lg 3 p 1, § 200 lg 2 p 7 ja § 346 järgi; R.K süüdistuses
lg 3 p 1, § 200 lg 2 p 7, § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 201 lg 2 p 1 järgi; E.A süüdistuses
lg 2 p 7,8,9 järgi; L.S-i süüdistuses
lg 2 p 4,7,8 ja § 121 järgi; T.O süüdistuses
Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja)
T. mootorsõiduki ajutises omavolilises kasutamises grupis R.K-ga, Räpina linnas R. T. suhtes vägivallateo toimepanemises ning x juures R. T. käsivarrele kriimustuse tekitamises viimase autost väljatõmbamisel. Sama maakohtu otsusega mõisteti T.H süüdi
lg 3 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust,
lg 2 p 7 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust, ja
järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 2500 krooni.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti T.H-le liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel otsustati viia T.H-le mõistetud rahaline karistus täide iseseisvalt ning see tasuda riigieelarvesse 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 alusel arvati karistuse hulka ka eelvangistuses viibitud aeg 10.-12.06.2008, s.o 3 päeva, ning loeti T.H lõplikuks karistuseks 3 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust.
lg 1 ja 2 alusel loeti T.H lõplikust karistusest koheselt ärakandmisele kuuluvaks 6 kuud vangistust ja otsustati ta vabastada osaliselt, s.o 2 aasta 7 kuu ja 27-päevase vangistuse kandmisest tingimisi käitumiskontrollile allutamisega, määrates, et antud vangistuse osa ei pöörata täitmisele, kui ta 3-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid ja
Lisaks rahuldati maakohtu otsusega R. T. hagi T.H ja R.K vastu 14 254 krooni saamiseks osaliselt ning T.H-lt mõisteti välja 3534 krooni ning R.K-lt ja T.H-lt solidaarselt 1800 krooni R. T. kasuks tekitatud kahju katteks. Kriminaalasjas esitati süüdistused ka R.K-le, E.A-le, L.S-ile ja T.O-le , kuid apellatsioonides nimetatute süüdi- ja õigeksmõistmisi ei vaidlustatud. Lisaks eelnimetatutele, esitati T.H-le süüdistused alljärgnevate kuritegude toimepanemises: -
lg 3 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 07.06.2008 kella 2-3 vahel Räpina linnas x vastas asuval parkimisplatsil koos R.K-ga istusid R. T. kuuluvasse autosse, Ford Escort, registrimärgiga XXX XXX, ja sundisid vägivallaga R. T. t sõitma Põlva maakonda Räpina valla x, lükates tahtlikult R. T. sõiduautosse rooli taha ning tekitasid oma tegevusega kannatanus kestva hirmutunde. R. T. , kartes T.H ja R.K, sõitis Räpina-X teel X bussipeatuseni, kus peatus. T.H väljus autost, lõhkus pudeliga sõiduauto Ford esiukse klaasi, avas ukse ja tõmbas R. T. sõiduteele pikali. Tõmbamise käigus tekitas R. T. kriimustused käsivarrele ja füüsilist valu. Seejärel T.H istus rooli ja koos R.K-ga sõitsid autoga edasi ca 30 meetrit; -
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, selles, et tema 07.06.2008 kella 4 ajal Põlva maakonnas Räpina vallas Räpina–X teel X bussipeatuse juures R.K-ga kasutasid R. T. suhtes vägivalda võõra vallasasja äravõtmisel selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. T.H haaras tahtlikult kinni R. T. käsivarrest ja väänas kätt ning lõi kannatanu pea vastu esiklaasi ja R.K võttis püksitaskust rahakoti maksumusega 150 krooni koos 300 2
