TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-10-6724 (kohtueelses menetluses n

§ 263

p 1 ja 4 järgi advokaat Pille Toom Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Dimitri Žurihhin (isikukood 38505086031; elukoht xxxx xxx xx-x xxxxxxxxxxxx; töötu; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 263

p 1 ja 4 järgi advokaat Anu Rannaveski Daniel Kits (isikukood 38501276016; elukoht xxxxx xx-x xxxxxxxxxx; töötab ; ei oma kriminaalkaristatust)

§ 263

p 1 ja 4 järgi advokaat Vello Sikut RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku(KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada H.S süüdi karistusseadustiku (

) § 263 p 1 ja 4 järgi ja mõista talle rahaline karistus 160 päevamäära, s. o 8000 krooni;

§ 66

lg 1 alusel määrata H.S-ile mõistetud rahaline karistus 8000 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 800 krooni kuus; tõkend vahistamine jätta endiseks; 1.2 tunnistada Dimitri Žurihhin süüdi karistusseadustiku (

) § 263 p 1 ja 4 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 5000 krooni;

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus 5000 krooni jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Dimitri Žurihhinile katseaeg 3 aastat ning mõistetud rahalist karistust 5000 krooni ei pöörata täitmisele, kui Dimitri Žurihhin ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; 1.3 tunnistada Daniel Kits süüdi karistusseadustiku (

) § 263 p 1 ja 4 järgi ja mõista talle karistusena rahaline karistus 110 päevamäära, s.o 5500 krooni;

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus 5500 krooni jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Daniel Kitsele katseaeg 3 aastat ning mõistetud rahalist karistust 5500 krooni ei pöörata täitmisele, kui Daniel Kits ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada Daniel Kitsele tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.1.1 H.S-ilt sundraha 6525 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 6525 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a juuni kuust igakuise menetluskulu osa 545 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.1.2 Dimitri Žurihhinilt sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 960 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7485 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a juuni kuust igakuise menetluskulu osa 630 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.1.3 Daniel Kitselt sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 960 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 7485 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a juuni kuust igakuise menetluskulu osa 630 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestada selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Anu Rannaveskile 120 krooni ja Vello Sikutile 120 krooni. Selgitused
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse tasumine asjas nr 1-10-6724 “); 3.3 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-10-6724“); 3.4 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) H.S-ile mõistetavaks karistuseks

§ 263

p 1 ja 4 järgi rahaline karistus 160 päevamäära, so 8000 krooni;

§ 66

lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi iga kuu 800 krooni; 2 2) Dimitri Žurihhinile mõistetavaks karistuseks

§ 263

p 1 ja 4 järgi rahaline karistus 100 päevamäära, so 5000 krooni;

§ 73

lg 1 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb tingimisi täitmisele pööramata, lg 3 alusel määrata katseajaks 3 aastat; 3) Daniel Kitsele mõistetavaks karistuseks

§ 263

p 1 ja 4 järgi rahaline karistus 110 päevamäära, so 5500 krooni.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus jääb tingimisi täitmisele pööramata, lg 3 alusel määrata katseajaks 3 aastat. H.S on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikute grupis koos Daniel Kitse ja Dimitri Žurihhiniga viibides 10.10.2008.a kella 00.12 paiku Viljandi linnas ööklubis Liverpool, rüseles seal baari leti juures. Kui turvatöötajad Aldri Teesar, Rain Karu ja Jaanus Krüger ning ööklubi baaridaam Piret Liiva tulid olukorda lahendama, ei kuuletunud seltskond korraldustele ja palvetele korrarikkumine lõpetada ning lahkuda, vaid H.S lõi jalaga selga Piret Liivat. Peale seda sekkus turvatöötaja Rain Karu, keda H.S lõi kahel korral rusikaga näkku. Seejärel lõi Daniel Kits turvatöötaja Aldri Teesaart rusikaga pähe ja jalaga näkku ning Dimitri Žurihhin lõi turvatöötaja Rain Karule õllekannuga pähe ja turvatöötaja Jaanus Krügerit jalaga rindkeresse. Seejärel õnnestus turvatöötajatel rahurikkuv seltskond suunata fuajeesse, kuis H.S lõi katki ööklubi akna ning peale seda lõi ta Aldri Teesart rusikaga korduvalt näkku ja põlvega kehasse. H.S tegu on talle kvalifitseeritud

