, § 136 lg 1 järgi; D.B süüdistuses
p 3, 4, § 199 lg 2 p 7, 9, § 122, § 136 lg 1 järgi; Ilja Šmigol süüdistuses
p 3, 4, § 122, § 136 lg 1 järgi; Z.T süüdistuses
, § 136 lg 1, § 199 lg 2 p 9 järgi; Ilja Postõka
, § 136 lg 1, § 200 lg 2 p 4, 8 järgi lühimenetluses Süüdistatavad A.L , elukoht: XXX; isikukood: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta ega õpi; karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 10.10.2012 D.B , elu- või asukoht: viibib vahi all Vanglas; isikukood: XXX; kodakondsus: Läti Vabariigi kodakondsus; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; õppeasutus: XXX; karistatus: karistatud Harju Maakohtu 21.09.2011 otsusega
järgi rahalise karistusega 320 eurot, mis jäeti
lg 1, 3 alusel täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu, katseaja algus 21.09.2011; tõkend: vahistamine alates 05.12.2012 Ilja Šmigol, elukoht: XXX; isikukood: 39310070213; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: 11 klassi; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta ega õpi; karistatus: Harju Maakohtu 14.11.2011 otsusega
lg 2 p 2 järgi
lg 2 alusel mõisteti vangistus 3 aastat ja 4 kuud, millest kohesele ärakandmisele kuulus 4 kuud vangistust, ülejäänud 3 aastat vangistust mõisteti tingimisi 3-aastase katseajaga; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 11.10.2012 Z.T, elukoht: XXX, viibib vahi all Vanglas; isikukood: XXX; kodakondsus: määratlemata; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; õppeasutus: Eesti Mereakadeemia; karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 01.04.2013, alates 03.04.2013 tõkend vahistamine Ilja Postõka, elukoht: XXX; isikukood: 39409030828; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta ega õpi; karistatus: kriminaalkorras karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 10.10.2012 Ringkonnaprokurör Natalia Miilvee Kaitsjad Anatoli Jaroslavski, Alla Jakobson, Dmitri Školjar, Arina Liskmann-Getsu, Andrus Repnau RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada A.L
järgi ja
lg 1 järgi ning
MS § 238 lg 2 alusel vähendada A.L-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel lugeda A.L-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg (08.10.2012-10.10.2012), s.o 3 päeva, karistusaja hulka, lugedes kandmata vangistuseks 11 kuud ja 27 päeva.
lg 1 alusel määrata, et A.L-ile mõistetud vangistus jäetakse tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel hakata katseaega lugema alates kohtulahendi kuulutamisest, s.o 03.06.
Süüdi tunnistada D.B
Süüdi tunnistada D.B
ja
lg 1 järgi ning
lg 1 alusel mõista karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat, liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust. ning KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada D.B-le mõistetud karistust 1/3 võrra, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel lugeda D.B kahtlustatavana kinnipidamise aeg (22.05.2012-23.05.2012; 09.10.2012-11.10.2012), s.o 5 päeva vangistust karistusaja hulka, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 25 päeva vangistust.
lg 4,
lg 2,
lg 2 alusel jätta Harju Maakohtu 21.09.2011 otsusega D.B-le mõistetud rahaline karistus summas 320 eurot täitmiseks iseseisvalt. Karistusaja algust lugeda alates D.B kinnipidamisest, s.o 04.12.
Süüdi tunnistada Ilja Šmigol
ja
lg 1 järgi ning
lg 1 alusel mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Ilja Šmigolile mõistetud karistust 1/3 võrra, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda Ilja Šmigoli kahtlustatavana kinnipidamise aeg (22.05.2012-23.05.2012; 10.10.2012-11.10.2012), s.o 4 päeva, karistusaja hulka, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 26 päeva vangistust.
lg 5 ja
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.11.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada karistuse kandmisele asumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Ilja Šmigolilt riigituludesse menetluskuluna sundraha 480 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Ilja Šmigol võib menetluskulu tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-2729, süüdimõistetu nimi ja makse nimetus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist 4 tõendav dokument kriminaalkantseleile. tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 4. Süüdi tunnistada Z.T
ja
lg 1 järgi ning
Süüdi tunnistada Z.T
lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõista 10 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Z.T-le mõistetud karistust 1/3 võrra, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda Z.T kahtlustatavana kinnipidamise aeg (09.10.2012-10.10.2012; 17.01.2013; 18.01.2013-15.03.2013), s.o 2 kuud, karistusaja hulka, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust. Karistuse kandmise algust hakata lugema alates Z.T kinnipidamisest, s.o 01.04.
ja
lg 1 järgi ning
Süüdi tunnistada Ilja Postõka
lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõista 3 aastat vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Ilja Postõkale mõistetud karistust 1/3 võrra, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust. 5
lg 1 alusel lugeda Ilja Postõka kahtlustatavana kinnipidamise aeg (08.10.2012-10.10.2012), s.o 3 päeva, karistusaja hulka, lugedes kandmata karistuseks 2 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistusaja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Ilja Postõkalt riigituludesse menetluskuluna sundraha 800 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Ilja Postõka võib menetluskulu tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-13-2729, süüdimõistetu nimi ja makse nimetus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. XXX tsiviilhagi rahuldada ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 128 lg 3 alusel Ilja Postõkalt välja mõista kahju hüvitamiseks 190 eurot (arveldusarve nr: XXXXXXXXXXXXX , SEB Pank). Asitõendid 1) must plastikust kinnitusvits – asub kriminaalasja materjalide juures – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 2) õhkrelva kuul pikkusega 5 mm ja läbimõõduga 3 mm – asub kriminaalasja materjalide juures – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 3) CD XXX KÜ 24.09.2012 turvakaamerate videosalvestistega – asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde; 4) CD Statoil Fuel & Retail Eesti AS-i Tallinnas Võidujooksu 10 asuva tankla turvakaamerate 24.09.2012 videosalvestistega – asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde; 5) CD helisalvestistega 24.09.2012 kõnedest politsei lühinumbrile 110 – asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde; 6) nuga, gaasihülss, markeeringuta gaasiballoon, õhupüstol Pietro Beretta, kaks metallist karpi õhupüssi kuulidega (272 ja 292 kuuli), musta värvi plastikust karp A-9000s, mille sees on 3 gaasihülssi ja kuulikarp 51 õhupüssi kuuliga –
lg 1 alusel konfiskeerida; 7) mikroosad neljal teibilõigul (sündmuskohajälgede kaart mikroosadega) – asub PP asitõendite hoiuruumis – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 8) õhupüstol Gletcher, 3 CO2 ballooni karbis, 119 kollast kuuli ja 3 sündmuskohalt leitud kollast värvi kuuli – asuvad PP asitõendite hoiuruumis –
lg 1 alusel konfiskeerida; 9) CD kaupluse Saku Konsum 18.09.2011 turvakaamerate videosalvestistega – asub kriminaalasja nr 11230113691 materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde; 10) tungraud – asub PP asitõendite hoiuruumis –
lg 1 alusel konfiskeerida; 6 11) CD Tallinnas Vesivärava 37 asuva kaupluse Selver turvakaamerate 16.01.2013 videosalvestistega – asub kriminaaltoimikus – jätta kriminaalasja materjalide juurde; 12) 2 CD-R plaati turvakaamera salvestusega Lasnamäe Centrumist – asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 01.08.2013. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohus juhindus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 238 lg 1 p 4 ja lg 2. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kohtu põhjendused ja seisukoht 1. A.L , D.B, Ilja Šmigol, Z.T ja Ilja Postõka kaastäideviijatena
ja § 136 lg 1 järgi (teoühtsus) Süüdistuses toodud asjaolude kohaselt oli 24.09.2012 kell 20.30 paiku XXX istunud Ilja Postõka korraldusel Tallinnas Viru väljak 4 juures sõiduautosse BMW, registreerimisnumbriga XXX , mille roolis oli A.L ja millega sõideti Lasnamäe suunas. Pae bussipeatuse juures istus autosse Ilja Šmigol, kes lõi XXX kaks korda rusikaga vastu nägu ning tulistas teda A.L-i õhupüstolist umbes 0,5 meetri kauguselt viis korda jala pihta, kaks korda käe pihta ning ühe korra kõhtu. Seejärel väljus Ilja Šmigol autost ning kannatanu viidi sama sõidukiga, mille roolis oli A.L , aadressil Kalevipoja põik 12, Tallinn asuva kaupluse Säästumarket juurde, kuhu Ilja Šmigol sõitis sõiduautoga BMW registreerimisnumbriga XXX . Seal võttis Ilja Postõka kannatanult ära tema rahakoti Nike, milles olid ID-kaart kannatanu nimele, SEB Panga pangakaart kannatanu nimele, kannatanu pangakonto number, paroolikaart ja sularaha summas 190 eurot, ning kannatanu mobiiltelefoni. Seejärel tuli sõidukisse Ilja Šmigol, laadis püstoli uuesti ja pani püstolitoru kannatanu pea juurde, Ilja Postõka lõi kannatanule rusikaga vastu pead. Seejärel väljus Ilja Šmigol A.L-i autost. Järgnevalt tuli autosse kannatanu kõrvale Z.T, kes lõi XXX 5-6 korda rusikaga näkku ning ähvardas XXX noaga, lõigates sellega tema juukseid. Samuti löödi kannatanut ühe korra jalaga näkku ja Ilja Šmigol tulistas veelkord kannatanut õhupüstolist 7-8 korda vastu vasakut külge, küsides kogu sündmuse vältel kannatanult, kus asub XXX . Kannatanu suhtes toime pandud füüsilise ja psüühilise vägivalla tulemusel nõustus ta aitama XXX leida. Selleks sõitsid A.L , Z.T , Ilja Šmigol, Ilja Postõka ja D.B A.L-i poolt juhitud sõiduautoga BMW, registreerimisnumbriga XXX , ja Ilja Šmigoli poolt juhitud sõiduautoga BMW, registreerimisnumbriga XXX , Tallinnas Põhja pst 27 asuva Paks Margareeta hosteli juurde, kus kell 22.30 paiku lasti XXX vabaks ja ta jooksis minema. Kuna XXX ei olnud nõus hostelist väljuma, tõid Ilja Šmigol ja Z.T XXX jõuga ja tema tahte vastaselt hostelist välja, sidusid tema käed kinnitusvitsaga kinni, ning lükkasid ta Ilja Šmigoli sõiduautosse BMW registreerimisnumbriga XXX . Sõidukisse istus Ilja Postõka 7 ja võttis kannatanult ära mobiiltelefoni №kia. Järgnevalt sõideti mõlema autoga Lasnamäele. Sõidu ajal lõid Ilja Postõka ja Z.T kumbki XXX 25-30 korda rusikaga näo ja keha piirkonda, lisaks tekitas Z.T talle valuaistingud tuvastamata esemega, mille Z.T asetas vastu kannatanu kaela. Mõlemad sõidukid peatusid Tallinnas XXX asuva hoone juures, kus XXX tõmmati autost välja ning Ilja Šmigol, Ilja Postõka, Z.T ja D.B lõid teda korduvalt jalgadega ja rusikatega vastu keha ja pead. Kui XXX õnnestus põgeneda, tulistas Ilja Postõka A.L-ile kuuluvast õhkrelvast kannatanu pihta 20-25 korda. Kui XXX kukkus ja Ilja Šmigol, Ilja Postõka, Z.T ja D.B talle järele jõudsid, lõid nad maas lamavat kannatanut korduvalt jalgade ja rusikatega vastu keha ning tulistasid teda veel umbes 10 korda õhkrelvast. Kui kõrvalised isikud hakkasid neile hüüdma, et kutsutakse politsei, istus Ilja Postõka A.L-i poolt juhitud autosse, teised süüdistatavad istusid Ilja Šmigoli autosse ja selliselt lahkusid nad kell 23.00 paiku sündmuskohalt. Oma tegevusega põhjustati XXX ja XXX järjepidevat ja suurt valu ning elule mitteohtlikke tervisekahjustusi, samuti varalist kahju. 24.09.2012 episood
kohaselt karistatakse järjepideva või suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise eest.
