← Eesti

4-19-3478/11

MÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 19.09.2019 Tallinnas Väärteoasja number 4-19-3478 (2302,19,007012) Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Maive Aun Vä

§ 42

lg 1 kohaselt peab isik juhul, kui tal ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, sellest viivitamata teatama.

§ 42

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi on ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks mh väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitleda väärteomenetlusest kõrvalehoidumisena ja asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Kohus leiab, et

§ 42lg 2 p-de 2 ja 3 sisustamiseks võib käesoleval juhul pöörduda kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) sätete juurde, kuivõrd

§ 2kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kr

MS § 170 lõike 1 kohaselt kui kutsutul ei ole võimalik tähtpäevaks ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse ilmumata jäämise mõjuvad põhjused ning p 1 kohaselt on selleks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, p 2 kohaselt kutse mittekättesaamine või hilinenult kättesaamine, p 3 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks ka raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde, p 31 kohaselt osavõtt varem määratud kohtuistungist ja p 4 kohaselt muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Seega kohalduvad kohtu hinnangul kaebaja suhtes KrMS § 170 lg 2 p 3 sätted kuivõrd kaebaja põhjendab istungi edasilükkamise vajadust haigestumisega. Samas loetakse mõjuvaks põhjuseks isiku raske haigestumine, mis eeldab vältimatut tervishoiuteenuse osutamist või haiguslik seisund, mis takistab isikul menetleja juurde ilmumist. Kooskõlas KrMS § 170 lg 4 peab ilmumist takistav raske haigestumine või haiguslik seisund mõjuva põhjusena peab olema jälgitav ja tõendatav, takistuse kohta peab istungi edasilükkamist taotlev isik esitama tõendi, mille vormi ja väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. 26.01.2016 vastu võetud sotsiaalministri määruse nr 5 § 1 lg 2 kohaselt käsitletakse määruse tähenduses tõendina väljavõtet tervisekaardist, haigusloo epikriisi, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaarti, väljavõtet hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa. Määruse § 2 lõike 2 kohaselt antakse tõend välja menetlustoimingule väljakutsutud isikule, kelle terviseseisund või lähedase isiku haigus ei võimalda väljakutsutud isikul ilmuda kutses esitatud tähtajaks menetlustoimingule, § 2 lg 3 kohaselt käsitletakse kiirabikaarti või selle koopiat tõendina juhul, kui kiirabi väljakutse esitati päeval, mil isik pidi menetleja juurde ilmuma ja menetlustoimingule ilmumise tähtajale eelnevalt. Vastavalt sama paragrahvi lõike 4 sätetele vormistatakse tõend ja väljastatakse isikule pärast tervishoiuteenuse osutamist ning sellekohase kande tegemist tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti, mis on vormistatud sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega nr 56 ja 17.09.2008 määrusega nr 53 kehtestatud tingimustel ja korras. Kohtu hinnangul ei olnud kaebajal takistusi tõendi esitamiseks enne kohtuistungit: sotsiaalministri 06.01.2010 vastu võetud määruse nr 2 § 5 lg 4 kohaselt peab üldarstiabi osutaja korraldama ägeda tervisehäirega patsiendile vastuvõtu pöördumise päeval. Viidatud määruse § 5 lg 3 kohaselt peavad vastuvõtuajad olema igal tööpäeval ajavahemikus kella 08.00 – 18.00. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ülalviidatud määruse nr 5 § 2 sätestatud korras vormistatavat tõendit, mistõttu on kaebuse esitaja kohtule edastatud kirjas väljendatud menetlustoimingule ilmumist takistav terviseseisund tõendamata. Kohus leiab, et kaebajal oli võimalus tõendi saamiseks pöörduda haigestumise päeval erakorralise meditsiini osakonda või istungipäeva hommikul perearsti vastuvõtule. Eeltoodu tõttu jätab kohus kaebuse esitaja taotluse kohtuistungi rahuldamata, taotluse rahuldamiseks puudub seaduslik alus. Käesoleval juhul on kaebaja kirjale vastatud samal õhtul ja talle on selgitatud vajadust esitada nõuetekohane tõend ning selle esitamata jätmise tagajärgi.

§ 126

lg 2 järgi jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt käesoleva seadustiku §-le 125. Kohus leiab, et Moonika Mi kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.