lg 2 p 1-25 lg 2 ja
lg 2 p 4 järgi; Maria Nikolajeva süüdistuses
lg 2 p 9 järgi, lühimenetluses Prokurör Evelin Ansip Süüdistatav F.T Isikukood XXX, elukoht xxx, EV kodakondsus, põhiharidus, emakeel-eesti keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral, viimati: - 10.05.2011 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 1, 4 ja
alusel tingimisi vangistusega 1 aasta katseajaga 1 aasta 6 kuud,
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka 10 päeva eelvangistust; Harju Maakohtu 29.09.2011 määrusega katseaeg pikendati 3 kuu võrra kuni 09.02.2013; - 23.02.2012 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 7 –
Väärteokorras karistatud kolmel korral. Tõkend- vahistamine alates 22.08.2012.a, kahtlustatavana kinni peetud 22.08.2012.a. Kaitsja Talvi Vaske Süüdistatav Maria Nikolajeva Isikukood 48104173713, elukoht xxx, EV kodakondsus, põhiharidus, emakeel-vene keel, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati: - 28.07.2009 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 7, 9 –
MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 1 kuu; 2 - 06.07.2010 Harju Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2,
Karistus on täitmisele pööratud Harju Maakohtu 14.10.2010 määruse alusel. Väärteokorras karistatud 59 korral. Tõkend- elukohast lahkumise keeld alates 27.09.2012.a. Kaitsja Toomas Bekker RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi F.T
Tunnistada süüdi F.T
lg 2 p 1 – 25 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada F.T-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 kohaselt arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.04.201225.04.2012, so. 2 päeva, lugedes tähtajaliseks vangistuseks 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra so. 11 (üheteist) kuu ja 20 (kahekümne) päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 22.08.2012.a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Tunnistada süüdi Maria Nikolajeva
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Maria Nikolajeva´le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
lg-te 1, 3 alusel määrata, et 4 (neli) kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Maria Nikolajeva ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid:
Peale selle tema olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse (Harju Maakohtu 10.05.2011 otsus nr1-11-3101), 15.10.2011 kella 14:00 paiku Tallinnas turul boksis nr 22 asuvas F OÜ elektroonika poes püüdis mobiiltelefoni Nokia 3600 väärtusega 38 eurot, kõrvaklappide väärtusega 9 eurot ja mälukaarti väärtusega 3 eurot eest tasuda 200-eurose suveniirrahaga, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuivõrd müüja KT märkas, et F.T poolt kauba eest tasumiseks esitatud rahatähel puudub vesimärk ja on vene keelne kiri „ei ole kasutatav maksevahendina“. Sellega pani F.T toime kuriteokatse, mis oli suunatud varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, s.o
Maria Nikolajevat süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse (Harju Maakohtu 28.07.2009 otsus nr1-09-11539), ajavahemikul 15.07.2011 kella 16:00 paiku Tallinnas Sõle tn 27 pargitud AI kuuluvast sõiduautost Ford Focus registreerimismärgiga XXX võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil AI kuuluva navigatsiooniseadme Garmin Nüvi GT 250 väärtusega 90 eurot. Sellega pani Maria Nikolajeva toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o
Maria Nikolajevat süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem varguste eest karistatud kriminaalkorras 3-korral, viimati 28.07.2009 Harju Maakohtu poolt
lg 2-199 lg 2 p 7,9 järgi, taas ajavahemikul 19.09.2012 kella 12.00 kuni 20.09.2012 kella 11.00, viibides külas KV´il tema elukohas Tallinnas, Paldiski mnt 50, vaba juurdepääsu teel võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil KV´i kasutuses olnud hapnikureduktori väärtusega 78 eurot ja propaanireduktori väärtusega 42 eurot, tekitades sellega varalist kahju KV´ile summas 120 eurot. Seega Maria Nikolajeva, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Süüdistatav F.T tunnistas ennast süüdi osaliselt, ei tunnistanud oma süüd kelmuse toimepanemise katses. Nõustus asja lahendamisega lühimenetluses. Nõustus tsiviilhagidega. Enda ülekuulamist ei soovinud. Süüdistatav Maria Nikolajeva tunnistas ennast süüdi täielikult ning selgitas, et kannatanu AI’ule ta on kahju hüvitanud. Kannatanu K.V tsiviilhagi võtab omaks. Nõustus asja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist ei soovinud. Süüdistatava F.T kaitsja T.Vaske leidis, et kelmuse katse kuriteoepisoodis ei ole tõendatud, et F.T pani selle toime tahtlikult. Varguse kuriteoepisoodis esitatud süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Tõendid selles on lubatavad ja küllaldased. Pole leidnud tõendamist kelmusekatse. Karistuse mõistmisel palus kaaluda võimalust karistada rahalise karistusega või vangistuse mõistmise puhul asendada see üldkasuliku tööga. Süüdistatava M.Nikolajeva kaitsja T.Bekker leidis, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Arvestades Nikolajeva terviseseisundit leidis, et tema suhtes oleks karistusest 5 tingimisi vabastamine õigustatud. Prokurör leidis, et mõlema süüdistatava süü on tõendatud süüdistuse täies mahus. F.T puhul tuleb arvestada, et kuriteod on toime pandud katseajal, mistõttu palus karistada F.T § 209 lg 2 p 1 – § 25 lg 2 järgi 1 aasta 6-kuulise karistusega, § 199 lg 2 p 4 järgi – 10 kuulise vangistusega. Välja mõista tsiviilhagi. Samuti leidis prokurör, et Nikolajevale karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et ta pani toime viimase kuriteo ajal, mil kriminaalasi oli juba kohtumenetluses, mistõttu palus karistada Nikolajevat § 199 lg 2 p 9 järgi – 6-kuulise vangistusega ning kuna Nikolajeva on näidanud üles lugupidamatust kohtusüsteemi vastu, ei teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi, ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde, siis peab ta kandma reaalselt. KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS Kohus leiab, et F.T süü kelmuse toimepanemise katses on täielikult tõendamist leidnud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt sisenes F.T 15.10.2011 kell 13:54 F OÜ kauplusesse ning soovis osta mobiiltelefoni maksumusega 38 eurot, kõrvaklappe maksumusega 9 eurot ning mälukaarti maksumusega 3 eurot, mille kohta tunnistaja KT väljastas arve ja garantiitalongi. Tunnistaja KT andis ütlusi, et eelnevalt küsis ostja, kas müüjal on talle raha tagasi anda, kuna ta maksab suure rahatähega. Ostja soovis tasuda 200 eurose rahatähega, mis kontrollimisel osutus võltsinguks. Tunnistaja ütlustest tulenevalt küsis ta võltsigu avastamise järgselt, mida ta isikuga teeb ning peale seda astus F.T sammu tagasi, ukse poole ning tunnistaja sai aru, et meesterahvas tahab ära joosta. Tunnistaja haaras tal jopest kinni, F.T püüdis lahti rabeled (tl. 3-5, 6, 12-13,27). Asitõendi vaatlusprotokollist koos lisadega (200-eurone kupüür) nähtub, et 200-eurose kupüüri mõlemal poolel oli alla kirjutatud erksat roosat värvi trükitähtetega vene keelne kirje „ei ole kasutatav maksevahendina“ (tl 8-10). Süüdistatav F.T enda süüd ei ole tunnistanud ning selgitas, et tegelikult tal oli raha kaasas, kuid olles veidi purjus ajas ta rahatähed segamini ja maksis juhuslikult suveniirrahaga. Kui müüja nägi raha kutsus ta endale kedagi appi, haaras süüdistatava jopest ja surus F.T vastu seina. Süüdistatav pakkus müüjale, et maksab teise rahaga aga müüja ei nõustunud (tl 24-25). Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistatav oli teadlik asjaolust, et tema poolt F OÜ kaupluses ostu tasumiseks antud rahakupüür ei olnud kasutatav maksevahendina. Samas ei leidnud kinnitust süüdistatava väide nagu ta oleks müüjale pakkunud tasuda ostu eest õige rahaga. Vastupidi, tunnistaja ütlustest tuleneb üheselt, et pärast rahatähe võltsingu avastamist püüdis süüdistatav ära põgeneda, millest kohus järeldab, et süüdistatav andis rahakupüüri, mis ei ole käsitletav maksevahendina, teadlikult. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et süüdistatav küsis enne maksmist, kas müüjal on talle raha tagasi anda, kuna ta kavatseb maksta suure kupüüriga. Kui kõrvutada tunnistaja ütlusi F.T ütlustega, et ta ajas kupüürid segamini, tähendaks see kohtu hinnangul seda, et F.T oli 15.10.2011 kell 13:54 veel üks 200-eurone (või 500-erone) kupüür kaasas, mis ei ole eluliselt usutav. Tuginedes seega arutavas kuriteoepisoodis uuritud tõenditele, asub kohus seisukohale, et süüdistatava F.T süü kelmuse katse toimepanemises on tõendamist leidnud täies ulatuses. Kohus leiab, et taoline teadvalt mitte käibeloleva maksevahendi esitamine kaupade eest tasumisel on hinnatav varalise kasu saamise katsena tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel
Süüdistatava käitumine kuriteo toimepanemisel viitab kohtu arvates selgelt ettekavatsetud tegevusele. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli F.T temale inkrimineeritud kuriteo 6 toimepanemise ajal isikuks, kes oli varem karistatud kelmuse ja varguse toimepanemise eest. Seetõttu kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Peale selle on süüdistatavale F.T-le esitatud süüdistus
Kannatanu EM avaldusest, kohtueelses menetluses antud ütlustest ja ülekuulamise protokolli lisast nähtub, et ajavahemikus 28.05.2011-10.06.2011 varastas F.T temale kuuluvast korterist aadressil Telliskivi 26-7, Tallinn, 4m vask torusid maksumusega 19,20 eurot, dušilifti maksumusega 38,35 eurot ja segisti maksumusega 28,76 eurot. Torude kangutamisega oli lõhutud duššinurga alus, millise kahju suurust on kannatanu tõendanud S OÜ-lt saadud hinnapakkumisega (tl 57, 58-60, 6163). Tunnistaja EK on andnud ütlusi, et kannatanu korterisse lubas tema perel sissekolida Tom (tl 6770). Tunnistaja PA ütlused kinnitavad kannatanu antud ütlusi ning ta selgitas, et tema kolides välja XXX, Tallinn asuvast korterist pakkus tuttava tuttavale F.T-le korterit üürile ning viis ta kokku majaomanikuga. Peale seda ilmusid korterisse elama võõrad isikud ning tunnistaja nägi, et soojaveeboileri, duššinurgast, kraanikausikapist ja seintelt olid kadunud torud. Korteris viibinud mees ütles, et torud oli ära võtnud Toomas koos mingi naisega (tl 74-76). Eeltoodut kinnitab väljakutsele reageerinud politseiametniku ütlused (tl 77-83). Maria Nikolajeva selgitas, et tema 2011.a alguses oli koos F.T-ga korteris XXX. Toomas võttis korteri seintelt maha torud, viis torud Sitsi tänava kokkuostupunkti ning saadud raha eest ostis süüa (tl 84-86, 89-90). Süüdistatav F.T tunnistas enda süüd ning andis Maria Nikolajevaga riimuvad ütlused torude varastamise osas (tl 95-96, 98-100). Uurinud arutatavas kuriteoepisoodis esitatud tõendeid, leiab kohus, et süüdistatava F.T süü varguse toimepanemises on tõendamist leidnud täies ulatuses. Kohus asub seisukohale, et F.T on varguse toime pannud tahtlikult. Süüdistatava enda poolt antud ütlustest ja kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tegutses ta kindla eesmärgiga võttes võõrast vara omale elatusvahendite hankimiseks. Selline tegevus viitab kohtu arvates selgelt ettekavatsetud tegevusele. F.T on varem karistatud varguse toimepanemise eest, seega oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal
Süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud
Süüdistatavale Maria Nikolajevale on esitatud süüdistus
Vastavalt kohtupraktikale neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku teod tuleb kvalifitseerida üksnes
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli Maria Nikolajeva karistatud Harju Maakohtu 28.07.2009 otsusega varguse toimepanemise eest. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavale esitatud süüdistus 2 episoodis, mis on toime pandud 15.07.2011 ja 19.09.2012-20.09.2012.a. Kui isik on varem karistatud korduva varguse eest, siis tuleb uute kuritegude ilmnemisel kvalifitseerida teod süstemaatilise vargusena
Esimeses kuriteoepisoodis kogutud tõendite kohaselt varastas M.Nikolajeva 15.07.2011 kella 16:00 paiku Sõle tn 27 Tallinnas asuva Säästumarketi juurde pargitud kannatanu AI´u sõidukist navigatsiooniseadme Carmin Nüvi GT 250 väärtusega 90 eurot. Kannatanu AI on andnud ütlusi, et 15.07.2011 kella 16:00 paiku Tallinnas Sõle tn 27 asuva Säästumarketi juures lubaskannatanu 2535 aastasel naisterahval nimega Maria istuda oma autosse. Nädal hiljem avastas kannatanu, et kindalaekast oli kadunud navigatsiooniseade Carmin Nüvi GT 250 väärtusega 90 eurot. Nimetatud varguses kahtlustas kannatanu Mariat, mida kinnitab kannatanu mobiiltelefoniga tehtud 7 videosalvestus, kus naisterahvas võttis süü omaks (tl 41-43, 46-51). Süüdistatav M. Nikolajeva on oma süüd tunnistanud ning selgitas, et navigatsiooniseadme kannatanu autost võttis hetkel kui kannatanu lahkus autost, hiljem müüs M.Nikolajeva navigatsiooniseadme maha 30 euro eest ning ostis narkootikume (tl 53-54). Teises kuriteoepisoodis kogutud tõendite kohaselt varastas Maria Nikolajeva ajavahemikus 19.09.2012 kell 12:00-20.09.2012 kell 11:00 kannatanu elukohas Tallinnas Paldiski mnt 50 kannatanu tuttavale kuuluvad hapnikureduktori ja propaanireduktori, mille eest peab kannatanu hüvitama omanikule 120 eurot (tl 2-6, 7-8,9). M.Nikolajeva tunnistas kahe agregaadi vargust Konstantini töötoast ning selgitas, et müüs varastatu Balti Jaama turul 15 euro eest. Eesmärk oli varastada Konstantinile kuuluvad esemed, kuna kannatanu oli talle palju halba teinud (tl 29-32). Tuginedes mõlemas kuriteoepisoodis uuritud tõenditele, leiab kohus, et süüdistatava M.Nikolajeva süü varguste toimepanemises on tõendamist leidnud täies ulatuses. M.Nikolajeva on vargused toime pannud tahtlikult. Süüdistatava enda poolt antud ütlustest ja kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tegutses ta kindla eesmärgiga võttes võõrast vara eesmärgiga omale rahalisi vahendeid hankida. Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang
TSIVIILHAGID Kohtueelses menetluses on kannatanud esitanud tsiviilhagid neile tekitatud kahju ulatuses: AI on esitanud tsiviilhagi summas 90 eurot, mis sisaldab endas varastatu väärtust. Süüdistatav M.Nikolajeva tsiviilhagi ei tunnistanud. Kohtuistungil selgus, et kannatanule oli varastatud tagastatud ning kannatanu loobus tsiviilhagist. EM on esitanud tsiviilhagi summas 1081,31 eurot, mis sisaldab endas varastatu väärtust ja lõhkumisega tekitatud kahju. Lõhkumisega tekitatud kahju tõendamiseks on kannatanu esitanud S OÜ hinnapakkumise summas 995 eurot. Süüdistatav F.T nõustus tsiviilhagiga. KV on esitanud tsiviilhagi summas 120 eurot, mis sisaldab endas varastatu väärtust, mis tuleb tal esemete omanikule hüvitada. Süüdistatav M.Nikolajeva tunnistas tsiviilhagi õigeks. Kohus leiab, et kannatanute kahjunõuded on kooskõlas kriminaalasjas kogutud materjalidega, need on mõistlikud ning süüdistatavate süü kahju tekkimises on tõendamist leidnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest. VÕS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu. VÕS § 132 lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. VÕS § 1043 kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1045 lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatavad on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest nad tegutsesid tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes, EM ja KV esitatud nõuded kuuluvad rahuldamisele. KARISTUS 8
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. F.T-le karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest
lg 2 p 4 järgi on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.
Kuivõrd süüdistataval puudub kindel töökoht ja alaline sissetulek, tema karistamine rahalise karistusega ei ole võimalik. Kohus märgib, et kuigi karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 8 korda. Mõlemad kuriteod on süüdistatav toime pannud enne viimast kohtuotsust, kuid Harju Maakohtu 10.05.2011 otsusega määratud katseajal. Menetletava varguse kuriteoepisoodi on süüdistatav toime pannud 28.05.2011-10.06.2011 so. 1 kuu möödudes pärast Harju Maakohtu 10.05.2011 otsusega mõistetud tingimisi karistust. Kohus ei saa nõustuda kaitsja taotlusega F.T-le mõistetava vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata oma elu süütegusid toime panemata. Kohtul aga F.T puhul selline veendumus puudub. Arvestades tema varasemat käitumist, kohtumenetlusest kõrvalehoidumist ning kindla elukoha puudumist, asub kohus seisukohale, et kergemaliigiliste mõjutusvahenditega ei ole võimalik saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki ning F.T ei ole isik, kes sobiks kriminaalhooldusele. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et kelmus jäi katse staadiumisse ning kannatanul kahju ei tekkinud. Varguse kuriteoepisoodis ei olnud varastatu väärtus suur. Seda arvestades, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur ning kohtu arvates võib süüdistatavale mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammääras. Kuivõrd süüteod on toime pandud Harju Maakohtu 10.05.2011 otsusega mõistetud katseajal, siis tuleb
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel käesoleva otsusega mõistetavale karistusele täies ulatuses liita eelmise otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa täies ulatuses. Maria Nikolajeva´le karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 4 korda, käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavale esitatud süüdistus 2 varguse kuriteoepisoodis. Arvestades süüdistatava tervislikku seisundit, ta on invaliidsuspensionär ning süüdistatava käitumises esinevaid kergendavaid asjaolusid, asub kohus seisukohale, et mõistetava vangistuse võib jätta süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata lootuses, et määratav katseaeg koos kriminaalhooldaja kontrolliga sunnib süüdistatavat hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest ning leiab, et karistuse võib mõista ettenähtud sanktsiooni alammääras. 9 Kohtunik Julia Vernikova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.