lg 2 p 4 järgi; 2) 13.04.2009.a.
lg 2 p 8,9 järgi; 3) 16.01.2010.a.
lg 2 p 9 järgi; 4) 15.09.2010.a.
lg 2 p 9 järgi; 5) 25.08.2011.a.
lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi; 6) 01.11.2011.a.
lg 2 p 9, 7) 29.08.2012.a.
lg 2 p 9 järgi; 8) 12.02.2013.a.
MS § 238 lg 2 alusel ärakandmisele 6 kuud vangistust, vabanes 19.11.2013.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata, Kaitsja Toomas Pilt RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311 ja 313 Tunnistada süüdi 9 (üheksa) kuud 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 2565; G.N KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9järgi ja mõista karistuseks vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt G.N-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Kohaldada G.N-i suhtes tõkendina kinnipidamisest 15.12.2013.a. vahistamist ning karistuse algust arvata alates Välja mõista G.N-ilt riigituludesse sundraha 240 eurot ja menetluskulud 120 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. „G.N , 1-13-11396, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD G.N on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi ning selle eest kriminaalkorras karistatud- viimati on teda karistatud 30.09.2013
aprillis-mais), alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt võttis 15.12.2013 kella 15:28 paiku aadressil Tallinn, Pärnu mnt. 421 asuvast PÄÄSKÜLA KAUPLUS’est 29 pakki kohvi: Luxus (5
MS § 238 lg 2 alusel 6 kuu vangistuseni, G.N vabanes 19.11.2013.a pärast karistuse kandmist. Ta ei tööta ning jätkas vähem kui kuu möödumisel karistuse kandmisest samaliigiliste kuritegude toimepanemist. On ilmne, et G.N ei ole enda jaoks karistusest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). G.N kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kuritegu jäi katsestaadiumi. Kohus leiab, et G.N-i võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. Kaitsja taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et kaitsja taotlust ei saa rahuldada. Riigikohus on olnud oma praktikas aastate vältel kindlal seisukohal, et isiku karistusest tingimisi vabastamine on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega. Arvestades G.N-i isikut ei ole tema suhtes KarS § 74 kohaldamine võimalik. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval juhul KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. G.N on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Uue kuriteo pani ta toime lühikese aja möödumisel vabanemisest. Kohtul puudub veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus kohaldab, juhindudes KrMS § 130 lg 4¹, G.N-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Kooskõlas KarS § 68 lg 1 tuleb karistuse kandmise algust arvata alates kinnipidamisest 15.12.2013.a. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 2565 lg 2, 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et vanglas viibival isikul on rahaliste nõuete täitmine raskendatud. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.