Väärteoasi 4-17-1773 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juunil 2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi

§ 305

). Kaebaja on seisukohal, et parkimisplatsi juures asuval teadete tahvlil ei ole märgitud, et parkimisoperaator võib sõiduki liikumist takistada rattaluku paigaldamisega. Seega ei saanud kaebaja eeldada, et parkimisplatsi operaator võib kasutada sellist võimalust. Veelgi enam ei ole antud teadetetahvlil selgitatud, milliste tingimuste saabumisel võib sellist võimalust kasutada (nt kas üksnes korduva rikkumise puhul). Samuti on küsitav, kas Europark Estonia OÜ peab seejuures tuvastama, kes antud sõiduki parkimise platsile on parkinud. Viimane on oluline lepingulise suhte tuvastamise seisukohalt. Lepingu 2 puhul on tegemist relatiivse õigussuhtega, mille puhul saab õiguskaitsevahendeid rakendada üksnes lepingupoolte suhtes. Reeglina on selliste õiguskaitsevahendite kasutamine kolmanda isiku suhtes keelatud. Eelnevast tulenevalt leiab kaebaja, et tegemist on tegelikkuses tsiviilõigusliku vaidlusega, mille menetlemisel puudub käesoleval kohtuvälisel menetlejal pädevus. Kaebuse esitaja leiab, et väärteoasja nr 2316,16,004545 raames ei ole tuvastatud asjaolu, et kaebaja oleks lõhkunud sõidukile Range Rover paigaldatud rattalukku. Sellest tulenevalt ei ole kaebaja rikkunud KarS § 203 lg

1. Seega on alusetult määratud Kaebuse esitajale eelnevalt nimetatud normi rikkumise eest karistusena rahatrahv 200 eurot. Kaebaja leiab, et väärteo otsus tuleb täies ulatuses tühistada. Kui kohus tuvastab, et kaebaja on ikkagi lõhkunud vaidlusaluse rattaluku, siis palub kaebaja tuvastada, millises ulatuses on viimane rattalukku lõhkunud. Tuvastada tuleks, kas antud rattalukk on muutunud täiesti kasutuskõlbmatuks, millisel juhul on kaebaja väidetavalt tekitanud kahju 190 euro ulatuses. Kui aga leiab tuvastamist, et rattalukk on kasutatav, siis tulnuks rahalise trahvi määramisel seda ka arvestada. Kaebaja palub sellisel juhul trahvi alandada ja viia see proportsiooni kahju tekitamise ulatusega.
2. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetlusalune isik on süüteo toime pannud. Ta ei ole eitanud, et eemaldas sõidukilt rattaluku. Tunnistajana on andnud ütlusi rattaluku omaniku EuroPark Estonia OÜ haldus- ja teenindusjuht, kelle sõnul rattalukku on võimalik sõidukilt eemaldada kas võtmega lukku avades või lõhkudes. Seega ei ole eluliselt usutav, et menetlusalune isik eemaldas rattaluku muul viisil kui lõhkudes. Juhul, kui menetlusalune isik otsustab end aktiivselt kaitsta, peab ta ka ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kontrollimiseks. Seda ta teinud ei ole. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Lepinguliste suhete olemasolu või puudumine menetlusaluse isiku ja väärteo toimepanemisega kahju kannatanud isiku vahel ei välista teo õigusvastasust. Määratud rahatrahv vastab isiku süüle. Süü suuruse arvestamisel on oluline ka see, et menetlusaluse isiku tegevuse tõttu leidis aset rattaluku kaotsiminek. Seega ei ole süü suuruse tuvastamiseks vajalik tuvastada konkreetselt lõhkumisega tekitatud varaline kahju.
