lg 5, 78 p 2 määrata J J katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada J J katseajal järgima
lg 1 p 1- 6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada J J katseajal järgima
lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma omandama eriala või asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata J J kriminaalhooldusele Viru Vangla III kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. üksuse juhataja määratud Vabastada J J karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must Võru osakonna (asukoht Lembitu 2a, 65608 Võru) kasuks 212,40 (kakssada kaksteist eurot ja 40 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 35,40 e urot) eurot v.-adv. abi Kaja Kiilo poolt määr atud korras süüdimõistetu J J kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta J J menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvast kaitsjatasust 141,60 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J J menetluskuluna kaitsjatasu 70,80 ( seitsekümmendeurot ja 80 senti) eurot riigituludesse v.-adv. abi Kaja Kiilo poolt osutatud õigusabi eest. J J tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole SEB Pangas nr EE351010052031000004, Swedbankis nr EE502200221014193355, Nordea Pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bankis nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700065880 ning selgitus: „ J J, 1-16-3980, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.12.2016 Viru Maakohtule materjal id kinnipeetava J J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J J kannab käesolevalt Tartu Maakohtu 16.09.2016 otsusega nr 1-16-3980 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi
lg 2 p 1 ja
järgi ning
lg 1 alusel mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka J J kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.02.- 05.02.2016, s.o 2 päeva ja J J kandmisele kuuluvaks 3 karistuseks mõisteti 9 kuud 28 päeva vangistust. J J karistuse kandmise algust arvatakse alates tema kinnipidamisest, s.o alates 15.08.2016. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, reaalset vangistust kannab ta teistkordselt. Käesolevat karistust kannab isik asja omavolilise kasutamise ning sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Kuritegu on toime pandud impulsiivsusest ja mõtlematusest. Kinnipeetava käitumine ei sarnane varasemale, kuriteod on liigiliselt erinevad, raskusaste on muutunud kergemaks. Soodusteguriks võib olla emotsionaalne ebastabiilsus. Vangistuses saab kinnipeetav psühholoogilist ja psühhiaatrilist nõustamist ning ravi. Temaga on 14.10.2016 läbi viidud motiveeriv vestlus tööle asumiseks koristaja ametikohale. Alates 11.10.2016 käib kinnipeetav kunstiringis ning 18.11.2016 on tehtud tellimus karjäärinõustamiseks. Alates Viru Vanglasse saabumise hetkest (s.o 04.10.2016) on isik osalenud katkematult III üksuse motivatsiooniprogrammis. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust. 24.11.2016 Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt asub J J e nnetähtaegse vabanemise korral elama ema H J elukohta aadressile xxxx. Emalt on vanemlikud õigused ära võetud ning eestkostjaks on xxxx. Lastekaitseametnik M E suheldes selgus, et vabanemisel läheb isik siiski elama ema juurde, kuna ta on 17-aastane ja suudab enda eest seista. Eest kostjaks jääb endiselt xxxx ning pere jääb jätkuvalt nende huviorbiiti. Kriminaalhooldusametniku esitatud kirjaliku arvamuse kohaselt on ta helistanud kaheksal korral emale, kuid viimane pole kõnedele vastanud, samuti on 02.11.2016 teostatud kodukülastus, kuid kedagi sellel hetkel kodus ei olnud ning kontakt kodu ja kriminaalhooldusega puudub. 