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 07.06.2008 kella 4.30 ajal Põlva maakonnas Räpina vallas X bussipeatuses juures R. T. kuuluvas autos Ford Escort, registrimärgiga XXX XXX, rikkus tahtlikult tükkideks rebimise teel sõiduauto Ford Escort registreerimistunnistuse numbriga x. Maakohtu istungil tunnistas T.H ennast osaliselt süüdi mootorsõiduki ajutises kasutamises, kuid ülejäänud süüdistuses, s.o röövimises ja auto registreerimistunnistuse tükkideks rebimises, ta ennast süüdi ei tunnistanud. Süüdistus
T. , tunnistajate M. T. ja T. P. , osaliselt ka R.K ja T.H ütlustele, fotodele ja patrullilehele, tuvastas, et pärast seda, kui R. T. oli X bussipeatuse juures auto seisma jätnud, tuli tagaistmelt välja T.H. Viimane lõi juhipoolse küljeaknaklaasi katki, tegi autoukse lahti ja tõmbas R. T. kättpidi jõuga autost välja. Käest rebimise ajal tundis R. T. valu ning kukkus teele pikali. Seejärel läks T.H rooli taha, käivitas auto ja sõitis edasi mõned kümned meetrid ning seejärel auto tagurdas ja jäi kraavi. Maakohus luges usaldusväärseks R. T. ütlused, kuna need on maakohtu hinnangul veenvad, eluliselt usutavad ning kooskõlas T. P. ja M. T. ütlustega ja viimase poolt sündmuskohal tehtud fotodel jäädvustatuga ning suuremas osas kokkulangevad ka süüdistatavate ütlustega. Maakohus leidis, et kuigi süüdistatavad ei ole tunnistanud T.H poolt auto juhipoolse ukseklaasi lõhkumist, ei muuda see kannatanu ütlusi, kuigi viimane oli eelnevalt samuti alkoholi tarvitanud, mitteusaldusväärseks, kuna neid ütlusi kinnitavad ka teised tõendid. Lisaks leidis maakohus, et T. P. ja M. T. ütlusi ja viimase poolt tehtud fotosid ning patrullilehte tuleb käsitada lubatavate ja usaldusväärsete tõenditena, sest need on täielikus vastavuses ka kannatanu ütlustega. Asjaolu, et T. P. oli tarvitanud Räpinas alkoholi, ei ole maakohtu hinnangul olnud tõendeid kogumis hinnates selline, mis oleks oluliselt vähendanud tema võimet sündmustikku adekvaatselt tajuda ja seda hiljem reprodutseerida. Ühtlasi märkis maakohus, et T. P. alkoholi tarvitamise ja sündmuskohale (jalgsi) jõudmise vahel oli suhteliselt pikk ajavahemik (2-3 tundi), mistõttu tema poolt sündmuskohal tajutu ja selle reprodutseerimise usaldusväärsusel osas kohtul kahtlusi ei ole. Koosseisu analüüsimisel kriminaalasja tõenditega asus maakohus seisukohale, et T.H ja R.K istusid küll 07.06.2008 öösel R. T. autosse ja käskisid viimasel ennast viia Räpinast X külla, kuid taolist käitumist ei saa lugeda kannatanu auto ajutiseks kasutamiseks
Maakohus leidis, et X bussijaama juures T.H poolt sõiduauto juhipoolse küljeklaasi lõhkumist ning seejärel R. T. autost väljatõmbamist, rooli asumist ja autoga sõitmist on süüdistuses põhjendatult peetud kannatanu auto omavoliliseks ajutiseks kasutamiseks. Maakohus märkis, et siinjuures pole oluline, kui palju suutis T.H juhitud auto edasi või tagasi liikuda, kuna oluline on see, et autoga sõitmine toimus omaniku nõusolekuta ja mootori jõul kohast, kuhu kannatanu oli selle jätnud, ning vara hõivajal puudus selle omastamise eesmärk. Maakohtu hinnangul pani auto ärandamise T.Hoime otsese tahtlusega, kuna sõitma hakates ta teadis, et kasutab võõrast autot omavoliliselt, ja soovis seda. Lisaks eelnevale järeldas maakohus uuritud tõenditest ja tuvastatud asjaoludest, et auto ärandamiseks kasutas T.H kannatanu suhtes vägivalda. Maakohus asus seisukohale, et kannatanut rooli tagant kättpidi jõuga väljatõmmates, mille tagajärjel kukkus viimane teele pikali, pidi T.H pidama võimalikuks ja möönma, et põhjustab taolise 3