3. Kohtuistungil kohus tuvastas: Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema kaitsja kaebuses avaldatud seisukohale. Kaitsja leidis, et süüdistuse objektiivne koosseis puudub. Tuvastatud peab olema tegu ja kindlasti selle tagajärg. Puudub dokument või akt, kus nähtuks, et rattalukk, mis eemaldatud sai, sai kahjustatud. Kahjustuse puhul on oluline sanktsiooni määramine. Kui näiteks on kriibitud rattalukku, et värv on maha tulnud, aga funktsionaalsus olemas, siis tuleks lähtuda sanktsiooni määramises sellest, et funktsionaalsus on olemas. Hetkel on isikule märatud 200 eurot trahvi. Trahvimäär on seotud asja lõhkumise väärtusega. Asja väärtus on väidetavalt 190 eurot. Antud juhul leidis politsei, et asi on hävinenud ja seda pole võimalik kasutada. Politseiamet on otsuses jõudnud seisukohale öeldes, et seda lukku saab eemaldada 2 viisil, kas võtmega või lõhkudes selle. Sellest järeldatakse, et kuna J.M-ile i saanud võtit olla, siis tegemist oli 3 lõhkumisega. See on tuletatud millestki. Ei ole ühtegi tõendit, mis viitaks, et rattalukk on katki või seda ei saa kasutada. Ka salvestisel ei ole viidatud, et seda oleks kuskil näha. Europark teostas üürileandja õigust, siis see pandiõigus puudutab tsiviilõigust. Ei vaidlusta, et kui teenust tellitakse-tarbitakse, siis tuleks selle eest tasuda. Kannatanu Europark saaks pöörduda tsiviilhagiga tsiviilkohtusse. Europark on püüdnud suunata selliseid kaasuseid nii, et tekiks väärteomenetluslik praktika, et kui te siia pargite ja jätate maksmata, siis auto kas teisaldatakse või pannakse autoratas lukku, ning kui lukk ise eemaldada, siis on see karistatav. Tegemist on tsiviilvaidlusega, kus on teine eesmärk ja teised objektid. Kohtuväliselt pakuti ka kompromissi. Klient oli nõus kanntanule maksma 190 eurot, et see asi lõpuks lõpeks tingimusel, et need parkimistrahvid annulleeritakse. Vastaspool polnud sellega nõus ja soovis menetlusega jätkata. Ühtegi tõendit rattaluku rikkumise kohta ei ole. Europargi tingimuste tablool ei ole kirjas, et auto ratta võiks lukku panna. Ei ole sellist hoiatust. Mitu trahvi on vaja seda, et tohiks seda lukku sinna panna. Kas 2, 3? Objektiivne koosseis on täitmata ning ei ole tõendeid. See kvalifikatsioon on ilmselgelt vale.

§ 305mõttes on Europark tegelenud pandipidamisega.

Kuivõrd varasemad rikkumised olid erinevates parklates, siis ei saa neid koondada ning kogumis arvestada ja öelda, et rikkumine oli raskem. Kohane on AÕS § 41 sätestatud omaabi kasutamine. Europark oleks pidanud esitama ühe kuu jooksul tagastusnõude. Tegemist oli J.M puhul auto seadusliku valdajaga, valdust ei ole murtud. Ühtlasi, parkimisteadete tahvlil ei olnud esitatud tingimust, et kui trahv jääb tasumata, siis on õigus ratas lukku panna. Lõppastmes on lukk varastatud, aga J.M-ile heidetakse ette luku lõhkumist. Lukku ei ole, seega ei saa ka koosseisu kohaldada. Samuti ei ole tõendatud, et J.M oleks luku lõhkunud. See, et polnud võtit, ning järeldus, et järelikult isik lõhkus luku, ei saa asendada konkreetset tõendit. Kaebaja selgitas, et autot parkides vastav kirje puudus. Kui parkida valesti ja takistada liiklust, siis auto teisaldatakse. Kui aga kell läheb üle, siis on tagajärjeks trahv. Autos olid lapsetoolid ning muud vajalikud asjad. Küsimus