22.11.2016 on saadud info, et ema on muutnud telefoninumbrit, uuele numbrile helistas Viru Vanglast inspektor-kontakt isik ning kõnele vastas H J . Ema oli telefonivestlusel tõrges, kuid kinnitas, et kui teisi variante elukoha küsimuse lahendamiseks ei ole, siis ta on nõus J J enda juurde võimalikul vabanemisel võtma. Kinnipeetava sõnade kohaselt ei ole tal emaga suhted kuigi head ja on ka suur võimalus, et konfliktide tekkimisel ei jää elukoht püsivaks. J J on sündinud xxxx H ja M J abielust. Isiku lähedasteks on veel õde M J (xxxx) ning kolm poolõde B P(xxxx), E P (xxxx) ja H E (xxxx). Vanemlikud õigused on emalt ja isalt ära võetud ning eestk ostjaks on määratud xxxx. Kinnipeetaval puuduvad vabanedes sissetulekud. Vangistuse jooksul pole isiku ema, isa, õde ega ka poolõed teda majanduslikult toetanud. xxxx on 07.11.2016 saatnud J J arvelduskontole 130 euro suuruse toetuse. Vanemate sissetulek koosneb põhiliselt pensionist ja muudest toimetulekutoetustest. Kinnipeetav omab põhiharidust , mille ta omandas eelmise vangistuse ajal Viru Vanglas. Isikul hetkeseisuga puuduvad tulevikuplaanid enese täiendamise osas. J J elustiil on planeerimata, pikaajalised eesmärgid puuduvad. Isik on pigem sot siaalselt tõrjutud, elades hetkes ja riskides tegevustega, mis näitavad hoolimatust ühiskonna suhtes. Kinnipeetavat on kriminaalhooldusametniku ja kunagise kasupere poolt iseloomustatud ka kui töökat poissi, kes vajab hõivatust ja suunavat toetusisikut, et õiguskuulekalt käituda. Isiku enda ja õdede sõnul alustas noormees nii suitsetamist kui alkoholi tarvitamist juba varakult. Suitsetama hakkas ta viiendas klassis, suitsetades igapäevaselt umbes pool pakki sigarette. Alkoholi hakkas noormees tarvitama 12-aastaselt. B P sõnul on kinnipeetav varasemalt viibinud raske joobe tõttu ka lastehaiglas. Kinnipeetava enda sõnade kohaselt on tema eluviis muutunud. Ta väitis, et enne vangistust küll suitsetas, kuid alkoholi tarvitas vähesel määral. Isiku perekonna lugu on olnud väga keeruline, teda on kasvatanud nii ema kui ka isa. 4 Mõlema juures elades tekkis isikul probleeme aina juurde, mistõttu lõpuks elas ta oma õe elukohas, kelle peres pani toime kuriteo. Tegemist on noorukiga, kes on lapsena hooletusse jäetud. Selline olukord tekitas isikule nii emotsionaalset pingestatust kui ka käitumis probleeme. Isiku sotsiaalsed oskused vajavad arendamist, omal moel tuleb ta toime, kuid suhete pinnal jääb hätta. Isik ei mõista tegu -tagajärg seost, tehes tihti otsuseid, mida hiljem kahetseb. Varasemalt ei ole kinnipeetav täitnud kohtu poolt pandud lisakohustusi – õppida üldhariduskoolis ja lõpetada põhikool ning elada kindlaksmääratud elukohas. J J on ära kandnud ühe kolmandiku karistusest ja kuna tegemist on automaatse tingimisi enne tähtaega vabanemise menetlusega, siis tulenevalt eeltoodust vangla toetab kinnipeetava vabanemist. Juhul, kui kohus peab vajalikuks kinnipeetava J J enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata J J Viru Vangla III üksuse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohaldades tema suhtes katseaega ja käitumiskontrolli pikkusega 18 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle
Kriminaalhooldusametnik u arvamusest nähtub, et J J oli määratud kriminaalhooldusele Tartu Maakohtu 14.05.2014 otsusega
Kriminaalhooldusele saabumise ajaks elas isik xxxx aadressil xxxx ning õppis xxxx (alates 01.09.2014 xxxx)
¹ lg 2 alusel, kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tartu Maakohtu 16.09.2016 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-16-3980 tulenevalt pani J. J (sünniaeg xxxx) kuriteod toime alaealisena. Ta on ka käesoleval ajal alaealine. Tema poolt toime pandud süüteod on kõik teise astme kuriteod. Eelnimetatud kohtuotsusega tunnistati J. J süüdi
lg 2 p 1 ja
järgi ning karistati
lg 1 alusel vangistusega 10 (kümme) kuud.
J kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.02.-05.02.2016, s.o 2 (kaks) päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 9 (üheksa) kuud 28 päeva vangistust. J. J karistuse kandmise aja algust arvati alates tema kinnipidamisest, s.o alates 15.08.
Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks maandada kriminaalhoolduse teostamise 6-kuiseks ajaks J. J
Eeltoodu alusel toetab prokuratuur J J vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna tegu on isikuga, kelle suhtes kehtib kohustusliku vabastamise nõue. Kaitsja märkis, et J J kannab vanglakaristust teist korda. Karistusaja alguseks on 15.08.2016 ja tänaseks päevaks , s.o 09.01.2017,on ta ära kandnud pisut vähem kui poole.
lg 1 p 2 ütleb, et isiku võib vabastada enne tähtaega, kui ta on ära kandnud vähemalt poole karistusest, kuid mitte vähem kui 4 kuud. J J poolt karistust ära kandnud ei ole. Selleks ajaks, kui kohus teeb lahendi, on ta ära kandnud poole karistusest ja tuleks vabastada. Kui kohus leiab, et see ei ole võimalik, siis
lg 1 p 1 ütleb, et võib vabastada süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui 18 aastane ja on ära kandnud vähemalt 1/3 karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Võttes aluseks selle sätte, siis formaalsed eeldused selleks on täidetud. J J on ära kandnud 1/3 karistusest ja mitte vähem kui 4 kuud. Tänaseks on ta ära kandnud 4 kuud ja päevi juurde. Kuriteo toimepanemise ajal oli ta alaealine. Kaitsja on olnud varem selle kriminaalasjaga seotud. J J on õnnetu nooruk, kes on jäänud varakult ilma vanemate hoolitsusest ja on pidanud elama raskes lapsepõlves, kus pole jagunud hoolt vanemate poolt. Tema sotsiaalsed oskused on kasinad. Iseloomustuses on mä rgitud, et ta ei suuda ette näha tagajärgi ja on ebastabiilne. Kuriteo toimepanemise põhjus oli ka selles, et täiskasvanud isikud ei suutnud tagada oma vara hoidmist. J J ei osanud arvata, mida sõitma minek tähendab. Tema jaoks ei olnud see kuritegu, seda saab kasvatuse süüks panna. Vangistuse jooksul on ta käitunud korrektselt, ühtegi distsiplinaarkaristust tal ei ole. Ta on täitnud ITK -s ennenähtud tegevusi, ta saab nõustamist, ta töötab, tal on huvi kunstide vastu. Vabanemisel on tal kindel elukoht olemas. Ta on xxxx korra olnud, kuid lahkus sealt. Kaitsja on J J vestelnud ja viimane on aru saanud, et 6 kui ta vabanemisel elukoha tingimusi rikub, ootab teda vangistuse jätkamine. Kinnipeetava vabastamine enne tähtaega on põhjendatud. Eelmise karistuse kandis ta ära täies ulatuses ja vabanedes järelevalve tema tegevuse üle puudus. Ta elas seal, kus juhtus, ka lapse jaoks ebanormaalsetes tingimustes. Enne tähtaega vabastamise korral on võimalus talle kehtestada lisaks käitumiskontrolli nõuetele ka kohustused. Oluline kohustus on osalemine sotsiaalprogrammis, et tal oleks kriminaalhooldaja näol tugiisik, kes kontrolliks, kas ta saab tööle, kuidas täidab kohustusi. Kui ta vabaneb tähtaegselt, on ta ikka veel alaealine ja puudub järelevalve tema tegevuse üle. Enne tähtaega vabanedes saaks suunata teda õiguskuulekale teele. Kaitsja palus J J ikkagi vabastada tingimisi enne tähtaega.
lg 1 p 1 sätestab, et kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusaj ast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuul anud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu J J võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna ta oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane ning tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamise ajaks (09.01.2017) ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud laitmatu, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine ning asjaolu, et alates Viru Vanglasse saabumisest on ta osalenud katkematult III üksuse motivatsiooniprogrammis. Ta on saanud vanglas psühholoogilist ja psühhiaatrilist nõustamist ning ravi, osalenud kunstiringis ning asunud tööle koristajana. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Viru Vangla poolt kohtule 02.01.2017 edastatud õiendist nähtub, et vabanemisel on J J tagatud elukoht xxxx, aadressil xxxx, mis on talle kui alaealisele sobilikumaks ja turvalisemaks elukohaks kui elukoht ema H J juures, kellelt on vanemlikud õigused ära võetud. Kohtu hinnangul tuleks J J anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riske saab kohtu hinnangul vähendada 6 -kuulise katseaja ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamisega ning J J katsejaks
Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtu hinnangul oleks antud juhul vangistusest tingimisi vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Lisaks märgib kohus, et kohtulahendi koostamise hetkeks on süüdimõistetu kandnud ära vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning vastab seega
Kohtuistungil osales kaitsja v.-adv. abi Kaja Kiilo, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 212,40 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest on põhjendatud. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib 7 süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta 2/3 kaitsjatasust, s.o 141,60 eurot, riigi kanda, kuna süüdimõistetu näol on tegemis t alaealisega, kellel puudub vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht ja sissetulek. Süüdimõistetult J J kuulub välja mõistmisele kaitsjatasu summas 70,80 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.