lg 1 kohaselt karistatakse teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest. Kohtuistungil on kõik süüdistatavad kinnitanud süüdistuses toodud asjaolusid, mille kohaselt panid nemad teo toime kaasvalitsejatena grupis. Seega leiab kohus, et nende tegevust võib analüüsida koos, lähtudes kaastäideviimisest
A.L-i , Ilja Postõka, Z.T, D.B ja Ilja Šmigoli poolt 24.09.2012 ajavahemikul kell 20.30-23.00 XXX ja XXX piinamine ja seadusliku aluseta vabaduse võtmine on tõendatud: kohtuistungil A.L-i antud ütlustega, millega ta kinnitab süüdistusaktis toodud asjaolusid ja tunnistab end süüdi; kohtuistungil D.B antud ütlustega, millega ta kinnitab süüdistusaktis toodud asjaolusid ja tunnistab end süüdi; kohtuistungil Ilja Šmigoli antud ütlustega, millega ta kinnitab süüdistusaktis toodud asjaolusid ja tunnistab end süüdi; kohtuistungil Z.T antud ütlustega, millega ta kinnitab süüdistusaktis toodud asjaolusid ja tunnistab end süüdi; kohtuistungil Ilja Postõka antud ütlustega, millega ta kinnitab süüdistusaktis toodud asjaolusid ja tunnistab end süüdi; kannatanu XXX kohtueelses menetluses antud ütlustega (I kd, tl 79-90; 91-95A; 96-99A), mis kinnitavad süüdistuses märgitud kuriteo toimepanemise aega, kohta ja viisi; ründajatest oskab XXX nimetada Iljat, kes võttis temaga veebilehe vk.com kaudu ühendust ja tahtis kokku saada, teiseks kannatanuks nimetab XXX ; XXX sõnul nõustus ta auto peale minema, kuid siis pani autojuht autole keskluku peale, takistades temal autost väljumist; 8 kirjavahetuse väljavõttega (I kd, tl 87-90), mis kinnitab XXX kohtumist Iljaga, ning mille kohaselt “Ilya“ nimeline isik kutsus interneti kaudu kannatanu 24.09.2012 kokkusaamisele Viru Keskuse juurde, kannatanu lubas ajavahemikul kell 20.00-20.20 paiku kohal olla; fotolt isiku äratundmiseks esitamise protokolliga koos fototabeliga (I kd, 114-118A), millest nähtub, et XXX on osutanud Ilja Postõkale kui isikule, kes oli ta kutsunud Viru keskusesse ja küsinud XXX asukoha kohta, ning kes teda autos lõi; kannatanu XXX läbivaatuse protokolliga koos fotodega (I kd, tl 101-113), mis tõendavad, et 27.09.2012 olid kannatanul silmnähtavad vigastused: sinikas vasaku silma all, sinikas parema silma all, punetus parema silma all, hematoomid seljal, vasakul käel kaks suurt haava, vasakul jalal ümmargused haavad; fotolt isiku äratundmiseks esitamise protokolliga koos fototabeliga (I kd, tl 119-123A), millest nähtub, et XXX on osutanud A.L-ile kui isikule, kes oli valge auto roolis ja sõitis sinna, kuhu musta auto juht palus, ning kes ei tarvitanud kannatanu suhtes vägivalda; fotolt isiku äratundmiseks esitamise protokolliga koos fototabeliga (I kd, tl 129-133A), mille kohaselt XXX on osutanud Z.T-le ja selgitanud, et tema hoidis 24.09.2012 kätest kinni, et kannatanu ei saaks ennast kaitsta, peksis XXX ning lõikas juukseid; asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabelitega (I kd, tl 135-137), mille vaadeldavateks objektideks on XXX kuuluv valget ja lillat värvi kangast määrdunud jope Nike, mille vasaku varruka ülemises osas on 5 mm suurune auk; asitõendina on vaadeldud ka õhkrelva kuuli pikkusega 5 mm, läbimõõduga 3 mm – vaadeldud objektid kinnitavad asjaolu, et XXX on õhkrelvast tulistatud; tunnistaja XXX i ütlustega (I kd, tl 157-164A), mille kohaselt sai tema 24.09.2012 õhtul Viru Keskuses kokku Ilja Postõkaga, kes sai kokku XXX ; XXX kutsus Ilja Postõka palumise peale A.L-i kohale, kelle valge BMW-ga sõideti koos Lasnamäele, kus XXX väljus, et minna R-kioskisse; tagasi tulles märkas ta spordiriietuses meesterahvast, kes istus musta värvi BMW-sse, ise istus ta XXX valgesse masinasse ning märkas, et XXX on ehmatanud olekuga ja rahutu; bussipeatusest sõitsid mõlemad autod Kotka keskuse kõrval asuva Säästumarketi juurde, kus XXX väljus autost umbes 40 meetri kaugusele, et rääkida tuttavaga; tunnistaja nägi, et viiest mehest kolm käisid kordamööda autos, kus istus tagaistmel XXX ; auto juurde tulles kuulis tunnistaja, kuidas nõuti kellegi asukoha teatamist; seejärel nägi XXX , kuidas Ilja Postõka ja meesterahvas ühte noormeest hotellist välja toimetasid ja autosse panid; pärast seda tuli XXX öelda, et XXX on vaba; mõne aja pärast nägi XXX Peterburi teel asuvate garaažide juures hotellist toodud noormeest jooksmas kinniseotud kätega, kaks meest jooksid järele ning kuulda oli pauke – nagu keegi tulistaks paukpadrunitega; majaelanikud hõikasid, et kutsuvad politsei, mille peale tunnistaja istus A.L-i poolt juhitud autosse ning kahe autoga sõideti minema; kannatanu XXX i ütlustega (I kd, 10-16A), mis kinnitavad süüdistuses märgitud kuriteo toimepanemise aega, kohta ja viisi ning mille kohaselt 24.09.2012 kell 23.00 paiku sidusid temal kaks meesterahvast mõlemad käed kinni, mille tagajärjel tundis ta tugevat valu, pärast seda astus ligi veel neli või viis inimest, kellest üks lükkas teda vastu selga valget värvi pargitud auto suunas; kannatanu istus tagaistmele keskele, kus asusid temast vasakul ja paremal pool meesterahvad; paremal pool istunud isik võttis XXX põuetaskust hõbedast värvi №kia ZEN-kaardiga numbriga XXX ; siis istus juhiistmele ja juhi kõrval asuvale istmele kaks meesterahvast ning koos sõideti Lasnamäele; paremal pool istunud mees lõi 9 umbes 25-30 korda rusikaga vastu nägu ja keha või andis elektrilöögi elektrišokirelvaga kaela pihta kokku umbes 15 korral; vasakul pool istunud mees peksis mõlema käe rusikatega vastu nägu ja keha ning kokku lõi umbes 25 korda; kannatanule jäi mulje, et teda peksti rusikatega ja anti elektrilööke kogu aeg; kannatanu ei saanud ennast kaitsta, kuna tema käed olid kinni seotud; samuti tundis ta tugevat valu ja hirmu ega saanud aru kuhu ta viiakse ja milleks; seejärel jäi auto seisma ja kõrval istunud mehed käskisid autost väljuda, autost läksid välja autojuht, tema kõrval istunud isik ja kaks kannatanu kõrval istunud isikut; seejärel löödi teda rusikaga vastu pead ning keegi haaras vasakult poolt kraest kinni ja tiris autost välja, Lasnamäel hakati teda jälle peksma, millest ühe löögi sai põlvega näkku, korduvalt löödi vastu roideid ja selga, millest tundis valu – kõik peksid; kannatanu hakkas kodu poole jooksma, kui äkki kuulis 20-25 lasku ning tundis seljas valu; trepikoja juurde jõudes haaras kannatanust kinni kolm meesterahvast, kellega ta varem autos istus ning kes teda enne olid peksnud – nad lükkasid kannatanu maha ning haarasid kapuutsist, et tagasi auto juurde lohistada, seejärel lõid mitu korda jalgade ja kätega vastu keha ning oli kuulda, kuidas keegi karjub maja aknast, et isikud lõpetaksid; kaks isikut jooksid ära, kuid üks hakkas asfaldil maas olnud kannatanut 30 cm kauguselt püstoliga laskma (umbes 10 lasku keha ja jalgade pihta, kolm viimast pea pihta) – oli aru saada, et isik tulistab pneumorelvast; XXX i läbivaatuse protokolliga koos fototabeliga (I kd, tel 17-39), millest nähtub, et 25.09.2012, s.o sündmusest järgmisel päeval, olid temal paremal kaela piirkonnas kriimustused, põsesarnal verevalumid, vasakul põsel marrastus, parema suunurga juures hüübinud veri, laubal marrastused, nina paremal sõõrmel marrastus, parema käe nimetissõrmel veritsev haav, parema käelaba välisserval veritsev haav ja randmetel verevalum, vasaku käe kolmandal sõrmel haav, mõlema käe randmetel punetused; selja vasaku õla piirkonnas marrastus, vasakul küljel käe all marrastus, selja keskosas vasakul kaks ringikujulist veritsevat haava, vasakul tuharal ringikujuline veritsev haav ning määrdunud riided; sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fototabeliga (I kd, tl 42-45), millest nähtub, et 25.09.2012 leiti sündmuskohal XXX maja III trepikoja välisukse parempoolselt haljasalalt kinnitusvits, mis kinnitab asjaolu, et XXX hoiti tema tahtevastaselt kinni just nii nagu kirjeldas kannatanu; tunnistaja XXX ütlustega (I kd, tl 49-53A), kes kinnitab, et nägi XXX marrastusi, paistes nina, kõrva taga suurt muhku, kaelal ja seljal marrastusi 25.09.2012 kell 01.00, ning kannatanu ütles, et teda peksid käte ja jalgadega mitu isikut; XXX oli kannatanut näinud ka kolm või neli päeva varem, kuid siis peksmisjäljed puudusid; tunnistaja XXX ütlustega (I kd, tl 54-58A; 59-63A), mis tõendavad, et XXX oli 24.09.2012 kell 21.58 helistanud ja küsinud, kus asub XXX noormees XXX , mille peale tunnistaja vastas, et hotellis Paks Margareeta; hiljem kuulis tunnistaja oma noormehelt, et viimane nägi hotelli juures XXX , siis tulid mingisugused inimesed, kes toppisid XXX autosse, peksid läbi ja viisid Lasnamäele; fotolt isiku äratundmiseks esitamise protokolliga koos fototabeliga (I kd, tl 64-68A), mille kohaselt XXX tunneb fotolt ära XXX kui isiku, kes küsis 24.09.2012 õhtul tema noormehe asukoha kohta ning kellega XXX tihti suhtleb; tunnistaja XXX ütlustega (I kd, tl 69-72), mis kinnitavad XXX peksmist ja tahtevastaselt vabaduse võtmist; ütluste kohaselt nägi tema 24.09.2012 kell 23.00 paiku aadressil Peterburi tee 22 korteri aknast, kuidas 3-4 noormeest peksid kätega ühte noormeest, sealhulgas haarasid 10 ja tirisid teda, noormees karjus „appi“; helistades politseisse nägi XXX uuesti, et varem peksnud mehed võtsid kannatanul kätest ja jalgadest kinni ning tassisid teda, mehed jooksid autodesse ja sõitsid ära, üks auto oli heledat värvi, teine oli tume; tunnistaja XXX ütlustega (I kd, tl 73-76), kes kuulis 24.09.2012 kell 23.00 paiku Tallinnas XXX asuvast neljanda korruse korterist meesterahva appihüüdu ja laskeheli, millest oli aru saada, et tegemist on pneumaatilise relvaga; pärast seda läks tunnistaja rõdule, kus nägi pealt maas lamava noormehe peksmist käte ja jalgadega; läbiotsimisprotokolliga koos fotodega (I kd, tl 177-188), mis kinnitab süüdistuses toodud asjaolu, et kannatanuid tulistati A.L-ile kuuluva relvaga; protokolli kohaselt andis A.L vabatahtlikult välja pneumorelva BERETA A-900S; fotolt äratundmiseks esitamise protokolliga koos fototabeliga (I kd, tl 238-242A), millest nähtub, et A.L on osutanud Ilja Šmigolile kui Iljale, kes oli musta BMW omanik ja kes peksis mõlemaid kannatanuid; fotolt äratundmiseks esitamise protokolliga koos fototabeliga (I kd, tl 243-247A), millest nähtub, et A.L on osutanud Z.T-le kui Kirillile, kes 24.09.2012 peksis Vitalikut, lõikas juukseid, osales Alexandri peksmises garaažide juures; fotolt äratundmiseks esitamise protokolliga koos fototabeliga (I kd, tl 248-252A), millest nähtub, et A.L on viidanud Arturile kui D.B-le , kes 24.09.2012 peksis Vitalikut Säästumarketi juures ja osales Alexandri peksmises garaažide juures.
lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Süüdistusaktist ning sellele lisatud tõenditest nähtub, et A.L-i kaastäideviimise teopanuseks oli sõiduautoga BMW registreerimisnumbriga XXX kannatanu XXX ja kaasosaliste sõidutamine samal ajal kui kannatanu suhtes vägivalda tarvitati. Pärast XXX peksmist XXX asuva hoone juures sõidutas A.L Ilja Postõka sündmuskohalt eemale, kuna peksmise pealtnägijad lubasid politsei kutsuda. Lisaks tulistati kannatanuid A.L-i õhkrelvast. Kui teised lõpetasid XXX peksmise, võttis A.L oma auto peale Ilja Postõka ning koos põgeneti. Süüdistusaktist ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et kaastäideviimises oli D.B teopanuseks XXX asuva hoone juures koos Ilja Šmigoli, Ilja Postõka, Z.T-ga XXX i korduvalt jalgade ja kätega vastu keha ja pead löömine. Kui kannatanu proovis põgeneda ja kukkus, lõi D.B taas koos teistega maas lamavat kannatanut korduvalt jalgade ja rusikatega vastu keha. Kannatanut tulistati veel umbes 10 korda õhkrelvast. Kui kõrvalised isikud hakkasid karjuma, et kutsuvad politsei, põgenes D.B autoga, mida juhtis Ilja Šmigol. Süüdistusaktist ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et Ilja Šmigoli teopanus seisnes selles, et Ilja Šmigol istus Pae bussipeatuse juures autosse, kus istusid XXX , Ilja Postõka, A.L , ning lõi XXX seal kaks korda rusikaga vastu nägu, tulistas teda A.L-i õhupüstolist umbes 0,5 m kauguselt 5 korda jala pihta, 2 korda käe pihta ning ühe korra kõhtu. Seejärel väljus Ilja Šmigol autost ning sõitis sõiduautoga BMW, 11 registreerimisnumbriga XXX , Säästumarketi juurde, kus Ilja Šmigol istus uuesti A.L-i kasutuses olnud sõidukisse ja asetas õhupüstoli XXX pea juurde. Seejärel väljus ta autost ning tulistas veel kannatanut õhupüstolist 7-8 korda vastu vasakut külge, küsides kogu sündmuse vältel, kus asub XXX . Vägivalla tulemusel asukoha teada saanud, sõitis Ilja Šmigol koos A.L-i , Z.T , Ilja Postõka ja D.B-ga kahe autoga hosteli Paks Margareeta juurde. Ühte autot juhtis Ilja Šmigol, kust tema tõi koos Z.T-ga XXX jõuga ja tema tahte vastaselt hostelist välja, sidudes XXX käed kinnitusvitsaga kinni, ning koos lükkasid ta sõiduautosse BMW, mida juhtis Ilja Šmigol. Mõlema autoga sõideti XXX asuva hoone juurde, kus XXX tõmmati autost välja ning Ilja Šmigol koos Ilja Postõka, Z.T ja D.B-ga lõi korduvalt kannatanut jalgadega ja rusikatega vastu keha ja pead. Kui kannatanu üritas põgeneda ja kukkus, lõi Ilja Šmigol koos teistega korduvalt maas lamavat kannatanut jalgadega ja rusikatega vastu keha. Kannatanut tulistati veel umbes 10 korda õhkrelvast. Kui kõrvalised isikud hakkasid karjuma, et kutsuvad politsei, põgenes Ilja Šmigol autoga, mida ta juhtis, võttes peale ka teisi kaasosalisi. Süüdistusaktist ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et Z.T teopanus seisnes selles, et Säästumarketi juures tuli Z.T kannatanu XXX kõrvale ja lõi kannatanut 5-6 korda rusikaga näkku ning ähvardas teda noaga, lõigates XXX juukseid. Z.T sõitis koos A.L-i , Ilja Šmigoli, Ilja Postõka ja D.B-ga hosteli Paks Margareeta juurde. Hostelist tõi Z.T koos Ilja Šmigoliga jõuga ja tahtevastaselt välja XXX , sidudes käed kinnitusvitsaga kinni, ning koos lükkasid nad kannatanu autosse BMW. Sõidu ajal lõi Z.T koos Ilja Postõkaga XXX 25-30 korda rusikaga näo ja keha piirkonda ning lisaks tekitas Z.T valuaistinguid tuvastamata esemega, mille ta asetas vastu kannatanu kaela. XXX asuva hoone juures lõi Z.T koos Ilja Šmigoli, Ilja Postõka ja D.B-ga korduvalt kannatanut jalgade ja rusikatega vastu keha ja pead. Kui XXX proovis põgeneda, siis ta kukkus ning Z.T lõi maas lamavat kannatanut koos teistega korduvalt jalgade ja rusikatega vastu keha. Kannatanut tulistati veel umbes 10 korda õhkrelvast. Kui pealtnägijad hakkasid karjuma, et kutsuvad politsei, põgenes Z.T koos teistega. Süüdistusaktist ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et Ilja Postõka teopanus seisnes selles, et 24.09.2012 andis Ilja Postõka XXX korralduse istuda sõiduautosse BMW registreerimisnumbriga XXX . Säästumarketi juures lõi Ilja Postõka sõiduautos XXX rusikaga vastu pead. Kui kannatanu oli tema suhtes grupi poolt toime pandud füüsilise ja psüühilise vägivalla tulemusel nõus aitama XXX leida, sõitis Ilja Postõka koos A.L-i , Z.T, Ilja Šmigoli ja D.B-ga hosteli Paks Margareeta juurde. Sealt vägivaldselt autosse talutatud Alexander Afanasekovit lõi Ilja Postõka koos Z.T-ga kumbki 25-30 korda rusikaga näo ja keha piirkonda. XXX asuva hoone juures tõmmati XXX autost välja ning Ilja Postõka koos Ilja Šmigoli, Z.T, D.B-ga lõid kannatanut korduvalt jalgadega ja rusikatega vastu keha ja pead. Kui XXX püüdis põgeneda, tulistas Ilja Postõka kannatanu pihta 20-25 korda A.L-i õhkrelvast. Kui XXX kukkus, lõi Ilja Postõka koos teistega maas lamavat kannatanut korduvalt jalgade ja rusikatega vastu keha. Kannatanut tulistati veel umbes 10 korda õhkrelvast. Kui kõrvalised isikud hakkasid vägivallatsejatele hüüdma, et kutsutakse politsei, istus Ilja Postõka A.L-i poolt juhitud autosse ning lahkus koos teistega. Oma ühise ja kooskõlastatud tegevusega põhjustasid A.L , D.B , Ilja Šmigol, Z.T ja Ilja Postõka XXX ja XXX järjepidevat ja suurt valu ning elule mitteohtlikke tervisekahjustusi. Korduvalt ja ajaliselt tihedalt põhjustati valu 12 nii XXX kui ka XXX . Kohus peab kannatanutele põhjustatud valu suureks, kuna neid tulistati lähedalt ning peksti jalgadega ja rusikatega näkku ja pähe. XXX põhjustati verevalumeid näol ja seljal, haavu vasakul käel ja vasakul jalal. XXX põhjustati hulgi marrastusi, verevalumeid, pindmisi haavu näol, kaelal, jäsemetel ja kehal. Funktsionaalse teovalitsemise teooria kohaselt ei pea kaastäideviija tingimata ise koosseisuasjaolusid realiseerima, kuid tema süüteopanus peab olema kausaalne süüteo toimepanemise suhtes. Tegu on kaastäideviimise mõttes toime pandud ühiselt, kui kõik täideviijad valitsevad toimuvat funktsionaalses tööjaotuslikus koostoimes, mille tulemuseks on ühtne tervik. A.L küll kannatanuid ei löönud, kuid tema sõidutas teisi süüdistatavaid ja kannatanuid vastavalt sellele, kuhu grupp otsustas minna. Tema juhitud autos sai võimalikuks kannatanute piinamine, samuti oli tema roll autojuhina oluline sündmuskohalt põgenemiseks. Ülejäänud süüdistatavad tekitasid korduvalt kannatanutele valu nii koos kui üksteise järel, millest kujunes ühine piinamine. Seega on täidetud
A.L , D.B, Ilja Šmigolil, Z.T ja Ilja Postõkal oli ühtne tahtlus XXX ja XXX järjepidevat ja suurt füüsilist valu tekitada. Subjektiivsest küljest eeldab
Kohus leiab, et süüdistatavate poolt on tegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega.
lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kannatanu XXX ütlustest, kirjavahetuse väljavõttest ning isiku äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et Ilja Postõka korraldas kokkusaamise XXX , kuna arvas, et XXX on koos XXX iga kellelegi „külma teinud“. Pärast Ilja Postõka korraldusel autosse istumist pani autojuht keskluku peale. Lasnamäele sõites seisis juba must BMW koos teiste süüdistatavatega ees, kust istus valgesse BMW-sse mees, kes hakkas XXX küsima „külma tegemise“ kohta ning vägivalda tarvitama. Samuti küsis ta XXX kohta. Süüdistatavad peksid XXX kui ka XXX nii koos kui eraldi. Sellisest tegevusest nähtub süüdistatavate ühtne ja kooskõlastatud tahtlus kannatanuid karistada. Süüdistatavad olid teadlikud, et nad lõid kannatanuid järjepidevalt väikeste ajavahemike jooksul ning pidid teadma, et lähedalt tulistamine ja peksmine muuhulgas näkku, pähe võib tekitada suurt valu. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutavad A.L , D.B , Ilja Šmigol, Z.T ja Ilja Postõka XXX ja XXX piinamise eest kaastäideviijatena
A.L , D.B , Ilja Šmigolil, Z.T ja Ilja Postõkal puudus seaduslik alus kannatanutele liikumistakistusi luua. Seadusliku alusena tuleb käsitleda põhiseaduse §-s 20 nimetatud juhtusid, mida käesolevalt ei esine. XXX ütluste kohaselt sisenes ta autosse vabatahtlikult, kuid pärast autosse jõudmist pani juht keskluku peale. Kohus leiab, et XXX puudus vabatahtlikult võimalus autost lahkuda enne kui temale selleks luba anti, sest kannatanu suhtes kasutati autos istumise ajal grupiviisiliselt nii füüsilist kui ka psüühilist vägivalda, mille tõttu oleks olnud kasutu ja mõeldamatu autost väljumist nõuda või proovida jõuga autost väljuda. XXX i vabadus võeti tahtevastaselt tema hostelist välja talutamisega, käed seoti kinnitusvitsaga kinni ning lükati sõiduautosse BMW, millega teda 13 sõidutati ja milles tema suhtes füüsilist kui ka psüühilist vägivalda kasutati. Seetõttu puudus XXX võimalus liikuda oma vaba tahte kohaselt. Kohus leiab, et 24.09.2012 süüdistatavate poolt piinamine ja ebaseaduslik vabaduse võtmine on kantud ühtsest tahtlusest ning ajaliselt toime pandud üheaegselt. Kohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et süüdistatavate ühise tegevuse eesmärgiks oli kannatanuid karistada. On üldteada asjaolu, et igapäevases elus isiku kinnisidumine või kinnipidamine tema tahte vastaselt on keelatud. Süüdistatavad teadsid, et hoiavad kannatanuid kinni nende tahte vastaselt, ning pidid teadma, et see on keelatud. Samuti ei ole loogiline eeldada, et keegi soovib vabatahtlikult viibida autos, kus neid piinatakse või olla vabatahtlikult kinni seotud, kui neid pekstakse. Seega on seadusliku aluseta vabaduse võtmine toime pandud vähemalt otsese tahtlusega ning ühtlasi täidetud
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutavad A.L , D.B , Ilja Šmigol, Z.T ja Ilja Postõka XXX ja XXX vabaduse võtmise eest seadusliku aluseta
lg 1 järgi.
Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
kohaselt karistatakse piinamise eest rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega.
lg 1 kohaselt karistatakse vabaduse võtmise eest seadusliku aluseta rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Seega on mõlema paragrahvi järgi vangistuse seadusjärgne keskmine määr 30,5 kuud, s.o 2 aastat 6 kuud ja 15 päeva. A.L hoolitses transpordi eest kuriteo toimepanemise ajal ning lasi kasutada oma õhupüssi kannatanute tulistamiseks. Kellegi suhtes tema füüsilist vägivalda ei tarvitanud, kuid vaikival nõusolekul laskis kaasosalistel kannatanuid piinata, mille tulemusel põhjustati XXX verevalumeid näol ja seljal, haavu vasakul käel ja vasakul jalal. XXX põhjustati hulgi marrastusi, verevalumeid, pindmisi haavu näol, kaelal, jäsemetel ja kehal. A.L on kriminaalkorras varasemalt karistamata. Kohtuistungil on ta end kõiges süüdi tunnistanud. Karistuse mõistmisel tuleb A.L-i karistust raskendava asjaoluna arvestada
Piinamine on süüteokoosseis, millega kaitstav õigushüve on tervis. Piinamine seisneb kehalises väärkohtlemises kui see on toime pandud järjepidevalt või põhjustab suurt valu.
§-ga 136 kaitstakse isiku põhiseaduslikku õigust vabalt valida oma asukohta. Seega on tegemist raskete kuritegudega. Käesolevalt oli piinamine ja vabaduse võtmine seadusliku aluseta kantud ühtsest tahtlusest ning ajaliselt toimusid need samal ajal. Karistus peab olema üldpreventiivselt õiglase karistusena vastuvõetav. Arvestades kuriteo iseloomu ja tagajärgi ning raskendavat asjaolu, leiab kohus, et A.L-ile tuleb kohaldada rangemat karistuse liiki – vangistust. Kuna A.L on kohtuistungil end täielikult süüdi tunnistanud ja kahetsenud puhtsüdamlikult vastavalt
§-le 57 lg 1 p 3, ning tema süü on kaastäideviijatest kõige väiksem – tema füüsilist vägivalda ei kasutanud – leiab kohus, et karistus võib jääda alla seadusjärgse keskmise määra – 1 aasta ja 6 kuud vangistust. 14 Arvestades, et A.L on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning tema süü on oluliselt väiksem võrreldes teiste kaastäideviijatega, leiab kohus, et tema suhtes on võimalik kohaldada
§-i 73 lõiget 1, s.o jätta mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui A.L ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime tahtlikult uut kuritegu. D.B kasutas korduvalt füüsilist vägivalda, sealhulgas lõi jalgadega kannatanut vastu pead, mis võib tekitada eluohtlikke vigastusi. Kui kannatanu kukkus maha ning oli kaitsetu, peksis ta XXX korduvalt koos teistega jalgade ja rusikatega veel vastu keha. D.B ei lõpetanud peksmist ise, vaid siis kui pealtnägijad lubasid politsei kutsuda. D.B põgenes sündmuskohalt. XXX põhjustati hulgi marrastusi, verevalumeid, pindmisi haavu näol, kaelal, jäsemetel ja kehal. D.B on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Seega ei ole tema olenemata varasemast kriminaalkorras karistamisest järeldusi teinud. Varasem karistus, s.o rahaline karistus, pole temale mõju avaldanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohaldada tuleb rangemat karistuse liiki – vangistust. Käesoleva kurteo pani D.B toime katseajal. Katseaja määramisega anti temale võimalus end õiguskuuleka kodanikuna tõestada ning sisuliselt karistusest pääseda, pannes tingimuseks kuritegudest hoidumise. Olukorras, kus tulnuks olla eriti eeskujulik, osales D.B piinamises ja seadusliku aluseta vabaduse võtmises. Raskendavaks asjaoluks on
Arvestades kuriteo raskust, D.B osa selles, riivatud õigushüvesid ning asjaolu, et kuriteo pani ta toime katseajal, leiab kohus, et kohaldada tuleb reaalset vangistust. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanule tekitatud kehavigastused ei olnud eluohtlikud. Kohtuistungil on D.B end süüdi tunnistanud. Samuti on D.B avaldanud kahetsust, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna
D.B ei tarvitanud füüsilist vägivalda XXX suhtes. Seega võib kohaldatav karistus jääda alla seadusjärgse keskmise määra, s.o alla 2 aasta 6 kuu ja 15 päeva. Asjaolu, et D.B oli kuriteo toimepanemise ajal kõigest üheksateistkümne aastane, ei arvesta kohus kergendavaks teguriks karistuse mõistmisel.
lõike 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada, kui ta on selles süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ning puudub süüd välistav asjaolu.
järgi on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Järelikult tuleb oma tegude eest vastutust kanda juba 14-aastaselt. Vaatamata noorele eale on D.B juba varem kohtu all olnud ja võimalus vangistust mitte kanda on talle siis antud. Kohus leiab, et
lg 1 alusel tuleb D.B-le
Ilja Šmigol juhtis ühte autodest, tulistas kannatanuid lähedalt, asetas õhupüstoli kannatanu pea juurde, tõi jõuga kannatanu hostelist välja ja sidus käed kinnitusvitsaga kinni, lükkas kannatanu sõiduautosse, lõi veel korduvalt jalgadega ja rusikatega vastu pead, lõi maas lamavat kannatanut jalgade ja rusikatega vastu keha, põgenes sündmuskohalt autoga võttes autosse ka teisi. Sellise teoga põhjustati XXX verevalumeid näol ja seljal, haavu vasakul käel ja vasakul jalal. XXX põhjustati hulgi marrastusi, verevalumeid, pindmisi haavu näol, kaelal, jäsemetel ja kehal. 15 Ilja Šmigol on varasemalt kriminaalkorras karistatud. Katseajal pani ta toime uue kuriteo. Seega ei avaldanud katseaeg temale soovitud mõju olenemata kriminaalhooldaja positiivsest arvamusest ja kaitsja väitest, et tal on olemas töökoht. Kohtuistungil on Ilja Šmigol kuriteo toimepanemise kohta öelnud: „Tahan seletada, miks see juhtus katseajal: ma ei mõelnud, et kannatanud pöörduvad politseisse /…/.“ Järgmisena on Ilja Šmigol öelnud, et käitus valesti. Kohtule jääb selle põhjal mulje, et Ilja Šmigol kahetses pigem vahelejäämist kui tegu ennast. Raskendavaks asjaoluks on
Ilja Šmigol ei lõpetanud kannatanu peksmist enne, kui pealtnägijad lubasid politsei kutsuda. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama nii üld- kui eripreventsiooni. Üldpreventsiooni ja seega ka üldise turvalisuse seisukohalt peab ühiskond saama selge signaali, et õigusriigis teiste piinamine ja seadusliku aluseta vabaduse võtmine on rangelt karistatav. Arvestades kõike eelnevat, leiab kohus, et Ilja Šmigoli tuleb karistada reaalse vangistusega. Kohtuistungil on Ilja Šmigol oma süüd tunnistanud. Kohus arvestab, et kannatanutel eluohtlikke vigastusi ei tekkinud. Toime pandud teo eest kohaldatava vangistuse seadusjärgne keskmine määr on 2 aastat 6 kuud ja 15 päeva vangistust. Kohus leiab, et Ilja Šmigoli tuleb karistada
lg 1 alusel
Z.T tuli Säästumarketi juures XXX kõrvale ja lõi kannatanut 5-6 korda rusikaga näkku ning ähvardas teda noaga, lõigates XXX juukseid. Hostelist Paks Margareeta tõi Z.T jõuga ja tahtevastaselt välja XXX i, sidudes käed kinnitusvitsaga kinni ning lükkas ta autosse BMW. Sõidu ajal lõi Z.T XXX 25-30 korda rusikaga näo ja keha piirkonda ning lisaks tekitas valuaistinguid tuvastamata esemega, mille ta asetas vastu kannatanu kaela. XXX asuva hoone juures lõi Z.T korduvalt kannatanut jalgade ja rusikatega vastu keha ja pead. Z.T lõi maas lamavat kannatanut korduvalt jalgade ja rusikatega vastu keha. Isik põgenes sündmuskohalt. XXX põhjustati verevalumeid näol ja seljal, haavu vasakul käel ja vasakul jalal. XXX põhjustati hulgi marrastusi, verevalumeid, pindmisi haavu näol, kaelal, jäsemetel ja kehal. Kuigi Z.T on varasemalt kriminaalkorras karistamata, tarvitas tema mõlema kannatanu suhtes rohkelt füüsilist vägivalda ning noaga juukseid lõigates ja tuvastamata esemega kaelale valuaistingute tekitamisega kasutas võrreldes teiste kaasosalistega tugevamat psüühilist vägivalda – tema süü on suur. Vitali Bobovi tunnistajana antud ütlustest (I kd, tl 8486A) nähtub, et enne kui Z.T autos noaga juukseid lõikama hakkas, peksis ta kannatanut. Kohus leiab, et sellises situatsioonis noaga kui külmrelvaga juuste lõikamine on sisuliselt suuremate tervisekahjustustega- või tapmisega ähvardamine. XXX ütlustest (I kd, tl 10-16A) nähtub, et autos küsiti tema käest korduvalt ühte ja sama küsimust ning eitavate vastuste korral sai ta elektrilööke kaela pihta – neid oli umbes 15. Selle peale tundis XXX suurt valu ja hirmu. Kannatanu arvates oli tegemist elektrišokirelvaga. Kohus leiab, et sellises situatsioonis tundliku koha peale nagu seda on kael valu tekitamisega ning kannatanule mulje jätmisega, et tegemist on elektrišokirelvaga, oli kannatanul põhjust tunda hirmu oluliselt suuremate tervisekahjustuste ees või koguni elu kaotamise ees. Kohtu hinnangul kasutas Z.T vaimset vägivalda ka objektiivse kõrvaltvaataja pilgu läbi. Raskendava asjaoluna arvestab kohus
Z.T ei lõpetanud kannatanu peksmist enne, kui pealtnägijad lubasid politsei kutsuda. Süüdistatavat mõjutab negatiivselt asjaolu, et ta jätkas kergema tõkendi kohaldamise ajal varguste toimepanemisega, mistõttu asub ta hetkel vahi all. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb Z.T karistada reaalse vangistusega. 16 Kohtuistungil on Z.T end süüdi tunnistanud ning öelnud, et kahetseb ja rohkem enam midagi sellist ei tee. Kohus peab Z.T kahetsust ebasiiraks, kuna pärast käesolevat episoodi pani ta 16.01.2013 toime varguse katse ning 24.03.2013 ja 31.03.2013 vargused, sealhulgas lõpuleviidud vargused tõkendi kohaldamise ajal. Kui isik oleks oma tegu kahetsenud, oleks ta vältinud olukorda, kus ta uute kuriteokahtluste tõttu vahistatakse. See näitab süüdistatava suhtumist ning aitab prognoosida, kuidas õnnestuks tingimisi karistuse kohaldamine vabaduses. Positiivne on, et Z.T on asunud vargustega tekitatud kahju hüvitama. Kohtu hinnangul on Z.T avaldanud kahetsust, kuna tunneb hirmu karistamise ees. Seega ei arvesta kohus kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et kannatanute vigastused ei olnud rasked. Kuna Z.T ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, võib kohaldada seadusjärgsest keskmisest karistusmäärast allapoole jäävat karistust, arvestades sealhulgas eelnevalt toodud kergendavaid asjaolusid. Samas peab karistus olema ka üldpreventiivselt õiglase karistusena vastuvõetav. Piinamine ning seadusliku aluseta vabaduse võtmine on räiged isiku põhiõiguste rikkumised, mis ei ole õigusriigis aktsepteeritavad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Z.T tuleb karistada