T. , T. P. ja M. T. ütlustele, fotodele ja arstitõendile, tuvastas, et peale seda, kui T.H oli R. T. hõivanud auto ja tagurdanud sellega kraavi, otsustas R. T. minna abi otsima X külast. Jõudes kohakuti oma autoga, haaras T.H R. T. paremast käest kinni, lõi viimase pea vastu esiklaasi, mille tagajärjel tekkisid esiklaasile mõrad ja R. T. pea ja käele vigastused, ning hoidis teda vastu esiklaasi surudes jõuga kinni. Maakohus leidis, et nimetatud tõendid on omavahel kooskõlas, mistõttu puudub alus kahelda nende õigsuses ja usaldusväärsuses. Maakohus märkis, et inimese käe väänamine, tema jõuga kinnihoidmine ja pea vastu auto klaasi löömine on oma iseloomult tahtlikud tegevused, mis üldteadaolevalt põhjustavad kehalise tervisekahjutuse. Subjektiivse külje osas leidis maakohus, et T.H tekitas R. T. kehavigastusi otsese tahtlusega, arvestades sealjuures, et pealöök oli sedavõrd tugev, et tekitas auto esiklaasile mõrad. Maakohus leidis, et R.K ja T.H ütlusi, mille kohaselt ei kasutanud T.H vägivalda, ei ole võimalik arvestada. Maakohus märkis, et süüdistatavate poolt kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütlused on vastuolulised. Nii on kohtueelses menetluses mõlemad süüdistatavad pidanud võimalikuks või tunnistanud, et T.H tarvitas kannatanu suhtes vägivalda. Maakohus leidis, et kuna süüdistatavad ei ole suutnud millegagi selgitada oma varasemate ütluste muutmist ning kanntanu ütlused on eluliselt usutavad ja kooskõlas teiste tõenditega, tuleb süüdistatavate kohtus antud ütlused kui mitteusaldusväärsed selles osas tõendite hulgast välja jätta. Maakohus, tuginedes R. T. ütlustele ja asitõendite vaatlusprotokollile, tuvastas, et ajal, kui T.H hoidis R. T. vastu auto esiklaasi kinni, tuli autost välja R.K ning võttis R. T. teksapükside esitaskutest mobiiltelefoni №kia 3120 (parempoolsest) ja rahakoti (vasakpoolsest), milles oli 300 krooni. Seejärel vabanes R. T. T.H haardest ja läks X külast abi otsima. Vastupanu osutamise käigus rebenes R. T. seljas olnud dressipluus. Maakohus asus seisukohale, et eelmärgitud tõendid on lubatavad ja puudub alus kahelda nende usaldusväärsuses, kuigi süüdistatavad eitavad asjade võtmist, sest need on loogilises vastavuses toimunud sündmustikuga, veenvad ja eluliselt usutavad. Lisaks märkis maakohus, et süüdistatavad ei ole vaidlustanud ka kannatanu dressipluusi rebenemise fakti ega viimase poolt rahakoti leidmist auto salongist. Maakohus leidis, et ei ole võimalik arvestada R.K kohtus antud ütlust, et ta ei võtnud R. T. ühtegi asja, kuna maakohtu hinnangul on tema poolt kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlustes oluline ja ümberlükkamatu vastuolu. Kohtueelses menetluses on R.K tunnistanud, et tema võis kannatanu taskust võtta rahakoti ja mobiiltelefoni. Kuna R.K ei ole millegagi suutnud selgitada oma varasema ütluse muutmist ning kohtus on ta möönnud kannatanu ütluste 4
Sellest tulenevalt leidis maakohus, et süüdistatavad panid kannatanu röövimise toime kavatsetult ja grupis. Lisaks ei ole tuvastanud maakohus T.H ja R.K õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Süüdistus
