Obsah (8)

§ 199§ 266§ 329§ 64§ 68§ 65§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 06.10.2015 Kohtuasja number 1-14-5527 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi s

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

Boriss Zakonov tunnistati süüdi ka

§ 266lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust.

Samuti tunnistati Boriss Zakonov süüdi

§ 329

järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 64lg 1 järgi, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 13.052010 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 6 kuud 2 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 10.09.

1. Isikut on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, vanglas kannab karistust kolmandat korda. Praegune karistus on määratud varguse, sissetungi ja karistusest kõrvale hoidmise eest. Varasemalt karistatud karistusest kõrvale hoidumise, kehalise väärkohtlemise ja vabaduse võtmise, joobes juhtimise, röövimise, sissetungi ja avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga. Isiku puhul on varasemalt soodusteguriks olnud alkoholi kuritarvitamine, kuid praegune karistus on toime pandud kainena. Isik on praeguse kuriteo toime pannud majandusliku kasusaamise eesmärgil. Isikul on võimaldatud osaleda sotsiaalprogrammis Viha Juhtimine, kuid isik keeldus, kuna ta varasemalt on osalenud sotsiaalprogrammis (enne käesolevat vangistust). Isik määrati tööle majandustöödele, kuid ta keeldus töötamast. Samuti võimaldati isikul õppida A1-taseme riigikeele õppes, kuid isik jättis õpingud pooleli, kuna kandis kartseris karistust, mistõttu jäi õpingutest maha. Isik käib riigikeeles uuesti alates augustist. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik soovib vabaneda elektroonilise järelevalve alla aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise munitsipaalkorteriga, mis kuulub isiku vanematele. Põhihariduse omandas Tallinna Humanitaargümnaasiumis, seejärel õppis siseviimistlust Ehitajate Koolituskeskuses, kus kutseõpe jäi lõpetamata seoses vahistamisega. Poolautomaatpingi keevitaja kursuse omandas töö käigus. On omandanud keevitaja kutse. Vabanedes puudub garanteeritud töökoht. Isiku poolvenna kaudu on võimalik leida töö keevitajana. Isik peab ennast võtma töötukassase arvele, et oleksid tagatud töötukassa poolt pakutavad teenused. Vabaduses töötamise perioodil oli sissetulekuks töötasu, mis oli isiku väitel piisav, tuli majanduslikult hästi toime. Isik on pannud toime röövimise ja varguse, mistõttu isik on pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil 2 toime kuriteod, mis näitab, et isiku majanduslik olukord vabaduses ei olnud nii hea, kui isik ise väidab. Isik suhtub töötamisse vabaduses positiivselt. Isik keeldus kahel korral töötamisest ning isikut on ka distsiplinaarkorras seetõttu karistatud. Isikul on maksmata haginõudeid, isik on motiveeritud neid ka tasuma. Isikul on head suhted vanematega. Vend on kriminaalkorras karistatud. Elukaaslasega on suhe vangistuse ajal halvenenud. 21.08.2015 väidab isik, et suhted on paranenud. Tuttavate hulgas on mitmeid kriminaalse taustaga isikuid, kuid isiku sõnul on viimase paari aasta jooksul suhtlemine nendega muutunud juhuslikuks. Korduvkaristatus viitab riskeerivale ja hoolimatule elustiilile. Isik on kohati mõjutatav. Isik on korduvalt karistatud nii väärteo- kui kriminaalkorras alkoholijoobes toime pandud süütegude eest. Varasemalt ei mõistnud ega tunnistanud oma käitumise ja alkoholi tarbimise seost ning sellest tulenevat riski. Kohus pani kohustuse pöörduda narkoloogi poole ja alluda ravile (täitis kohustuse). Enda sõnul tarbis enne kinnipidamist väga harva väikeses koguses õlut, ei näe alkoholis probleeme. Tagasilanguse korral aga jäävad uue kuriteo riskid püsima. Probleeme narkootikumidega ei ole. Isik on väärteokorras karistatud NPALS seaduse alusel üks kord. Isik on hinnatud vanglas juhutarvitajaks.
2. aastal on saanud tõsise lõualuutrauma. Muidu tervis korras, on kergesti kohanev ja stressiilminguid ei esine. Suhtlemisoskused head. Isik on impulsiivne, ennast õigustav. Alkoholijoobes on kergesti mõjutatav, läheb kaasa grupi agressiivsusega. Isik mõistab oma senise käitumise negatiivseid asjaolusid, kuid alkoholi probleemide ilmnemisel jääb risk püsima. Isikul on reaalsed eesmärgid olemas, mis on teostatavad, kui isik loobub alkoholi tarvitamisest. Isik kasutas kohtus vastuhakku vahistamise puhul. Otseselt kuritegelikke seisukohti ei väljenda, kuid lähtub subkultuurist. Isik korduvalt karistatud, samuti väärteokaristused. Alkoholijoobes olles kasutas enesekehtestamiseks ja materiaalsete eesmärkide saavutamiseks vägivalda. Korduvalt rikkunud ka kriminaalhoolduse reegleid. Korduvad väärteod viitavad negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Tahab enda sõnul elada seaduskuulekalt aga käitumuslikud sammud ei ole toetanud sõnasid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 53%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 47%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Boriss Zakonovi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata isikule katseaeg kuni 08.09.2016 ja käitumiskontrolli pikkuseks 10 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Boriss Zakonovile