lg 1 alusel
Ilja Postõka andis XXX korralduse istuda sõiduautosse BMW. Säästumarketi juures lõi Ilja Postõka sõiduautos XXX rusikaga vastu pead. Hosteli Paks Margareeta juurest vägivaldselt autosse talutatud XXX lõi Ilja Postõka 25-30 korda rusikaga näo ja keha piirkonda. XXX asuva hoone juures lõi Ilja Postõka XXX korduvalt jalgadega ja rusikatega vastu keha ja pead. Kui XXX püüdis põgeneda, tulistas Ilja Postõka kannatanu pihta 20-25 korda õhkrelvast. Kui XXX kukkus, lõi Ilja Postõka maas lamavat kannatanut korduvalt jalgade ja rusikatega vastu keha. Ilja Postõka lõpetas kannatanu peksmise kui kõrvalised isikud lubasid kutsuda politsei. XXX põhjustati verevalumeid näol ja seljal, haavu vasakul käel ja vasakul jalal. XXX põhjustati hulgi marrastusi, verevalumeid, pindmisi haavu näol, kaelal, jäsemetel ja kehal. Kuigi varasemalt on Ilja Postõka kriminaalkorras karistamata, on tema süü suur. Tõenditest nähtub, et Ilja Postõkal oli kuriteo toimepanemisel täita oluline roll – tema organiseeris kannatanuga kokkusaamise, oli kogu teo toimepanemise ajal kohal ning vägivallatses palju, sealhulgas peksis ja tulistas kannatanut rohkelt. Ilja Postõka ei lõpetanud peksmist enne kui kõrvalised isikud lubasid politsei kutsuda ning põgenes seejärel sündmuskohalt. Kohus arvestab raskendava asjaoluna
On ilmselge, et Ilja Postõka poolt 25-30 korda näo- ja kehapiirkonda peksmisega ning 20-25 korda õhkrelvast tulistamisega oli tegu nii järjepidev kui ka suurt valu põhjustav. Ilja Postõka lõi ka jalgadega kannatanut vastu pead – on üldteada asjaolu, et pea on õrn koht, mille tõttu võib selle peksmine olla eluohtlik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Ilja Postõkat tuleb karistada reaalse vangistusega ning sealhulgas arvestada tema suuremat rolli süüteo toimepanemisel. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanutele tekitatud kehavigastused ei olnud eluohtlikud. Kohtuistungil on Ilja Postõka oma süüd tunnistanud. Ilja Postõka on avaldanud kohtuistungil kahetsust, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna
Vabaduses on süüdistataval olemas töökoht. Seega leiab kohus, et vangistuse pikkus võib jääda alla seadusjärgse keskmise määra. 17 Asjaolu, et Ilja Postõka oli kuriteo toimepanemise ajal alaealisuse piiril, ei arvesta kohus karistuse mõistmisel ega nõustu kaitsja seisukohaga, et piinamine ja seadusliku aluseta vabaduse võtmine on põhjustatud vähestest elulistest kogemustest, mille tõttu ei suuda isik hinnata oma tegusid. Nagu kohus eelnevalt märkis, on isik
järgi süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kohus leiab, et seadusandja ei ole nimetatud vanusepiiri seadusesse pannud ilmaasjata, vaid kaalutletult, ning uurimise põhjal on jõutud järeldusele, et 14-aastane isik on võimeline oma tegusid juba hindama ja nende eest vastutama. Täisealisuse alampiiril asuv Ilja Postõka pidi oma elukogemuse põhjal olema teadlik, et piinamine ja teise isiku kinnihoidmine on lubamatud ja kriminaalkorras karistatavad teod. Kohtu hinnangul ei ole tegemist mitte vähese elukogemuse tõttu oma tegude valesti hindamisega, vaid teadliku seaduse rikkumisega ning kesise probleemilahendusoskusega, mida esineb ka elukogenumatel inimestel ning mis sõltub pigem iseloomust ja kasvatusest, sealhulgas enesekasvatusest. Seega ei loe kohus karistuse mõistmisel kergendavaks asjaoluks piisava elukogemuse puudumist. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama nii üld- kui ka eripreventsiooni. Arvestades kergendavaid asjaolusid ja eripreventsiooni, leiab kohus, et karistus võib jääda alla seadusjärgse keskmise määra. Samas on Ilja Postõka poolt toime pandud kuritegu väga raske, kuna ta põhjustas kahele kannatanule järjepidevalt suurt valu ning osales nende kinnipidamises, rikkudes sellega kannatanute põhiõigusi, mis on põhiseadusega kaitstud, samuti tegeles kuriteo organiseerimisega. Kohus mõistab Ilja Postõkale kahe kannatanu piinamise ja seadusliku aluseta vabaduse võtmise eest karistuseks
2. Ilja Postõka
lg 2 p 4, 8 järgi 24.09.2012 ajavahemikul kell 20.30-22.00 episood
lg 1 kohaselt karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Ilja Postõka poolt 24.09.2012 ajavahemikul kell 20.30-22.00 Tallinnas Kalevipoja põik 12 asuva kaupluse Säästumarket juurde pargitud sõiduautos BMW, registreerimisnumbriga XXX , võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil omastas Ilja Postõka XXX kuuluva mobiiltelefoni, rahakoti Nike, milles olid ID-kaart, SEB Panga pangakaart kannatanu nimele, kannatanu pangakonto number, paroolikaart ja sularaha summas 190 eurot, äravõtmine, kasutades valduse murdmise vahendina Vitali Borbovi juures samas sõidukis eelnevalt Ilja Postõka poolt koos teiste isikutega toime pandud piinamist, sealhulgas õhkrelvast tulistamist, õhkrelvaga ähvardamist ja XXX s tekitatud hirmutunnet. Süü on tõendatud: Ilja Postõka kohtuistungil antud ütlustega, milles ta tunnistab end nimetatud teos süüdi; kannatanu XXX kohtueelses menetluses antud ütlustega (I kd, tl 79-90, 91-95A, 96-99A), mis tõendavad, et võetud asjad olid Ilja Postõkale võõrad ning asjade võtmiseks XXX nõusolek puudus; ütluste kohaselt võttis Ilja XXX kuuluva musta värvi nahast rahakoti Nike, milles oli ID-kaart XXX nimele, SEB Panga pangakaart XXX nimele, pangakonto number ja paroolid ning XXX kuuluv sularaha summas 190 eurot kupüürides 2 x 50 eurot, 3 x 20 eurot ja 3 x 10 eurot; lisaks võttis Ilja XXX mobiiltelefoni, kuid andis selle tagasi Statoili jaamas; 18 XXX andis küsimise peale Ilja Postõkale oma asjad vaid seetõttu, et olukord oli tema jaoks väga pingeline, kuna tema kallal oli eelnevalt sama seltskonna poolt vägivalda tarvitatud ning XXX kartis oma elu ja tervise pärast; AS-i SEB Pank vastusega päringule (II kd, tl 405-408), mis kinnitab XXX ütlusi pangakaardi kadumise kohta; vastusest nähtub, et alates 05.10.2012 on XXX lasknud oma pangakaardi sulgeda; eelnevalt välja toodud piinamise ja seadusliku aluseta vabaduse võtmise tõenditega, mis kinnitavad eelnevalt XXX suhtes tarvitatud vägivalda ja selle ärakasutamist kannatanu vastupanu mahasurumiseks, et asjad ära võtta; XXX ütlustest (I kd tl 79-90, 91-95A, 96-99A) nähtub, et kell 20.30 kohtusid XXX ja Ilja Viru Keskuses ning viimane hakkas pärima millegi kohta, mida XXX ei olevat teinud; seejärel kutsus ta kannatanu autosse, et sõita isiku juurde olukorra selgitamiseks – Ilja kõne peale sõitis kohale valge BMW, millesse kannatanu juhatati; autole pandi peale kesklukk ning sõideti Lasnamäele, kus seisis must BMW, millest tuli mees valgesse autosse, samal ajal väljusid eesistmetel istujad; mees hakkas pärima, mida XXX teinud on ja lõi temale kaks korda rusikaga vastu nägu; seejärel võttis sama isik kindalaekast välja mustast metallist püstoli, vabastas kaitseriivist ning suunas selle XXX vasaku jala juurde, nõudes rääkimist, ning tulistas sama jala pihta umbes viis korda ja kaks korda käe pihta; lisaks küsis mees XXX asukoha kohta; seejärel väljus mees autost musta autosse; koos sõideti Säästumarketi juures olevasse parklasse; autos olles käskis Ilja XXX taskud ette näidata ja võttis asjad. Käesolevas asjas puudub vaidlus asjaoludes, et Ilja Postõka võttis ära temale võõrad vallasasjad küsimisega, ning sellele eelnevalt oli XXX suhtes sama seltskonna poolt kasutatud vägivalda ja seadusliku aluseta hoiti teda kinni. Kohus on seisukohal, et Ilja Postõka võttis XXX lt asjad ära psüühilise vägivallaga. Psüühiline vägivald on ähvardamine. Kuna XXX oli eelnevalt korduvalt tulistatud ja pekstud, ähvardas Ilja Postõka asjade küsimisega sisuliselt XXX füüsilise vägivallaga. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta kartis eelneva vägivalla tõttu oma elu ja tervise pärast, mille tõttu andis asjad üle Ilja Postõkale. Ilja Postõka oli ühtlasi isik, kes organiseeris kokkusaamise XXX ning tema helistamise peale tuli kohale auto, mis kinnistasid muljet, et Ilja Postõkast võib sõltuda kahju tekkimine. Ähvardamine ei seisnenud otseselt ähvardavates sõnades ega konkreetses vägivaldses teos, vaid eelnev olukord oli kannatanul põhjustanud juba piisavalt hirmu elu ja tervise pärast. Ilja Postõkal piisas ähvarduse edastamiseks lihtsalt asjade küsimisest. On ka eluliselt usutav, et kui XXX poleks oma asju andnud, oleks suure tõenäosusega tema suhtes vägivalda tarvitatud, arvestades kannatanu suhtes eelnevat vägivalla kasutamist. Ilja Postõka kasutas kannatanu vastupanu mahasurumiseks vahetult eelnenud vägivalda, sest ta sai aru kannatanul tekkinud hirmust oma elu ja tervise pärast. Riigikohus on seisukohal, et ähvarduse sisu võib olla edastatud nii sõnaliselt kui ka konkludentsete tegudega (RKKK 3-11-119-96). Seega piisab teost, millest saab järeldada tahet ähvardamiseks. Ilja Postõka ei andnud kannatanule sisuliselt võimalust otsustada oma asjade üleandmise üle ning seega on täidetud objektiivne teokooseis. Ilja Postõka on oma süüd tunnistanud ja ta teadis, et XXX käes olevad asjad ei kuulu temale, kuid võttis need sellegipoolest, kasutades selleks psüühilist vägivalda. Seega pani ta teo toime vähemalt otsese tahtlusega
lg 3 tähenduses, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või 19 vähemalt möönab seda. Võtnud XXX asjad enda valdusesse realiseeris Ilja Postõka eesmärgi võtta asjad endale ning edaspidi otsustada, mida nendega teha. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist täideviija ekstsessiga – Ilja Postõka poolt kannatanu asjade hõivamine oli iseseisev. Eelpool käsitletud piinamise ja seadusliku aluseta vabaduse võtmise koosseisu tõenditest järeldub, et seltskonna eesmärgiks oli XXX ja XXX kinni võtta ning karistada psüühilise ja füüsilise mõjutamise läbi, mis sisaldas seadusliku aluseta vabaduse võtmist ning piinamist. Teiste süüdistatavate poolt piinamise eesmärgiks ei olnud XXX asjade hõivamine, vaid karistamine „külma tegemise“ eest ning XXX asukoha teadasaamine. XXX ütluste kohaselt (I kd, tl 95) ühel hetkel aga Ilja Postõka palus Säästumarketi juures taskute sisu ette näidata. Kohtule ei ole ka teada, et hõivatud asjade realiseerimisest oleks osa saanud teised süüdistatavad. Kohus leiab, et Ilja Postõka kasutas ära kannatanule pingelist olukorda ilma eelnevalt teistega hõivamise osas kokku leppimata, ning nagu märgitud, ei olnud teada, et kasu oleks saanud ka teised, mistõttu vastutab ta röövimise eest ainuisikuliselt. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
lg 2 p 8 kohaselt karistatakse röövimise eest, kui see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades Ilja Postõka küsis vahetult pärast teise isiku poolt XXX tulistamist õhkrelvast kannatanu asjad endale. XXX tulistati A.L-i pneumorelvast Bereta A-9000S, mille läbiotsimisprotokollist (I kd, tl 177-188) nähtuvalt andis A.L vabatahtlikult välja. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-103-10 märkinud, et „relv“ röövi kvalifikatsiooni tähenduses tuleb sisustada relvaseaduse abil. Pneumorelv on relvaseaduse § 11 p 3 kohaselt relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise suruõhu või muu surugaasi energiast. Seega kasutas Ilja Postõka eelnevat relvast tulistamist psüühilise ähvardusena, et asjad saada, mille tõttu tekkis kannatanul hirm edaspidiste võimalike kahjude ees tulistamise läbi. Seetõttu oli kannatanu sunnitud andma Ilja Postõkale soovitu ning täidetud on
