detsembri 2011 lühimenetluses Kannatanu Raivo Klotinš Prokurör Ringkonnaprokurör Ainar Koik Süüdistatav M.M , isikukood XXX, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud kahel korral, eelvangistuses ei viibinud. Kaitsja Toomas Alp Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus otsus RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 09. detsembri 2011 aasta otsus kirminaalasjas nr 1-11-11862 1 M.M-i suhtes
MS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele kuuluva karistuse, 1 aasta ja 8 kuulise vangistuse, algusajaks lugeda M.M-i karistuse kandmisele asumise päev. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: 1. M.M on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et ta ajavahemikul 06.12.2010.a. kella 10-st kuni 11.12.2010.a. kella 15.45-ni avas muukide abil välisukse luku ja tungis korterisse xxxxxxxxxx, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära temale võõrad ja L E´le kuuluvad asjad, tekitades L.Ele varalist kahju kokku 364,29 €; Samuti ta, tegutsedes tuvastamata isikuga koos 16.12.2010.a. kella 08.10-st kuni kella 17ni avas muukide abil välisukse kaks lukku ja tungis korterisse xxxxxxxxx, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära temale võõrad ja J V´le kuuluvad asjad, tekitades J.Vle varalist kahju kokku 1939,84 €; Samuti ta, tegutsedes koos tuvastamata isikuga, süstemaatiliselt ehk vähemalt 3-ndat korda ja olles lisaks sellele 03.09.2008.a. varguse eest karistatud isik, ajavahemikul alates 24.12.2010.a. kella 11-st kuni 26.12.2010.a. kella 19-ni avas muukide abil välisukse kaks lukku ja tungis korterisse xxxxxxxxxx, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära temale võõrad ja R Kkuuluvad asjad, tekitades R.K varalist kahju kokku 4661,01 €; Samuti ta ajavahemikul 22.12.2010.a. kuni 02.01.2011.a. avas muukide abil välisukse luku ja tungis korterisse xxxxxxxxxx, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära temale võõrad ja M N kuuluvad vallasasjad, tekitades M.´le varalist kahju kokku 10205,74 €. Seega M.M pani toime
võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isikute grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2 2. Maakohus tunnistas M.M-i süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis 1 aasta ja 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel asendas mõistetava vangistuse (605 päeva) üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd – seega mõistis 1210 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määras 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4,6,7 alusel allutas M.M üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning määras, et M.M üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima
lg 1 p-s 1 – 5 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. APELLATSIOON:
Selle sätte kohaselt saab üldkasulikku tööd kohaldada kui süüdlast on karistatud maksimaalselt kaheaastase vangistusega ja süüdlane on nõus selle asendamisega üldkasuliku tööga. Maakohus on M.M-i karistanud
Seega on mõistetud karistus tähtajaga üle kahe aasta, mis välistab
Maakohus on aga leidnud, et kuna tegemist on lühimenetlusega ja vähendatud karistuseks on 1 aasta ja 8 kuuline vangistus, ehk alla kahe aastane vangistus, on vangistuse asendamine
Kohtukolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Tallinna Ringkonnakohus on juba 2. märtsil 2010 oma lahendis nr 1-09-16538 märkinud, et sisuliselt näitab
lg 1 sõnastus, et üldkasuliku töö kohaldamiseks on alust juhul, kui isikule etteheidetav teosüü ning kahjustatav õigushüve on väike, mille üheks väljenduseks on ka mõistetava sanktsiooni kestus mitte üle kahe aasta. Teisisõnu –
sõnastus on suunatud esmajoones