T. , T. P. ja M. T. ütlustele, fotodele ja asitõendi vaatlusprotokollile, tuvastas, et peale rahakoti ja mobiiltelefoni äravõtmist lahkus R. T. auto juurest ning tema äraolekul tõmbas T.H tükkideks R. T. auto registreerimistunnistuse. Maakohus leidis, et puudub alus kahelda R. T. ütluste usaldusväärsuses, sest need on vastavuses ka T. P. ja M. T. ütlustega ning fotode ja asitõendi vaatlusprotokolliga. T. P. ütluste kohta märkis maakohus, et tunnistaja, minnes öösel Räpinast X küla suunas, nägi ta kraavis R. T. autot, kus olid R.K ja T.H. Auto tehniline pass oli katki rebitud. T. P. kohtueelsel uurimisel antud ütlustes tunnistas nimetatu, et nägi, kui T.H rebis auto registreerimistunnistust katki, kuid kohtus kinnitas ka, et tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused on õiged. Seega on maakohtu hinnangul T. P. kinnitanud, et T.H rebis katki auto registreerimistunnistuse. Maakohus leidis, et asjaolu, mille kohaselt oli T. P. tarvitanud Räpinas alkoholi, ei ole tõendeid kogumis hinnates olnud selline, mis annaks põhjendatud aluse lugeda tema ütlusi mitteusaldusväärseks. Ka tuleb maakohtu arvates T. P. ütluste hindamisel arvestada, et tema alkoholi tarvitamise ja sündmuskohale (jalgsi) jõudmise vahel oli suhteliselt pikk ajavahemik (2-3 tundi), mis oluliselt võis tema tajumisvõimet normaliseerida. Maakohus leidis, et ei ole võimalik arvestada T.H ütlusi, kuna tema kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlustes on oluline vastuolu ja T.H ei ole suutnud selgitada varasemate ütluste muutmist. Kuna T. P. on kinnitanud T.H poolt auto registreerimistunnistuse katki tõmbamist, jättis maakohus T.H kohtus antud ütlused kui mitteusaldusväärsed selles osas tõendite hulgast välja. Samas pidas maakohus usaldusväärseks R.K ütlusi, et ta ei tea registreerimistunnistuse lõhkumisest midagi, sest ta ei pruukinud kõike, mida T.H tegi, näha ega tähele panna. 5
Maakohus tuvastas, et T.H ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid teda on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest. Maakohus arvestas, et T.H on toime pannud tahtlikult kaks esimese astme kuritegu ja ühe teise astme kuriteo. Röövimise ja asja omavolilise kasutamise käigus kasutas ta kannatanu suhtes vägivalda. Lisaks oli ta ka röövimise toimepanemise algataja. Maakohus ei tuvastanud T.H karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. T.H ütlust kaitsjale, et ta kahetseb sattumist sellisesse segadusse, ei pidanud maakohus puhtsüdamlikuks kahetsuseks, sest selline väljendus ei näi maakohtu hinnangul teiste tema ütluste foonil piisavalt siiras. Arvestades asjaolu, et T.H on pannud kuriteod toime esmakordselt, pidas maakohus vajalikuks tema karistamist edaspidiste süütegude toimepanemisest hoidumise ja õiguskorra kaitsmise huvides sanktsiooni alammäära piires. Maakohus, lähtudes asjaoludest, et toimepandud kuritegudega ei põhjustatud kannatanule raskeid vigastusi ega olulist kahju ning T.H on olemas kindel elukoht, ta on noor ja töövõimeline, leidis maakohus, et tähtajalise vangistuse täielik kandmine ei ole T.H puhul otstarbekas. Tsiviilhagi Maakohus leidis, et R. T. hagi on võimalik rahuldada osaliselt, kuigi talle tekitatud kahju suurus – 14 254 krooni – on piisavalt ja usaldusväärselt