24.09.2012 kell 22.30 episood Ilja Postõka poolt 24.09.2012 kell 22.30 paiku Tallinnas Põhja pst 27 asuva hosteli Paks Margareeta juurde pargitud sõiduautos BMW, registreerimisnumbriga XXX , võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX väheväärtusliku mobiiltelefoni №kia äravõtmine, kasutades valduse ja vastupanu murdmise vahendina psüühilist vägivalda – hirmutunnet, mis tekkis XXX sellest, et mitme mehe poolt toimetati ta jõuga ning tahtevastaselt sõidukisse ja seoti käed kinni, on tõendatud: Ilja Postõka kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt tunnistab end nimetatud teos süüdi; kannatanu XXX i ütlustega (I kd, tl 10-16A), mis kinnitavad, et mobiiltelefon №kia oli Ilja Postõkale võõras ning ta võttis selle kannatanult ära ilma XXX nõusolekuta; ütluste kohaselt lükati XXX autosse ning tagaistmel istudes võttis paremal pool istunud isik XXX i põuetaskust kannatanule kuuluva hõbedast värvi paneeliga mobiiltelefoni №kia, milles oli ZEN-kaart numbriga XXX ; sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga (II kd, tl 394-402), mis kinnitab XXX i ütlusi ning mille kohaselt XXX kuuluv SIM-kaart abonentnumbriga +372 XXX töötas kuni 20 25.09.2012 – nimetatud SIM-kaarti oli kasutatud mobiiltelefonis IMEI-koodiga XXX ; alates 04.10.2012 kuni 11.10.2012 mobiiltelefonis IMEI-koodiga XXX oli kasutatud SIM-kaarti abonentnumbriga +372 XXX ning 16.10.2012 oli sama IMEI-koodiga telefonis kasutatud SIM-kaarti abonentnumbriga +372 XXX ; eelnevalt välja toodud piinamise ja seadusliku aluseta vabaduse võtmise tõenditega, mis kinnitavad eelnevalt XXX i suhtes tarvitatud vägivalda ja selle ärakasutamist tema vastupanu murdmiseks, et mobiiltelefoni ära võtta; kannatanu XXX ütlustest (I kd, tl 10-16A) nähtub, et 24.09.2012 kell 23.00 paiku seoti temal käed žgutiga kinni, mille tagajärjel kannatanu tundis valu; kui käed olid kinni seotud astus ligi veel 4 kuni 5 inimest, keegi seltskonnast lükkas XXX vastu selga pargitud auto suunas tagaistmele, kus kannatanu pidi istuma keskel; paremal pool istunud isik võttis XXX põuetaskust välja hõbedast värvi paneeliga mobiiltelefoni №kia. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et Ilja Postõka võttis ära temale võõra vallasasja, sellele eelnevalt oli XXX suhtes sama seltskonna poolt tarvitatud vägivalda, ning seadusliku aluseta hoiti teda kinni. Kohus leiab, et Ilja Postõka võttis XXX mobiiltelefoni ära psüühilise vägivallaga, mis seisnes ähvardamises. Ilja Postõkal piisas lihtsalt mobiiltelefon ära võtta ilma kannatanu vastupanuta, sest see oli murtud seltskonna poolt eelneva vägivallaga – mobiiltelefoni äravõtmisel oli ilma sõnadeta nii Ilja Postõkale kui kannatanule eelnevast kinnivõtmisest, kinnisidumisest ja autosse talutamisest selge, et kui XXX peaks vastupanu osutama, võib tema tervis või elu olla ohus. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-12-09 märkinud, et vägivalla kasutamist ei saa lugeda lõppenuks, kui vägivallategu on juba sooritatud, kuid selle toime kestab veel edasi. Otsene valu tekitamine oli lõppenud, kuid arvestades, et XXX hoiti vägisi kinni, vägivallatsejate seltskonnas oli mitu inimest (mistõttu ei oleks tema vastupanul olnud mõtet), ning temale oli eelnevalt valu tekitatud, kestis sellise pingelise ja vägivaldse olukorra mõju edasi. Selle mõjul võttis Ilja Postõka kannatanu mobiiltelefoni. Kohus leiab, et teiste süüdistatavate poolt ei kasutatud vägivalda vastupanu mahasurumiseks mobiiltelefoni äravõtmise eesmärgil, vaid XXX karistati omavoliliselt, kuna arvati, et ta on reetur. Kohus on seisukohal, et ka käesoleval juhul on tegemist täideviija ekstsessiga ning Ilja Postõka vastutab röövimise eest ainuisikuliselt. Seega on täidetud röövimise objektiivne teokoosseis. Ilja Postõka teadis, et võtab ära enda jaoks võõra vallasasja. On eluliselt loogiline, et Ilja Postõka pidi teadma, et XXX ei andnud mobiiltelefoni vabatahtlikult ära, vaid kannatanu vastupanu murravad eelnenud kinnisidumine, kambaga autosse talutamine, tõukamine. Seega pani ta teo toime vähemalt otsese tahtlusega
lg 3 tähenduses, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Võtnud XXX mobiiltelefoni enda valdusesse realiseeris Ilja Postõka eesmärgi võtta asi endale ning edaspidi otsustada, mida sellega teha. Seega on täidetud subjektiivne teokoosseis. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
lg 2 p 4 järgi karistatakse röövimise eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise. Käesolevas kohtuotsuses on tõendamist leidnud Ilja Postõka süü ka röövimise varasemas episoodis, s.o samal päeval ajavahemikul 20.30-22.00. Seega vastutab Ilja Postõka
21
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Seega on kvalifitseeritud röövimise seadusjärgne keskmine määr 9 aastat vangistust. Ilja Postõka pani lühikese ajavahemiku jooksul toime kaks röövimist, kasutades mõlemal juhul kannatanute vastupanu mahasurumiseks psüühilise vägivallana eelnenud füüsilist vägivalda, mis seisnes muuhulgas ühel juhul õhkrelvast tulistamises ning sellega ähvardamises, teisel korral tahtevastaselt sõidukisse toimetamises ja käte kinnisidumises. Hilisemas episoodis võttis ta kannatanult ära väheväärtusliku mobiiltelefoni. Kannatanu XXX on esitanud tsiviilhagi röövitud sularaha osas 190 euro ulatuses, mida Ilja Postõka ei ole kohtule teadaolevalt asunud pärast kuriteo toimepanemist tagastama, kuigi on kohtuistungil enda süüd tunnistanud. Ilja Postõka on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Siiski ei ole tema varasem käitumine olnud laitmatu – iseloomustava materjalina on toimikusse lisatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri 30.10.2012 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, millest nähtub, et Ilja Postõka on varem (alaealisena) toime pannud isikuvastase kuriteo. Kohus arvestab, et kohtuistungil on Ilja Postõka enda süüd tunnistanud. Ilja Postõka on avaldanud kohtuistungil ka kahetsust, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna
Raskendavad asjaolud
Arvestades eelnevat, leiab kohus, et Ilja Postõkale mõistetav karistus võib jääda alla seadusjärgse keskmise määra, s.o alla 9-aastase vangistuse. Kohus ei pea võimalikuks Ilja Postõka katseajale määramist üldpreventsiooni aspektist lähtudes, kuna tegemist on isikuga, kes on süüdi kahes esimese astme kuriteo episoodis, kus on kasutatud vägivalda. Toime pandud kuriteod on juba iseenesest sellise raskusega, mille puhul katseaja ja/või mõnekuulise reaalse vangistuse kohaldamine saadaks ühiskonnale väära signaali kuriteo etteheidetavuse kohta. Röövimise eest on seaduses sätestatud karmimad karistuse piirid, kuna seadusandja peab röövimist eriti taunitavaks – see sisaldab endas nii võõra vallasasja äravõtmist ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui ka vägivalda – seega riivatakse röövimisega nii põhiseadusega kaitstud isikupuutumatust kui ka omandiõigusi. Eripreventiivsest küljest lähtudes leiab kohus, et Ilja Postõkat tuleb karistada röövimise eest ette nähtud karistuse minimaalse määra ulatuses, s.o vangistusega 3 aastat. 3. Z.T
lg 2 p 9 järgi 16.01.2013 episood (varguse katse)
lg 1 järgi karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Z.T süüdistatakse selles, et tema 16.01.2013 kell 17.48 paiku Tallinnas Vesivärava 37 asuvas kaupluses Selver võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Selver AS-ile kuuluva juukselõikusmasina Philips maksumusega 53 eurot, kreemi Loreal Hydra Energy maksumusega 14,64 eurot, tualettvee Secret maksumusega 22,65 eurot 22 ning 12 pudelit Fat Burner maksumusega 1,59 eurot/tükk, pani need kilekotti ja möödus kassaderivist, jättes tahtlikult tasumata kauba eest summas 109,37 eurot. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Z.T poolt toime pandud kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna turvatöötaja pidas tema vahetult pärast poe kassadest möödumist kinni ning Z.T poolt võetud maksmata kaup on tagastatud kauplusele.
lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele vahetult alustab süüteo toimepanemist. Z.T kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt (III kd, tl 237-240) läks ta süüdistuses nimetatud ajal Vesivärava tänaval asuvasse kauplusesse Selver, kust teisel korrusel võttis juukselõikuri, kreemi ja tualettvee, esimesel korrusel pani need kilekotti ning võttis veel 12 pudelit Fat Burner, pani ka need kotti, seejärel möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega Z.T teadis, et võetud asjad kuulusid kauplusele, kuid võttis need sellegipoolest. Tal oli vähemalt otsene tahtlus
Tema omastamise eesmärgiks oli võtta asjad endale ning otsustada edaspidi, mis nendega teha. Z.T poolt 16.01.2013 kell 17.48 paiku Tallinnas Vesivärava 37 asuvas kaupluses Selver AS-le kuuluva juukselõikusmasina Philips maksumusega 53 eurot, kreemi Loreal Hydra Energy maksumusega 14,64 eurot, tualettvee Secret maksumusega 22,65 eurot, ning 12 pudeli Fat Burner maksumusega 1, 59 eurot/tükk, varguse katse on tõendatud: Z.T kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt tunnistab end nimetatud teos süüdi; Selver AS-i avaldusega politseile (III kd, tl 230) ning õigusvastase teo toimepanemise aktiga (III kd, tl 231), millest nähtub, et 16.01.2013 kaupluses Torupilli Selver aadressil Vesivärava 37 püüdis kell 17.48 ajal maksmata kaubaga müügisaalist lahkuda musta värvi jopega ja siniste pükstega meesterahvas, kuid kaup tagastati kauplusele; maksmata kaubaks olid eelpool nimetatud tooted; tunnistaja XXX ütlustega (III kd, tl 232), mille kohaselt oli tema 16.01.2013 kell 17.43 ajal tööl Torupilli Selveris turvatöötajana ja nägi kuidas meesterahvas, kes kandis musta jopet, siniseid teksaseid, musta värvi jalatseid, võttis teisel korrusel juukselõikuri, kreemi ja tualettvee ning läks esimesele korrusele, kus ladus kauba kilekotti, seejärel võttis 12 pudelit Fat Burner ning kell 17.48 väljus müügisaalist kauba eest tasumata, mille järel ta vahetult kinni peeti; asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga (III kd, tl 257-267), mille vaadeldavaks objektiks on turvavideosalvestus ning millest nähtub, et 16.01.2013 kell 17.44 musta värvi tagis ja sinistes teksades meesterahvas võtab riiulilt kaupa; fotolt, mis on jäädvustatud kell 17.48 nähtub, et samal meesterahval on kaks läbipaistvat kilekotti, mis on kaupa täis; järgnevatel fotodel on jäädvustatud kassast möödumine maksmata jäänud kaubaga ning kell 17.48 kinnipidamine; kell 17.49 on samast isikust tehtud foto turvaruumis, mis kinnitab fakti, et Z.T süüdistuses nimetatud ajal toime varguse katse. Kassadest möödumisega jõudis Z.Tegu katsestaadiumisse. Kaupluse omanikul ei olnud enam võimalik võetud asjade üle valdust teostada. Siiski märkas tema lahkumist 23 turvatöötaja ning Z.T valdus oli ajutine – ta ei saanud hakata asju oma äranägemise järgi segamatult kasutama või käsutama, kuna ta peeti kinni ning võetu tuli tagastada. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab Z.T
lg 1 ja
24.03.2013 kell 13.33 ja kell 17.54 episood Z.T poolt 24.03.2013 Tallinnas Mustakivi tee 13 asuvas Lasnamäe Centrumis Gurmans Eesti OÜ müügiletist kell 13.33 paiku ühe klaaspurgi maksumusega 36 eurot, milles oli 300 g Three Amaranth teed maksumusega 36,54 eurot ning kell 17.54 paiku ühe klaaspurgi maksumusega 36 eurot, milles oli 275 g China White Monkey teed maksumusega 19,80 eurot, varastamine on tõendatud: Z.T kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt tunnistab ta enda süüd nimetatud tegudes; kannatanu Gurmans Eesti OÜ seadusliku esindaja XXX ütlustega (toimik nr 1-13-3717, I kd, tl 2-5), mille kohaselt andis temale kaupluse müüja teada, et poeletilt on kadunud kaks teepurki; turvatöötajate kaudu kontrolliti kaamerate salvestusi, millelt on näha, kuidas kaks noormeest sisenesid kauplusesse ning samal ajal kui üks rääkis müüjaga, võttis teine letilt purgi, väljus keskusest ja istus autosse; turvatöötajate sõnul oli poes käidud kahel korral: kell 13.33 ja kell 17.54, kuid viimast lindistust Martin Märk ise ei näinud; varastatud oli kaks klaaspurki kogumaksumusega 72 eurot, mis olid täidetud teedega Three Amaranth 300 g maksumusega 36,54 eurot ning China White Monkey 275 g maksumusega 19,80 eurot; tunnistaja Ilja Šmigoli ütlustega (toimik nr 1-13-3717, I kd, tl 16-17), mis kinnitavad XXX ütlusi kahe noormehe ning kuriteo toimepanemise aja-, koha- ja viisi kohta; ütluste kohaselt sõitis Ilja Šmigol 24.03.2013 kell 13.10 tuttava Z.T-ga Lasnamäe Centrumisse ning hakkas vaatama pakkumisi teeletil, kuid tee jäi ostmata, sest raha ununes autosse; sel hetkel Ilja Šmigol ei näinud kus Z.T asus; autosse jõudes nägi ta, et auto kõrval seisis Z.T, kellel oli käes klaaspurk teega, mille peale Ilja Šmigol ütles, et neil on tingimisi karistused – milleks purki võtta; kuhu purk jäi, seda Ilja Šmigol ei mäleta; kell 17.30 sõitsid nad taas Lasnamäe Centrumisse, kus pärast toiduainete ostmist mindi teeleti juurde, kust Ilja Šmigol ostis teed ega näinud kuhu läks Z.T; auto juurde jõudes seisis Z.T taas klaaspurgiga, milles oli tee – Ilja Šmigol ütles, et ei ole vaja nii teha; kuhu purgid kadusid – ei ole teada, alguses olid need Z.T jalgade juures, kuid enam neid autos ei ole; asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga (toimik nr 1-13-3717, I kd, tl 25-27), mille vaadeldavaks objektiks on videosalvestus Lasnamäe Centrumi koridorist 24.03.2013, mis kinnitab, et kaks noormeest käisid 24.03.2013 kell 13.32 ja 17.54 paiku teeleti juures; fotolt nr 2 on näha, et kell 13.32 üks meesterahvas suhtleb müüjaga, teine võtab letilt midagi; ka fotolt nr 3 on näha, et kell 17.54 on müüja tähelepanu ühel noormehel, samal ajal kui teine võtab midagi letilt. Klaaspurgid teega ei olnud Z.T omandis, seega oli tegemist süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega. Keskusest kaubaga väljumisega selle eest maksmata kehtestas Z.T klaaspurkidele teega uue valduse, mille jaoks Gurmans Eesti OÜ nõusolek puudus. 24 Nõusoleku puudumist tõendavad kannatanu esindaja XXX ütlused (toimik nr 1-13-3717, I kd, tl 2-5), mille kohaselt asjade äravõtmise näol oli tegemist vargusega. Omanik jäi valdusest ilma jäädavalt, sest Z.T ütluste kohaselt (toimik nr 1-13-3717, I kd, tl 14-15) viis ta võetud asjad oma keldrisse ning jõi hiljem purkidest võetud teed. Seega on täidetud varguste objektiivne teokoosseis. Riigikohus on leidnud oma lahendis nr 3-1-1-74-04, et varguse koosseisu realiseerimiseks on nõutav, et isik tahaks teadvalt võõrast asja enda vara hulka pöörata. Z.T on kohtuistungil oma tegu tunnistanud ning tema kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tuli tal kell 13.10 paiku Lasnamäe Centrumis mõte varastada teed, ka kell 17.00 paiku otsustas ta Lasnamäe Centrumis teed varastada. Seega Z.T teadis, et purgid teega ei kuulu temale, kuid murdis omaniku valduse sellegipoolest. Seega pani ta teod toime vähemalt otsese tahtlusega
