1-14-1111/50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 20.10.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 06.10.2015 koht Kohtuasja number 1-14-1111 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kohtuasi Viru Vangla materjalid T.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu T.F , isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 18.05.2015 ja lõpp 14.01.2016 RESOLUTSIOON Jätta T.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, T.F-ile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.09.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 06.02.2014 otsusega tunnistati T.F süüdi KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti talle 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva karistusaja hulka. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata kaheksateist kuulise katseajaga. Katseajal kohustati isikut täitma KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Maakohtu 09.04.2015 määrusega pöörati täitmisele T.F-ile Viru Maakohtu 06.02.2015 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 7 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 18.05.2015. 1 Vangla poolt esitatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 11-l korral ning vanglas kannab ta karistust viiendat korda. Käesoleval hetkel kannab karistust kehalise väärkohtlemise eest. Varasemalt on isikut karistatud samuti kehalise väärkohtlemise eest, varguste, joobes juhtimiste, avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ja ametniku solvamise eest. Isikul on alla aastane karistus, mistõttu ei ole isikule koostatud individuaalset täitmiskava ning kinnipeetav ei ole vanglas olles läbinud taasühiskonnastavaid tegevusi. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Isik soovib vabaneda oma korterisse aadressil xxxx. Nimetatud elamispinnal hetkel keegi ei ela. Vabanedes puudub töökoht, mitteametlik töö on olemas. Isiku sõnul on ta tegelenud koguaeg vanarauaga. Isikul on maksmata haginõudeid. Kardab, et kohtutäiturid võtavad temalt ära auto ning korterid (osad juba arestitud), üritab varjata kuuluvaid esemeid. Isik on pannud toime vargusi, mistõttu võib isik majandusliku kasu saamise eesmärgil toime panna kuritegusid, kuigi ise väidab, et tal selliseid probleeme ei ole. Isiku toimetulekut mõjutab väga palju alkoholisõltuvus. Isiku majanduslik olukord minevikus oli hea, kuid isik ei osanud raha otstarbekalt kasutada. Isiku sõnul liigub tema käes palju raha ühest kohast teise, kuid isik ei avalikusta, kust on need rahad pärit. Isik varjab, mis ettevõtlusega on tegemist. Isiku sõnul on ta kasutanud teisi nimesid, et rahaliselt majandada. Isikul on ema, kaks õde ja poolvend. Õdedega pole aastaid suhelnud, vennaga suhtleb rohkem, kuid ei ole lähedased, emaga suhtleb harva. Õed ja ema elavad xxxx. Tunnistab, et perekond ei suhtle temaga alkoholilembuse ning kriminaalse käitumise pärast. Seega toetav tugivõrgustik puudub. Tutvusringkonda kuuluvad negatiivset mõju avaldavad kriminaalse taustaga isikud, kelle poolt võib olla mõjutatav, mida isik ka ise tunnistab. Põhjendab oma mõjutatavust sõltuvusprobleemidega. Riskiv-hoolimatu elustiil väljendub varasemas käitumises ja toimepandud tegudes. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Toimepandud süüteod on sooritatud valdavalt alkoholijoobes, kaasaarvatud vägivaldsed. Katseajal lasi isik paigaldada Wismari haiglas alkoholivastase preparaadi, kuid tulemusteta. 10.01.2015 läks isik MTÜ Lootusesse alkoholivastasele ravile, kuid juba 14.03.2015 tuvastati tal alkoholijoobe. Varasemalt on isik korduvalt rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Isik on pannud toime ka kaks joobes juhtimist ning ühe väärteo joobes juhtimise eest. Isik ei taju probleemi, leiab, et see on hea lõõgastumisviis. Isikut on karistatud AS rikkumise eest 7 korda. Isiku sõnul on ta saanud ravi igal aastal (süst), kuid leiab, et tahab ikkagi iga kuu juua, ei taha maha jätta. Isikut on karistatud NPALS alusel 3 korda. Isik on amfetamiini juhutarvitaja. Samuti tarvitanud kanepit. Isik käitub impulsiivselt, väites, et tegutsemiseks ei ole tal kunagi kindlat plaani olnud. Vägivaldne käitumine väljendub peamiselt alkoholijoobes. Probleemide lahendusoskus on puudulik, isik kipub kordama eelnevalt tehtud vigu ega tee seejuures varasematest tagajärgedest enda jaoks asjakohaseid järeldusi ega korrektuure käitumises. Isik kipub keskenduma lühiajalistele ja kiiretele lahendustele, eirates pikemaajalisi probleeme. Kuritegelikud hoiakud väljenduvad isiku suhtumises kehtivasse korda ja nende täitmisesse, näeb igas asjas teiste vigu ja suhtub ükskõikselt. Isik on pannud toime 3 ametniku solvamist. Varasemad karistused ei ole mõju avaldanud, isik on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Probleemkäitumine on olnud seotud alkoholi kuritarvitamisega. Katseajad on korduvalt lõppenud negatiivselt, karistus pööratud täitmisele. Tunnistab, et peab muutma oma käitumist, kuid tegevusi selles suunas ei tee. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 62%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 54%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega 2 vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata T.F-ile KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 8 sätestatud lisakohustused. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla seisukohaga ning ei toeta samuti nagu vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. T.F-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11-l korral ning reaalselt viibib ta vangistuses viiendat korda, kusjuures karistust kannab isikuvastase kuriteo eest. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale varem kohtuotsusega antud võimalust karistus vabaduses kanda. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, samuti rikkus talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kinnipeetav ei ole suutnud jätkata seadusekuulekat elu, mistõttu piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole tema puhul piisavad õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Enne vangistust oli kinnipeetaval tõsiseid probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kuna isiku puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, ei oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse ning seaks ohtu ühiskonna heaolu. Eeltoodust tulenevalt ei toeta prokuratuur kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 06.10.2015 toimunud videokohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et tal on töökoht olemas sõbra ehitusfirmas, kus ta on ka varem töötanud, kuid mustalt. Ta on maksnud rahasid ning korter ja auto on arestis olnud. Korter on arestist vabastatud ning tema jaoks on tähtis täituritele võlad ära tasuda. Süüdistatav leiab, et vangla ei ole koht, kus inimene peaks olema. Sugulastega kinnipeetav ei suhtle. Kõik elavad välismaal või on surnud, mistõttu peab ta omaette olema. Tööl sooviks süüdistatav kindlasti käia, sest ta soovib võlgadest lahti saada. Lisaks on tal olemas elamine xxxx, mida käidi ka vaatamas. Tunnistab probleeme alkoholiga. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega 3 vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 11-l korral ning vanglas viibib ta viiendat korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole kuriteo toimepanemine juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist ühiskonda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, mille tõttu käitub isik ka vägivaldselt. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3 -1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. T.F on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Samuti nähtub iseloomustusest, et isiku suhtumine ametnikesse ei ole hea, kuna ta on kolmel korral solvanud ametnikku. Seega ei ole eelnimetatud tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumisi ka vangistuses viibides. Positiivsena võib välja tuua, et isikul on vabanemisel kindel alaline elukoht temale kuuluvas korteris xxxx. Garanteeritud töökoht vabanemisel puudub, millest tulenevalt puudub ka kindel igakuine sissetulek, mis aitab isikul majanduslikult toime tulla. Isikul on maksmata haginõudeid ning kohtutäitur on arestinud isiku vara, sh korterid ja auto. Samuti puudub isikul nii moraalset kui ka materiaalset tuge pakkuv lähivõrgustik, kuna suhted lähedastega on katkenud isiku alkoholilembuse ja kriminaalse käitumise tõttu. Majanduslikku toimetulekut mõjutab negatiivselt ka isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav on varem lasknud Wismari haiglas paigaldada endale alkoholivastase preparaadi, kuid tulemusteta. Samuti on isik viibinud alkoholiravil MTÜ-s Lootus, kuid samuti tulemusteta. Alkoholiseaduse alusel on isikut karistatud 7-l korral. Iseloomustuse kohaselt on isik väitnud, et ta tahab juua, leiab selle olema lõõgastav. Edaspidi kavatseb juua nii, et vahele ei jää. Isikut on ka NPALS alusel karistatud, märgitud narkootikumide juhutarvitajaks. Tutvusringkonda kuuluvad negatiivset mõju avaldavad kriminaalse taustaga isikud, kelle poolt võib olla mõjutatav, mida isik on ka ise tunnistanud. Oma mõjutatavust põhjendab sõltuvusprobleemidega. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 62% ning uue vägivaldse kuriteo tõenäosuseks 54%, milliste näol on tegemist keskmisest enamarvestatavate riskidega, mistõttu oleks kohtu hinnangul isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isiku varasemad katseajad on korduvalt lõppenud karistuse täitmisele pööramisega. Seega puudub kohtul kindlus selles, et sel korral kulgeks katseaeg ja käitumiskontroll probleemideta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et T.F-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu T.F-i vabastamisega enne tähtaega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4