1-13-5343/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-5343 Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Tõlk Heli Nurmoja Alla Lasmanova Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi S.B süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetlust Süüdistatav Kaitsja S.B Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: karistusregistrisse kantud ei ole Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole Isikusamasus tuvastatud: isikutunnistus B0059122 advokaat Aivar Kello riigi õigusabi korras Juhindudes KrMS § 180, § 2564 ,§ 256 5 lg.2 , § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.B KarS § 4 24 jä rgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestada karistusaja hulka 3 (kolm) päeva (st 08.10.juunini 2013), mille vältel S.B oli kahtlustatavana kinni peetud ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista S.B-le 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui S.B ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 alusel hakata S.B katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 180 lg. 1 alusel välja mõista S.B-lt pool sundrahasts, s.o. 240(kakssada nelikümmend )eurot ja kaitsjatasu 64(kuuskümmend neli)eurot ja 80 senti. KrMS § 180 lg.3 alusel tasuda S.B menetluskulud kolme kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
3. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
4. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kiirmenetluses sõlmitud kokkulepe et tema juhtis 08.06.2013 kella 19:50 paiku Elva linnas Valga mnt 7 juures juhtis mootorsõidukit - rollerit reg nr XXX, olles alkoholijoobes. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani S.B toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. S.B süüdistatakse selles, Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kahju ei ole, tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS § 4 24 j ärgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 (kolm) päeva (st 08.- 10.juunini 2013), mille vältel S.B oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 73 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui S.B ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Konfiskeerimisele kuuluv vara: Ei ole 2 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kohtuistungil andis kohus S.B kohtu alla kiirmenetluses ning kohaldas arutamisel kokkulepemenetlust. Kohtuistungil avaldas prokurör Jüri Vissak kokkuleppe ja jäi kokkuleppe juurde. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav S.B , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele. Ta taotles menetluskude ajatamist kolmele kuule, sest tal puudub kindel töökoht ning sissetulek laekub juhutöödest. Kaitsja Aivar Kello jäi kokkuleppe juurde. Kaitsja taotles menetluskulude ajatamist kolmele kuule , arvestades S.B majanduslikke võimalusi. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav S.B väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. S.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus nõustub karistuse liigi ja määraga, samuti tingimusliku karistuse kohaldamisega. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. S.B menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäärast, s.o 480 eurost; kiirmenetluse puhul ½ , s.o. 240 eurot ja kaitsjatasu 64, 80 eurot. Kohus rahuldab S.B taotluse menetluskulude sissenõude ajatamiseks kolmele kuule KrMS § 180 lg.3 alusel, sest menetluskulude tasumine ühe kuu jooksul käiks S.B-le ilmselt üle jõu, arvestades tema ebapüsivat sissetulekut. Kohtunik 3