Ebaseadusliku omastamise eesmärgiks oli purgid endale jätta ja teed enda tarbeks kasutada. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
lg 2 p 9 kohaselt karistatakse varguse eest, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Süstemaatiline on vargus, mis toime pandud vähemalt kolmandat korda, kusjuures ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Käesolevas kohtuotsuses on Z.T süü tõendamist leidnud ühes varguse katse episoodis 16.01.2013 ning kahes lõpule viidud varguse episoodis 24.03.2013. Teod on toime pandud lühikeste ajavahemike järel. Seega vastutab Z.T
31.03.2013 episood Z.T poolt 31.03.2013 kell 19.06 paiku Tallinnas Mustakivi tee 13 asuvas Lasnamäe Centrumis Gurmans Eesti OÜ müügiletist ühe klaaspurgi, maksumusega 36 eurot, milles oli 815 g Milky Oolong teed maksumusega 80,61 eurot, varastamine on tõendatud: Z.T kohtuistungil öelduga, mille kohaselt tunnistab ta enda süüd nimetatud teos; Gurmans Eesti OÜ avaldusega politseile (toimik nr 1-13-3717, I kd, tl 6), mille kohaselt varastati 31.03.2013 kell 19.06 OÜ Gurmans tee- ja kohvipoe riiulilt üks klaaspurk selle sees oleva Milky Oolong teega, kauplusele tekitatud kahju on kokku 116,61 eurot, mis koosneb purgi hinnast ja tee maksumusest; turvakaamerate videosalvestistest nähtub, et tegemist on sama isikuga, kes varastas tooteid ka 24.03.2013; tunnistaja Ilja Šmigoli ütlustega (toimik nr 1-13-3717, I kd, tl 16-17), mis kinnitavad Gurmans Eesti OÜ avalduses märgitud teo toimepanemise aega, kohta ja viisi ning kurjategija isikut; ütluste kohaselt 31.03.2013 kell 19.00 paiku läks Ilja Šmigol koos Z.T-ga kaubanduskeskusesse Lasnamäe Centrum, et minna toidupoodi; sissepääsu juures tegi Z.T ettepaneku teed varastada, kuid Ilja Šmigol keeldus, sest teda oli tingimisi karistatud; kui Z.T läks teeleti suunas, väljus Ilja Šmigol keskusest auto juurde; Z.T tuli auto juurde varastatud teepurgiga, mille tõttu tekkis neil tüli; Z.T viis Ilja Šmigoli autoga koju ning teepurk jäi süüdistatava kätte; asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga (toimik nr 1-13-3717, I kd, tl 25-27), mille vaadeldavaks objektiks on videosalvestus Lasnamäe Centrumi koridorist, mis kinnitab 25 eeltoodud tõendite usaldusväärsust – fotolt nr 4, mis on jäädvustatud 31.03.2013 ajal 19:05:54, nähtub, et meesterahvas võtab teeletilt midagi. Klaaspurk teega ei olnud Z.T omandis, seega oli tegemist süüdistatava jaoks võõra vallasasjaga. Keskusest kaubaga väljumisega selle eest maksmata kehtestas Z.T klaaspurgile teega uue valduse, mille jaoks Gurmans Eesti OÜ nõusolek puudus. Nõusoleku puudumist tõendab kannatanu avaldus politseile võetu kohta (toimik nr 1-13-3717, I kd, tl 6). Omanik jäi valdusest ilma jäädavalt, sest Z.T ütluste kohaselt (toimik nr 1-133717, I kd, tl 14-15) viis ta võetu koju, peitis keldrisse ning tarvitas teed ise. Seega on täidetud varguse objektiivne teokoosseis. Z.T on kohtuistungil oma tegu tunnistanud ning tema kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt otsustas ta Lasnamäe Centrumis olles 31.03.2013 kell 19.00 paiku varastada teed. Seega Z.T teadis, et purk teega ei kuulu temale, kuid murdis omaniku valduse sellegipoolest ja kehtestas uue. Seega pani ta teo toime vähemalt otsese tahtlusega
Ebaseadusliku omastamise eesmärgiks oli purk koju vedada ja selles olnud tee ise ära tarvitada. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuna käesoleva episoodiga pani Z.T ühikese ajavahemiku jooksul varguse toime neljandat korda, vastutab ta süstemaatiliselt varguste toimepanemise eest
lg 2 p 9 järgi.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 p 9 kohaselt võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, karistatakse rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega. Kuna
45 lõike 1 kohaselt on vangistuse alammääraks 30 päeva, on
lg 2 p 9 järgi kohaldatava vangistuse seadusjärgne keskmine määr 2 aastat 6 kuud ja 15 päeva. Z.T varastas kõikidel juhtudel purgis teed, mille tarvitas ise ära. Asja materjalidest nähtub, et tema on asunud kannatule tekitatud kahju hüvitama, mida kohus arvestab kergendava asjaoluna
Süstemaatilise varguse toimepanemine eeldab vähemalt kolme vargust. Z.T on süüdi tunnistatud käesolevalt neljas episoodis toime pandud teo eest, sealhulgas ühe varguse katse eest. Käesolevas kriminaalasjas esitati esialgu Z.T-le süüdistus
Tema suhtes kohaldati tõkendina esmalt vahistamist, kuid ta vabastati, ning alates 15.03.2013 kohaldati elukohast lahkumise keeldu. Viimase tõkendi kohaldamise ajal pani tema toime uued varguse episoodid. Seega anti Z.T-le võimalus vabaduses tõestada end õiguskuulekana, kuid tema jätkas uute kuritegude toimepanemist. Sellised asjaolud näitavad Z.T kesist potentsiaali tingimisi karistuse kandmiseks ning käitumiskontrolli edukaks läbimiseks. Kohtu arvates on eriti taunimist väärt asjaolu, et olles süüdistatav varguse katse toimepanemise eest, pani ta toime 26 veel kolm varguse episoodi. Kohus leiab, et Z.T vangistusega. tuleb karistada reaalse Z.T on end nimetatud kuritegudes süüdi tunnistanud. Kohtuistungil on ta öelnud, et kahetseb tehtut. Kohus ei pea tema poolt avaldatud kahetsust puhtsüdamlikuks. Z.T on avaldanud kahetsust ka 17.01.2013 kahtlustatavana ülekuulamisel varguse katse kohta (III kd, tl 237-240), pärast seda pani aga tõkendi kohaldamise ajal toime kolm uut vargust. Kuigi kohus on eelnevalt arvestanud karistust kergendava asjaoluna kannatanule kahju hüvitamisele asumise, ei tähenda see automaatselt ühtlasi ka puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtu hinnangul on Z.T kahetsust avaldanud pigem kergema karistuse lootuses. Arvestades, et Z.T on varasemalt kriminaalkorras karistamata, kergendavaid asjaolusid ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et karistus võib jääda alla seadusjärgse keskmise määra, s.o alla 2 aasta 6 kuu ja 15 päeva. Karistus peab olema ka üldpreventiivselt vastuvõetav. Kohus leiab, et neljal korral varastamise eest, seejuures ka tõkendi kohaldamise ajal, peab karistus olema rangem kui šokivangistus. Kõike eeltoodut arvesse võttes karistab kohus Z.T
4. D.B
lg 2 p 7, 9 järgi 18.09.2011 episood (vargus kaastäideviimisena Sergei Karõmoviga ja Dmitri Jõega)
lg 1 kohaselt karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. D.B , Sergei Karõmovi ja Dmitri Jõe ütlustest nähtub, et 18.09.2011 varguse panid nad toime kooskõlastatult ja ühiselt, mis seisneb selles, et D.B ladus kaupluses asjad Dmitri Jõe kotti, kes maksmata kaubaga kassadest möödus, Sergei Karõmov ootas neid väljas autoga, kuhu Dmitri Jõe kauba jättis. Seega leiab kohus, et nende tegevust võib analüüsida koos, lähtudes kaastäideviimisest
MS § 201 lg 2, 3 alusel ja materjalid on tema suhtes edastatud alaealiste komisjonile. Sergei Karõmov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 09.10.2012 otsuse alusel, mis on jõustunud. D.B poolt 18.09.2011 ajavahemikul kell 11.50-12.00 grupis Sergei Karõmovi ja Dmitri Jõega Harjumaal Saku vallas Saku alevis Pargi 2 asuvast Harju TÜ-le kuuluvast kauplusest Saku Konsum 0,5-liitrise pudeli konjaki Hennessey VS maksumusega 25,50 eurot, 0,35-liitrise pudeli konjaki Hennessey VS maksumusega 16,45 eurot, 0,5-liitrise pudeli konjaki Hennessey VSOP maksumusega 33,55 eurot, 0,5-liitrise pudeli viina Russkii Standart maksumusega 13,36 eurot, ühe paki pistaatsiapähklite maksumusega 2,87 eurot, kolme 200grammise šokolaadi Nurr kogumaksumusega 5,94 eurot, varastamine on tõendatud: kohtuistungil D.B poolt nimetatud teos enese süü tunnistamisega; kannatanu Harju TÜ Saku Konsum volitatud esindaja Marika Ludvigi ütlustega (III kd, tl 9697 ja tl 103-104), mille kohaselt varastati 18.09.2011 ajavahemikul kell 11.50-12.00 kauplusest Harju TÜ Saku Konsum aadressil Saku, Pargi 2 0,5-liitrine pudel konjakit Hennessey VS maksumusega 25,50 eurot, 0,35-liitrine pudel konjakit Hennessey VS maksumusega 16,45 eurot, 0,5-liitrine pudel konjakit Hennessey VSOP maksumusega 33,55 eurot, 0,5-liitrine pudel viina Russkii Standart maksumusega 13,36 eurot; lisaks pakk 27 pistaatsiapähkleid maksumusega 2,87 eurot ja kolm 200-grammist šokolaadi Nurr kogumaksumusega 5,94 eurot (1,98 eur/tk); tunnistaja Kristi Rahu ütlustega (III kd, tl 115-117), mille kohaselt oli tema 18.09.2011 tööl kaupluses Harju TÜ Saku Konsum asukohaga Saku, Pargi 2, kui kell 12.30 paiku märkas müügisaalis kallite konjakite riiulis tühje kohti – uurimisel selgus, et neid ei olnud müüdud; seejärel vaatas tunnistaja videosalvestist, millelt nägi, et 18.09.2011 kell 11.50 paiku võttis üks noormees riiulilt kolm konjakipudelit ja ühe viina, mille esmalt asetas korvi, kuid siis ühines saalis teise noormehega, kelle õlakotti Nike ta kaubad asetas; õlakotiga mees oli kohalik elanik Dmitri; Dmitri Jõe ütlustega (III kd, tl 127-129), millest nähtub, et septembris 2011 tegid kaks meesterahvast Saku Konsumi juures ettepaneku raha teenida – nad kutsusid ta oma autosse ning andsid valget värvi spordikoti Nike käskides järgneda; Dmitri Jõe järgnes Arturi nimelisele isikule kauplusesse; seejärel hakkas meesterahvas tema kotti asju panema ning Dmitri Jõe sai aru, et tegemist on vargusega – ta vaatas ringi, et vahele ei jääks; kotti pani mees kolm valget šokolaadi, ühe paki pistaatsiapähkleid, seejärel umbes 3-4 pudelit; pärast seda käskis mees poest väljuda, mille peale Dmitri Jõe möödus kassadest kauba eest maksmata ning läks poe ees olevasse autosse sõidukis ees ootava meesterahva kutsumise peale; asitõendi vaatlusprotokolliga koos fotodega (III kd, tl 107-114), mille vaadeldavaks objektiks on aadressil Harjumaa, Saku vald, Saku alev, Pargi 2 asuva Harju TÜ-le kuuluva kaupluse Saku Konsum turvakaamerate videosalvestised 18.09.2011 ajavahemikul kell 11.51 kuni 11.55; fotolt nr 6 on näha, kuidas kaupluses korviga meesterahvas toimetab tema kõrval asuva valge õlakotiga mehe kotis, mis kinnitab eeltoodud tõendeid; Sergei Karõmovi ütlustega (III, tl 147-149), mille kohaselt 2011. aasta septembris käskis Artursi nimeline isik temal Saku Konsumi juurde sõita; Sergei Karõmov kuulis, et on plaan vargile minna; Arturs andis Dimale valget värvi õlakoti ning koos läksid nad poodi, Sergei Karõmov istus samal ajal autosse; umbes 10-15 minuti pärast tuli poest välja Dima, kes pani koti auto pagasiruumi, seejärel väljus poest Arturs; Sergei Karõmovi juhitava autoga lahkuti poe eest. Seega nähtub tõenditest, et D.B teopanuseks oli poes valida kaup ning see kotti panna. Dmitri Jõe ülesandeks oli kaupluses hoida kotti ning maksmata kaubaga poest väljuda. Sergei Karõmovi teopanuseks oli teisi oodata autoga, kuhu ta laskis panna varastatud kauba, ning pärast vargust aidata põgeneda. D.B , Dmitri Jõe ja Sergei Karõmov valitsesid toimuvat funktsionaalses tööjaotuslikus võtmes – üks võttis kauba, teine väljus poest kaubaga, kolmas tegeles sõidutamise ja põgenemise korraldamisega. Kauplusest võetud kaup ei olnud D.B , Dmitri Jõe ega Sergei Karõmovi omandis, seega oli tegemist nendele võõraste vallasasjadega. Poest kaubaga väljumisega selle eest maksmata kehtestasid D.B, Dmitri Jõe ja Sergei Karõmov võetud asjadele uue valduse, mille jaoks kaupluse omaniku nõusolek puudus. Nõusoleku puudumist tõendavad kannatanu Harju TÜ Saku Konsum volitatud esindaja Marika Ludvigi ütlused (III kd, tl 96-97 ja tl 103-104), mille kohaselt on tegemist vargusega. Varastatud asjadest jäi kannatanu ilma jäädavalt. Seega on täidetud objektiivne teokoosseis. D.B, Dmitri Jõe ja Sergei Karõmov soovisid ühiselt tegutseda. Nagu tõenditest nähtub, kuulis Sergei Karõmov varguse plaanist enne selle toimepanemist ning jäi autoga poe 28 juurde ootama kaaslasi; Dmitri Jõe soovis teenida raha, ta sai aru, et plaan on kauba eest maksmata poest väljuda ning tegi seda; D.B kahtlustatavana antud ütlustest (III kd, tl 140-142) nähtub, et temal tekkis idee vargile minna ning võttis ühendust Sergei Karõmoviga ja Dmitri Jõega. Seega nad teadsid, et kaupluses olnud asjad ei kuulunud neile, kuid võtsid need sellegipoolest. Kohus leiab, et isikud panid teo toime vähemalt otsese tahtlusega