-i alusel mõistetavale karistusele, mitte aga kandmisele kuuluvale karistusele, mille vähendamine lühimenetluses toimub KrMS § 238 lg 2 alusel. Vastaselt korral oleks tulemuseks, et kui isikud panevad toime kuriteo ühiselt ning kooskõlastatult, kuid nende kriminaalasju lahendatakse eraldi menetlustes – ühel üld-, teisel aga lühimenetluses, ning mõlemale mõistetakse karistuseks kolm aastat vangistust, siis oleks vaatamata sarnasele teosüüle ning osalusastmele võimalik
Kriminaalkolleegiumi hinnangul tuleb seda võimalust eitada aga mõlema süüdistatava suhtes. Ringkonnakohus jätkuvalt jagab ülaltoodud lahendis esitatud tõlgendust. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et juhul, kui isikule mõistetakse karistuseks 2 aasta ja 6 kuuline vangistus, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatakse kestuseni alla kahe aasta, puudub seaduse mõtte kohaselt võimalus isikule mõistetud karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga
Kohus mõistab karistuse vastavalt karistusseadustikus ettenähtud alustele ja põhimõtetele. Asjaolu, et lühimenetlus toob kaasa kandmisele kuuluva karistuse vähendamise, ei anna alust jõuda järeldusele, et mõistetavaks karistuseks ongi vähendatud karistus. Kolleegiumi veendumuse kohaselt süüdlasele mõistetavaks karistuseks on ikkagi karistusõiguses ettenähtud alustel mõistetud karistus. Just eelkõige süü suuruse alusel mõistetud karistusest lähtuvalt tuleb hinnata ka
kohaldamise eelduste olemasolu, mitte aga kriminaalasja menetlusliigist tulenevast kandmisele kuuluvast karistusest. Kolleegiumi arvamuse kohaselt annab selliseks järelduseks aluse ka Riigikohtu poolt erinevates lahendites sedastatu. 4 Nimelt on Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-96-09 märgitud, et karistusseadustiku § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Süü suurus ei sõltu sellest, millises menetlusliigis isiku süüküsimus lahendatakse. Seega ei mõjuta süü suurust ka asjaolu, et süüdistatav loobub ühest, sh ka tema enda õigusi vähem tagavast menetlusliigist. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-77-11 on sedastatud, et ka lühimenetluses peab karistuse mõistmine vastama täpselt samadele põhimõtetele, nagu üldmenetluses. Selliselt saadud karistust vähendatakse kolmandiku võrra. Muu hulgas tähendab KrMS § 238 sätestatu, et ühe kolmandiku võrra vähendatud karistus võib jääda ka alla vastava paragrahvi sanktsiooni alammäära. Isiku süü suurus ei sõltu sellest, millises menetlusliigis süüküsimus lahendatakse. Eeltoodud põhistusel ei olnud maakohtul seaduslikku alust 2 aasta ja 6 kuulise vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga ning selles osas kuulub otsus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistamisele. 5.2. Apellandi poolt mõistetava karistuse karmistamise taotlusest tulenevalt peab kolleegium vajalikuks märkida alljärgnevat. Kannatanu on taotlenud süüdlase karistamist 2 aastase reaalse vangistusega. Apellatsioonikohtu istungil kannatanu täpsustas, et tema poolt taotletud 2 aastane vangistus on juba vähendatud karistus, mis tuleb M.M reaalselt ära kanda ja sellisest apellatsiooni piire täpsustavast selgitusest apellatsioonikohus ka lähtub. Esmalt peab kolleegium vajalikuks märkida, et karistuse mõistmisel ei ole maakohus seotud kohtumenetluse poolte arvamusega mõistetava karistuse osas. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-91-07 sedastanud, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Seega pole kohtule etteheidetav kannatanu apellatsioonis esitatu, et kohus mõistis süüdistatavale prokuröri poolt taotletust kergema karistuse. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks osutada, et kuigi prokurör on maakohtus taotlenud M.M-i karistamist kolme aastase vangistusega, on ka prokurör taotlenud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.