§ 75lg 2 p-des 2, 4, 7, 8, 9 sätestatud lisakohustused.

Elektroonilisele valve kohaldamiseks tähtajaks teeb vangla ettepaneku 4 kuud alates seadme keha külge paigaldamise päevast. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtu edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavat on 6-l korral kriminaalkorras karistatud, reaalselt viibib ta vangistuses kolmandat korda. Karistust kannab ta varavastaste, avaliku korra vastaste ja õigusemõistmisevastaste kuritegude eest. Varem karistatud vabaduse võtmise, kehalise väärkohtlemise ja korduvalt mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine 3 (mh seoses vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ning vangistusest tingimise enne tähtaega vabastamisega) ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud, ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist, mistõttu on põhjendatud arvata, et vangistusest vabanedes jätkab ta kuritegude toimepanemist. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks ja prokuratuuril puudub veendumus, et süüdimõistetu seekord kuni karistusaja lõpuni 08.09.2016 suudaks katseaja läbida nõuetekohaselt. Isik kannab

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristust, mh röövimise eest.

Võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga ei ole ühiskonnas tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Karistuse üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ei ole kinnipeetava praegusel ajal ennetähtaegne vabastamine aktsepteeritav, vastasel juhul saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata. Vangistuses on isikule määratud kaks distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Enne vangistust oli kinnipeetaval tõsiseid probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul hinnatakse vastavalt 53% ja 47%. Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, ei oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks, nende vara ja isikupuutumatuse kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Maakohtu istung 06.10.2015 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et tal on distsiplinaarkaristused selle eest, et ta keeldus töötamast. Lubab vabastamise korral täita kõiki kohustusi, mis kriminaalhooldaja paneb. Avaldab, et tal on palju võlgasid, mida peab tagasi maksma. Isikul on pikaajalised suhted elukaaslasega, mistõttu ei näe ta mõtet edasi kuritegusid toime panna, vaid peaks keskenduma perekonnale. Ta on nõus töötama keevitajana mitte koristajana. Selgitab, et kui vanglas öeldi, et peab töötama koristajana, siis ta palus kursust, et õppida, mitte ei keeldunud töötamast. Eelmise vangistuse ajal töötas samuti keevitajana. Talle selgitati, et kui ei võta seda tööd vastu, siis pärast teist tööd ei saa, seetõttu nõustus töötama koristajana. Vabaduses on isikul 2 kohta, kuhu tööle minna, xxxx, kus ka enne vangistust töötas ning venna töökoht, kus vend hetkel keevitajana töötab. Selgitab, et probleeme alkoholiga ei esine, kangeid jooke ei tarvita ning kui kriminaalhooldus leiab, et isik peaks alkoholi ravile minema, siis on isik nõus sinna minema. Teab elektroonilise järelevalve all olemise kohustusi. Avaldab, et elukaaslasel on alaealine laps, ühiseid lapsi neil ei ole. Kaitsja seisukoht Kaitsja leiab, et isiku puhul, kes on karistatud korduvalt kriminaalkorras ja varasemalt kandnud vangistuses karistust, on raske uskuda tema lubadusi, et enam uusi kuritegusid toime ei pane ja asub õiguskuulekale teele. Vaatamata sellele, ükskord peab mõistus pähe tulema. Inimene, kes oskab ja tahab tööd teha, kellel on korralik elukutse, on võimeline täitma neid nõudeid, mida toob kaasa kriminaalhooldus. Elektroonilise järelevalve all vabanemine on kindlate 4 tingimustega, kõik sõltub temast endast. Kui ta on nõus minema alkoholivastasele ravile, tema katseaeg saab olema sellise pikkusega, nagu peaks vanglas karistuse ära kandma, isegi pikem, siis kohus võiks tõsiselt kaaluda tema ennetähtaegset vabanemist. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (

) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad vabastamist toetavatest asjaoludest. Isik on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning vanglas viibib ta kolmandat korda. Kuritegude toimepanemise dünaamika on muutunud kergemaks, kuna varem on esinenud kuritegude toimepanemist vägivallaga, sh röövimine, kuid sel korral mitte. Samuti on varem soodusteguriks olnud alkoholi kuritarvitamine, kuid sel korral on kuriteod toimepandud kainena. Kuriteod on toimepandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Positiivsena võib välja tuua, et isikul on vabanemisel olemas kindel alaline elukoht oma vanemate juures, kes on mõlemad andnud oma kirjaliku nõusoleku korteris elektroonilise valve kohaldamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu ei ole eelnimetatud tingimus täidetud. Seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja nende tagajärgedest järeldusi ning on vangistuses viibides rikkunud korda. Kinnipeetavale on pakutud võimalust vangistuses osaleda sotsiaalprogrammis Viha juhtimine, millest isik keeldus, kuna on varasemalt sama programmi läbinud. Samuti keeldus kinnipeetav töötamisest vangla majandustöödel. Kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek, mis soodustab isiku majanduslikku toimetulekut. Isik ei valda eesti keelt, mis võib raskendada töökoha leidmist. Väidab, et kui vabaduses oli sissetulekuks töötasu, siis tuli majanduslikult toime. Samas, kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, mistõttu ei saanud majanduslik toimetulek olla nii hea, kui isik väidab. Samuti on isikul tasumata haginõudeid, mida väidetavalt on motiveeritud tasuma. Kohtu hinnangul viitab isiku korduv kriminaalkaristatus kriminaalse taustaga tutvusringkonnale, kellega suhtlemine on isiku enda sõnul muutunud juhuslikuks. Kohtu hinnangul võivad kriminaalse taustaga isikud kinnipeetavale vabanemisel negatiivset mõju avaldada, kuna iseloomustuse kohaselt on isik kohati mõjutatav, eriti alkoholijoobes olles. Isiku vend on samuti kriminaalkorras karistatud. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 53% ning uue vägivaldse kuriteo tõenäosuseks 47%, milliste näol on tegemist keskmisest enamarvestatavate riskidega, mistõttu oleks kohtu hinnangul isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul isiku kontrollnõuetele allutamine ei 5 suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski, kuna isik on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, samuti kahel korral pannud katseajal toime uue kuriteo. Samuti nähtub isiku iseloomustusest, et ta on osutanud kohtus vahistamisel vastupanu ning alkoholijoobes käitunud vägivaldselt. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Boriss Zakonovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Boriss Zakonovi vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus

§ 76ning Kr

MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 6