Ebaseadusliku omastamise eesmärgiks oli kõigil varalise kasu saamine. Dmitri Jõe varastas sellepärast, et temale lubati tasuks raha anda; D.B ütlustest nähtub, et tema eesmärgiks oli alkohol maha müüa ning sellest saadud raha osaliselt Dimale anda, osaliselt ära kulutada; on eluliselt loogiline, et ka Sergei Karõmov osales teo toimepanemises varalise kasu saamise lootuses. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuna varguse kaastäideviijatest moodustub grupp, vastutab D.B
30.09.2012 episood (vargus ja varguse katse) D.B süüdistuse kohaselt üritas tema 30.09.2012 kell 04.00 paiku Tallinnas aadressil Tehnika 113 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tõnn Kulasalule kuuluva sõiduauto BMW, registreerimisnumbriga XXX , rattaid, tõstes sõiduki tungrauaga üles ning plaanides panna sõiduki alla telliskivid. Ta keeras lahti sõiduki rataste kõik poldid ning võttis ära 4 turvapolti ja ühe tavalise poldi kogumaksumusega 103 eurot. Autorataste varguse osas jäi kuritegu lõpule viimata süüdistatavast sõltumatutel asjaoludel ning ta põgenes sündmuskohalt, jättes sõiduki juurde maha tellised ja sõiduki külge kinnitatud tungraua. D.B poolt 30.09.2012 kell 04.00 paiku Tallinnas aadressil Tehnika 113 Tõnn Kulasalule kuuluva sõiduauto BMW, registreerimisnumbriga XXX , autorataste nelja turvapoldi ja ühe tavalise poldi, kogumaksumusega 103 eurot, varastamine on tõendatud: kohtuistungil D.B poolt nimetatud teos enese süü tunnistamisega ning eeluurimisel antud ütlustega (III kd, tl 190-193), mille kohaselt septembris sõitis ta autoga BMW kui nägi Tehnika tänaval seismas autot BMW; D.B otsustas sellelt autolt turvapolte võtta – ta jõudis võtta 4 turvapolti ja ühe tavalise poldi enne, kui sõiduki signalisatsioon tööle hakkas; signalisatsiooni tõttu otsustas ta lahkuda, võttes poldid kaasa; kannatanu XXXütlustega (III kd, tl 201-203), mille kohaselt parkis tema 30.09.2012 kell 03.00 oma sõiduauto BMW, registreerimisnumbriga XXX , Tehnika tänav 113, Tallinn maja ette kui kell 04.00 paiku teatas temale naaber Vahur Kuusmaa, et naine XXX kuulis XXXauto signaali; koos Vahur Kuusmaaga sõidukit kontrollima minnes nägi kannatanu, et sõiduki all olid poolikud valged telliskivid, juhipoolse ukse juures sõiduki all oli kinnitatud tungraud „Audi“; tungrauaga oli juhipoolset sõiduki esiosa tõstetud, kuid ratas päris õhus ei olnud; vaadates Endla tänava suunas, nägi ta umbes 50 meetri kaugusel kolme meesterahvast, kes hakkasid kiirel sammul Endla tänava suunas liikuma – nendega liitus veel üks meesterahvas; tähelepanu köitis Tehnika tänavale pargitud BMW registreerimisnumbriga XXX ning Mercedes-Benz registreerimisnumbriga XXX , kuna tavaliselt nendes kohtades ei pargitud ning varasemalt koju tulles neid seal ei olnud; autot üle vaadates avastas Tõnn Kulasalu, et kadunud on kõigi nelja velje turvapoldid (4tk, koguväärtusega 100 eurot), parempoolselt esimeselt rattalt oli puudu üks tavaline turvapolt väärtusega 3 eurot; kõikide 29 rataste ülejäänud poldid olid lahti keeratud, kuid ei olnud ära võetud; tungraua viis XXXendale tuppa; asitõendi vaatlusprotokolliga (III kd, tl 207-209), mille vaadeldavaks objektiks on tungraud, mis jäi sündmuskohale maha. Poldid ei olnud D.B omandis, seega oli tegemist tema jaoks võõraste vallasasjadega. D.B võttis poldid ja viis need koju, proovides oma autole peale. Seega jättis süüdistatav omaniku poltidest ilma jäädavalt, kusjuures poltide võtmiseks puudus XXXnõusolek, mida tõendavad tema ütlused (III kd, tl 201-203), mille kohaselt ühel hetkel avastas kannatanu poltide puudumist. Seega on täidetud objektiivne teokoosseis. D.B teadis, et poldid ei kuulu temale, kuid võttis need sellegipoolest. Seega pani ta teo toime vähemalt otsese tahtlusega
Ebaseadusliku omastamise eesmärgiks oli poldid oma autole paigaldada. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab D.B poltide varguse eest
Süüdistuse kohaselt jäi autorataste varguse osas kuritegu lõpule viimata, kuna autoalarm hakkas tööle.
lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele vahetult alustab süüteo toimepanemist. Eeltoodud tõenditest nähtub, et XXXsõiduki all olid poolikud valged telliskivid, juhipoolse ukse juures sõiduki all oli kinnitatud tungraud „Audi“; tungrauaga oli juhipoolset sõiduki esiosa tõstetud, kuid ratas päris õhus ei olnud, lisaks oli puudu 4 turvapolti ja 1 tavaline polt. Samuti kuulis naaber XXX kannatanu autol signalisatsiooni. D.B ütluste kohaselt (III kd, 194-198) tegutses tema nimetatud auto kallal üksinda. Kohus on seisukohal, et autoratta turvapoltide äravõtmiseks ei ole vaja autot tõsta, mida D.B aga tegi. Eelnimetatud toimingute tegemisest nähtub, et tal oli plaan autorattad ära võtta – selleks kergitas ta autot tungrauaga, et rattad kätte saada; telliskivid pani auto alla, et autot toetada kui rattaid enam all ei ole, polte jõudis võtta osaliselt enne kui teda hakkas segama autoalarm. D.B teadis, et autorattad on tema jaoks võõrad vallasasjad ning omaniku nõusolek rataste võtmiseks puudub, kuid asus neid võtma sellegipoolest. Seega oli tal autorataste võtmisel vähemalt otsene tahtlus
Ebaseadusliku omastamise eesmärgiks oli ratastest teatava kasu saamine. Autoalarmi töölehakkamise tõttu pidi ta oma toimingud katkestama ja põgenes sündmuskohalt, kuna tekkis oht vahelejäämiseks. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega pani D.B XXXautorataste suhtes toime varguse katse. 04.12.2012 episood (varguse katse kaastäideviimisena koos tuvastamata isikuga) D.B süüdistatakse selles, et tema 04.12.2012 kell 04.30 paiku Tallinnas aadressil Katleri 25 koos grupis tuvastamata isikuga ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas ära võtta East-West Shipping Agency OÜ-le kuuluva ja XXX kasutuses oleva sõiduauto BMW X6 (registreerimisnumbriga XXX ) rattad väärtusega 1280 eurot, keerates välja kõigi nelja ratta poldid ning pannes sõiduki seisma kividele. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kuritegu jäi lõpule viimata politsei saabumise tõttu. Seega leiab kohus, et analüüsida tuleb varguse katset
30
lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele vahetult alustab süüteo toimepanemist. D.B kohtueelses menetluses antud ütlustest (III kd, tl 190-193) nähtub, et 04.12.2012 asus tema sõiduauto BMW X6 rattaid ära võtma koos Igori nimelise isikuga – Igor tegeles rataste lahtivõtmisega samal ajal, kui D.B seisis valves, et kedagi ei tuleks. Seega leiab kohus, et D.B egu tuleb analüüsida lähtudes kaastäideviimisest
D.B ütluste kohaselt (III kd, tl 190-193) tegi Igori nimeline isik temale 04.12.2012 ettepaneku sõita Katleri tänavale, kus seisab sõiduk BMW X6, ja võtta ära ilukilbid, mis saab hiljem maha müüa, lubades D.B-le koostöö eest 100 eurot. Katleri tänavale jõudes nägi D.B , kuidas Igor võttis autost välja tellised ja hakkas sõidukil BMW X6 ratastel polte lahti kruvima, asus seejärel telliskive auto põhja alla laduma, lasi esirattal õhku välja ja põhjendas D.B-le, et nii on lihtsam ratas ära võtta; samal ajal seisis D.B valvel, et keegi ei tuleks. Seega teadsid D.B ja tema kaasosaline, et BMW X6 rattad olid neile võõrad ning võtmiseks puudus omaniku nõusolek, kuid üritasid neid võtta sellegipoolest, mistõttu tegutsesid vähemalt otsese tahtlusega
Ebaseadusliku omastamise eesmärgiks oli auto ratastest varalist kasu saada. D.B poolt 04.12.2012 kell 04.30 paiku Tallinnas aadressil Katleri 25 koos grupis tuvastamata isikuga ebaseadusliku omastamise eesmärgil East-West Shipping Agency OÜ-le kuuluva ja XXX kasutuses oleva sõiduauto BMW X6 (registreerimisnumbriga XXX ) rataste, väärtusega 1280 eurot, äravõtmise katse, keerates välja kõigi nelja ratta poldid ning pannes sõiduki seisma kividele, on muuhulgas tõendatud: kohtuistungil D.B poolt süü tunnistamisega nimetatud teos; kannatanu XXX ütlustega (III kd, tl 161-165), mille kohaselt läks tema 04.12.2012 kell 04.30 ajal politsei palvel auto juurde BMW X6, registreerimisnumbriga XXX , mille kasutaja ta on (auto kuulub East-West Shipping Agency OÜ-le); Katleri ja Tondiraba tänavate ristmiku juures sõiduautoni jõudes nägi tema, et auto seisab telliskividel, kõikide rataste poldid küljest ära keeratud, igale rattale jäetud üks polt ja parema esiratta rehv tühjaks lastud, kõikide rataste kogumaksumus koos velgedega on 1280 eurot; sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fototabeliga (III kd, tl 170-181), mis kinnitab eeltoodud ütlusi; vaadeldavaks kohaks on Tallinnas Katleri 25 asuv parkla, kus seisab BMW X6 registreerimismärgiga XXX ; fotodelt nähtub, et auto alla on asetatud telliskivid, tühjaks on lastud parema esiratta rehv, ratastel on puudu poldid; tunnistaja XXX ütlustega (III kd, tl 167-169), mille kohaselt sai tema 04.12.2012 autopatrullis olles väljakutse Katleri-Tondiraba ristmikule, kus kaks noormeest askeldavad auto juures; kell 04.45 kohale jõudes nägi tema sõiduki BMW X6, registreerimisnumbriga XXX , juures kaks noormeest kükitamas; nähes politseid, hakkasid isikud eemalduma; XXX pidas kinni D.B; teine noormees jõudis põgeneda; autol BMW X6 oli mõlema külje alla pandud telliskivid; autoratta poldid olid välja keeratud ning parempoolne esirehv tühjaks lastud. Poltide auto küljest kruvimisega, telliskivide allapanemisega ning esirattast väljalaskmisega alustasid D.B ja tema kaasosaline autorataste varastamist – 31 õhu nad tegelesid omaniku valduse lõpetamisega, kus D.B teopanuseks oli valvata, et kedagi ei tuleks, tema kaasosaline tegeles aga autoga. Omaniku valdust ei õnnestunud lõpetada, kuna vahele sekkus politsei. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuna D.B pani varguse katse toime kaastäideviijana, vastutab tema
Kriminaalasja materjalidest (III kd, tl 221- 224) nähtub, et D.B on karistatud ka kiirmenetluse otsustega väheväärtuslike vallasasjade varguste eest, mis on toime pandud 23.10.2012 ning 01.11.2012. Süstemaatiline on vargus, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Seega vastutab D.B
Kokkuvõtlikult vastutab D.B
lg 2 p 7, 9 järgi.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 p 7, 9 järgi karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Arvestades, et
lg 1 kohaselt on kuriteo toimepanemise eest minimaalne vangistuse määr 30 päeva, on
lg 2 p 7, 9 järgi mõistetava vangistuse seadusjärgne keskmine määr 2 aastat 6 kuud ja 15 päeva. Käesoleva otsusega on D.B süü leidnud tõendamist 18.09.2011, 30.09.2012 ja 04.12.2012 episoodis. Kiirmenetluse otsustest nähtub, et tema pani vargused toime ühtlasi 23.10.2012 ning 01.11.2012 (väheväärtuslike asjade vastu). Seega on D.B alates 18.09.2011 püüdnud varastada või varastanud viiel korral. Sellist käitumist võib pidada juba harjumuslikuks. Käesolevalt on ta kahes episoodis olnud kaastäideviija. 23.10.2012 kiirmenetluse otsusega karistati teda rahatrahviga, kuid pani uue varguse toime juba vähem kui kahe kuu pärast. Harju Maakohtu 21.09.2011 otsusega tunnistati D.B süüdi
järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus tingimisi 3aastase katseajaga, katseaja alguseks oli 21.09.2011. Käesolevad varguse episoodid pani ta toime katseajal. Sellest nähtub ka, et rahaline karistus ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.B puhul tuleb kohaldada reaalset vangistust. Kohtuistungil on D.B enda süüd tunnistanud. Samuti on ta avaldanud kahetsust tehtu pärast. Kuigi riigikohus on leidnud, et iseenesest ei välista süüteo samaliigiline korduvus puhtsüdamlikku kahetsust, ei pea kohus käesolevalt D.B kahetsust siiraks. KrMS § 61 lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Arvestades, et D.B-le on varastamine juba elustiiliks saanud, ei kuma sellest läbi piisavad sisemised takistused, et tegu mitte toime panna. Katseajal rohkem kui ühe varguse toimepanemine näitab ükskõiksust õiguskorra suhtes ning teiste isikute omandi suhtes. Seetõttu ei ole kohtul tekkinud siseveendumust, et kohtuistungil avaldatud sõnade taga on siiras kahetsus. Pigem on kahetsus lausutud karistuse kartuse pärast. Kohus leiab, et puhtsüdamlik kahetsus sisaldab muuhulgas tõelist sisemist arusaamist, et ühiskonna reeglite rikkumisega muutus ebaturvalisemaks ka enda elukeskkond, ning empaatiavõimet 32 kannatanute kui ohvrite suhtes. Seega ei arvesta kohus käesolevalt kergendava asjaoluna