on selles, kas võtta rattalukk ära ning hiljem tasuda trahvid. Rattaluku eemaldamine ei tähenda selle lõhkumist. Kohtu küsimusele, kuidas kaebaja rattaluku eemaldas, selgitas ta, et kui rattalukk pannakse, siis see läheb ratta ümber. Kui rehv tühjemaks lasta ning autot tõsta, tuleb rattalukk ära. Rattaluku eemaldamiseks kulus umbes 30 minutit. Kaebaja käis parklas mitu korda ning tõi teise autoga tungraua, heeblid. Ratas lukustati, sest parkimise eest oli tasumata. Auto ei kuulu kaebajale, vaid on laenatud, varasematest trahvidest ei tea midagi. Küsimusele, miks kaebaja ei helistanud Europargile seoses ratta lukustamisega, ei osanud vastata, ta küll otsis kontrolöri kohapealt ning tahtis trahvi tasuda, aga otsustas, et auto tuleb omanikule, kelleks on Läti kodanik nimega Artur, tagastada. Kohtuväline menetleja jäi samuti oma seisukoha juurde, ning et kaebus on alusetu, see tuleb jätta rahuldamata. Menetlusalune isik on öelnud, et ta selle rattaluku eemaldas. Nagu ka otsuses kirjas oli, siis saab luku lahti teha lõhkumise või võtmega. Millist õigusvastast asjaolu mõeldi, seda kaitsja öelnud ei ole. Tunnistaja Mehis Pass selgitas 25.05.17 kohtuistungil, et rattalukke saab autoratastelt eemaldada kas luku südamikku avades, ning füüsiliselt puruks lõigates. Seega on lukul kas lõikamise jäljed või on see eemaldatud töötaja poolt. Läti numbriga sõiduk on ka varem Europark OÜ parkimisalale parkinud, kuuel varasemal korral on trahvid väljastatud ning tasumata. Varasemad rikkumised fikseeritud 19.08.15, 15.09.15, 14.03.16 ja 16.03.16, ning 30.03.16 ja 12.04.16 ka lukustati. Lisatrahv 31.10.

1. 4 Videol on osa ajast puudu, sest kaamera salvestab liikumise peale, ning ümber salvestamisel ei võetud sündmust piisavalt pikalt. Kui mõni liikumine toimub auto taga või vahel, siis kaamera liikumist ei tuvasta ning tekib paus. Tunnistaja on ise näinud videosalvestust ning on veendunud, et lõpuosa salvestusest on olemas. Kui Porsche lahkus, siis rattalukku ei olnud enam ratta küljes. Samuti ei olnud isiku lahkudes lukku kuskil näha. Umbes 60% juhtumitest võetakse rattalukud kaasa. 30% lukkudest, mis tagasi saadakse politsei kaudu, on kõik olnud lõhutud. Seni ei ole rattalukku lahti muugitud, kuivõrd tegemist on turvaliste lukkudega. Ilma rattalukku lõhkumata ei ole luku avamise juhtumeid nende praktikas. Lukk koosneb kahest osast, avamisel südamik eemaldatakse. On sõidetud sellega, aga lukk ikka peal olnud. Kirjalike tõenditena on kohtule esitatud järgnevad dokumendid.
2. OÜ EuroPark Estonia haldus- ja teenindusjuht Mehis Passi 22.04.2016.a avaldus Politseija piirivalveametile, mille kohaselt 12.04.2016.a kell 10.22 paigaldas Europark Estonia OÜ parkimiskorraldaja Anti Xxxx XxxxTallinnas olevas tasulises eraparklas sõiduautole Range Rover, Läti riikliku reg.märgiga XXXXrattaluku. 12.04.2016.a kell 20.15.a paiku käis Xxxx parklat kontrollimas parkimiskorraldaja Anti Xxxx, kes avastas, et lukustatud rattaga sõiduk oli parklast lahkunud. Samuti oli kadunud rattalukk, mille maksumus 190 eurot.
3. Samuti on kohtule esitatud akt parkimiskorda eiranud sõiduki ratta lukustamise kohta, mille kohaselt sõidukile Range Rover reg.nr XXXXon paigaldatud rattalukk seoses OÜ EuroPark Estonia parkimistingimuste p 1,2,3,4 rikkumisega.