§ 263

p 1 ja 4 järgi avaliku korra raske rikkumisega, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Dimitri Žurihhinit on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikute grupis koos Daniel Kitse ja H.S-iga viibides 10.10.2008. a kella 00.12 paiku Viljandi linnas ööklubis Liverpool, rüseles seal baari leti juures. Kui turvatöötajad Aldri Teesar, Rain Karu ja Jaanus Krüger ning ööklubi baaridaam Piret Liiva tulid olukorda lahendama, ei kuuletunud seltskond korraldustele ja palvetele korrarikkumine lõpetada ning lahkuda, vaid H.S lõi jalaga selga Piret Liivat. Peale seda sekkus turvatöötaja Rain Karu, keda H.S lõi kahel korral rusikaga näkku. Seejärel lõi Daniel Kits turvatöötaja Aldri Teesaart rusikaga pähe ja jalaga näkku ning Dimitri Žurihhin lõi turvatöötaja Rain Karule õllekannuga pähe ja turvatöötaja Jaanus Krügerit jalaga rindkeresse. Seejärel õnnestus turvatöötajatel rahurikkuv seltskond suunata fuajeesse, kuis H.S lõi katki ööklubi akna ning peale seda lõi ta Aldri Teesart rusikaga korduvalt näkku ja põlvega kehasse. Dimitri Žurihhini tegu on talle kvalifitseeritud

§ 263

p 1 ja 4 järgi avaliku korra raske rikkumisena, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Daniel Kitse on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikute grupis koos H.S ja Dimitri Žurihhiniga viibides 10.10.2008. a kella 00.12 paiku Viljandi linnas ööklubis Liverpool, rüseles seal baari leti juures. Kui turvatöötajad Aldri Teesar, Rain Karu ja Jaanus Krüger ning ööklubi baaridaam Piret Liiva tulid olukorda lahendama, ei kuuletunud seltskond korraldustele ja palvetele korrarikkumine lõpetada ning lahkuda, vaid H.S lõi jalaga selga Piret Liivat. Peale seda sekkus turvatöötaja Rain Karu, keda H.S lõi kahel korral rusikaga näkku. Seejärel lõi Daniel Kits turvatöötaja Aldri Teesaart rusikaga pähe ja jalaga näkku ning Dimitri Žurihhin lõi turvatöötaja Rain Karule õllekannuga pähe ja turvatöötaja Jaanus Krügerit jalaga rindkeresse. Seejärel õnnestus turvatöötajatel rahurikkuv seltskond suunata fuajeesse, kus H.S lõi katki ööklubi akna ning peale seda lõi ta Aldri Teesart rusikaga korduvalt näkku ja põlvega kehasse. Daniel Kitse tegu on talle kvalifitseeritud

§ 263

p 1 ja 4 järgi avaliku korra raske rikkumisena, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupi poolt.

1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel 3 Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele.
2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
3. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 840 krooni. Dimitri Žurihhini kaitsja Anu Rannaveski on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 120 krooni. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 120 krooni tuleb arvestada advokaat Anu Rannaveskile. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 840 krooni. Daniel Kitse kaitsja Vello Sikut on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 120 krooni. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 120 krooni tuleb arvestada advokaat Vello Sikutile. Kaitsja/te esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tulevad välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb H.S-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni - riigieelarve tuludesse. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Dimitri Žurihhinilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni ja õigusabi tasu 960 (840 + 120) krooni riigieelarve tuludesse. 4 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Daniel Kitselt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni ja õigusabi tasu 960 (840 + 120) krooni - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
5. Muud põhjendused Süüdistatavale H.S-ile kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Süüdistatavate Daniel Kitsele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Kalev Kuningas Kohtunik 5