tõendatud tema ütluste ja kirjalike tõenditega. Eespool kirjeldatult on maakohus tuvastanud, et süüdistatavad panid 07.062008 ühiselt toime R. T. mobiiltelefoni Nokia 3120 ja rahakoti röövimise, mida süüdistatavad ei ole kannatanule tagastanud. Seega tuleb maakohtu hinnangul mõlemalt süüdistatavalt solidaarselt VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel R. T. kasuks välja mõista tekitatud kahju katteks - 1800 krooni (mobiiltelefoni №kia 3120 ja raha 300 krooni). Peale selle tuvastas maakohus, et T.H lõhkus mootorsõiduki ärandamise käigus ära auto juhiukse klaasi ning röövimise käigus, kui ta lõi kannatanu pea vastu auto esiklaasi, tekitas tuuleklaasile mõrad ning muutis kasutuskõlbmatuks kannatanu prillid (löögi tagajärjel purunesid klaasid ja kõverdus raam). Maakohus, tuginedes esitatud kviitungile, OÜ Beanda hinnapakkumisele, leidis, et kannatanule on tekitatud kahju suuruseks seoses juhiukse klaasi lõhkumisega kokku 450 (250+200) krooni, prillide lõhkumisega 1534 krooni ning esiklaasi lõhkumisega kokku 1550 krooni. Arvestades asjaolu, et eelmärgitud kahju põhjustas T.H , siis tuleb maakohtu hinnangul viimaselt kannatanule VÕS § 128 lg 3, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista kahju katteks kokku 3534 krooni. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu T.H kaitsja T. Pilv taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse osalist tühistamist T.H süüdimõistmise osas ning uue otsuse tegemist, millega T.H
Kaitsja on apellatsioonis väljendanud seisukohta, et T.H ei ole talle inkrimineeritud kuritegusid toime pannud ja maakohtu otsus põhineb tõendamata asjaoludel. Süüdistus
lg 3 p 1 järgi süüdi mõista vägivalla kasutamise tõendamatuse tõttu ja samas välistatud ei ole ka kannatanupoolne nõusolek. Samas võib äärmisel juhul kaitsja arvates T.H R. T. otsese nõusoleku puudumise tõttu teo ümber kvalifitseerida
Süüdistus
lg 2 p 7 järgi Kaitsja märgib, et grupi poolt toimepandud röövimise kvalifitseerimisel tuleb lähtuda
lg-s 2 sätestatust ning rõhutab, et kaastäideviimine realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Kaitsja juhib tähelepanu, et kohtueelsel uurimisel on R.K nii ülekuulamisel kui ka vastastamisel T.H-ga öelnud, et just tema võis R. T. kätt väänata ja pea vastu esiklaasi lüüa. Maakohtus on nii T.H kui ka R.K vägivalla kasutamist eitanud, kuid maakohus on põhjendamatult jätnud antud ütlused mitteusaldusväärsetena tõendite hulgast välja. Kaitsja rõhutab, et tõendamist ei ole leidnud asjaolu, mille kohaselt pani T.H toime vägivallateo. Asjade taskust äravõtmise osas märgib kaitsja, et maakohus on jätnud tähelepanuta kannatanu kohtus antud ütlused, mille kohaselt ta ei tundnud, millal võeti taskust ära tema rahakott ja mobiiltelefon ega näinud, kes seda tegi, kuid asjade kadumise avastas ta peale lahtirebimist autost eemaldumisel. Kaitsja hinnangul on kohtus uuritud tõendite, sh kannatanu ütluste alusel ebaõige järeldada, et T.H ja R.K panid toime
