Obsah (7)

§ 189§ 239§ 310§ 175§ 180§ 408§ 412

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-11-12341 (kohtueelses menetl

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada P.B süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega P.B-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 01.03.2011 otsusega P.B-le mõistetud karistuse ära kandmata osa vangistuse 7 kuud ja 27 päeva võrra ning mõista P.B-le liitkaristus vangistusena 10 kuud 27 päeva; KarS § 69 alusel asendada P.B-le mõistetud vangistus 10 kuud 27 päeva üldkasuliku tööga 654 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks
2. märts 2013; üldkasuliku töö tegemisel allutada P.B KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxx x-x xxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxx ; tühistada P.B-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
3. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult U.D.i tsiviilhagi ning välja mõista P.B-lt 308 eurot U.D.i kasuks; 2.2 välja mõista P.B-lt sundraha 435 eurot , riigi õigusabi tasu 57,55 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 495,25 eurot tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2012 a märtsikuust igakuise menetluskulu osa 41,28 eurot tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi tasu 19,20 eurot maksta selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused
4. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pand ud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.4 ositi täitmiseks määratud menetluskulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-11-12341“); 3.5 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaid lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.6 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§ -des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (

§ 239

- § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on P.B-le mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi 3 kuud vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust 01.03.2011 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 7 kuud ja 27 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista 10 kuud ja 27 päeva va ngistust; KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 10 kuud ja 27 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (10 kuud ja 27 päeva vangistust = 2 tundi x 327 päeva), s.o üldkasuliku töö ga 654 tundi; üldkasulik töö tuleb teha 12 kuu jooksul ; KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS § -s 75 sätestatule. P.B on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema vargusi toimepannud isikuna, ajavahemikul 01.08.2011- 03.09.2011 tungis lukku hoidva aasa lõhkumise teel U.D.ile kuuluvasse garaaži xxxxxxxxx x xxxx xxxxx xxxxx-xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx , kust varastas UAZ tüüpi sõiduki kardaanid ja erinevaid varuosi. Lisaks varastas kõrvalasuvast puukuurist eterniitplaatide alt GAZ tüüpi sõiduki mootori ning vastasasuvast kuurist UAZ tüüpi sõiduki esisilla ja käigukasti. Vargusega tekitas U.D.ile kahju 308 eurot. Samuti süüdistatakse P.B selles, et ta vargusi toimepannud isikuna, 06.09.2011 tungis lukku hoidva aasa lõhkumise teel U.D.ile kuuluvasse garaaži xxxxxxxxx x xxxx xxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx , kust varastas erinevaid mootoridetaile ja generaatoridetaile. Vargusega tekitas U.D.ile kahju 100 eurot. 2 Samuti süüdistatakse P.B selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, ööl vastu 06.09.2011 läks L.T.le kuuluvasse xxxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx- xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx, kus esikust, mille uks oli avatud asendis, varastas 40 liitrise alumiiniumist piimanõu. Vargusega tekitas L.T.le kahju 30 eurot. P.B tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi võõra vallasasja äravõtmise na selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel , et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagide otsustamine Tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS ( ) § 1043 alusel. U.D. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 308 eurot. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb

§ 310lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§ -s 175. Vastavalt

§ 189

lg -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatus es. Vastavalt § 4 lg 3 p -le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega koos hilisemate muudatustega on kinnitatud estamise alused, maksmise kord ja o . Lõuna Ringkonnaprokuratuuris esitatud taotluse alusel on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 38,35 eurot. P.B kaitsja Raul Tosmann on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 19,20 eurot. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 19,20 eurot tuleb arvestada advokaat Raul Tosmannile.

§ 175

lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 eurot. Vastavalt

§ 180

lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud 3 isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb P.B-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 435 eurot, õigusabi tasu 57,55 eurot ja postikulud 2,70 eurot - riigieelarve tuludesse. Vastavalt

§ 189

lg -le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 4. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni - või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Kalev Kuningas Kohtunik 4