Obsah (4)

§ 424§ 74§ 75§ 78

1-19-3363 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2019.a, Paide Kriminaalasja number 1-19-3363 Kohtunik Tambet Grauberg Kohtuistungi sekretär Kerli Sa

kokkuleppemenetluses Süüdistatavad I.S , isikukood: XXX ; elukoht: xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: xxxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; töökoht: xxx xxxxx xx; telefon x; e-post x Kriminaalkorras karistamata. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: § 424 lg 1 järgi 1. Süüdi tunnistada I.S

§ 424lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

2.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täitmisele pööratama juhul, kui I.S ei pane 18 (kaheksateist)kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja 1 1-19-3363 väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustada I.S osalema sotsiaalprogrammis.

4.

§ 78

p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 17.05.2019.a, välja arvatud

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

1. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult I.S-ilt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu 60 (kuuskümmend) eurot riigi õigusabi korras määratud kaitsja osalemise eest kriminaalasja menetluses, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 27 (kakskümmend seitse) eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot, kokku 897 (kaheksasada üheksakümmend seitse) eurot.
2. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
3. Selgituseks märkida: I.S , 1-193363, menetluskulud.
4. Välja mõistetud menetluskulud tasuda 12 (kaheteistkümnes) osas selliselt, et süüdimõistetu tasub iga kuu 74.75 (seitsekümmend neli eurot ja 75 senti). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale ning prokurörile. Jõustunud kohtuotsus saata kriminaalhoolduse korraldamiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku
6. peatüki
7. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 2 kohaselt esitatakse apellatsioon kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud I.S süüdistatakse selles, et ta juhtis 01.03.2019 kella 16.20 ajal xxxxx maakonnas xxx külas Mäeküla-Koeru-Kapu tee xxxx. km-l sõiduautot xxxxxxxx xxxxxx registreerimismärgiga xxxxxx ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta ja alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis - tema veres sisaldus ühe grammi kohta 2,58 ± 0,06 milligrammi alkoholi. Alkoholijoobe tõttu ei tulnud I.S sõiduki juhtimisega toime, ta kaotas möödasõidul sõiduki üle kontrolli ning sõitis vasakule teelt välja, mille tulemusel auto rullus üle katuse. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai I.S ise kergeid kehavigastusi, sõiduauto purunes ja deformeerus täielikult. Oma teoga rikkus I.S liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, millega pani toime mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes, mis on kvalifitseeritav

§ 424lg 1 järgi.

Lisaks sellele eiras ta sõiduautot juhtides ka LS § 90 lg 1 p 1 sätestatut, st tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtueelses menetluses toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus 2 1-19-3363 nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör I.S-i karistamist

§ 424

lg 1 järgi üheaastase vangistusega.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jäetakse vangistus tingimisi täitmisele pööratama juhul, kui I.S ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 8 alusel kohustatakse I.S osalema sotsiaalprogrammis.

Süüdistatav tunnistas end kohtuistungil talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena kokkuleppemenetluse korras tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppemenetlusega kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus mõistab I.S-i süüdi

§ 424lg 1 järgi ning kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse.

Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust kriminaalasjas esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kohustub süüdimõistetu hüvitama menetluskulud. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt tuleb I.S-ilt välja mõista riigi tuludesse KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 60 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu 27 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 eurot, kokku 897 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele väljamõistetud menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul, s.o süüdimõistetu tasub igakuiselt 74.75 eurot. Tambet Grauberg kohtunik 3