4. Väärteotoimikus on fotod sõiduautost Range Rover reg.nr XXXX, asukoht Tallinnas Xxxx parklas, millelt nähtub, et on lukustatud auto tagumine vasakpoolne ratas.
5. Kuivõrd kõik menetlusosalised olid videosalvestist näinud, ei taotletud selle eraldi vaatlemist kohtuistungil. Salvestiselt nähtub, et 12.04.2016.a kl 18:59:10 sõidab parklasse Porche Carrera 911 r/n xxxx ning sõiduk sõidab lukustatud sõiduki taha. Sõidukist väljub meesterahvas, kes tegutseb sõiduki vasakpoolse ratta juures lukustatud rattaluku kallal, videolt on näha lukustatud sõiduki Range Rover tagumise ukse avamist ning sulgemist. Kl 19:08 lahkub Porche parklast.
6. PPA 29.04.2016.a päringust selgub, et sõiduki Range Rover Läti reg.nr XXXX omanik Xxxx, andmebaasis sõidukile kasutajaid märgitud pole.
7. 05.09.2016.a ettekande kohaselt on sõiduauto Porche Carrera 911 r/n xxxx omanik Xxxx OÜ, mille juhatuse liige on J.M.
8. Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud kaebuse sisu ja menetlusosaliste seisukohtadega ning uurinud antud asjas olevaid materjale, leidis, et J.M kaebus ei kuulu rahuldamisele, kohtuvälise menetleja otsus ja määratud rahatrahv tuleb jätta muutmata, ning seda alljärgnevatel asjaoludel. Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud 5 tõenditele, hindab tõendeid nende kogumis. Kaebuse lahendamiseks selgitab kohus välja VTMS § 133 sätestatud küsimused. Ühtlasi kontrollib kohus, kas kohtuväline menetleja on järginud väärteomenetlusõigust VTMS § 133 p 6 kohaselt. Väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et J.M jättis 12.04.2016.a sõiduauto Range Rover reg.nr-ga XXXXTallinnas Xxxx EuroPark parklas parkimise eest tasumata, seetõttu Europark Estonia OÜ parkimiskorraldaja lukustas sõiduauto ratta, ning et J.M eemaldas rattaluku. Läti numbriga sõiduk on ka varem Europark OÜ parkimisalale parkinud, kuuel varasemal korral on trahvid väljastatud ning tasumata. Varasemad rikkumised fikseeritud 19.08.15, 15.09.15, 14.03.16 ja 16.03.16, ning 30.03.16 ja 12.04.16 ka lukustati. Lisatrahv 31.10.
9. J.M-ile heidetakse ette KarS § 203 lg 1 sätestatud rikkumist. Kaebaja väidab, et teo objektiivne koosseis on täitmata, ning on tõendamata, et rattalukk oleks lõhutud või rikutud. Kohus ei nõustu, et väärteo objektiivne koosseis on täitmata ja tõendamata. KarS § 203 lg 1 objektiivseks koosseisuks on asja kahjustamine, mis võib seisneda selle rikkumises või hävitamises, ning KarS § 218 lg 1 järgi on kvalifitseeritav süütegu juhul, kui see on toime pandud väheväärtusliku asja vastu. Kaebaja ise selgitas kohtuistungil, et kui sõiduautot tungrauaga tõsta ning rehv lasta tühjemaks, tuleb rattalukk ära. Samas on kohtuistungil andnud ütlusi tunnistaja Mehis Pass, kes selgitas, et rattalukke on autoratastelt võimalik eemaldada kas luku südamikku avades ehk võtmega, ning füüsiliselt puruks lõigates. Kaebaja lahkudes ei olnud rattalukku kuskil näha. Umbes 60% juhtumitest võetakse rattalukud kaasa. Politsei kaudu saadakse tagasi umbes 30% lukkudest, mis on eranditult olnud kõik lõhutud. Rattaluku lahti muukimine ilma seda lõhkumata ei ole võimalik. Samas on juhtumeid, kus rattalukk on jätkuvalt sõiduauto ratta küljes, ning sellega sõidetakse ringi. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav kaebaja selgitus rattaluku eemaldamise kohta selliselt, nagu kaebaja kirjeldas. Auto üles tõstmist tungraua abil ning autorehvi tühjaks laskmist ei nähtu ka väärteoasja materjalide juures olevalt videosalvestuselt. Küll aga on kohus veendunud tunnistaja Mehis Pass ütluste paikapidavuses, mille kohaselt paigaldatud rattalukku on võimalik eemaldada kahel viisil – kas võtmega ning lõhkudes. Rattaluku võtit J.M ei olnud. Seega – selle eemaldamiseks tuli menetlusalusel isikul rattalukk lõhkuda. Vaidlust ei ole samuti selles, et rattalukk, mille J.M eemaldas, ei kuulunud temale, vaid Europark Estonia OÜ-le, selle väärtuseks on 190 eurot. J.M puudus õigus iseseisvalt sõiduautole paigaldatud rattalukku eemaldada. Igal juhul tulnuks kaebajal kontakteeruda Europark Estonia OÜ töötajatega edasiste juhiste saamiseks, mida aga kaebaja ei teinud. Kohus peab kaebaja väiteid ennastõigustavateks ja vastuolulisteks. Tunnistaja xxxx selgitas põhjalikult, et rattalukke on võimalik eemaldada vaid kahel viisil – kas võtmega või seda lõhkudes. Samuti on videolt on näha lukustatud sõiduki Range Rover tagumise ukse avamist, sinna midagi panemist ning sulgemist ning kohus leiab, et eelduslikult oligi see rattalukk, kuna parkalasse sisenes J.M tühjade kätega. Kuigi J.M-ile ei heideta ette rattaluku vargust ja kohus on veendunud, et sellist kavatsust tal ka ei olnud, tegutses ta moel, millega tema esindaja alustas kohtukõnet ehk siis „meil on tekkinud olukord, et kui pole laipa, pole ka kuritegu!“ Kohtu hinnangul oli J.M jaoks mugavam lahendus rattalukk kaasa võtta, et vältida edasist vastutust. 6 Süüteo subjektiivne koosseis on samuti täidetud. Tegu on toime pandud kavatsetusega, kuivõrd menetlusalune isik teadis, et sõidukile paigaldatud rattalukk oli tema jaoks võõras, ning tal oli soov eemaldada sõidukilt liikumistakistus. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

§ 305

lg 1 sätestab, et kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisutusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Seega oli Europark Estonia OÜ-l seadusest tulenev üürileandja pandiõigus parkimislepingust tulenevate rahaliste nõuete tagamiseks parklasse pargitud autole. Rattaluku paigutamine sõidukile oli seaduslik. Ka Riigikohus on hiljutistes lahendites, nt asjas 3-2-1-68-16 p 39 selgitanud sõiduki eraparklasse parkimise ja selle eest tasumata jätmise tagajärgi ning õiguslikke suhteid. Samuti on RK lahend 3-2-1-8016 p 20 väljendatud seisukohta, et üürileandjal on omaabi korras põhimõtteliselt õigus takistada pandiõigusega koormatud pargitud auto äraviimist, nt rataste lukustamisega või ka auto teisaldamisega. Menetlusaluse isiku ja parklapidaja EuroPark OÜ vaheliste lepinguliste ja tsiviilõiguslike suhete olemasolu (sõiduauto parkimine tasulises parklas) ei välista isiku karistusõiguslikku vastutust oma teo eest, milleks antud juhul on võõra asja rikkumine, ning mis on kvalifitseeritav varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu, kuivõrd ei ületata olulise kahju piirmäära. Kohus leiab, et eelnevale tuginedes on J.M süü talle etteheidetud väärteo toimepanemises tõendatud. Asja arutamise käigus ei ole kohus tuvastanud väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist kohtuvälise menetleja poolt ning kohtu hinnangul on J.M tegu õigesti kvalifitseeritud. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Mõistetud karistus on proportsionaalne ja piisav, et motiveerida teda hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p.1; § 133-135. Piret Liivo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7