Juhul, kui kohus loeb teo toimepanemise tõendatuks, peab kaitsja vajalikuks märkida, et T.H ja R.K tegevuses puudus igasugune kooskõlastus ja kokkulepe R. T. röövimiseks. Kaitsja hinnangul ei ole võimalik, sh kannatanu ütluste põhjal, seostada asjade kadumist T.H ega R.K-ga . Kaitsja juhib tähelepanu, et telefon ja rahakott võisid olla R. T. autos, mitte tema püksitaskus. Teiseks märgib kaitsja, et telefoni ei ole leitud T.H või R.K valdusest. Lisaks peab kaitsja vajalikuks märkida, et T.H ei pannud ka tähele, et R.K oleks R. T. asju võtnud. Seega ei ole võimalik T.H süüdi mõista isegi juhul, kui tema poolt vägivalla tarvitamine oleks tõendatud. Süüdistus
T. ütlustele selgelt kaalukama tähenduse, kui teistele tõenditele, kuigi R. T. läks väidetavalt auto juurest ära ega võinud näha, et registreerimistunnistuse rebis katki just T.H . Kaitsja rõhutab, et registreerimistunnistuse tükkide maast leidmine ei tähenda, et seda tegi just T.H. 7
Samas ei ole esitatud mingeid uusi tõendeid ja taotletakse olemasolevatele tõenditele uue hinnangu andmist. Tõendite veelkordse hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu süüdimõistva otsuse järelduste ümberhindamist süüdistatava T.H süüditunnistamisel. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele. Seejuures on ka põhjendatud, miks süüdistatava kaitseversioonid on mitteusaldusväärsed. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu otsuses kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Seega on alusetu väide, et kohtuotsuses puuduvad põhjendused ja kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele ning maakohtu poolt on valesti kohaldatud materiaalõiguse norme. 8
T. ütlused (7 kd tl 72). R. T. ütlusi sõiduki omavolilise kasutamise kohta on kõrvutatud ka tunnistajate T. P. ja M. T. ütlustega. Maakohus on veenvalt analüüsinud (7 kd tl 73), et vägivald, mida T.H kasutas R. T. suhtes eelnes sõiduki ärandamisele ja oli asja omavoliliseks kasutamiseks vajalik eeltingimus. R. T. on maakohtus ristküsitlusel andnud usaldusväärseid ütlusi järgmises (7 kd tl 24). Olles 07.06.2008 Räpinas ööklubi „Teine kodu“ parkimisplatsil, tuli tema juurde R.K, keda ta varem ei tundnud ja esitas nõudmise, et neid tuleb X ära viia. Kuna R. T. oli ise alkoholi tarvitanud, siis ta ütles et ei saa rooli minna. Seejärel tuli ligi ka T.H. Kannatanule öeldi, et „neil on kindlasti vaja saada, et vahet ei ole, kas oled joonud või mitte.“ Kuna T.H ja R.K olid kasvult kõvasti suuremad kannatanust, siis tekkis kannatanul hirm ja ta kartis lihtsalt vägivalda. R.K lükkas ta kätega auto rooli. Pärast seda kannatanu mõtles, et kuna oli ainult õlut tarvitanud, siis läheb lihtsamat teed ja viib need isikud ära, aga see oli siiski hirmust ajendatud. X bussipeatuse juures peatas ta auto ja teatas autos olnud T.H-le ja R.K-le , et kütus on otsakorral. Apellatsioonis on leitud lihtsakoeliselt, et T.H tegevusele ei saa midagi ette heita, kuna peatuses väljus ta auto tagaistmelt, asus rooli taha, käivitas auto ning sõitis sellega mõnekümned meetrid edasi, kuni sõitis kraavi. Autoga sõitmist süüdistatav ei eita, kuid pole seda kui võõrast vallasvara omavoliliselt ajutiselt kasutanud ning mingit vägivalda R. T. suhtes ei kasutanud. Samas peetakse väheveenvalt võimalikuks, et joobes R. T. kukkus ise autost välja ja tundis seejuures füüsilist valu. Maakohus on põhjendatult lugenud tõendatuks, et pärast seda kui R. T. jättis X bussipeatuse juures auto seisma, tuli auto tagaistmelt T.H, lõi auto juhipoolse aknaklaasi katki, tegi autoukse lahti ja tõmbas R. T. autost jõuga välja. Kannatanu ütluste kohaselt tõmbas T.Ha