Seega maakohtu poolt karistuse mõistmisel sellise asjaolu arvestamine on kooskõlas seadusega ja lähtub kohtu siseveendumusest. Asjaolu, et süüdistatav on väljendanud oma puhtsüdamlikku kahetsust vastusena kaitsja küsimusele, ei anna iseenesest alust selle tähelepanuta jätmiseks. Apellandi väidetele, et vargusega xxxxxxxxx rikuti diplomaatilise residentsi puutumatust osutab kolleegium, et
näeb ette karistust raskendavate asjaolude ammendava loetelu, seega puudub kohtul seaduslik alus raskendada mõistetavat karistust seadusega kehtestamata asjaoludel. Pealegi sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt / 1 kd. 23-33/ ei olnud apellandist kannatanu elukoht xxxxxxxxxx diplomaatilise esindaja eraresidentsina tähistatud ega seega sellena tuvastatav. 5 Vara varguse objektiivsesse koosseisu kuulub ka võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärk, seega pole koosseisuvälise asjaoluna omakasu ajendil kuriteo toimepanemine karistust raskendava asjaoluna enam arvestatav. Kuriteo koosseisuliste asjaoludega nagu isikute grupis kuriteo toimepanemine ja kuritegude toimepanemine sissetungimisega ning varguste toimepanemine süstemaatiliselt, on kohus karistuse mõistmisel arvestanud. Samuti on kohus arvestanud, et kokku on tekitatud kannatanutele kahju olulises määras. Kolleegium leiab, et eelnimetatud asjaolude arvestamine ongi tinginud süüdlase karistamise 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega, mis on sanktsiooni keskmine määr. Kolleegium täielikult sellise järeldusega nõustub. Mõistetud 2 aasta ja 6 kuuline karistus on kooskõlas
ettenähtud karistamise alustega, seda eelkõige süü raskusega ning kohus on seaduslikult arvestatud, et tegemist on kavatsetusega toimepandud 4 kuriteo episoodiga. Mõistetud karistusmäär vastab ka süüdlase isikule ning selles osas kolleegium nõustub kannatanu apellatsioonis esitatud väidetega, et kuigi M.M-i on varem karistatud kriminaalkorras ja seda varavastaste kuritegude toimepanemiste eest ning teda on karistatud ka väärteokorras, pole eelnevad karistused teda mõjutanud kuritegude toimepanemistest loobuma ega käituma õiguskuulekalt. Samas kolleegium märgib, et ka eeltoodut on kohus karistuse mõistmisel juba arvestanud. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud 2 aasta ja 6 kuuline karistus on põhjendatud, seaduslik ja mõistetud karistusmäära muutmiseks ja selles osas otsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad. Lisaks eeltoodule peab kolleegium vajalikuks märkida, et kuigi varasem karistatus ei ole üldkasuliku töö kohaldamist välistavaks asjaoluks, peab vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga kohus olema veendunud, et isik vabaduses viibides ei pane toime uusi kuritegusid. Peavad olema tuvastatavad mingid erandlikud asjaolud kas siis kuritegude tehioludes või süüdlase isiku suhtes, mis annaksid aluse mõistetud vangistuse asendamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei saa kriminaalasja materjalide põhjal jõuda veendumuseni, et esineksid asjaolud, mis annaksid aluse
kohaldamiseks ning selles osas kolleegium kannatanu apellatsioonis esitatud järeldusega nõustub. Otsuses märgitud töökoha ja perekonna olemasolu pole iseenesest asjaolud, mis annaksid vahetult pärast kohtu poolt määratud katseaja lõppu, süstemaatiliselt, eluruumidesse sissetungimisega seotud vargusi toimepannud isiku suhtes aluse
Seega kolleegium asub seisukohale et lisaks formaalsete eelduste puudumisele, ei ole käesoleval juhul tuvastatavad ka erandlikud asjaolud, materiaalsed eeldused, mis arvestades nii toimepandu raskust kui süüdlase isikut, annaksid aluse
MS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2, § 340 lg 4 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 9.detsembri 2011 aasta otsuse
Kannatanu apellatsiooni rahuldab osaliselt. IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA MALLE PREIMER 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.