähisuhte ja pere loomine. Vangistuse ajal on B.H end ise elatanud töötasust ning isiklikest säästudest. B.H töötab Tartu Vanglas majandustöödel alates 17.10.
- a, vabastusfondis oli 09.07.
- a seisuga üle 13 000 krooni. Seega on sääste piisavalt, et vabaduses esialgu toime tulla. B.H on vanglas olles taastanud igapäevase tööharjumuse, tal on võimalus vabanemise korral koheselt tööle asuda ja kasutada oma oskusi ja võimeid, seega võib arvata, et materiaalse heaolu saavutamisel järgib ta seaduskuulekust. B.H on tasunud kõik kohtukulud ja tal ei ole TÄITIS andmetel rahalisi nõudeid. Vangistuse ajal on B.H läbinud ka sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening ja osalenud väikeettevõtluse kursustel. B.H on kõrge motivatsioon elada seaduskuulekalt, mida võib varjutada oma eksimuste mittetunnistamine ning siseveendumus ebaõiglases karistuses. Samas iseloomustatakse B.H kui hea kohanemisvõimega, heade sotsiaalsete oskuste ja kõrge vaimse võimekusega isikut. B.H võttis arvesse ka kohtu poolt määruses nr 1-08-5912 toodud soovitusi – ta asus tööle, läbis sotsiaalprogrammi ning on endale selgeks teinud kriminaalhooldusega seotud nõuded. Riskifaktoriteks on kõrgenenud nõudmised enda ja teiste suhtes, rahulolematus majandusliku olukorraga ning materiaalse kindlustatuse ületähtsustamine. Siiski leiab kohus, et B.H ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kohtu arvates viitavad nii Tartu Vangla iseloomustuses, kui ka kriminaalhooldusametniku arvamuses esile toodud süüdimõistetu iseloomujooned, et B.H on motiveeritud elama seaduskuulekalt. B.H kannab vanglakaristust esmakordselt ning kriminaalhooldus võimaldaks tal Eestis paremini resotsialiseeruda. B.H õpi- ja kohanemisvõimet ning iseloomuomadusi arvestades on alust arvata, et ta suudab kriminaalhoolduse perioodi läbida probleemideta ja elada seaduskuulekalt. Kohus peab siinjuures oluliseks, et süüdimõistetu on vangistuses viibitud aja jooksul taastanud igapäevase tööharjumuse ning tal on ka vabanedes võimalus asuda koheselt tööle ja kasutada oma oskusi ning võimeid. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal ei kahjusta õiguskorra kaitsmise huvisid üldiselt. B.H ärakandmata karistuse osa on pikem kui 1 aasta. Seega vastavalt
§-le 76 lg 4 tuleb katseaja tähtajaks määrata 02.05.2012. a. Katseaega tuleb
§ 78lg 2 järgi arvestada määruse jõustumisest.
Katseajal allutatakse süüdimõistetu
§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile.
Õigusrikkumiste toimepanemise riski minimeerimiseks tuleb talle seada
§ 75lg 2 p-st 7 tulenev kohustus mitte suhelda isikutega, kelle kohta on teada, et nad on kriminaalkorras karistatud, v.a Kr
MS § 71 sätestatud isikud. Paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda
§ 75lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle nädala jooksul vabastamist. Kohtunik Rutt Teeveer 3
(3)