autost välja vasakust käest ja ta tundis seejuures valu, aga mingeid arme ja jälgi sellest väljatõmbamisest talle ei jäänud. Kannatanu kukkus selle peale pikali, T.H läks ja istus autorooli, käivitas auto ja sai sõita maksimaalset 50 meetrit kuni sõitis kraavi. Kannatanu sai sel hetkel aru, et teda tõmmati rooli tagant välja seetõttu, et süüdistatavad saaks ise autot kasutada. Kindlasti ei öelnud T.H enne seda kui rooli istus, et hakkab autoga sõitma. Kohe kui teda oli autost välja tõmmatud, helistas ta politseisse. Ringkonnakohtu arvates näitabki kannatanu jaoks olukorra tõsidust asjaolu, et ta otsustas seejärel koheselt toimuvast politseisse teatada. Seega on alusetu apellatsiooni seisukoht, et kui T.H tõmbaski R. T. sõidukist välja, siis ei olnud see vägivald toime pandud ärandamise eesmärgil. 9
T. ütlusi ja olukorras, kus kannatanu (olles surutud autole) pole süüdistatavate tegevust teadnud detailsemalt kirjeldada, andnud süüdistatavate tegevusele hinnangu tervikuna. Sellest tulenevalt maakohus leidis, et T.H poolt kasutati vägivalda süüdistatavate ühise kestva tegutsemise tulemusena. Röövimise episoodis on maakohus lugenud usaldusväärseteks kannatanu R. T. ütlused ning põhjendanud, millised süüdistatavate T.H ja R.K ütlused kui mitteusaldusväärsed jätab kõrvale. Seda põhjusel, et süüdistatavad pole suutnud kohtule usutavalt selgitada kohtueelsel uurimisel antud ütluste muutmist. Maakohus on ka põhjendanud miks ei ole võimalik lugeda usaldusväärseks T.H ütlusi, et kannatanult pole esemeid ära võetud. Samas on maakohus kontrollinud R. T. 10
järgi, dokumendi, so auto tehnilise passi hävitamise osas on õigustatult viidatud tunnistaja T. P. kohtueelsel uurimisel antud ütlustele, kes on kinnitanud maakohtus oma ütluste õigsust. Maakohus on süüdistatava süü nimetatud süüdistuses tõendatuks lugenud veel kannatanu R. T. ja tunnistaja M. T. ütlustega, samuti fotode ja asitõendi vaatlusprotokolliga (7 kd tl 75). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kuriteoepsioodi puhul on T.H tegevust süüstavaid tõendeid küllaldaselt ja maakohus on neid ka sisukohaselt analüüsinud. Apellatsioonis on väheolulistele asjaoludele viidates alusetult leitud, et tunnistajate T. P. ja M. T. ütlused on omavahel vastuolus. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et alusetu on apellatsiooni väide, mille kohaselt põhinevad maakohtu järeldused oletustel. Mõningaid mitteolulisi erinevusi joobeseisundis isikute ütlustes ei saa kindlasti pidada sellisteks, milledest võiks järeldada, et maakohus on T.H süüdistuses tähtsaid asjaolusid hinnanud valesti. Süüdistuse seisukohalt ei saa käesoleval juhul ka teha etteheiteid prokuratuurile, mida samuti leitakse apellatsioonis, väites, et kriminaalasjas pole tehtud kõiki vajalikke toiminguid. Seega apellatsiooni väide, et maakohus on tõendite hindamisel ja järelduste tegemisel eiranud Riigikohtu vastavasisulist praktikat ja teinud T.H osas süüdimõistva lahendi tuginedes asjaoludele, mis tegelikult ei ole tõendatud, on alusetu. Samuti on maakohus seadusest tulenevalt käsitlenud tsiviilhagide väljamõistmist T.H-lt ja R.K-lt seoses R. T. esitatud kahjunõuetega (7 kd tl 83-84). Otsuses esitatud põhjendustest tulenevalt puudub ka selles osas alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.