1-12-4707/144

Kriminaalasi nr. 1-12-4707 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. oktoobril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-4707 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson Asja läbivaatamise kuupäev 24.10.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid R.M´i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu R.M isikukood XXX xxx Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta R.M tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus R.M´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 48,0 eurot. Vastavalt 180 lg 3 jätta kaitsjatasu riigi kanda süüdimõistetu loobumise tõttu kaitsjast süüdimõistetul piisavalt vahendite puudumise tõttu. ja Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas 02.08.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.M-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. R.M tunnistati süüdi Viru Maakohtu 07.12.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. 1 KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu 14.06.2011 kohtuotsusega KarS § 183 lg 2 p 1 järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 alusel on karistuse hulka arvatud eelvangistus. Karistuse kandmise algus 07.12.2012 ja lõpp 04.12.
2. Kinnipidamisasutuses R.M kohta koostatud i iseloomustusest nähtub, et teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama ema juurde aadressile xxx. Isikul on põhiharidus. xxx eriala omandamine jäi viimasel kursusel pooleli. On töötanud mitteametlikult lühiajaliselt ehitustöödel. Sissetulekute suurust mõjutasid võlad ja rahatrahvid. Mõlemad kuriteod on sooritatud rahalise kasu saamise eesmärgil. Vanglas nõus töötama. Elektroonilise järelevalve alla vabanedes asuks tööle xxx ehitustöödele, kus saaks umbes 350 euro suurust töötasu. Garantiikiri töökohast olemas. K-Raha andmetel 24.07.2013 seisuga tasumata nõudeid 1225,12 eurot. Lähtuvalt sooritatud kuritegudest ja väärtegudest võib eluviisi pidada hoolimatuks ja riskeerivaks. Augustis 2013 kinnipeetav alustab riigikeele õpinguid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 31%. Lähtudes eeltoodust toetab Viru Vangla R.M-i vabanemist ennetähtaegselt. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelvalve alla soovib kinnipeetav elama asuda oma ema korterisse aadressile xxx xxx. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on nelja toalise korteriga. Kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal elavad korteris kinnipeetava ema, tema elukaaslane, kinnipeetava vend ja õde. Kinnipeetava ema ja tema elukaaslane andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused. Rahvastikuregistri andmetel R.M omab sissekirjutust aadressil xx . Ema sõnul x xx nimetatud korter on üürikorter. R.M-i lähedased on nõus teda vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetama. Ema töötab xxx ja kasuisa töötab xxx. Peale seda on nendele määratud töövõimetuspension (emal 40%, kasuisal 80%). R.M on EV kodanik. Tal on kehtiv Eesti kodaniku pass kehtivusega 08.07.201108.07.
3. Omab B kategooria juhilubasid kehtivusega 16.10.2012-15.10.
4. Omab põhiharidust. Jätkas õpinguid xxx, kuid jättis õpingud pooleli. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib kinnipeetav tööle asuda xxx, mis tegeleb ehitustöödega. Telefonivestlusest kinnipeetava võimaliku tööandjaga selgus, et ta on nõus võtma R.M-i tööle oma firmasse. Tööandja on teadlik R.M-i kriminaalsest minevikust. Kinnipeetav on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Praegu kannab karistust varguse eest, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ja see on toime pandud süstemaatiliselt. 2011.a. oli karistatud narkootikumidega seotud süüteo eest. Väärteokorras on teda karistatud 7 korral. Valdavalt liiklusseaduse rikkumise eest. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana toetab kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. R.M taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et R.M i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. 2 Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamiselik arvesse kõ R.M i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning s ellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. R.M il kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Uue kuriteo pani R.M toime katseajal. R.M on kriminaalkorras karistatud teist korda. Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega narkootikumide käitlemise eest. Vangistust kannab esimest korda. Viimane karistus mõisteti varavastase kuriteo eest. Vaatamata varasemale karistustele paranemise teele ei asunud ning olles karistatud tingimisi vangistusega pani katseajal toime uue varavastase kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning R.M puhul on olemas i tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem R.M-ile määratud katseaeg ei olnud tulemuslik olnud, millest on võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks R.M uute kuritegude it toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht n ing lähedaste toetus kuid see argument ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude lühiajalist korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu R.M-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma 4