4-17-3011 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2018, Narva kohtumaja Toimiku number 4-17-3011 (2330,15,002526) Kohtunik Mari-Liis Avikson (kirjalikus menetluses) T

§ 66

lg 1 alusel nägi kohus aresti kandmise ette ositi, s.o pühapäeviti ja esmaspäeviti alates

1. juulist 2017 kuni aresti täieliku ärakandmiseni hiljemalt
2. oktoobril
3. Tartu Ringkonnakohtu 17.08.2017 määrusega tühistati Viru Maakohtu
4. juuni 2017 määrus ning tehti uus määrus, millega asendati J.T-le Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri
5. mai 2015 otsusega väärteoasjas nr 2330,15,002526 mõistetud rahatrahv 290 trahviühikut 29 tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrati J.T-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 kuud alates käesoleva määruse jõustumisest. Määrus jõustus 17.08.2017. 08.12.2017 esitas Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esindus Viru Maakohtule erakorralise ettekande J.T suhtes karis tuse täitmisele pööramiseks. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esindus tegi ettepaneku VTMS § 210' 1 lg1,

§ 69

lg 6 alusel pöörata täitmisele Viru Maakohtu 07.06.2017 määrusega mõistetud karistus arvestades, et J.T on sooritanud talle täitmiseks määratud 29 tunnist üldkasulikust tööst tähtajaks 5 tundi (5 päeva aresti) ja tegemata on 24 tundi (24 päeva aresti). Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.12.2017 kohtumäärusega jäeti rahuldamata Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse 08.12.2017 erakorraline ettekanne J.T-le määratud aresti täitmisele pööramiseks. Kohtumäärus jõustus 05.01.

1. 23.02.2018 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja kriminaalhooldusametniku Ando Pajo taotlus J.T-le Tartu Ringkonnakohtu 17.08.2017 määrusega määratud üldkasuliku töö tähtaja pikendamiseks. Kriminaalhooldusametniku taotlusest nähtuvalt on J.T seisuga 17.12.2017 sooritanud 5 tundi üldkasulikku tööd ning sooritamata on 24 tundi üldkasulikku tööd. 06.11.2017 seletuses kirjutab J.T , et ei tulnud 05.10.2017 kriminaalhooldusametniku juurde kohtumisele, kuna oli Saksamaal Hannoveri linnas oma endisel abikaasal ja lastel külas. 23.11.2017 seletuses kirjutab J.T , et ei saanud tulla määratud ajaks 09.11.2017 kriminaalhooldusametniku juurde, kuna tundis ennast halvasti ja tuli 13.11.
2. Ei saanud tulla ametniku juurde 17.11.2017 ja tunde tegema hakata, kuna tundis ennast jälle väga halvasti. Ei saa samal põhjusel ka kohe tunde tegema hakata. K äis 3 korda nädalas Sillamäelt-Kohtla-Järvel Ida-Viru Keskhaiglas xxx seanssidel. Peale seda aga tunneb ennast hal vasti (ka pea käib ringi). Lubab, et kui tervislik olukord on parem tuleb üldkasulikku tööd tegema. Esmakohtumisel 28.08.2017 tuli J.T ametniku juurde tema sõnul Ida-Viru Haiglast. Kontrollitud tema isikuandmeid ja tutvustati ning selgitati kriminaalhoolduse põhimõtteid ja töökorraldust. Selgitatud ÜKT eesmärki ja tingimusi. Selgitatud süüdlase õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel ning J.T poolt allkirjastatud. Selgitatud üldkasuliku töö tegemist takistavatest asjaoludest teavitamise korda. Selgitatud, millised on üldkasulikust tööst kõrvalehoidmise tagajärjed. Selgitatud, millal teeme rikkumise fikseerimise akti ja selle tulemid (hoiatus, erakorraline ettekanne), tagajärjed. Selgitatud erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Selgitatud kuidas käituda probleemide ilmnemise korral. J.T andis lubaduse, et hakkab üldkasulikku tööd sooritama 01.09.
3. 4-17-3011 J.T näitas kriminaalhooldusametnikule oma vasakut kätt, mis on haige ja selgitas, et ei saa selle käega eriti rasket tööd teha ning kopsud on ka haiged. Ta rääkis, et käib üle päeva oma elukohast Sillamäelt Kohtla-Järvel haiglas saamas protseduure. 13.09.2017 kohtumisel kriminaalhooldusametnikuga esitas ta SA Ida- Viru Keskhaigla arstitõendi (arst K K), kus märgitud, et J.T kui patsient käib 3 korda nädalas (esmaspäev, kolmapäev ja reedel) SA Ida-Viru Keskhaiglas xxx seanssidel. Kriminaalhooldusametnikul toimus J.T-ga kokku 9 kohtumist, kuid peaaegu alati põhjendas ta üldkasulikule tööle mitteasumist halva tervisliku seisundiga ja andis lubadusi, et järgmine kord teeb tunnid ära. J.T üldkasuliku töö tegemine kulges väga vaevaliselt. J.T kohta oli koostatud erakorraline ettekanne 08.12.2017 ettepanekuga pöörata karistus täitmisele, kuna üldkasuliku töö tunnid jäid tähtajaks tegemata. Viru Maakohtu 20.12.2017 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne J.T-le määratud aresti täitmisele pööramiseks rahuldamata. J.T ei hoidunud tema sõnul ÜKT sooritamisest kõrvale , kuigi tal on xxx ja käis 3 korda nä dalas SA Ida-Viru Keskhaiglas xxx seanssidel. Tulenevalt eelpool toodust jättis kohus erakorralise ettekande aresti täitmisele pööramiseks rahuldamata. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse erakorralise ettekande , väärteoasja materjalid, leiab, et esitatud erakorraline ettekanne kuulub rahuldamisele. VTMS § 2103 lg 2 sätestab muuhulgas, et kui süüdlane ei saa talle mõistetud või määratud üldkasulikku tööd teha haiguse tõttu, esitab kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks. Taotlus peab sisaldama andmeid peatamise aluste ning ettepanekut peatamise aja kohta. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut. Tartu Ringkonnakohtu 17.08.2017 kohtumäärus jõustus 17.08.2017.

§ 69

lg 6 alusel määrati J.T-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 kuud alates määruse jõustumisest. Seisuga 17.12.2017 on J.T talle määratud üldkasuliku töö tundidest sooritatud 4 tundi, tegemata on 25 tundi. Alates 17.12.2017 süüdlane ei saa teha ÜKTd halva terviseseisundi põhjal, seletuses kriminaalhooldusalune põhjendas, et käib 3 korda nädalas Sillamäelt-Kohtla-Järvel Ida-Viru Keskhaiglas xxx seanssidel. Seda kinnitab Ida-Viru Keskhaigla 13.09.2017 tõend. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.T ei ole temale määratud üldkasuliku töö tundide tegemisest tahtlikult kõrvale hoidunud, vaid üldkasuliku töö tundide tegemist on takistanud J .T tervislik seisund. Võttes arvesse J.T tegemata üldkasuliku töö tundide arvu, üldkasuliku töö tegemiseks ettenähtud tähtaega ja temal diagnoositud haiguse iseloomu, leiab kohus, et käesoleval juhul esineb alus süüdlasele määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks. Kohus määrab uueks tähtajaks 17.08.2018. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse erakorralise ettekande on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus juhindus määrust tehes VtMS § 2103 lg 2 ja § 212 lg 1. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik