MS § 238 lg.2 alusel vähendatud mõistetud põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõistetud 30 päeva vangistust,
lg.1 alusel loetud karistusest ära kantuks eelvangistuses viibitud 3 päeva, seega ärakandmisele kuulub 27 päeva vangistust;
sätete kohaldamisega tingimisi 3 aastase katseajaga,
MS § 217 korras kuriteos kahtlustatavana kinni peetud 17.04. – 18.04.2013.a., alates 18.04.2013.a. kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld. - süüdistuses
RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.L
järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.04.2013.a. – 18.04.2013.a., s.o. 2 (kaks) päeva ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o. 21.01.2013.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 27 (kahekümne seitsme) päevase vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 4 (neli) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.
1 alusel asendada mõistetud 4 (neli) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva s.o. 145 (sada nelikümmend viis) päeva vangistust, üldkasuliku tööga selliselt, et ühele päevale vangistusele vastab 2 (kaks) tundi üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 290 (kakssada üheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd.
4 alusel on E.L kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal
1 nimetatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud ning allutada E.L üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
1 p. 1 alusel võtta E.L `lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on E.L kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistatava E.L suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
1 alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend mootorsõiduk Audi A8 registreerimismärgiga XXX, mis asub Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna kinnises parklas, aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Välja mõista E.L `lt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel tasu riigi õigusabi osutamise eest kohtueelsel uurimisel summas 86 (kaheksakümmend kuus) eurot ja 40 (nelikümmend) euro senti, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt summas 7 (seitse) eurot ja 20 (kakskümmend) euro senti Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “E.L, kriminaalasi 1 – 13 – 4478, õigusabikulud.“ Välja mõista E.L `lt KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5, 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 480,00 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul 2 igakuiselt summas 40,00 (nelikümmend) eurot ning kaitsjale kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) euro senti, milline tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “E.L , kriminaalasi 1 – 13 – 4478 sundraha, koopia tegemise kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU E.L on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 17.04.2013 kella 01.35 ajal Tallinnas Sõpruse pst ja Tihase tn ristmikul mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0.91 mg/l). E.L rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. E.L pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o
MS § 245 alusel 14.05.2013.a. süüdistatav E.L, viimase kaitsja Alar Salu ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Paul Pikma sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 4 kuud.
1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 17.04.2013 – 18.04.2013 s.o 2 päeva. Seega lõplikuks karistuseks mõista vangistus 3 /kolm/ kuud 28 /kakskümmend kaheksa/ päeva. 3
lg 2 alusel tuleb uue kuriteo eest mõistetud vangistust suurendada eelmise kohtuotsuse s.o Harju Maakohtu 21.01.2013.a. kohtuotsuse järgi mõistetud vangistuse ärakandmata osa /27 päeva/ võrra, mõistes liitkaristuseks 4 /neli/ kuud 25 /kakskümmend viis/ päeva vangistust, mis asendada vastavalt
lg 1 üldkasuliku tööga 290 /kakssada üheksakümmend/ tundi, mille tegemisajaks määrata 18 /kaheksateist kuud/ alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt
lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p 1-5 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 /viieks/ kuuks.
lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend mootorsõiduk Audi A8 registreerimismärgiga XXX. Süüdistatav E.L tunnistas kohtuistungil end temale
järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav E.L selgitas, et 14.05.2013.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Paul Pikma, tema (E.L) ja tema kaitsja Alar Salu kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Paul Pikma ning süüdistatava E.L kaitsja Alar Salu selgitasid samuti, et nad jäävad 14.05.2013.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde E.L `le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. KOHTU SEISUKOHT Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava E.L poolt
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava E.L käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava E.L selgituse ja tema kaitsja ning prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav E.L on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb E.L temale esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab E.L süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. 4 KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest eeluurimisel, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et E.L `l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et E.L `lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata tasu riigi õigusabi osutamise eest kohtueelsel uurimisel ja sundraha hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4, 5, 9; 179 lg1 p 2; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.