Kergendavad asjaolud
lg 1 järgi ja raskendavad asjaolud
Kuna tegemist on esimese reaalse vangistusega ja osaliselt oli tegemist varguse katsetega, leiab kohus, et karistuse eesmärgid on võimalik saavutada vangistusega alla seadusjärgse keskmise määra, s.o alla 2 aasta 6 kuu ja 15 päeva. Samas ei oleks kohtu arvates õiglane üldpreventsiooni arvestades piirduda šokivangistusega isiku suhtes, kes pani katseajal toime rohkem kui ühe varguse või selle katse ning kes on kokku toime pannud juba viis vargust või selle katset. 5. D.B, Ilja Šmigol ja XXX kaastäideviijatena
p 3, 4 järgi 22.05.2012 episood
kohaselt karistatakse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest. Süüdistuse kohaselt rikkusid D.B, Ilja Šmigol ja XXX 22.05.2012 kell 20.30 paiku Tallinnas Majaka põik 3 ja Majaka põik 5 asuvate elumajade vahel avalikku korda kooskõlastatult tegutsedes. Seega leiab kohus, et nende tegevust võib analüüsida koos lähtudes kaastäideviimisest
D.B, Ilja Šmigoli ja XXX poolt 22.05.2012 kell 20.30 Tallinnas Majaka põik 3 ja Majaka põik 5 asuvate elumajade vahel avaliku korra rikkumine, mis seisnes D.B , Ilja Šmigoli ja XXX poolt kordamööda D.B-le kuuluvast pneumorelvast tulistamises elumajade vahel, ähvardades ja ohustades sellega kõrvalisi isikuid, häirides sealhulgas XXX rahu, on tõendatud: D.B poolt kohtuistungil enda süü tunnistamisega; Ilja Šmigoli kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt tunnistab ta end nimetatud teos süüdi; tunnistaja XXX ütlustega (III kd, tl 2-5; 6-9), mille kohaselt kuulis tema 22.05.2012 umbes kell 20.15 paiku Tallinnas XXX asuva korteri kolmandalt korruselt 10-15 minutit imelikke helisid – aknast oli näha viie minuti jooksul nelja noormeest, kellest kolm tulistasid revolvritaolisest esemest majade Majaka põik 5 ja 3 vahelises suunas, mille peale tekkis XXX hirm enda ja oma perekonna tervise pärast ning ta helistas politseisse; isikud laadisid relva ja tulistasid kordamööda – samal ajal liikus teisel pool tänavat inimesi; pärast tulistamist lahkuti sündmuskohalt hõbedast värviga sõiduautoga Mercedes-Benz, registreerimisnumbriga XXX ; XXX tunnistajana antud ütlustega (III kd, tl 91-92), mis kinnitavad XXX ütlusi kuriteo toimepanemise aja, koha ja viisi osas; ütluste kohaselt sai tema 22.05.2012 kokku XXX , kes juhtis sõiduautot Mercedes-Benz, Iljaga ning D.B-ga Majaka põik tänava juures, kus XXX tulistas D.B püstolist prügikonteineri suunas samal ajal kui vanemad naisterahvad, nähes püstolit, palusid olla ettevaatlikud – XXX arvates võis püstoli suurus pealtnägijaid ehmatada; XXX võttis püstoli kätte esimesena; 33 tunnistaja XXX ütlustega (III kd, tl 25-29), kelle jaoks Ilja Šmigol, XXX ja Arturs on tuttavad – 22.05.2012 sõitis tema koos nendega Majaka põiktänavale, kus XXX läks onule külla ning temast jäi seltskond autosse; mõne aja pärast pidas neid kinni politsei; D.B kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga (III kd, tl 35-38), millest nähtub, et D.B on kinni peetud 22.05.2012 kell 20.50 Tallinnas sõiduautos registreerimisnumbriga XXX , mis on sama registreerimisnumbriga sõiduk, mida nägi tunnistaja XXX sündmuskohal; kinnipidamisel võeti muuhulgas ära 3 gaasiballooni, väikesed kuulid ja õhupüstol Gletcher SW B4; sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fototabeliga (III kd, tl 10-13), mille vaadeldavaks objektiks on aadressil Majaka põik 5, Tallinn asuva maja ees olev asfaltkattega kõnnitee, millel on näha kolm kollast värvi kuuli; asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga (III kd, tl 16), mille vaadeldavateks objektideks on sündmuskohalt leitud kolm kollast värvi kuuli ja D.B-lt kinnipidamisel ära võetud õhupüstol Gletcher, 119 kollast värvi kuuli, kolm CO 2 ballooni. Avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (RKKK 3-1-1-102-03). Süüdistatavad tulistasid kordamööda aadressidel Majaka põik 3 ja 5 asuvate mitmekorruseliste elumajade vahel, kuhu on ilmselgelt juurdepääs ka kolmandatel isikutel – seega tulistati avalikus kohas. Tõendamist on leidnud, et elumajade vahel nägid tulistamist vähemalt vanemad naisterahvad, kes palusid olla ettevaatlikud, ning XXX , kes ütluste kohaselt tundis hirmu enda ja oma pere tervise pärast. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-102-03 leidnud, et avaliku korra all mõistetakse tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Kohtu hinnangul tekib keskmisel inimesel hirm võimaliku tulistamise ees ning seega ka hirm elu- ja tervise pärast juba üksnes võõra isiku käes relva nägemisest tänaval, sest ei ole teada relva kandva isiku psüühiline seisund, kas relv on laetud, millised on võimalikud tulistamise tagajärjed; samuti ei ole üldiselt aktsepteeritavaks käitumiseks avalikus kohas relva nähtaval hoida jne. Linnavolikogu 25.08.2005 määruse „ linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded“ § 3 p 1 kohaselt on keelatud rikkuda ükskõik millisel viisil avalikku korda, sealhulgas eksida üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, solvata oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet. Kuna XXX ütluste kohaselt palusid vanemad naisterahvad olla ettevaatlikud, pidid nad tundma end ebaturvaliselt. XXX on väljendanud, et tundis hirmu enda ja oma pereliikmete tervise pärast. Seega tekitasid süüdistatavad oma käitumisega kaaskodanikes hirmu vähemalt tervise pärast, mis on heade kommetega vastuolus.
lg 2 sätestab, et vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Tõenditest nähtub, et D.B, Ilja Šmigoli ja XXX teopanusteks oli kordamööda tulistamine. XXX tunnistajana antud ütluste kohaselt (III kd, tl 91-92) näitas D.B oma õhupüstolit. Seega oli D.B eopanuseks ka oma püstoli teistele avalikus kohas tulistamiseks lubamine. Eeltoodust tulenevalt on täidetud objektiivne teokoosseis. 34 Teo kooskõlastamine täideviijate vahel ei pea olema suuline, vaid seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus (RKKK 3-1-123-01). D.B andis kaassüüdistatavatele oma relva ning kordamööda tulistasid nad avalikus kohas. Seega pidi järgmine tulistaja ära ootama eelmise tulistaja lasud ning seejärel võtma relva. Taolisest käitumisest kujunes ühine tahtlik tegevus. D.B, Ilja Šmigol ja XXX teadsid, et nad tulistavad relvast elumajade vahel. Nad pidid vähemalt võimalikuks pidama, et elumajades ja nende ümbruses võib olla inimesi, kes mingil viisil tajuvad tulistamist, mis häirib ning hirmutunnet tekitab. Vanemaealiste naisterahvaste poolt ettevaatlikkusele manitsemisest pidid nad vähemalt aimama, et naised võisid tunda end ebaturvaliselt. Samuti pidid süüdistatavad, arvestades nende vanust ja elukogemusi, vähemalt möönma, et elumajade vahel relvast tulistamisega rikutakse avalikku korda. Seega panid nad teo toime vähemalt kaudse tahtlusega
lg 4 mõttes, mille kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 16.10.2012 määrusega lõpetati kriminaalmenetlus XXX suhtes käesolevas asjas KrMS § 202 lg 7 alusel. Kuna D.B, Ilja Šmigol ja XXX panid teo toime kaastäideviijatena, vastutavad D.B ja Ilja Šmigol
p 4 järgi.
p 3 kohaselt karistatakse rahu või avaliku korra rikkumise eest, kui see on toime pandud relvaga ähvardades. Tõenditest nähtub, et tulistamisel kasutati õhupüstolit Gletcher SW B4. Pneumorelv on relvaseaduse § 11 p 3 kohaselt relv, milles lendkeha saab suunatud liikumise suruõhu või muu surugaasi energiast. Relvaga majade vahel avalikus kohas tulistamisega rikuti nende isikute rahu, kes tajusid, et tegemist on tulistamisega, kuna relv on ese, mis on ette nähtud reeglina elava või muu objekti kahjustamiseks. D.B ja Ilja Šmigol pidid relvaga avalikus kohas tulistades võimalikuks pidama, et kõrvalistel isikutel võib tekkida reaalne hirm kuuliga pihta saada ning seeläbi tervisekahjustus saada. Tunnistaja XXX (III kd, tl 6-8) ütluste kohaselt tekkis temal, nähes relva ja kuuldes laske, hirm enda ja perekonna tervise pärast, mistõttu helistas politseisse. Seega vastutavad D.B ja Ilja Šmigol
p 3, 4 järgi.
punktide 3, 4 järgi karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (
).
Seega on vangistuse seadusjärgne keskmine määr 30,5 kuud, s.o 2 aastat 6 kuud ja 15 päeva. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et D.B teopanus oli kõige suurem – tema lubas oma relva teistele avalikus kohas kasutamiseks ning tulistas ka ise. Tulistamise ajal oli ümbruskonnas kõrvalisi isikuid. Teo tagajärjel tekkis vähemalt XXX hirm enda ja oma pere tervise pärast. Kellegi tervis füüsiliselt kahjustada ei saanud. Avalikus kohas relvaga tulistades rikkus D.B avalikku rahu. Kuna relv on mõeldud eelkõige kellegi või millegi kahjustamiseks, ning reeglina on sellega võimalik 35 inimese tervist kahjustada ja ka tappa, pidi tulistamist tajunud kõrvaliste isikute hirm olema võrdlemisi suur. Kuritegu on toime pandud 22.05.2012. Kuna Harju Maakohtu 21.09.2011 otsusega mõisteti D.B-le tingimisi rahaline karistus 3-aastase katseajaga, pani ta käesoleva teo toime katseajal. Samal katseajal pani ta hilisemalt toime ka varguse ja varguse katse, piinamise ja seadusliku aluseta vabaduse võtmise. Sellistest asjaoludest nähtub mitmekordselt, et katseaeg ei ole D.B-le kuritegude toimepanemiseks takistuseks, mistõttu leiab kohus, et kohaldada tuleb reaalset vangistust. Kohus arvestab, et D.B pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega ning kohtuistungil tunnistas ta end süüdi. Kohtuistungil on D.B avaldanud kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna
lg 1 p 3 mõttes, kuna relva teistele lubamise ning tulistamise eesmärgiks oli pigem uue relva demonstreerimine vales kohas kui pahatahtlik inimeste hirmutamine. Muud karistust kergendavad asjaolud
lg 1 järgi ja raskendavad asjaolud
Arvestades kõike eeltoodut, sealhulgas teo tagajärgi, kaudset tahtlust, kahetsust, leiab kohus, et karistus võib jääda alla seadusjärgse keskmise määra, s.o alla 2 aasta 6 kuu ja 15 päeva. Kuigi D.B on varasemalt kriminaalkorras karistatud ühel korral, on teda iseloomustavaks lisaks katseajal kuritegude toimepanemisele veel Põhja Ringkonnaprokuratuuri 23.09.2008 määrus kriminaalasja lõpetamiseks KrMS § 201 lg 2 alusel, millest järeldub, et ka varasemalt on temal esinenud kriminaalset käitumist. Aktsepteeritav ei ole ühiskonnaliikmetele hirmu põhjustamine. Seega leiab kohus, et Arturs Golovanovsit tuleb
Ilja Šmigol tulistas grupis avalikus kohas elumajade vahel. Tulistamise ajal oli ümbruses inimesi ning teo tagajärjel tekkis vähemalt XXX hirm enda ja oma pere tervise pärast. Kellegi tervis füüsiliselt kahjustada ei saanud. Käesolev kuritegu on toime pandud 22.05.2012. Harju Maakohtu 14.11.2011 otsusega mõisteti Ilja Šmigolile
lg 2 alusel vangistus, millest kohesele ärakandmisele kuulus 4 kuud vangistust, ülejäänud 3 aastat vangistust mõisteti 3-aastase katseajaga. Katseaja alguseks määrati 14.11.2011. Seega on Ilja Šmigol kuriteo eest reaalset vangistust kandnud, kuid vangistusest õigeid järeldusi ta ei teinud. Temale anti ka võimalus end katseajal tõestada, kuid selle asemel pani toime käesoleva kuriteo ning hiljem piinamise ja seadusliku aluseta vabaduse võtmise. Seega leiab kohus, et Ilja Šmigoli tuleb karistada reaalse vangistusega. Kohus arvestab, et Ilja Šmigol on end kohtuistungil süüdi tunnistanud. Karistust kergendavad asjaolud
lg 1 järgi ja raskendavad asjaolud
Ilja Šmigol pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kõike eeltoodut arvesse võttes, leiab kohus, et Ilja Šmigolile mõistetav karistus võib jääda alla seadusjärgse keskmise määra, s.o alla 2 aasta 6 kuu ja 15 päeva pikkuse vangistuse. Kuigi Ilja Šmigoli teopanus oli antud juhul D.B teopanusest väiksem, leiab kohus, et eripreventiivsest aspektist peaks karistus olema rangem eelmise kohtuotsusega mõistetud neljast kuust reaalsest vangistusest. Seega tuleb Ilja Šmigoli
Süüdistatavad on suhteliselt noores eas ja on olemas lootus, et tulevikus hangivad nad elatusallikaid seaduslikul viisil. Keskmisest kergemad karistused vähendavad süüdistatavate 36 poolt kriminaalse subkultuuri omaksvõtu võimalust ning lihtsustavad nende resotsialiseerumist. Karistustest tingimusliku vabastamise asjaolusid ei esine, välja arvatud A.L-i puhul, kelle süü on teistest tunduvalt väiksem. Kohtul ei ole kohustust karistuste määramisel alustada esmakordsel karistamisel kõige kergemast karistuse liigist ning seejärel mõista järjest raskemaid karistusi. Kohus mõistab karistuse lähtuvalt süü suurusest. Seega pole välistatud ka esmakordsel karistamisel reaalse vangistuse kohaldamine.
-i §-st 83. Anne Rebane Kohtunik 38
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.