4-17-3487/9

Väärteoasi nr 4-17-3487 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3487 Kohtunik Raina Pärn Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Kerli Vasar Taotlus Üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks Süüdlane K.F Isikukood: XXX ; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Peatada K.F-ile Tartu Maakohtu 31.07.2017 . a määrusega väärteoasjas nr 4-17-3487 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine 3 (kolmeks) nädalaks, s.o kuni 06.11.
3. a. Kohustada K. F tegema üldkasuliku töö tunnid ära hiljemalt 13.11.
4. a. Kohtumäärus tuleb saata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna le ja K.F-ile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalikult määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 30.12.
5. a otsusega määras Politsei - ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur väärteoasjas nr 2490,14,002218 K.F-ile LS § 2 24 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot ja § 201 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot. Kokku 240 trahviühikut, s.o 960 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta on jõustunud 19.01.
6. a. 22.06.
7. a edastati kohtule Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus K.F -ile asenduskaristuse kohaldamiseks. Tartu Maakohtu 31.07.
8. a määrusega asendati Ka rS § 72 lg 1, 2 ja § 69 lg 1 alusel K. F-ile Politsei- ja Piir ivalveameti Lõuna prefektuuri 30.12.
9. a otsuseg a väärteoasjas nr 2490,14,002218 määratud tasumata rahatrahv 960 eurot, s.o 240 trahviühikut, millele vastab 24 päeva aresti 24 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Nimetatud kohtumäärus jõustus 16.08.
10. a. 13.10.
11. a saabus Tartu Maakohtusse kriminaalhooldusametniku Kerli Vasara taotlus K.F -ile Tartu Maakohtu 31.07.
12. a määrusega määratud üldkasuliku töö tähtaja pikendamiseks . Kriminaalhooldusametniku taotlusest nähtuvalt on K.F seisuga 12.10.
13. a sooritanud 20 tundi üldkasulikku tööd ning sooritamata on 4 tundi üldkasulikku tööd. K.F poolt kriminaalhooldusametnikule antud selgituste kohaselt on tal seljas tsüst, mis teeb valu. K.F selgitustest nähtuvalt tehakse talle 13.10.
14. a operatsioon ja peale operatsiooni ei ole tal koheselt võimalik üldkasuliku töö tunde sooritada. K.F esitas kriminaalhooldusametnikule xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxinna ngul on 3 nädalat piisav aeg K. F paranemiseks, töö planeerimiseks ja kohustuste täitmiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et taotlus üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. VTMS § 2103 lg 2 sätestab muuhulgas, et kui süüdlane ei saa talle mõistetud või määratud üldkasulikku tööd teha haiguse tõttu, esitab kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks. Taotlus peab sisaldama andmeid peatamise aluste ning ettepanekut peatamise aja kohta. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut. Tartu Maakohtu 31.12.2017 . a määrus jõustus 16.08.
15. a, seega tulnuks K.F talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö tunnid ära teha hiljemalt 16.10 .
16. a. Seisuga 12.10.
17. a on K.F talle määratud üldkasuliku töö tundidest sooritatud 20 tundi, tegemata on 4 tundi. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K. F ei ole temale määratud üldkasuliku töö tundide tegemisest tahtlikult kõrvale hoidunud, vaid üldkasuliku töö tundide tegemist on takistanud 2 K.F tervislik seisund . Võttes arvesse K.F tegemata üldkasuliku töö tundide arvu, üldkasuliku töö tegemiseks ettenähtud tähtaega ja temal diagnoositud vigastuse iseloomu, leiab kohus, et käesoleval juhul esineb alus süüdlasele määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest ei nähtu ettepanekut, kui pikaks ajaks tuleks üldkasuliku töö tegemine peatada ja milline peaks olema uus tähtaeg üldkasuliku töö tegemiseks. Sellest tulenevalt määrab kohus, et üldkasuliku töö tegemine peatatakse kolmeks nädalaks ja pärast peatamise tähtaja lõppemist on K. F aega üks nädal tegemata üldkasuliku töö tundide